2-20-127624/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-127624

Tsiviilasi

A. M. hagi M. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2088,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx,

xxx vald, Järvamaa)

Hageja lepinguline esindaja: Kaili Siilak (e-post xxx)

Kostja: M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx

küla, xxx vald, xxxxx Harjumaa; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim (e-

post jaak.siim@cuesta.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.05.2021

RESOLUTSIOON

Jätta A. M. hagi M. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta A. M. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 29.09.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja elukaaslased ajal, mil hageja aitas kostjal soetada

murutraktori koos haagisega. Selleks korraldas hageja lepingu sõlmimise ja teostas makseid

21.12.2018 järelmaksulepingu põhiselt, võimaldades seeläbi kostjal järelmaksulepingu alusel

soetatud esemed omandada. Kostja lubas hüvitada hagejale kõik murutraktori ning selle

haagise soetamiseks tehtud kulud. Hageja teostas makseid kokku 1900,35 eurot ning

ülejäänud maksed esemete soetamise eest tasus juba kostja ise summas 697,65 eurot (2598-

1900,35). Murutraktor koos haagisega on alates soetamisest olnud terve aja kostja valduses ja

jäi kostjale ka pärast poolte kooselu lõppemist. Olenemata asjaolust, et hageja on omapoolsed

kokkuleppelised kohustused täitnud, pole kostja hagejale tehtud kulutusi hüvitanud, nagu

kokku oli lepitud. Kuivõrd kostja ei olnud kokkuleppe kohaselt oma hüvitamiskohustust

täitnud, esitas hageja kostjale 22.06.2020 nõudekirja. Nõudekirjas määras hageja kostjale

tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 06.07.2020. Kostja poolt mingisugust reaktsiooni

nõudekirjale ei järgnenud, seega peab hageja ainukeseks võimaluseks oma õiguste

maksmapanekuks pöördumist kohtusse.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1900,35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 35,12 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja esitas 27.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja märgib, et väär on väide, mille kohaselt hageja aitas kostjal soetada murutraktori koos

haagisega. Nimetatud esemed soovis osta poolte kooselu ajal hageja ainuisikuliselt, samas kui

kostja avaldas arvamust, et neid ei ole vaja. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja lubas

hüvitada hagejale kõik murutraktori ning selle haagise soetamiseks tehtud kulud. Sellesisulist

kokkulepet ei ole pooled kunagi sõlminud ja hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kokkuleppe

olemasolu tõendamiseks. Poolte vahel Messengeris peetud vestlustest ei nähtu, et kokku oleks

lepitud selles, et kostja hüvitab hagejale traktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutused.

Kokkulepet ei sõlmitud ka suuliselt, rääkimata selle kirjalikust fikseerimisest dokumendis.

Kostja toob esile, et pooled sõlmisid hoopis kokkuleppe, et alates 2019. aasta augustist

hakkab traktori ja haagise järelmaksu osamakseid tasuma kostja. Nagu tõendab pooltevaheline

kirjavahetus Messengeris, tegi hageja kokkuleppest juttu 31.07.2019 ning kostja möönis selle

olemasolu, kirjutades, et peab vaatama, kust ta osamaksete tasumiseks raha saab. Samas

avaldas hageja, et kui kostja selle välja ostab, on traktor tema. Kostja täitis oma lubaduse ja

tasus alates 11.09.2019 lepingujärgseid makseid ise. Ekslik on hageja väide, et ülejäänud

maksed murutraktori ja haagise soetamise eest tasus kostja ise summas 697,65 eurot.

Tegelikult kostja poolt kõnesolevate asjade eest tasutud summa on suurem. Kostja tasus viie

kuu vältel murutraktori ja haagise soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel kokku 1

000,25 eurot.

Kostja leiab, et hageja ei ole hagis seoses kahju tekitamise käsitlusega kahju hüvitamise

eelduste täidetust nõuetekohaselt põhistanud ega esitanud tõendeid nende esinemise

kinnitamiseks. Selle asemel on hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid teadvalt ebaõigesti ja

mittetäielikult kajastav käsitlus, millel puudub objektiivse tegelikkusega igasugune

kokkupuude ja mille kostja esitatud tõendid ühemõtteliselt ümber lükkavad. Poolte vahel ei

ole kunagi sõlmitud mistahes käsunduslepinguna käsitatavat tehingut või muud kokkulepet

murutraktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Nimetatud esemed soetas

hageja kostja nõusolekuta ning pooled leppisid hiljem kokku üksnes selles, et kostja hakkab

hageja asemel järelmaksulepingu alusel tasumisele kuuluvaid osamakseid tasuma, samas kui

hageja lubas järelmaksuga ostetud asjad sõltumata juhtuvast kostjale jätta.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja märgib, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et murutraktor ja haagis on selle

omandamise hetkest kuni tänase päevani kostja valduses, kasutuses ja käsutuses. Seega ei ole

pooltel vaidlust muuhulgas selle üle, et kostja on vaidlusaluse murutraktori ja haagise omanik.

Järelikult poolte kokkulepete tulemusel jõuti selleni, et kostja murutraktorit tahtis, selle

omandas ja seeläbi hageja tegevuse heaks kiitis. Kohustus hüvitada hagejale käsundi

täitmiseks mõistlikud kulud ehk murutraktori ja haagise kostjale omandamiseks tehtud

osamaksed tuleneb võlaõigusseadusest käsunduslepingu regulatsioonist.

Hageja vastab kokkuvõtvalt kostja vastust läbivale väitele, et hageja ja kostja vahel puudub

võlasuhe ja/või leping murutraktori ja haagise kontekstis, et kõik hageja ja kostja vahelise

käsunduslepingu kohaldamise tingimused on käesolevas menetluses tõendatud. Käsundiks on

käesoleval juhul müügilepingu sõlmimine ja lepingu alusel osamaksete tegemine, eesmärgiga

omandada kostjale murutraktor ja selle haagis. Kostja on käesoleval juhul ise tõendanud, et

kostjal oli tahe murutraktori omandamiseks olemas. Samuti on käesolevas asjas asjaolude

tervikkogumi pinnalt tõendust leidnud nii kostja aktiivse (lepingute ülevõtmine) kui passiivse

tegevuse läbi (murutraktori valdamine tänase päevani), et kostja on heaks kiitnud murutraktori

ostmise ja selle omandamise, seeläbi (ja otseselt lepingute ülevõtmisega) ka selle omandamise

protsessiks vajaliku müügilepingu ja järelmaksulepingu sõlmimise. Samade asjaolude põhjal

on kostja andnud vähemalt kaudse tahteavalduse TsÜS § 68 lg 3 mõttes eelviidatud sisuga

käsunduslepingu sõlmimiseks. Kostjal oli ka selge huvi just sellise sisuga käsunduslepingu

sõlmimiseks, kuivõrd kostjal puudusid majanduslikud vahendid murutraktori ja haagise

iseseisvalt finantseerimiseks. Seega on hageja täitnud kostjale teenust (murutraktori ja haagise

omandamise finantseerimine), mis vastab kostja huvidele ja seda ilma tasuta. Kostjal lasub

kohustus hagejale tasuda finantseerimiseks tehtud kulutused.

Kostja seisukoht hageja seisukohale

Kostja peab vajalikuks hageja 17.11.2020 seisukoha valguses täiendavalt selgitada, et pelgalt

poolte vahel pärast 21.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx sõlmimist ja osalist täitmist

kokkulepitu, et kostja hakkab hageja eest tasuma kõnealuse lepingu alusel tasumisele

kuuluvaid igakuiseid osamakseid (seda olukorras, kus kõnealuse lepingu pooleks ehk ostjaks

jäi endiselt hageja), ei anna veel alust järeldusteks, et hageja sõlmis eelnimetatud lepingu

vastavalt kostjalt saadud käsundile ning viimane lubas hüvitada hagejale kõik murutraktori ja

selle haagise soetamiseks tehtud kulud. Antud juhul peab lepingu sõlmimist ja selle

väidetavaid tingimusi tõendama hageja. Alles pärast hageja poolt käsunduslepingu sõlmimise

tõendamist saaks tulla kõne alla kostja kohustus tõendada kokkuleppe olemasolu, mis välistab

kostja poolt käsundi täitmiseks kantud mõistlike kulude hüvitamise. Kostja hinnangul ei ole

hageja enda väiteid käsunduslepingu ja kulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisest

tõendanud.

Kostja peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus murutraktori

ja haagise ostmine tollal kostjaga koos elanud hageja initsiatiivil ning seda vaatamata kostja

skepsisele. Poolte kooselu vältel kasutas traktorit ja haagist sihtotstarbeliselt selle ostjaks

olnud hageja. Lisaks ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et pooled jõudsid pärast kooselu

lõppemist, s.o 31.07.2019 peetud sõnumivahetuse käigus lõpuks kokkuleppele, et kostja tasub

edaspidi hageja eest järelmaksulepingu järgsed osamaksed ja traktor koos haagisega jääb talle.

Enne seda pidas end ostetud asjade omanikuks hageja.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära

kohtuistungil vande all ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja sõlmis 21.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx

krediidisummaga 2098 eurot Tööriistamaailm OÜ arve nr xxxxxx alusel murutraktori ja

haagise ostmiseks summas 2598 eurot. Hageja tasus antud lepingu alusel sissemakse 500

eurot ja maksegraafiku alusel kokku 1900,35 eurot. Kostja jätkas igakuiste maksete summas

200,05 eurot tasumist alates 11.09.2019 kuni 11.01.2020 kokku summas 1000,25 eurot, mida

tõendab kostja pangakonto väljavõte. Murutraktor ja haagis on käesoleval ajal kostja valduses

ja omandis.

Pooled vaidlevad sele üle, kas hageja täitis kostja käsundit viidatud järelmaksulepingu

sõlmimisel ja murutraktori koos haagisega omandamisel ning kas hagejal on sellest tulenev

tasunõue kostja vastu.

VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Pooled tõlgendavad erinevalt pooltevahelist sõnumivahetust kiirsuhtlusportaalis Facebook

Messenger (edaspidi Messenger). Kohus peab eelnevast tulenevalt tuvastama poolte ühise

tegeliku tahte. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg 1 järgi

tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli

lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele

tahtele tugineb. Juhul kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub VÕS § 29

lg 3, mis sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja teine

lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb

lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et teine lepingupool teadis või pidi

lepingu sõlmimisel teadma tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust. Juhul kui

lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4

kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda (vt nt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

112-15, p 15; 16. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09,

p 11).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

VÕS § 29

lg-t 6,

mille

kohaselt

tuleb

lepingutingimust

tõlgendada

koos

teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist ning kaaluda, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

112-15, p 15; 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 18).

Kohus leiab, et käsunduslepingu sõlmimine tõendamist leidnud ei ole. Kohus, kuulanud

pooled vande üle ja hinnanud kohtule esitatud kuvatõmmiseid pooltevaheliste vestluste

sõnumitest Messengeris, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleksid sõlminud

kokkuleppe, mille kohaselt oleks kostja lubanud hüvitada hagejale murutraktori ja haagise

soetamiseks tehtud kulud. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide selle kohta,

et hageja aitas kostjal soetada murutraktori koos haagisega. 09.12.2018 Messengeri vestlusest

nähtuvalt on hageja saatnud kostjale sõnumi „Traktorit vaja kallis“, millele kostja on

vastanud „Palju asju vaja aga saab ka ilma“. Antud sõnumi, järelmaksulepingu ja kostja

seletusega vande all on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja ei ole andnud hagejale käsundit

viidatud esemete soetamiseks, vaid hageja soetas antud esemed omal initsiatiivil, sõlmides ise

ka oma nimel järelmaksulepingu, olles ise selle pooleks. Kui kostja oleks andnud käsundi

endale murutraktori ja haagise soetamiseks, siis oleks kohane olnud, et vastava lepingu

pooleks oleks olnud kostja mitte hageja. Ka asjaolust, et kostja hiljem aitas leida internetist

sooduspakkumisi antud toodetele ja saatis hagejale vastavaid linke, ei saa teha järeldust

käsundi kohta. Pooltevahelistest sõnumitest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et

kostja hüvitab hagejale murutraktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutused, vastupidi,

07.03.2019 kostja sõnumiga „Võtsid ju traktori ka endale kohustuseks“ , millele hageja on

vastanud „Mis ka ei juhtu.. jääb sulle“ on tõendatud, et pooled pidasid vastavaid kulutusi

hageja kohustuseks ja murutraktor koos haagisega jääb kostjale ning kostja ei pea hüvitama

hagejale tehtud kulutusi. Asjaolu, et ka hageja ise pidas ennast antud esemete omanikuks, on

tõendatud pooltevahelise sõnumivahetusega 05.05.-07.05.2019, mille kohaselt kostja on

kirjutanud „Tere, kui oled oma õnnelikult reisilt tagasi siis võid oma asjade järgi tulla. Kõike

kaunist teile“. Seejärel arutasid pooled, mis traktorist peaks saama. 06.05.2019 sõnumis on

hageja kirjutanud „Tean aga kui välja viskasid, eks võtan siis kaasa.. üritan müüa“.

07.05.2019 sõnumis on hageja palunud kostjal traktorist koos käruga pilte teha, et esemeid

müüki panna. Kui hageja ei oleks pidanud ennast antud esemete omanikuks, siis ei oleks ta

saanud neid kaasa võtta ja otsustada nende müügi üle. Asjaolust, et hiljem traktori müügist

loobuti, ei saa teha ka vastupidist järeldust.

Poolte 31.07.2019 sõnumivahetusest nähtuvalt on pooled arutanud selle üle, kuidas toimub

järelmaksu osamaksete tasumine alates augustist 2019. Antud sõnumivahetusega on

tõendatud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe, et antud osamaksete tasumist jätkab alates

augustist 2019 kostja, kuivõrd hageja tõstatas selle küsimuse ja kostja möönis kokkuleppe

olemasolu, märkides, et peab vaatama, kust osamaksete tasumiseks raha saab. Kostja seletuse

kohaselt võttis ta pereliikmelt selleks laenu. Samas avaldas hageja sõnumis, et kui kostja selle

välja ostab, saab traktori omanikuks kostja, mida tõendab hageja sõnum „Ostad välja ja ongi

sinu“. Asjaolu, et kostja tasus alates 11.09.2019 järelmaksulepingukohased osamaksed täies

ulatuses, on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Kohus leiab, et hageja viidatud

sõnumit ei saa tõlgendada selliselt, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma ka hageja makstud

osamaksed, kuivõrd poolte sõnumivahetusest seda ei nähtu. Ka hageja ise ei osanud

kohtuistungil selgitada, millal lepiti kokku selles, et kostja hüvitab hagejale viimase tehtud

osamaksed. Pooled on kohtu hinnangul suhelnud üksnes seoses edasiste osamaksete

tegemisega, kuna kostja avaldas sõnumivahetuses muret osamakse suuruse üle ja märkis, et

peab vaatama, kust selleks raha saab. Kui pooled oleksid kokku leppinud ka hagejapoolsete

maksete tasumises kostja poolt, oleks sellesisuline arutelu pidanud loogiliselt ka

pooltevahelises sõnumivahetuses kajastuma, kuivõrd teisi asjaga seotud teemasid käsitleti

sõnumivahetuses. Seda enam, et kostja esiletoodu kohaselt pidi ta maksete tegemiseks laenu

võtma ja hageja oli teadlik kostja teistest finantskohustustest. Kohus on seisukohal, et ka

hageja enda edasine käitumine tõendab, et pooltel sellesisuline kokkulepe puudus, kuna

hageja ei esitanud kordagi kostjale vastavat nõuet enne, kui pooltel tekkis erimeelsus hageja

isiklike asjade äraviimise osas kostja juurest veebruaris 2020. Hageja ei ole kohtu hinnangul

toonud esile asjaolusid ega andnud arvestatavat selgitust, mis takistas hagejal selgesõnaliselt

oma tahe sõnastada selliselt, millisena hageja seda täna sisustada soovib. Kohtu hinnangul ei

saa lepingu tõlgendamisel arvestada selgitusi, millega lepingupool püüab talle lepinguga

ettenähtud õigusi meelevaldselt laiendada ning anda lepingule tagantjärele sisu tingimustega,

milles kokku ei ole lepitud, kuid mille üle läbirääkimisteks lepingu sõlmisel takistused

puudusid.

Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tõendamist leidnud käsunduslepingu puudumine poolte

vahel. Kohtu hinnangul sarnaneb pooltevaheline kokkulepe VÕS § 259 lg 1 kinkelepingu

regulatsioonile. Antud sätte kohaselt kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule

(kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku

kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil

kingisaajat rikastama. Poolte tahte tõlgendamise teel asub kohus seisukohale, et pooled olid

kokku leppinud selles, et kostja jätkab järelmaksulepingukohaste osamaksete tasumist hageja

eest, millega võtab lepingu täitmise hageja asemel üle VÕS § 78 lg 1 mõttes, mille kohaselt,

kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma

isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab

kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Järelmaksulepingu tingimuste p 2 sätestab,

et kauba omandiõigus läheb ostjale üle viimase osamakse sooritamisega. VÕS § 233 lg 1

kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja

omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega

(omandireservatsioon). Ostjaks oli järelmaksulepingu järgi hageja. Seega pidi hageja saama

kostjapoolse viimase osamakse sooritamise järgselt murutraktori ja haagise omanikuks.

Pooled leppisid kokku, et murutraktori ja järelhaagise omanikuks saab pärast osamaksete täies

ulatuses tasumist kostja. Eelnevast tulenevalt on omand VÕS 259 lg 1 alusel kostjale poolte

kokkuleppe alusel tasuta üle läinud ning kostjal puuduvad omandi üleandmisest tulenevad

kohustused hageja ees. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Eelneva alusel ei ole kostja ka hageja arvel alusetult rikastunud, kuna murutraktori

ja haagise omandamine kostja poolt toimus vastavuses poolte poolt kokkulepitud

tingimustele.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

Kostja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik