3-21-1789/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1789

Määruse kuupäev

12.08.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

K.K.e esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 19.07.2021. a

käskkirja nr 6-3/576-1 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – K.K.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus taotleja terviseandmeid (s.o Viru

Vangla 11.08.2021. a vastust ja esitatud väljavõtteid taotleja

tervisekaardist) puudutavas osas kinniseks (digitoimiku

lehed 64–75, 78–79).

2. Jätta K.K.e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Asendada

avaldatavas

määruses

taotleja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ning edastatakse

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla tunnistas 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 (digitoimiku lehed (dtl 37–

44) K.K.e süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras talle selle eest

distsiplinaarkaristuseks 26 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirjas on märgitud, et Viru

Vangla II üksuse valvuri 18.06.2021. a ettekande nr 6-20/2872-1 kohaselt ei allunud K.K.

18.06.2021 kella 7.56 paiku korraldusele eemaldada rulli keeratud lina voodi ülemise osa

idapoolselt küljelt, mis oli kinnitatud voodi külge väikeste traadist konksudega. Kinnipeetav ei

allunud korraldusele ja ütles valvurile, et võta ise ära. Valvur andis korralduse keerata näoga

seina poole, kus on aken. Kinnipeetav ütles, et tema ei täida korraldust. Seejärel tuli teine valvur

kilbiga kinnipeetava ette ja valvur võttis lina ise ära. Lina oli ilmselt pandud nari ette selleks,

et see öösel ette tõmmata.

2. K.K. esitas 02.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

kohtul kahjulike tagajärgede vältimiseks peatada Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirja

nr 6-3/576-1 täitmine. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide ning jääb vaides

3-21-1789

esitatud põhjenduste juurde. Täiendavalt selgitab taotleja, et vangla 19.07.2021. a käskkiri

pöörati täitmisele 31.07.2021, kuid ta viibis kartseris juba alates 06.07.2021, kuna eelnevalt oli

teda karistatud 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Seega, kuna vangla 19.07.2021. a

käskkirjaga määratud kartserikaristus pöörati täitmisele koheselt, viibib taotleja kartseris

51 ööpäeva järjest. Taotleja hinnangul käituti tema suhtes ülekohtuselt ja karistus on

ebaproportsionaalne.

3. K.K. esitas 02.08.2021 Viru Vanglale vaide vangla 19.07.2021. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks ning taotluse käskkirja täitmise peatamiseks. Taotleja on seisukohal, et vangla

tegevus käskkirja koostamisel oli nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Taotlejat ei

kuulatud menetluses üle, talle ei tutvustatud kõiki menetlusdokumente (nt 18.06.2021. a

ettekannet) ning teda ei teavitatud menetleja muutumisest menetluse kestel. Taotleja ei ole

rikkunud VangS § 67 p-i 1, kuna valvuri korraldus ei olnud selge ega arusaadav. Taotlejale

määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne. Taotleja suhtes on rikutud võrdse

kohtlemise põhimõtet, kuna sarnase rikkumise eest ei ole määratud kellelegi karistuseks üle

7 ööpäeva kartserisse paigutamist. Käskkirjas esinevad kaalutlusvead. Taotleja tervis on

üksikvangistuses pikaajaliselt viibides tõsises ohus, kuna ta kannatab pidevaid seljavalusid.

Taotlejal on tuvastatud lülisambamurru jääknähud ja radikulopaatia. Taotleja ei saa kartseris

kasutada voodit päevasel ajal ja see põhjustab talle piinavat valu seljas. Üksikvangistust ei tohi

taotleja suhtes kohaldada ka raskete psüühikahäirete tõttu (depressioon, ärevus- ja paanikahäire,

stress). Arvestades asjaolu, et üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida

juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga, samuti

ei toimu kartseris taotleja füüsilise ja psüühilise seisundi pidevat jälgimist ning taotlejal puudub

kartseris võimalus sooritada neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste skeemi

(3-4 korda päevas harjutused võimlemismatil) ilma täiendavaid vigastusi saamata, tuleb

käskkirja täitmine viivitamatult peatada.

Käskkirja peatamine on põhjendatud ka seetõttu, et kartserikaristuse ajal takistab vangla

taotlejal suhelda tema 9-aastase pojaga. Taotlejale on kokkusaamised lapsega täielikult

keelatud. Taotlejal pidi olema kokkusaamine 03.08.2021, kuid vangla ei võimaldanud seda

taotleja kartseris viibimise tõttu. Taotleja saab lapsele ja lähedastele helistada üks kord nädalas

10 minutit, mis ei ole piisav perekondlike suhete säilitamiseks.

4. Viru Vangla jättis 05.08.2021. a otsusega nr 6-12/262-2 rahuldamata K.K.e taotluse

vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamiseks. Vangla on seisukohal, et käskkirja täitmise

peatamata jätmine ei loo selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei oleks hiljem võimalik

kõrvaldada, või ei oleks võimalik õiguste ja vabaduste piiramisest tekkinud võimalikku kahju

hiljem korvata. Käskkirja täitmise peatamine ei ole antud juhul vajalik ka avaliku huvi või

kolmandate isikute kaitseks.

Kinnipeetavale osutatakse vanglas meditsiinilist abi, sh kartserirežiimil viibides. K.K.e suhtes

viiakse kartserirežiimil viibides läbi üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamiseks

sekkumisi,

millega

ta

on

ka

nõustunud

ning

avaldanud

soovi

vestelda

nii

kriminaalhooldusametniku,

psühholoogi

kui

ka

kaplaniga.

Kokkusaamistele

ja

telefonikõnedele on alternatiiviks kirjavahetus. K.K.el toimus viimati pikaajaline

kokkusaamine oma poja ja isaga 10.–11.06.2021 ning telefonikõned on toimunud vähemalt

kord nädalas, mistõttu ei saa praegusel juhul väita, nagu oleks oht sotsiaalsete sidemete

katkemisele. Kartserirežiimil viibimine sõltub kinnipeetavast endast – olles teadlik oma

õigustest ja kohustusest (sh kohustus alluda ametnike seaduslikele korraldustele), teeb

rikkumise toimepanemisel kinnipeetav otsuse, mis mõjutab teda edasiselt. Seega sisuliselt

otsustab kinnipeetav rikkumise toimepanemise hetkel selle üle, kas saavad toimuma

kokkusaamised ning igapäevased telefonikõned lähedastega või mitte.

3-21-1789

5. Viru Vangla palus 06.08.2021. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(dtl 50–51). Kartserikaristus pöörati täitmisele 05.08.2021. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on

julgeoleku tagamiseks kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud

tõendamist,

et

K.K.

ei

allunud

vanglaametniku

seaduslikule

korraldusele

ning

distsiplinaarmenetluse ajal oli tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm olid määratud

vanglaametniku korraldusele allumatuse eest. Määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane,

põhjendatud ja proportsionaalne.

Vangla hinnangul ei saa eeldada, et K.K.e vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata

edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime

pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on enda karistuse kohustusliku

kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle

täitmise peatamiseks. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades võib mööduda

VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaeg ehk karistust ei saa enam täita, kui seda ei ole kaheksa kuu

jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik

seda enam tagasi täita, kuid taotlejal on vangla käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise

korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.

Vangla arvestab 19.07.2021. a käskkirja täitmisele pööramisel asjaoluga, et kinnipeetav on

kartserirežiimil alates 06.07.2021 ning täidab käskkirja kahes osas. 20.08.2021 (selleks ajaks

on K.K. kartserirežiimil olnud 45 päeva) annab vangla kinnipeetavale vähemalt 7-päevase pausi

kartserirežiimist ning pärast pausi tuleb tal kanda veel 11 päeva kartserikaristust.

Vanglal puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid käskkirja alusel

määratud ja seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral

kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna

11.08.2021. a Viru Vangla vastus kohtule ja selle lisana esitatud taotleja tervisekaardi väljavõte

sisaldavad andmeid taotleja terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa

menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik

menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei

ole eraelu kaitse huvist suurem. Et Viru Vangla 11.08.2021. a vastus kohtule ja sellele lisatud

taotleja tervisekaardi väljavõte kajastavad taotleja terviseandmeid, on asja selles osas kinniseks

kuulutamine vajalik taotleja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku

arutelu vastu. Seega tuleb kuulutada menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja

TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel taotleja terviseandmeid puudutavas osas taotleja eraelu kaitseks

kinniseks.

7. Taotleja palub kohtul peatada Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1, millega

määrati taotlejale distsiplinaarkaristusena 26 ööpäeva kartserikaristust, täitmine. Käskkiri

pöörati täitmisele 05.08.2021.

8. HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi.

3-21-1789

9. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse

ajal. Kuna taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide käskkirja nr 6-3/576-1 kehtetuks

tunnistamiseks, on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.

10. Kohus on seisukohal, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine

piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja

esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis ei muuda kaebuse rahuldamine

vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Eelnev tähendab seda, et esitatud taotlus on lubatav,

kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda

võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata

jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.

11. Taotluses ja vaides väidetu ning Viru Vangla 06.08.2021. a ja 11.08.2021. a vastustega

esitatud materjalid ei anna põhjust pidada esitatavat kaebust edukaks. Vaides leiab taotleja, et

vangla tegevus käskkirja koostamisel oli nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Taotleja

selgitab, et teda ei teavitatud menetleja vahetumisest distsiplinaarmenetluse käigus ning talle ei

tutvustatud kõiki menetluse käigus koostatud dokumente. Taotleja on seisukohal, et käskkiri on

põhjendamata ja määratud karistus ebaproportsionaalne. Taotleja hinnangul välistas tema

tervislik seisund kartserikaristuse täitmisele pööramise.

11.1. Taotlejat on karistatud korraldustele (eemaldada rulli keeratud lina voodi küljelt ja keerata

näoga seina poole) mitteallumise eest. See, et taotleja korraldustele ei allunud, on fikseeritud

Viru Vangla II üksuse valvuri 18.06.2021. a ettekandega nr 6-20/2872-1 (ettekande sisu on

välja toodud 19.07.2021. a käskkirja 1. lehel) ja M. Muuga ütlustega 19.07.2021. a

menetlustoimingu protokollis (M. Muuga seletus on sõna-sõnalt välja toodud samuti käskkirja

1. lehel). M. Muuga selgituste kohaselt olid kinnipeetavale antud korraldused selgesti

arusaadavad ning korraldusi andes viitas valvur K. Sarv käega voodilinale, mis oli voodi külge

kinnitatud. Kinnipeetav vastas valvur K. Sarvele midagi sellist: „võta ise“, „võid ise ära võtta“.

Täpset sõnastust M. Muuga enam peast ei mäletanud. Kohtule ei ole küll vastavaid materjale

esitatud, kuid kohtul pole põhjust kahelda nende olemasolus ja käskkirjas kajastatu vastavuses

originaaldokumentidele. Seega ei ole täiendavate dokumentide väljanõudmine esialgse

õiguskaitse taotluse menetluses põhjendatud ning kohus saab hinnata kõiki tõendeid kogumis

põhiasja vaidluses, kui taotleja peaks esitama kõnealusele käskkirjale kohtule kaebuse. Samuti

ei ole usutav, et valvurid koostaksid valeettekandeid või esitaksid valeütlusi, kuivõrd sellega

riskiksid nad enda vastutusele võtmisega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et taotleja ei saanud

talle antud korraldustest aru või ei saanud aru, mille ta peab ära võtma – vastasel juhul ei oleks

taotleja valvurile vastanud „võta ise ära“. Isegi juhul, kui taotlejale ei olnud korraldus

arusaadav, oli tal võimalus täpsustada, mis ese tal tuleb ära võtta, kuid seda taotleja ei teinud.

11.2. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et 19.07.2021. a käskkiri nr 6-3/576-1 oleks

menetlusnõuete rikkumise tõttu õigusvastane. Taotlejat teavitati ettekande koostamisest ja talle

anti võimalus selgituste andmiseks. Taotleja esitas omapoolsed selgitused 02.07.2021 ja

19.07.2021 esitas ta kirjalikud vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Kohus leiab, et

ka vanglale esitatud vaide põhjal ei saa asuda seisukohale, et menetlusnorme oleks rikutud.

11.3. Vanglas korra ja julgeoleku tagamine, sh distsipliinirikkumistele reageerimine on nii

avalikes kui ka vanglas viibivate isikute huvides. Samas, kuna kartserisse paigutamine on

haldusorgani kaalutlusotsus, siis on selle kohtulik kontroll HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud.

Kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata kohaldatud kartserikaristuse pikkust, kuid kohtul on

kohustus kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire ning kas kaalutlusõigust teostati

kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve

(vt nt Riigikohtu 13.11.2009. a otsus 3-3-1-63-09, p 17). Riigikohus on märkinud 15.04.2015. a

3-21-1789

otsuses nr 3-3-1-3-15 (p 26), et distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi

valikul arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega.

11.4. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada kuni

45 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel ei ole

oluline, kas isik juba viibib kartseris või mitte. Kohus möönab, et kinnipeetavat ei saa liiga

pikka aega kartseris hoida, sest see võib minna vastuollu inimväärikuse põhimõttega. Antud

juhul ei viibi taotleja aga erinevate käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste alusel

kartseris järjestikku kauem, kui seaduses sätestatud kartserikaristuse maksimummäär, s.o

45 päeva. Viru Vangla 11.08.2021. a vastuse kohaselt paikneb taotleja kartserirežiimil alates

06.07.2021. Viru Vangla 30.06.2021. a käskkirjaga nr 6-3/523-1 määrati K.K.ele

25 kartseripäeva (täidetud perioodil 06.07.–30.07.2021), Viru Vangla 27.07.2021. a

käskkirjaga nr 6-3/602-1 määrati K.K.ele 5 kartseripäeva (täidetud perioodil 31.07.–04.08.21)

ja 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 alusel määrati talle 26 kartseripäeva (pöörati täitmisele

05.08.2021 ja on hetkel täitmisel). Vangla selgitas 06.08.2021. a vastuses kohtule, et arvestab

asjaoluga, et K.K. on kartserirežiimil alates 06.07.2021, ning täidab seetõttu käskkirja nr 6-

3/576-1 kahes osas. Kui K.K.el täitub 45 päeva kartserirežiimil viibimist (20.08.2021), annab

vangla talle vähemalt 7-päevase pausi kartserirežiimist. Seega ei ole taotluses esitatud väide, et

taotleja peab kartseris viibima 51 päeva järjest, antud juhul põhjendatud.

11.5. Samuti ei ole antud juhul asjakohane taotleja väide, et ta ei saa kartseris võimlemismatil

teha neuroloogi antud harjutusi seljale ilma täiendavaid vigastusi saamata. Vangla kinnitas

11.08.2021. a vastuses kohtule, et kartserikaristuse ajal väljastatakse taotlejale iga päev kaheks

tunniks võimlemismatt. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, milliste vigastuste saamist ta silmas

peab ning ka kohtule ei ole see asja materjalide pinnalt ilmne. Ühtlasi ei ole asjakohane taotleja

väide, et 19.07.2021. a käskkirja tõttu ei võimaldanud vangla talle 03.08.2021 toimuma pidanud

kokkusaamist pojaga. Vangla pööras käskkirja täitmisele 05.08.2021, kui kokkusaamise

kuupäev oli juba möödunud. Seega ei saanud taotleja minna pojaga kokkusaamisele varasema

määratud distsiplinaarkaristuse tõttu.

Kohtuasja materjalidele tuginedes ei pea kohus praegu võimalikuks asuda ka seisukohale, et

taotleja suhtes on kartserikaristuse kandmine välistatud tema tervisliku seisundi tõttu või et see

tooks kaasa tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Eelnevast tulenevalt ei esine

kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis võiksid viidata nt inimväärikuse või taotleja muu

subjektiivse õiguse rikkumisele.

11.6. Kohtu esialgsel hinnangul ei saa 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 määratud

karistust pidada ebaproportsionaalseks. Viru Vangla on karistuse määramisel kaalunud

piisavalt avalikke huve ja puudutatud isiku õigusi. Avalikuks huviks on antud juhul distsipliini

ja julgeoleku tagamine vanglas. Kohus nõustub vanglaga, et asjaolu, et K.K. ei allunud

vanglaametniku korraldustele, näitab, et ta ei pea lugu vangla korrast, mis on aga sealse

julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Ametniku korraldustele allumata jätmine näitab kohtu

hinnangul veel seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida. Kohus leiab, et vangla on

karistuse määra valikul õigesti arvestanud ka taotleja kehtivate distsiplinaarkaristustega.

Taotlejal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on määratud vanglaametniku

korraldusele allumatuse eest. Üldjuhul võib eeldada, et leebem karistus ei pruugi karistuse

eesmärke

saavutada,

kuivõrd

kinnipeetav

on

vaatamata

karistatusele

jätkanud

distsipliinirikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub vanglaga, et taotleja käitumise põhjal võib

öelda, et kartserikaristus ei ole mõjutanud teda teisiti käituma ja eeskirjade rikkumisest

hoiduma. Vanglal tuleb distsipliinirikkumistele reageerida, et isik ei saaks tunda end

karistamatult. Kohtu hinnangul eelnevast piisab, et määrata karistuseks kartserisse paigutamine

kokku 26 päevaks.

3-21-1789

12. Kohus märgib veel, et ei saa esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada käskkirja täitmist

üldse, s.t täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6). Kuigi taotlejale

määratud karistus vaidlusaluse käskkirja alusel pöörati täitmisele 05.08.2021, siis olukorras,

kus kohus peatab karistuse edasise täitmise, võib võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva

kohustusliku vaidemenetlusega VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega ületada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine viisil, mis võib muuta vaidlustatud haldusakti hilisema täitmise

võimatuks (arvestades VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega) ja on seetõttu vastuolus avaliku

huviga, eeldab vaidel suurte eduväljavaadete olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

04.12.2019. a määrus nr 3-19-2163, p 22). Praegusel juhul selliste eduväljavaadete olemasolu

väita ei saa. Taotleja huvid on kartserikaristuse jätkuval täitmisel kaitstud seeläbi, et vangla

kindlustab tema tervise kaitse ja tagab tervisliku seisundi jälgimise, katkestades sealjuures

vajadusel kartserirežiimi. Kui karistuse määramine peaks osutuma õigusvastaseks, on taotlejal

võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K.K.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse

kõrgemalseisvale

kohtule,

kusjuures

määruskaebuse

kohta

tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

15. HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse

avaldamisel taotleja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)