1-16-9149/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-9149

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2021, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-9149

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Marius Miti tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Marius Mitt

(isikukood 38301300334; viibimiskoht Viru Vangla;

vabanemisjärgne elukoht xxx)

Karistuse kandmise algus 18.09.2013 ja lõpp 18.09.2026

Lepinguline kaitsja

Tõnu Meidra

Kohtuistungi toimumise aeg 13.07.2021, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Marius Mitt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 06.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Miti tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve

alla.

2. Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtumäärusega 1-16-9149 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1

alusel lubatavaks M. Miti suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014

1-16-9149

kohtuotsuse ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis.

Kvalifitseeriti M. Miti poolt toimepandud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda

13-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o

18.09.2013. Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2017 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu

07.11.2016 määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati maakohtu määruse resolutsiooni p 2

selliselt, et M. Miti poolt toimepandud kuritegu ei kvalifitseerita Eestis ümber ega mõisteta talle

karistust, vaid määrati M. Miti poolt Soome Vabariigis toime pandud tegude eest Eestis

täidetavaks karistuseks 13 aastat vangistust. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata.

Kohtumäärus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2017 kohtumäärusega.

3. Kinnipidamisasutuses M. Miti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on

M. Mitt kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste või

psühhotroopsete ainete levitamises, ohus on rahvatervis; vägivalla kasutamises, mille

tagajärjeks on kergemad kehavigastused; seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Oht on kõige

tõenäolisem, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse suhtlusringkonnaga, ei mõista kuritegude

tagajärgi ja soovib oma majanduslikku olukorda parandada kuritegelikul teel saadud kiire

tuluga. Vägivallateo tõenäolisust suurendab alkoholi kuritarvitamine ja puudulik konfliktide

lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Arvestades kinnipeetava

ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav

Marius Miti tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab M. Miti tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valvega vabastada, määrata talle katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o. kuni

18.09.2026 ning käitumiskontroll 24 kuud. Lisaks tuleb M. Mitile määrata KarS § 75 lg 2 p-

des 2, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused. Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas

09.06.2021 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida M. Miti elukoha sobivust

elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas

kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M. Miti

ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

6. 13.07.2021 sundtoomise määrusega toimetati M. Mitt asja arutamiseks videokohtuistungile.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

7. Süüdimõistetu M. Mitt palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla ning rääkis 13.07.2021 kohtuistungil, et soovib esitada asja materjalide juurde

täiendavaid dokumente. Vabaduses plaanib saada korda tervise. Vabaduses ei pane toime

midagi kriminaalset ja kavatseb täita kõiki talle pandavaid piiranguid sh alkoholi tarvitamise

keeldu. Selgitas, et tal on vabaduses garanteeritud töökoht, kuid kui tervisest lähtuvalt kohe

ehitusel töötama ei oleks võimeline ja kui oleks mingi muu sobiv töö, siis läheks seda tegema,

aga kui tervist korda ei saa, siis peaks end töötuks vormistama. Suhtlusringkond on vabaduses

lähedased, kes oleksid ka toeks. Vanemaid on näinud mõned korrad. Distsiplinaarkaristused on

tingitud eelkõige viimase 3-aasta ebainimlikest tingimustest, 2018. suvel pandi teda esimest

korda kartserisse ja peale seda kogu aeg. 10 minutit nädalas saab helistada lähedastele ja ei ole

lastud jalutama. Kohtistungile liikuma hakates kästi hoida käed selja taga, aga ei ole võimeline

niimoodi liikuma. M. Mitt selgitas kohtule, et tahtis hakata istungile tulema ja seda on näha ka

turvakaamerate salvestiselt, aga käed kästi hoida selja taga. M. Miti sõnul vangla on kohtule

valetanud, et ta keeldus istungile tulemast ning selgitas, et ta soovis istungile tulla. Suhted ema

ja isaga on head ja suhtleb nendega nii tihti, kui võimalik, vahest helistab ka õele. M. Mitt sõnas,

et isa ei ole talle kuritegudega seoses otse etteheiteid teinud. Ema ja isaga on olnud 24-tunnisel

kokkusaamisel. Ka õde on olnud terve elu toetav. Peale gümnaasiumi lõpetamist oli esimene

1-16-9149

vangistus Rummu vanglas, kust vabanedes läks T Ü xxx õppima. Üüriraha saamiseks läks

tööle ja jättis kooli pooleli. Vabanedes plaanib minna ülikooli, aga kuhu täpselt, pole mõelnud.

Vanglas on iga aasta sügisel esitanud taotluse õppimiseks, aga seal ei ole peetud õppimist

oluliseks, lubatakse ainult venelastel eesti keelt õppida. Elama asub vabaduses

lapsepõlvekodus. Ehitajaks on õppinud isa kõrvalt, see on ainuke asi, mida oskab. Vabaduses

on töötanud ehitusel. Töötegemise vastu ei ole midagi. Kui saabus vanglasse 2017 juuli lõpus,

siis maksimaalselt kuu aega hiljem, enne kui vangla tööd võimaldas, pakkus end

kaaskinnipeetava abistajaks. Kaasvange ei ole pikka aega näinud. Üksikvangistuses on olnud

2018. aastal 307 päeva, 170 päeva, sellest kartseris ebainimlikes ja piinavates tingimustes 63

päeva, 2019. aastal üksikvangistuses 305 päeva, sellest kartseris 205 päeva ja tavarežiimis, kus

sai inimestega suhelda 16 päeva aasta jooksul, 2020. aastal 336 päeva, kartseris 284 päeva,

tavarežiimis 30 päeva, see aasta 194 päeva üksikvangistuses ja kartseris sellest 145 päeva.

Lõpuni on läbitud üks programm kartseri tingimuste leevendamiseks kaplaniga. Agressiivsuse

vähendamise programm on jäänud pooleli, sest programmi läbiviija rääkis tema asju pärast

kaaskinnipeetavatele. Kohtutäituri käes on üks võlg mis on aegunud ja kohus hakkab arutama

seda peale kohtuniku puhkuselt naasmist. Vabanemisfondis on 1752 eurot, kolm

miinimumpalka. Narko- ega alkoholisõltuvust ei ole, narkootikumidest on ühe korra elus

tarvitanud kanepit. Vabaduses käitub õiguskuulekalt. Teab, mis elektrooniline valve ja on nõus

alluma nendele nõuetele. Vangistus ei ole M. Miti sõnul teda kuidagi ette valmistanud, teda on

nii halvasti koheldud, et vanglasse tagasi sattuda küll ei tahaks ja midagi kriminaalset ei teeks.

8. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et M. Mitt on isik, kes võiks kuuluda vabastamisele. Kaitsja

tõi välja, et M. Mitt läheks elama lapsepõlvekodusse, kus tal on oma tuba. Ta lähikondsed ei

ole 8 aasta jooksul katkestanud suhteid, on toimunud kokkusaamised ema ja isaga. Vangla

iseloomustuses on 4 positiivset momenti: 1) lõpetanud R T G 2004. aastal, omab xxx.

Õpiraskusi pole esinenud, suhted õpetajate ning klassikaaslastega olid korras. 2) Alustas xxx

õpinguid T T , on huvi majanduse ning äritegemise vastu; 3) Vangistuse ajal õppimisse suhtub

positiivselt, tahab omandada kutset. Tulevikus on plaan asuda õppima ülikooli. M. Mitt on igal

aastal teatanud vanglale, et soovib edasi õppida. Vanglal pole olnud võimalust pakkuda mingit

võimalust edasi õppimiseks.; 4) Kinnipeetav soovib pärast vabanemist ennast ravida ja siis

asuda tööle S E OÜ. Sellel töökohal oleks tal palk umbes 900 euro vahel, seega suudaks ta

end ise ära majandada, kuna eluasemekulud on kodus väikesed. Kaitsja sõnul on M. Miti

motivatsioon ennetähtaegselt vabaneda väga kõrge, läbitud on agressiivsuse asendamise

treening, vesteldud psühholoogi ja kaplaniga. Pole täitamata rahalisi nõudeid. Üksik vangistus

on mõjunud psüühikale halvasti. Turvalises keskkonnas inimene muutub. Ta on olnud 3 aasta

jooksul pidevalt kartseris. Tal pole alkoholi- ega narkosõltuvust ja kui ka oleks need esinenud,

siis 8-aastat on nii pikk aeg, et neid ei saaks enam olla. Vangla üldise korduva kuriteo

toimepanemise protsent ei ole kõrge ja tuleneb arvuti analüüsist. Vaevalt M. Mitt vanglasse

tagasi tahaks, iga kinnipeetav ootab vabanemist väga ja vaevalt pöördub tagasi riskeeriva

elustiili juurde. Ta saab alguses hästi kohaneda oma kodus, omab usalduslikke suhteid

lähedastega. Vabaduses saab pöörduda enda valitud arsti juurde. 8-aastat vangistust on noore

inimese kohta väga pikk aeg. Kohus saab määrata kõik kohustused, mis vaja. Kohus saab

arvesse võtta psühhiaatrilist diagnoosi. Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-12-17 ja

selgitas, et M. Mitt läbis sotsiaalprogrammid, vabatahtlikult oli kaasvangi hooldaja, kuid muude

tööde osas on takistanud seljahaigus, distsiplinaarkaristused on M. Mitil olemas, aga kuna need

poel aastate jooksul avaldanud mõju, siis kaitsja kahtleb, kas avaldavad ka edaspidi ja

Riigikohus ei ole öelnud, et kui need on, siis ei saa vabastada. Lisaks on M. Miti lähedaste

toetus ja vabanemisel kindel elu- ja töökoht. M. Mitt on ära kandnud keskmisest natuke pikema

karistuse teistkordse narkokuriteo eest. M. Mitt kannab karistust nn SuperMaxis ehk tugevdatud

järelevalvega kinnipidamisasutuses. Vangivalvuri jutust oli kuulda, et kas juba lohistate teda

videoruumi. M. Mitile saab määrata kõige rangema režiimiga kontrollnõuded ja vaadata, kas

1-16-9149

see toimib. Kaitsja andis ülevaate Stanfordi vanglaeksperimendist. Kaitsja leidis, et ilmselt

toimub M. Miti suhtes ka teatav psühholoogiline piinamine, sest ta poel saanud jalutamas käia

ja on olnud ole 3-aasta üksikvangistuses. Kui M. Mitil on motivatsioon kuritegude toime

panemiseks, siis on see näha varsti kohtu laual ja vangistatakse uuesti pikaks ajaks, aga kui tal

pole motivatsiooni, siis ei jätka. Kaitsja sõnul on õiglane, kui M. Mitt vabastatakse, see on

inimlik, talle sätestatakse kõik nõuded ja teeb ise oma valikud. Kaitsja leiab, et M. Miti

distsiplinaarkaristused ei puutu tegelikult asjasse, kuna 8-aastat vangistust on kantud ja teda

võiks vabastada elektroonilise valve alla kandma karistust leebematesse oludesse, kohaldades

kontrollnõudeid maksimaalsel ajal.

9. 15.07.2021 saabusid kohtusse dokumendid, mille asja materjalide juurde võtmist M. Mitt

13.07.2021 kohtuistungil taotles – digiloo haigusjuhtumid nr xxx ja xxx, Eesti Töötukassa

22.04.2021 töövõime hindamise otsus nr xxx, Eesti Töötukassa 13.05.2021 vastus nr xxx,

tööandja garantiikiri, M. Miti õe garantiikiri ja Viru Vangla 13.05.2021 vastus nr xxx.

10. Lisaks saabusid 26.07.2021 kohtusse M. Miti poolt edastatud märgukiri, Viru Vangla

direktori ettekanne nr xxx ja Viru Vangla tõend nr xxx.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega sh M. Miti edastatud täiendavate dokumentidega,

kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et

M. Mitti ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.

12. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9

sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme

kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

13. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“

§ 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha

sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on

kontrollinud M. Miti vabanemisjärgset elukohta. Elukoha omanik, kinnipeetava isa Kaljo Mitt,

on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja

hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad

formaalsed eeldused M. Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

järelevalve alla.

14. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline

katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas

isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses

1-16-9149

täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel

hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede

kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku

käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-

17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava

teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne

alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

17. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Miti suhtes on koostatud kinnipeetava individuaalne

täitmiskava, mille kohaselt ta kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas ja

perioodidel 30.08.2017 kuni 03.01.2018 ja 08.11.2018 kuni 02.04.2019 viidi kinnipeetavaga

läbi

sotsiaalprogrammil

„Agressiivsuse

asendamise

treening“

põhinevaid

vestlusi.

Kinnipeetava käitumisest vangistuses võib järeldada, et vestlused ei ole olnud tulemuslikud.

Edaspidisest individuaalses täitmiskavas määratud vestlustel osalemisest on kinnipeetav

keeldunud, kuivõrd talle ei sobi tegevuste läbiviijad. Ajavahemikul 21.09.2017 kuni 02.08.2018

oli M. Mitt määratud kaaskinnipeetava abistajaks. 04.11.2019 käskkirjaga on kinnipeetav

määratud majandustöödele koristajaks. Kinnipeetav on keeldunud tööle asumast. Perioodil

05.05.2021 kuni 21.05.2021 viisid kaplanid kinnipeetavaga läbi üksikvangistuse negatiivsete

mõjude leevendamise programmi (suhtlusprogramm). Vestlusteemadeks olid näiteks arm ja

halastus, usuliste väärtushinnangute mõju, religioossed traditsioonid, andestamine ja

andeksand, grupi mõju väärtustele ja hoiakutele, usulised tõekspidamised, tegu-tagajärg seos,

valikute tegemine, päevapoliitilised sündmused.

18. Iseloomustuse kohaselt on M. Mitil 06.07.2021 seisuga 60 kehtivat distsiplinaarkaristust,

neist 44 on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumatuse (sh tööst

keeldumise), 10 ebaviisaka käitumise, 4 keelatud esemete valdamise, 2 muu rikkumise eest.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.

19. Kohtu hinnangul räägivad nimetatud asjaolud vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise kahjuks. Kui isik pole isegi kinnises asutuses võimeline kehtestatud korrale

alluma, siis seda vähem tõenäoline on see, et ta teeb seda vabaduses olles. Siiski võib M. Miti

käitumises vangistuses positiivseks lugeda vestlustel osalemist.

Isiku elutingimused

20. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas M. Mitt enne vangistust koos elukaaslasega xxx

tänaval üürikorteris. Korter oli üüritud elukaaslase nimele. Elukaaslasest on kinnipeetav

nüüdseks lahus. Tingimisi enne tähtaega soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxx, kus

elavad tema vanemad. Tegemist on kahekordse maamajaga, kõik elamiseks vajalik on olemas,

elukohas on piisavalt ruumi. Isa K M ja ema R M on 09.06.2021 allkirjastanud nõusoleku, et

kinnipeetav hakkab elektroonilise valve määramise korral nendega koos elama. Elektroonilise

valve paigaldamine antud aadressile on võimalik. Kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib

kuni 26.07.2024.

21. M. Miti iseloomustus näitab, et ta on lõpetanud R T G 2004. aastal, omab xxx. Õpiraskuste

kohta andmed puuduvad. Enda sõnul suhted õpetajate ning klassikaaslastega olid korras.

Alustas xxx õpinguid T T , kuid jättis kooli pooleli, sest oli vaja tööl käia ning ei saanud enam

õppimisega hakkama. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis T T rakendusliku

xxx erialal 22.08.2008 kuni 09.03.2009. Samuti osales EHIS-e andmetel R E 2006-2007 xxx

1-16-9149

erialal, lõpetanud ei ole. Vangistuse ajal õppimisse suhtub positiivselt, tahab omandada kutset.

Tulevikus on plaan asuda õppima ülikooli.

22. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et vahetult enne vangistust ei olnud

kinnipeetaval töökohta. Eelnevalt on enda sõnul töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult

ehitajana Eestis. Töötamise registris kanded kinnipeetava töötamiste kohta puuduvad. Enamus

töökohti on olnud mitteametlikud. Soomes on enda sõnul ametlikult töötanud xxx. Vahetanud

tihti töökohti. Tööoskused minimaalsed, töökogemus ehitusel võib aidata kaasa vabaduses töö

leidmisele. Töösse suhtumist iseloomustab vangistuse ajal tööst keeldumine, aga ka vabaduses

kriminaalsel teel sissetuleku teenimine selle asemel, et ametlikult tööle asuda ja ausalt raha

teenida. Enne vangistust ei töötanud ning peamiseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel

teenitud tulu. Kuriteod, sh rahvatervise vastased ja vägivaldsed, on toime pandud majandusliku

kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu sõnul ei leidnud ta tol hetkel muid raha teenimise viise.

Enda sõnul oli majanduslikult raskes olukorras ning arved vajasid maksmist ja elu elamist.

Kinnipeetava käitumises väljendub selge soov elada kõrgema elukvaliteediga, kui legaalne

sissetulek võimaldaks. Käesoleva vangistuse ajal töötas isik kaaskinnipeetava xxx 2017-2018.

Koristajana keeldub tööle asumast, on ka distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest.

Kinnipeetava väitel ei võimalda tema tervislik seisund koristustöid teha, samas tingimisi enne

tähtaega vabanedes soovib tööle asuda ehitajana. K-raha andmetel on täitmata nõudeid 1 205,58

euro ulatuses. Vabanemisfondis 1752 eurot. M. Mitt on oma vabanemisjärgseks töökohaks

märkinud S E OÜ. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on firma tegev ning tasub

riiklikke ja tööjõumakse. S E OÜ juhatuse liige M M on 03.06.2021 telefoni teel andnud

garantii, et Marius Mitt saab vabanemisel tema firmas tööle asuda. Tööle asuks üldehitaja

ametikohale, katseajal oleks töötasu umbes 900 eurot. M M on kriminaalkorras karistatud.

Kuivõrd kinnipeetav on toime pannud ohtlikke kuritegusid majandusliku kasu saamise

eesmärgil, siis arvestades tema subkultuurilisi hoiakuid ja käitumist vangistuse jooksul, puudub

vanglal veendumus, et isik on tingimisi vabanemise korral võimeline edaspidi kuritegude

toimepanemisest majandusliku kasu saamise eesmärgil hoiduma.

23. Kokkuvõtvalt saab öelda, et M. Miti elutingimuste osas on mitmeid postiivseid asjaolusid,

mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nimelt on tal olemas püsiv eluase

ja garanteeritud töökoht ning tema vabanemisfondis olevad rahalised vahendid ületavad

tasumata rahalisi kohustusi.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

24. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

25. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Mitti on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud

ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Karistusregistri andmete kohaselt on

süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla

iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole

õiguslikku tähendust otsustamaks M. Miti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise

põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses

(Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-

70-16 ja 3-1-1-12-17).

26. Nagu kohus eelnevalt märkis, on M. Mitil 1 kehtiv kriminaalkaristus - Soome Vabariigi

Espoo I astme kohtu 27.05.2014 otsusega tunnistati ta süüdi kahes raskes narkokuriteos ning

teda karistati 13-aastase vangistusega. Nimetatud kuritegu oli ette planeeritud ning

soodustegurina on väljatoodud majandusliku kasu saamise soov.

27. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Mitil meditsiiniosakonna andmetel

alkoholisõltuvust ei ole. On enda sõnul ühel korral proovinud kanepit ning siis sai ka kohe selle

1-16-9149

eest väärteokorras karistada. Väidab, et peale seda enam ühtegi narkootilist ainet ise tarvitanud

ei ole. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.

28. Kohtu hinnangul pole toimunud edasiminekut aspektis, mis on just M. Miti puhul keskse

tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest. See aspekt on tema hoiakud. Pole

usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et M. Miti hoiakud, millele tuginedes

ta pidas omal ajal õigeks kuritegu toime panna, on sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse

satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et tal on kujunenud

kuritegelikud hoiakud ja ta omab negatiivset hoiakut ametiisikute suhtes. 01.07.2021 seisuga

oli kinnipeetaval 59 kehtivat distsiplinaarkaristust, enamus neist on määratud korraldusele

allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest vanglaametnikega, aga ka keelatud esemete valdamise

eest. On süstemaatiline distsipliinirikkuja. Suhtumine vanglasse ja ametnikesse äärmiselt

negatiivne. M. Mitt ei väärtusta ühiskonna reegleid ning norme, peab enda vajadusi olulisemaks

kui avalikkusele tekitatavat kahju. Leiab oma tegudele õigustusi. Praegune käitumine

vangistuses kinnitab, et isiku motivatsioon õiguskuulekale teele asuda on olematu.

29. Süüdimõistetu ütles kohtuistungil, et kavatseb täita kõik kohtu poolt määratavad tingimused

ja midagi kriminaalset vabaduses toime ei pane. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta

uskuda, sest eelviidatud käitumine vanglas viitab sellele, et M. Miti prioriteedid pole muutunud

sedavõrd piisavalt, et tagada normikohane käitumine. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei

pööra M. Mitt endiselt riigi ja selle esindajate sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei

sobi.

30. Kohtu veendumusel on M. Miti puhul oluline seegi, milline saab olema tema majanduslik

toimetulek. Kohtu hinnangul on vaieldamatult positiivne fakt, et vabanemisfondis olevad

rahalised vahendid ületavad täitmata nõudeid ja vabad rahalised vahendid aitavad M. Mitil

vabaduses kergemini hakkama saada ning M. Miti õde on garanteerinud tema ennetähtaegse

vabanemise korral omaltpoolt rahalist toetust. Lisaks kohus möönab, et M. Mitil on võimalik

vabaduses teenida sissetulekut töötamise kaudu. Küll aga on käesolev kuritegu pandud toime

materiaalse kasu saamisele orienteeritult. M. Mitil on vabanemise korral olemas kindel töökoht,

kuid arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole kohus veendunud M. Mitt

suudab seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga, kuna

vahetult enne vangistust ei olnud kinnipeetaval töökohta ja ta eelistas sissetulekut teenida

kuritegelikul teel. Kuigi mõnda aega oli M. Mitt vanglas kaaskinnipeetava abistajaks, siis

majandustöödel koristamisest on ta keeldunud. Vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle

kinnistamine pikema aja jooksul on M. Miti puhul ülioluline. Töökohta garanteeriv ettevõte S

E OÜ tegeleb garantiikirjast nähtuvalt ehitus- ja remonttöödega, seega on pigem tõenäoline, et

süüdimõistetule pakutakse lihttööd, mis on rutiinne. Samuti on teadupärast ehitus- ja remonttöö

füüsiliselt koormav töö. Eesti Töötukassa 13.05.2021 vastusest nr xxx nähtub, et M. Miti kohta

koostatud eksperthinnangu järgi on talle ebasobiv töö, mis hõlmab ekstreemseid välitingimusi,

pikkade vahemaade läbimist jalgsi, trepikõndi, ronimist, rasket füüsilist koormust, üldist ja

lokaalset vibratsiooni,

ekstreemseid

tingimusi,

töötamist sundasendis,

käte-jalgade

ülekoormust, pingetaluvust, stressi ja rohket suhtlemist. Nii on põhjust eeldada, et seegi

töösuhe võib jääda äärmiselt lühiajaliseks ühest küljest oskamatusest hoida pikaajalist töösuhet

ja teisest küljest töö füüsilise iseloomu sobimatuse tõttu M. Mitile. See aga omakorda võib

lõppeda sellega, et M. Mitt pöördub tagasi märksa meele- ja harjumuspärasema tulu teenimise

viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine. Seega on kahtlused tema edasiste

sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha

hoidmiseks suuteline ei peaks olema, aga soovib siiski materiaalset heaolu.

31. Mõningal määral viitab retsidiivsusohule ka tõik, et vangistuses on M. Mitt väljendanud

vastumeelsust töötamise osas. Kuigi ta ise selgitas kohtuistungil, et ei ole tööst keeldunud ja

kinnitas, et soovis ise tööle minna enne, kui vangla talle tööd pakkus, ei ole põhjust vangla

1-16-9149

iseloomustuses kahelda majandustöödele tööle asumise keeldumise osas. Seda enam, et

kinnipeetava väitel ei võimalda tema tervislik seisund koristustöid teha, samas töökohta

garanteeritakse talle ehitus- ja remonttöödega tegelevas firmas. Asjaolu, et M. Mitt suhtub

vanglas koristustöödel koristamisse vastumeelselt, viitab tema mõningatele kriminaalset

subkultuuri toetavatele hoiakutele.

32. Lisaks ei ole M. Miti puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.

M. Mitile on planeeritud kuni 2026. aastani majandustöödel osalemine, psühholoogiline

nõustamine, vestlused mõtlemise, käitumise ja hoiakute teemadel, probleemide lahendusoskuse

arendamine, vestlused väärtushinnanguste st ja kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja

tagajärgedest, 2022. aastal vestlused alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku, sh vägivaldse,

käitumise vahelisest seosest, 2026. aastal sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemine ja 2022-

2026 vabanemiseelne nõustamine. Nimetatud tegevuste eesmärk on aidata M. Mitil loobuda

kuritegelikest hoiakutest ja käitumisest.

33. Nii kaitsja kui ka M. Mitt tõid kohtuistungil esile, et vangistusest tingimisi enne tähtaegse

vabastamise küsimuse otsustamisel peaks kohus arvestama süüdimõistetu kehva tervisliku

seisundiga. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, et M. Mitt tuleks halva terviseseisundi tõttu

ennetähtaegselt vanglast vabastada. Otsustades KrMS §-s 426 sätestatud korras, kas vabastada

kinnipeetav KarS § 76 alusel, tuleb kohtul hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski).

Seda, kas süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu KarS § 79 lg

1 alusel karistuse kandmisest vabastada, on kohus pädev hindama üksnes KrMS § 425 lg-s 1

ettenähtud menetluses. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise

ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS §

79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. M. Miti

kohta ei ole KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust esitatud. See näitab, et M. Mitt saab kanda

karistust vanglas ning tema tervisest tulenevaid takistusi selleks ei esine. Kohtu hinnangul ei

ole ka põhjust arvata, et M. Mitt vajadusel vanglas vajalikku ravi ei saa. Vangla koostatud

iseloomustusest

selgub,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Taolist järeldust aga teha ei saa.

34. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt

iseloomustavad asjaolud (vestlustel osalemine, töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus, raha

vabanemisfondis) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, vanglas töötamisest

keeldumine, osaliselt täitmata individuaalne täitmiskava), millel kohus eelnevalt peatus. Kiitust

väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele

muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav

süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud M.

Miti valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis

ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ja kohtu arvates pole karistus oma

eesmärke täitnud, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu M. Miti vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik