2-19-15978/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-19-15978

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2021, Pärnu

Tsiviilasi

T.S.i hagi K.R. vastu sundosa õiguse ja omandiõiguse

puudumise ning omandiõiguse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot + 3500 eurot + 7000 eurot.

Menetlustoiming

Kompromissi

kinnitamine,

menetluse

lõpetamine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

T.S.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

aadress:

Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Paul Varul

Kostja: K.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Alar Salu

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T.S.i ja K.R. lepinguliste esindajate poolt 11.08.2021 allkirjastatud ja

kohtule esitatud järgmise sisuga kompromiss:

1.1. Pooled on kokku leppinud lõpetada T.S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx, L.L.u

pärija) ja K.R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) vahel kaasomand kinnistule

aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).

1.2. K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab üle ja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab

vastu

1/3

kinnistu

kaasomandist,

aadressiga

Xxxxxxxxxxx

(registriosa

xxxxxxxxxxx).

1.3. K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku ja T.S. soovib, et kinnistusraamatu registriosa nr

xxxxxxxxxxx teises jaos K.R. kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse

uus kanne, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna T.S.

(isikukood xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtumäärus asendab K.R. nõusolekut

(TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

1.4. T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku ja K.R. soovib, et kinnistusraamatu registriosa nr

xxxxxxxxxxx neljandas jaos seatakse kinnistule, aadressiga Xxxxxxxxxxx,

esimesele vabale järjekohale hüpoteek K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks

hüpoteegisummaga 8500 eurot. Jõustunud kohtumäärus asendab T.S.i nõusolekut

(TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

1.5. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi punktis 1.3. kokkulepitud omaniku

muutmise kanne tehakse tingimusel, et kompromissi punktis 1.4. kokkulepitud

Tsiviilasi nr 2-19-15978

hüpoteegi seadmise kande tegemiseks puuduvad mistahes takistused. Selleks

kohustub T.S. 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse

jõustumisest esitama haldusasjas nr 3-19-763 hagi tagamise tühistamise taotluse.

1.6. T.S. kohustub tasuma K.R.le hüvitist kaasomandi osa eest 7500 (seitse tuhat

viissada) eurot, mis kuulub väljamaksmisele järgmistel tingimustel:

1.6.1. T.S. tasub 7500 eurot igakuiste maksetena summa 210 eurot iga kuu 15.

kuupäevaks K.R. arveldusarvele EE771010010595213010 kuni kogu summa on

tasutud;

1.6.2. maksete tegemise alguseks on järgmise kuu 15. kuupäev, pärast käesoleva

kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumist;

1.6.3. maksega viivitamisel kohaldub viivitusintress 0,05% päevas viivitatud

summalt;

1.6.4. kui T.S. ei ole tasunud kuumakseid täies ulatuses kolm kuud järjest, muutub

kogu hüvitis tasumata ulatuses sissenõutavaks;

1.6.5. K.R. kasuks kinnistule Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) seatud

hüpoteegiga summas 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot on tagatud kõik

kostja rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevast kompromissist. Hüpoteek

kuulub kustutamisele, kui hageja on käesolevast kompromissist tulenevad

kohustused täitnud. Kostja kohustub hageja rahaliste kohustuste täitmisel

andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Hüpoteegi kustutamisega seotud

kulud kohustub kandma T.S..

1.7. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad seoses kaasomandi lõpetamisega kinnistule

aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) üksteise vastu mistahes

muud varalised või mittevaralised nõuded.

1.8. Pooled on kokku leppinud, et kostja ei esita mingeid kulude hüvitamise nõudeid

seoses kinnistu aadressiga Xxxxxxxxxxx, erastamisega ning hageja ei esita

mingeid kulude hüvitamise nõudeid seoses haldusasjas nr 3-19-763 tehtud

kulutustega.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-15978.

3. Tühistada 16.08.2021 algusega kell 13.00 määratud istungiaeg.

4. Menetluskulud

jätta

poolte

kokkuleppel

nende

endi

kanda.

Hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja

menetluskulusid välja ei mõista.

5. Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagilt tasutud

riigilõivust (so 1300 eurot) pool, so 650 eurot, mis kanda Advokaadibüroo TGS Baltic

AS arvelduskontole nr EE152200221025347530 (Swedbank AS).

6. Jõustunud kohtumäärus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukannete

muudatuste ja hüpoteegi seadmise kande tegemiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond

võib jätta omaniku kohta kande tegemata, kui T.S. ei tasu Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna poolt määratud riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel on kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva määruse pooltele kättetoimetamisest arvates (TsMS

§ 661 lg 4).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

Tsiviilasi nr 2-19-15978

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.S.i (hageja) hagi K.R. (kostja) vastu sundosa õiguse ja

omandiõiguse puudumise ning omandiõiguse tuvastamiseks.

Hagis esitatud asjaolude kohaselt J.L. suri 11.04.1995. J.L. päR.as 19.10.1978 testamendiga

kogu oma vara pojale L.L.ule. J.L.u tütar M.R. esitas 26.09.1995 notarile avalduse pärandvarast

sundosa vastuvõtmiseks. Pärimistunnistuste kohaselt päris L.L. 2/3 ja M. R. 1/3 pärandvarast, sh

vastavalt ka 2/3 ja 1/3 Xxxxxxxxxxx (nüüd Xxxxxxxxxxx) Xxxxxxxxxxx alevikus asuvatest

ehitistest, mis asuvad endise Xxxxxxxxxxx talu maal. L.L. suri xxxxxxxxxxx. L.L. pärandas

testamendiga kogu oma vara pojale T.S.ile. M. R. suri xxxxxxxxxxx. M. R. pärandas kogu oma

vara testamendiga K.R.le.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni

otsusega nr 42, xxxxxxxxxxx on Xxxxxxxxxxx talu maa, sh Xxxxxxxxxxx krundi suhtes

tunnistatud õigustatud subjektiks L.L.. J.L. oli loovutanud enda maa tagastamise õiguse oma

pojale L.L.ule (see õigus ei olnud seega pärandvara), tagastataval maal asusid ka J.L.ule

kuuluvad hooned, mille ta oli testamendiga pärandanud L.L.ule ning millede suhtes andis notar

välja 1/3 osas pärimistunnistuse ka M.R.le. Seega oli tekkinud olukord, kus L.L.ul oli õigus

saada Xxxxxxxxxxx talu sundvõõrandatud maa tagasi, M.R.l oli aga tekkinud õigus maa

erastamiseks vastavalt oma osale hoonetes.

Pärnu maavanema 15.11.2006 korraldusega nr 745 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati

alustada M.R.le 8656 m² suurusest L. Xxxxxxxxxxx katastriüksusest 1/3 mõttelise osa

erastamisega ja määrati M.R.le 3-kuuline tähtaeg maa ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. M R.

maa erastamise ostu-müügilepingut ei sõlminud ja makseid ei tasunud.

K. R. esitas 10.08.2018 Maa-ametil avalduse, millega taotles uut tähtaega maa ostu-

müügilepingu sõlmimiseks. Maa-ameti ja K.R. vahel sõlmiti Xxxxxxxxxxx müügi- ja

asjaõigusleping 16.04.2019 ning Maa-amet esitas kinnistamisavalduse 18.04.2019 ning mille

alusel on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, kus on 1/3 osa

kaasomanikuna sisse kantud K R..

Hageja on seisukohal, et kuigi notar järgis 1995. aastal sundosa kohta M.R.le pärimistunnistust

välja andes ning tema omandiõigust tunnustades selleaegsest praktikast, on selline TsK § 540

tõlgendus väär ning ühtlasi vastuolus põhiseaduse §-ga 32 lg 4. Notar lähtus vaid sellest, et M.R.

oli pärandi avanemise ajal pensioniealine ning tunnistas ta automaatselt töövõimetuks isikuks,

kellel on õigus saada sundosa. Riigikohtu üldkogu oma 22.02.2005 lahendis nr 3-2-1-73-04 on

leidnud, et PärS § 104 sätestatud töövõimetuse kindlakstegemisel tuleb selgitada, kas isik on ka

tegelikult abivajaja, st et sundosa saajateks on üksnes need isikud, kelle võimalused oma

töövõimetuse tõttu ise ennast elatada on piiratud ning nad vajavad erilist abi ning neil puuduvad

piisavad vahendid enda abistamiseks muul viisil. Hageja hinnangul M. R. nende isikutel alla ei

kvalifitseerunud.

2. Kostja hagi õigeks ei võta ja nõudeid ei tunnista täies ulatuses.

3. Asjas toimus 23.04.2021 eelistung ja uus eelistungi toimumise aeg on määratud 16.08.2021

algusega kell 13.00.

Tsiviilasi nr 2-19-15978

4. Pooled esitasid 09.08.2021 kohtule samal kuupäeval poolte lepinguliste esindajate poolt

allkirjastatud

kompromissi.

Pooled

taotlevad,

et

Pärnu

Maakohus

kinnitaks

kompromissikokkuleppe kohtumäärusega istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on

kokku leppinud, et nende poolt käesoleva menetlusega seoses kantud õigusabikulud jäävad

kompromissilepingu kinnitamisel poolte endi kanda ja pooled ei esita teineteise vastu mistahes

nõudeid käesolevas tsiviilasjas tekkinud ja kantud õigusabikulude hüvitamiseks. TsMS § 150 lg

2 p 1 alusel paluvad pooled tagastada hagilt tasutud pool (1/2) riigilõivu summast 1300 eurot,

s.o

eurot,

kandes

selle

Advokaadibüroo

TGS

Baltic

AS

arveldusarvele

nr

EE152200221025347530. Pooled on lähtudes TsMS § 64 lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 kokku leppinud,

et vähendavad edasikaebamise tähtaega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale 10 (kümme)

päevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise õiguslikust

tähendusest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad TsMS

§ 387 lg 2 teise lause alusel saata kompromissi kinnitav kohtumäärus Tartu Maakohtu

registriosakonnale kinnistusraamatusse kannete (omanikukanne ja kohtuliku hüpoteegi kanne)

tegemiseks.

5. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi täidetavuse huvides allkirjastada kohtu poolt

kohandatud ja täpsustatud kompromissi tingimused. Pooled esitasid täpsustatud tekstiga

kompromissitingimused 11.08.2021, millisega pooled leppisid kokku lõpetada T.S.i ja K.R.

vahel kaasomand kinnistule aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx), sõlmisid

asjaõiguslepingu, seadsid kinnistule hüpoteegi, andsid kinnistamiskannete aluseks vajalikud

nõusolekud ja avaldused, leppisid kokku üle antava kaasomandi osa hüvitise suuruse ja tasumise

korra ning leppisid kokku, et pooltel puuduvad vastastikku mistahes nõuded seonduvalt

kinnistuga aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) ja hageja ei esita mingeid kulude

hüvitamise nõudeid seoses haldusasjas nr 3-19-763 tehtud kulutustega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et esitatud kompromiss

(resolutsiooni punkt 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse

lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik

asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus

kompromissis. Pooled on punktis 1.2. kokku leppinud, et K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab

üle ja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab vastu 1/3 kinnistu kaasomandist, aadressiga

Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).

8. Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt

kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus. Pooled on kinnitatavas kompromissis avaldanud soovi ja andnud nõusolekud

nii omanikukannete muutmiseks, kui ka hüpoteegi seadmiseks.

Kompromissiosalised taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning paluvad

kohtul esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-15978

Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt

tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.

9. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe

kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad nende eneste kanda ja neid ei jaotata. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei

jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.

11. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 650 euro tagastamist seoses kompromissi

sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks

kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku

1300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada

hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 650 eurot ja kanda hageja poolt näidatud

pangakontole.

12. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale,

millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik