2-21-3813/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-21-3813

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3813

Tsiviilasi

Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

tegevuse peale täiteasjas 084/2020/7360

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebuse

esitaja:

Txxxxx

Rxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx maakond; e-post:

Kohtutäitur Oksana Kutšmei (Ülikooli 2, Tartu linn,

51003 Tartu maakond; info@tartutaitur.ee);

Sissenõudja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS

(registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-20,

Tallinn, 10115 Harju maakon); lepinguline esindaja

Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post:

kristjan@tallinnlaw.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

Lahend

RESOLUTSIOON

28.07.2021. a;

Lõpplahend

1. Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsuse peale

jätta rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Txxxxx Rxxxxxx kanda.

3. Jätta TxxxxxxRxxxxxx 29.07.2021.a vastuväide rahuldamata.

4. Mõista Txxxxx Rxxxxxxxx välja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15

(viisteist) eurot riigi tuludesse.

5. Riigilõiv 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul arvates

kohtulahendi jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Koos kohtumäärusega antakse Toomas Reisalule eraldi dokument menetluskulude riigi

tuludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Txxxxx Rxxxxxx esitas 10.03.2021. a kohtule menetlusdokumendi (tl 4-8), mille kaaskirjas

on märgitud, et saadetakse hagiavaldus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale. Manuses

oleva menetlusdokumendi pealkiri on „Kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr

084/2020/7360. Kuupäev 10.03.2021. a. Esitatud menetlusdokumendil on 12 lisa enam kui 39-

l lehel.

Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale seisneb järgmises.

Sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 07.12.2020. a. kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku Txxxxx Rxxxxxx suhtes. Sissenõudja taotles TMS § 2 lg

2 p 1 alusel Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-101001 sundtäitmisele

pööramist. 05.02.2021. a arestis kohtutäitur Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku Eesti Töötukassast

saadavast sissetulekust 25 eurot. 13.02.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx kohtutäiturile kaebuse

viimase tegevuse peale, milles taotles, et kohtutäitur võtaks maha ebaseadusliku aresti

töövõimetoetuselt. 10.03.2021. a otsusega jättis kohtutäitur Oksana Kutšmei T.Rxxxxxx

kaebuse rahuldamata.

Txxxxx Rxxxxxx toob välja, et esitas 13.02.2021. a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mitte

aga 15.02.2021. a nagu seda väidab kohtutäitur. Lisaks esitas Txxxxx Rxxxxxx koos

13.02.2021.a menetlusdokumendiga kohtutäiturile ka oma vara nimekirja.

Txxxxx Rxxxxxx hinnangul ei ole kohtutäitur 10.03.2021. a otsust tehes järginud seadusest

tulenevaid protseduurilisi reegleid. Samuti on kohtutäitur eiranud või oluliselt ületanud

diskretsiooni piire. Kohtutäitur ei ole käesoleval juhul millegagi põhjendanud Txxxxx Rxxxxxx

töövõimetoetuse arestimist, samuti asjaolu, et arestimine on vältimatult vajalik ning seaduslik.

Txxxxx Rxxxxxx leiab, et selleks, et kohtutäitur saaks võlgniku töövõimetoetuse arestimisel

kohaldada TMS § 132 lg 12, peab kohtutäitur rakendama TMS § 132 lg-id 1, 2. Esmalt peab

seega kohtutäituril olema sissenõudja avaldus, kohtutäitur peab võlgnikule sellise dokumendi

olemasolu esitama. Seda kohtutäitur teinud ei ole. Lisaks peab täitemenetlus võlgniku suhtes

olema ebaõnnestunud või ebaõnnestumas. Kohtutäitur selliseid asjaolusid tõendanud ei ole.

Txxxxx Rxxxxxx toob välja, et tal on võimalik saada suuresummalisi kingitusi, pärandus või

lotovõit. Kohtutäitur ei saa tõendada vastupidist. Samuti ei ole kohtutäitur võlgnikku ära

kuulanud. Võlgniku töövõimetoetuse arestimine teeb tema igapäevase rahalise toimetuleku veel

keerulisemaks ning raskeks. Hinnata tuleks võlgniku majanduslikku olukorda ning

toimetulekut tervikuna. Kohtutäitur viitab 10.03.2021. a otsuse punktides 6, 7, et ta on erinevate

tsiviilasjade raames võlgniku ärakuulanud. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on vanade

tsiviilasjadega ning kaebused on esitatud vanadel argumentidel. TxxxxxxRxxxxxx majanduslik

olukord on pidevas muutumises, ka on halb tema tervislik seisund. Kohtutäitur on ka varasemalt

korduvalt Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetust ebaseaduslikult arestinud ning kordagi pole

võlgnikku seejuures ärakuulatud.

Txxxxx Rxxxxxx ainsateks sisstulekuteks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus

427,49 eurot ning Sotsiaalkindlustusametist saadav sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Txxxxx

Rxxxxxxx on keskmisest kõrgemad igapäevased kulutused ja seda nii toidule transpordile kui

ka meditsiinile.

Txxxxx Rxxxxxx viitab Riigikohtu lahendile nr 2-18-4482 (p 17, 20). Kaebuse esitaja leiab, et

ta on kohtutäituriga suhtlemisel olnud väga aktiivne, kuid temaga ei ole tahetud suhelda ning

ka ei vastata tema kaebustele ning taotlustele. Kohtutäitur on äärmiselt lühikese aja jooksul

arestinud Txxxxx Rxxxxxxxtöövõimetoetuse, mis näitab aga, et kohtutäitur ei ole võlgnikult

võla saamiseks teinud ühtegi põhjendatud käiku.

TxxxxxRxxxxxx taotleb menetlusabi riigilõivu tasumiseks, soovib asja arutamist kohtuistungil

ning taotleb menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda.

2. Kohus jättis 23.03.2021. a määrusega (tl 50) Txxxxx Rxxxxxx kaebuse käiguta ning kohustas

Txxxxx Rxxxxxx kohtule esitama kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsuse.

3. Txxxxx Rxxxxxx kõrvaldas puudused 26.03.2021. a. Txxxxx Rxxxxxx märkis täiendavalt,

et tema ainuke kasutuses olev arvelduskonto asub SEB Pank AS-is ning kõik teised

arveldusarved, s.o Swedbank AS-is ning Luminor Bank AS-is on kohtutäiturite poolt arestitud

(nullarest). LHV Pank AS-is paiknevad pensioni- ja investeerimiskonto, kuid nendel kontodel

ei ole viimaste aastate jooksul tehinguid toimunud (tl 52-53).

4. 14.04.2021. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Txxxxx Rxxxxxx kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei 10.03.2021. a otsuse peale menetlusse. Kohus küsis kohtutäituri vastust kaebusele ning

sissenõudja seisukohta. Kohus määras Txxxxx Rxxxxxxxx menetlusabi riigilõivu tasumiseks

ning vabastas ta riigilõivu (s.o 15 eurot) tasumisest. Kohus määras, et menetlusabi andmisel

kuulub rakendamisele TsMS § 190 lg 2.

5. Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 03.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha tsiviilasjas nr

2-21-3813 (tl 65-67). Kohtutäitur soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Avaldaja

menetluskulud ja olemasolu korral muud menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kohtutäitur osundab, et Txxxxx Rxxxxxx töövimetoetuse arestimise lubatavust on kohus juba

varasemalt tsiviilasjades nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556 analüüsinud ning palub võtta viidatud

tsiviilasjades tehtud lahendid käesoleva tsiviilasja juurde. Nimetatud tsiviilasjades on

tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad on asjakohased ning kohalduvad ka käesolevas

tsiviilasjas.

Kohtutäitur viitab TMS § 131 lg-le 2 ning leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et töövõimetoetuse

arestimiseks oli kohtutäituril nõuetekohane sissenõudja avaldus. Vaidlusalune ei saa olla ka

asjaolu, töövõimetoetuse arestimisel oli alust asuda seisukohale, et täitemenetlus avaldaja

suhtes eeldatavasti ebaõnnestub, sh avaldajal puudub mis iganes registreerimisele kuuluv vara

ning et tema ainsateks registritest nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päeva

määraga 14,89 eurot (s.o 446,70 kuni 461,59 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot.

Vaatamata kohtutäituri nõudmisele ei ole Txxxxx Rxxxxxx kohtutäiturile vara nimekirja

esitanud. Avaldaja poolt esitatud hüpoteetilised väited pärandi või kingi saamise kohta ei tõenda

mingil viisil, et tema kohustusi on täitemenetluses võimalik rahuldada ta töövõimetoetust

arestimata. TxxxxxxRxxxxxx ei ole selliseid hüpoteetilisi võimalusi kordagi maininud ka

esitatud õigusabitaotlustes.

Sissenõude pööramine avaldaja töövõimetoetusele on õiglane. Kohtutäitur viitab Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-166-16 (p 15). Samuti osundab kohtutäitur Tartu Maakohtu 28.08.2020. a

määrusele tsiviilasjas nr 2-20-10799, kus kohus on veenvalt põhjendanud, et Txxxxx Rxxxxxx

põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on kokku 410 eurot. Txxxxx Rxxxxxx ei ole

tõendanud ega ka isegi väitnud, et tema mõistlikud vajalikud kulud oleks selle ajaga võrreldes

oluliselt kasvanud. Txxxxx Rxxxxxx sissetulek on 500,40 kuni 515,29 eurot kuus. Pärast tema

töövõimetoetusest 25 euro suuruse kinnipidamise tegemist jääb talle kätte summa, mis

vähemalt 65 euro võrra ületab avaldaja põhjendatud ja mõistlike kulude suurust.

Kohtutäitur kohaldas Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku arestimisel TMS § 132 § 12. Statistikaameti

poolt

Txxxxx

Rxxxxxx

töövõimetoetuse

arestimise

ajal

avaldatud

arvestusliku

elatusmiinimumi (s.o 221,36 eurot) ületav sissetuleku osa on 279,04 eurot kuni 293,93 eurot

ning kohtutäituri poolt arestitud 25 eurot moodustab sellest ligikaudu 9%. Arestimine ei riiva

seega võlgniku õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.

6. 05.05.2021. a saabus kohtusse sissenõudja seisukoht tsiviilasjas nr 2-21-3813 (tl 70-71).

Puudutatud isiku arvates ei ole esitatud kaebus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

Seisukohas leitakse, et kaebuses toodud põhjused on otsitud, eesmärgiga vältida võlgade

tasumist. Selgelt on tõendatud, et täitemenetlus Txxxxx Rxxxxxx suhtes eeldatavasti

ebaõnnestub ilma töövõimetoetusele sissenõuet pööramata. Kaebuse esitajal puudub igasugune

registreerimisele kuuluv vara ning tema sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus päeva määraga

14,89 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Väited võimaluse kohta saada kingitusi, pärandusi või

lotovõit on hüpoteetilised ning sellistele väidetele ei ole võimalik tugineda. Selle kohta

puuduvad igasugused tõendid.

Puudutatud isik on seisukohal, et sissenõude pööramine kaebuse esitaja töövõimetoetusele on

õiglane ning nõustub kohtutäituri 03.05.2021. a seisukohas toodud arvutus käiguga. TMS § 132

lg 12 alusel arestimine määraga 9% on lubatud. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem, kui

see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.

7. Txxxxx Rxxxxxx esitas 12.06.2021. a kohtule omapoolse seisukoha (tl 75-78). Kaebuse

esitaja toob välja, et ta esitas kohtutäiturile oma vara nimekirja 13.02.2021. a ning seda koos

esitatud kaebusega. Kohtutäituri vastupidine seisukoht ei vasta tõele. Seejuures viitab TMS §

45 lg-le 4 ning taotleb kohtult seisukoha võtmist selles küsimuses. Vajadusel karistada

kohtutäiturit.

Kohtutäituri seisukoha punktides 9, 10, 12, 15 toodu ei ole asjakohane ning ei haaku käesoleva

tsiviilasjaga. Kohtutäitur ei ole asjakohaselt põhjendanud, miks ta viitab tsiviilasjadele nr

2-20-11076 ja nr 2-20-12556. Txxxxx Rxxxxxx hinnangul ei ole tegemist asjakohaste

lahenditega analoogia kohaldamisel. Ka ei ole asjakohased kohtutäituri väited, et nimetatud

tsiviilasjades oleks Txxxxx Rxxxxxx ärakuulatud. Analoogiat kasutada ei saa, kuna kaebuse

esitajale ei antud nendes asjades riigi õigusabi ning ta pidi ennast ise esindama. Txxxxx

Rxxxxxxx puuduvad juriidilised teadmised. Seega on nii maa- kui ka ringkonnakohus oluliselt

rikkunud menetlusnorme ning tõlgendanud Riigikohtu lahendeid valesti. Txxxxx Rxxxxxx

taotleb, et kohus ei arvestaks kohtutäituri seisukoha punktidega 9, 10, 12, 15 ja 16 ning

kohtutäituri viidatud tsiviilasjadega ja tagastaks need kohtutäiturile. Txxxxx Rxxxxxx esitab

kohtule Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 14.04.2021. a otsuse täiteasjas nr 170/2021/149, kus

kohtutäitur samuti arestis Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse. Kaebuse esitamise korral aga tegi

uue otsuse, millega vabastas töövõimetoetuse arestist. Sarnaselt oleks tulnud toimida ka

kohtutäitur Oksana Kutšmeil. Txxxxx Rxxxxxx kordab oma varasemaid seisukohti võlgniku

ärakuulamise osas ning võlgniku majandusliku seisundi ja toimetuleku hindamise osas.

TxxxxxxRxxxxxx tasub igakuiselt erinevatele võlausaldajatele kokku 95,24 eurot ning seda

oma sissetuleku arvelt. Võlgnikule tuleb tagada elementaarne eluks vajalik.

8. Jõgeva Vallavalitsus vastuseks kohtu järelepärimisele esitas 05.07.2021. a kohtule kirja (tl

122), milles selgitab Txxxxx Rxxxxxx igakuiseid elektrikulusid ning makstavaid toetusi.

9. 05.07.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx kohtule taotluse (tl 128) selle kohta, et kohus hindaks,

kas tema suhtes on läbiviidud ebaseaduslik jälitustegevus. Kohaliku omavalitsuse ametnik on

käinud Txxxxx Rxxxxxx eluruumis ning tuvastas seal olnud seadmeid. Sellise vaatluse käigus

kogus ametnik andmeid Txxxxx Rxxxxxx eraelu kohta. TxxxxxRxxxxxx leiab, et kohtul

tulnuks otse temalt endalt küsida andmeid tema igakuise elektritarbimise kohta, aga mitte

pöörduda selleks kohaliku omavalitsuse poole. Kohus ületas selliselt kohtule antud volitusi ja

rikkus seadusi.

10. 25.07.2021. a kirjas (tl 133-134) vastuseks kohtu küsimusele täpsustas kohtutäitur, millised

asjaolud kohtutäituri poolt 03.05.2021. a vastuses viidatud asjadest (tsiviilasjad nr 2-20-11076

ja nr 2-20-12556) kohalduvad ka tsiviilasjas nr 2-21-3813. Mõlemas viidatud lahendis

kontrollis kohus TMS § 132 lg 2 kohaldamise eelduste olemasolu ning leidis, et need on

täidetud. Käesolevas asjas ei ole Txxxxx Rxxxxxx tõendanud ega ka usutavaks teinud, et tema

varaline seis on muutunud või muutub lähiajal selliselt, et täiteasjas nr 084/2020/7360

sissenõudmisel olev nõue on võimalik rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Seega on

varasemates menetlustes Txxxxx Rxxxxxx varalisele seisundile antud hinnang asjakohane ka

praeguses menetluses.

Käesolevalt tuleb täiendavalt arvestada, et Eesti Töötukassa täidab töövõimetoetuse arestimise

aktid põhimõttel, et üks akt korraga. Lisanduvate viivistega arvestamata on kaebuse esitaja

varasemates asjades täitmisel olevate kohustuste summa kokku 4136,63 eurot. Selle summa

rahuldamiseks 25 euro suuruste kuumaksetega kulub 13 aastat 9 kuud. Seega on käesoleval

juhul sissenõudjaks olev isik oluliselt kehvemal positsioonil võrreldes varasemates asjades

sissenõudjatega. Tal tekib teoreetiline võimalus raha saada alles enam kui 13 aasta pärast.

Selleks ajaks on tema nõue aga juba aegunud. Täiteasjades nr 084/2020/148 ja nr

084/2020/2748 on kohus leidnud, et kaebuse esitaja töövõimetoetuse arestimine on õiglane.

Võlgniku positsioon täiteasjas nr 084/2020/7360 ei ole olemuslikult varasematest erinev.

11. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-21-3813 kohtuistungi kaebuse esitaja Txxxxx Rxxxxxx,

kohtutäituri esindaja Vladimir Kutšmei ning sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS

esindaja Kristjan Vahar osavõtul.

12. 29.07.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx vastuväite kohtu tegevusele. Esitatu kohaselt ei

pidanud maakohus Txxxxx Rxxxxxx esitatud tõendeid kohasteks tõenditeks, s.o lisa nr 4, mis

on logifail e-kirjast. Kohus pole tõendeid korrektselt kajastanud kohtuasja digitoimikus ega ka

pabertoimikus. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus on esitatud tõendeid

kuritahtlikult eiranud ning eemaldanud need toimikust. Lisaks rikkus kohus tõendite igakülgse

hindamise printsiipi, osapoolte võrdse kohtlemise printsiipi ning kohus oli erapoolik. Kohus

diskrimineerib

TxxxxxxRxxxxxx

tema

sügava

vaimse

puude,

liikumispuude

ja

sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu. Kohtule on teada, et kaebuse esitaja ei ole oma

majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline palkama endale advokaati. Txxxxx Rxxxxxx

taotleb, et kohus annaks aru, miks kohus kohtleb teda teise menetluspoolega võrreldes

ebavõrdselt.

KOHTU SEISUKOHTJA PÕHJENDUSED

13. Kohus kordab esmalt 28.07.2021. a kohtuistungil väljendatut, et Txxxxx Rxxxxxx

10.03.2021. a kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2020/7360 on TsMS § 475

lg 1 p 15 järgi hagita asi. Seega lahendab kohus hagita asja TsMS § 477 sätete kohaselt, sh

otsustab kohus menetluse vormi ja vajalike menetlustoimingute üle vastavalt vajadusele ja

põhjendatusele.

Kohus on menetlusosalistelt saanud piisavalt kirjalikke seisukohti ja tõendeid ning kohus on

tsiviilasjas pidanud kohtuistungi kaebuse esitaja Txxxxx Rxxxxxx, kohtutäituri esindaja

Vladimir Kutšemei ja sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS lepingulise esindaja

Kristjan Vahar osavõtul. Kohus on Txxxxx Rxxxxxxxära kuulanud.

TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7

järgi kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Kohus nõuab menetlusosalistelt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel.

14. Kohus arutab Txxxxx Rxxxxxx kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsusele

(tl 55-57). Nimetatud otsusega on kohtutäitur lahendanud Txxxxx Rxxxxxx 15.02.2021. a

kaebuse kohtutäituri 05.02.2021. a arestimisaktile (tl 10), millega kohtutäitur arestis 25 eurot

(igakuiselt) võlgniku Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetusest, et täita Era Liisingu

Inkassoteenused AS avaldust Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-

101001 sundtäitmiseks. Txxxxx Rxxxxxx leiab, et tema töövõimetoetuse arestimine on

seadusevastane.

Kohus

kontrollib

Txxxxx

Rxxxxxx

töövõimetoetuse

arestimise

seadusekohasust, võttes seejuures aluseks kohtutäituri 10.03.2021.a otsuse.

15. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et kuigi Txxxxx Rxxxxxx on oma kaebuse

kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 084/2020/7360 koostanud ning allkirjastanud 13.02.2021.a,

seejuures on allkirjastamine toimunud kell 22.10 (tl 12), tuleb lugeda kaebuse esitamise

kuupäevaks siiski 15.02.2021. a. 13.02.2021. a oli laupäev, seega puhkepäev, mistõttu

registreeriti ilmselgelt kohtutäituri büroosse 13.02.2021. a saadetud kaebus alles 15.02.2021. a,

mida seetõttu loetakse ka kaebuse esitamise päevaks. Kohus peab vajalikus märkida, et

kirjeldatud vaidlustatud asjaolu ei oma käesolevalt mingit õiguslikku tähendust. Kohtutäituri

otsus vaidlusaluses täiteasjas koostati 10.03.2021. a ning kaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva

alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse tegemisest. Seega oli Txxxxx

Rxxxxxx kaebus igati tähtaegne ja seda vaatamata kaebuse registreerimise kuupäevale.

16. Kaebuse esitaja tõi välja, et kohtutäitur on rikkunud seadusest tulenevalt kohustust kuulata

ta enne sissetuleku arestimist ära. Kohus leiab, et kohtutäitur on tegutsenud vastavalt seadusele

ja rikkumist ei esine. Esmalt on TMS § 131 lg 2 teise lausel puhul oluline, et tegemist ei ole

absoluutse kohustusega. Sellele viitab lause sõnastus: „… kuulab…võimaluse korral ära“.

Seega sätte grammatilisest tõlgendusest sellist kohustust ei tule. Teiseks ei tulene sellist

kohustust ka sätte sisulisest tõlgendamisest. Nimelt on võlgniku ära kuulamise eesmärgiks info

kogumine esimeses lauses sätestatud eelduste esinemise/mitteesinemise kohta. Ka avaldaja ise

saab selle sätte eesmärgist samamoodi aru - kaebuse punkt 7c (seisukoht, kaebus ja põhjendus)

kohaselt tulnuks Txxxxx Rxxxxxx arvates kohtutäituril ta ära kuulata selleks, et selgusele jõuda,

kas võlgniku töövõimetoetuse arestimine on võlgniku sotsiaalmajanduslikku seisundit

arvestades õiglane või ebaõiglane. Sama seisukohta on Txxxx Rxxxxxx väljendanud

12.06.2021.a menetlusdokumendi punktis 6 (seisukoht, kaebus ja põhjendus). Kohus nõustub

siinkohal kohtutäituri käsitlusega, mille kohaselt oli tal vajalik info juba olemas ning seega

puudus vajadus võlgnikku ära kuulata. Kohtutäitur osales 05.01.2021. a Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajas tsiviilasjas nr 2-20-12556 toimunud kohtuistungil, kus arutati Txxxxx Rxxxxxx

kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei 21.08.2020. a otsusele täiteasjas nr 084/2020/2748.

Txxxxx Rxxxxxx viibis kohtuistungil ning andis selgitusi, miks ta peab töövõimetoetuse

arestimist lubamatuks.

Analoogselt on ärakuulamise sisu ja eesmärki hinnanud ka Riigikohus lahendis 2-18-4482.

Viidatud lahendis sedastas Riigikohus, et ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult

teavet tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike

asjaolude kohta (p 20). Samas on Riigikohus märkinud, et iseenesest ei too alati ebaõiget

lahendit kaasa see, kui kohtutäitur jätab võlgniku enne TMS § 131 lg 2 kohaldamist ära

kuulamata.

Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Txxxxx Rxxxxxx märgib kaebuse punktis 21 (tl 7), et ta

on väga aktiivselt kohtutäituriga suhelnud, millest omakorda võib teha järelduse, et kohtutäitur

kogus seeläbi vajaliku info otsuse tegemiseks. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, et

täiteasjas nr 084/2020/7360 oleks ta soovinud kohtutäiturile avaldada erinevat informatsiooni,

kui ta tegi seda täiteasjas nr 084/2020/2748. Seega saab asuda seisukohale, et kohtutäitur ei ole

rikkunud võlgniku õigusi ning tal oli piisavalt teavet otsustuse tegemiseks ka ilma võlgniku

ärakuulamiseta.

17. TMS § 131 lg 2 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki

ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS 132 lg 1 p-des 6-7 nimetatud sissetulekutele

pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist

võimaluse korral võlgniku ära.

TMS § 131 lg 1 p-de 6, 7 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud

sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis (p 6); töövõimetoetus (p 61) ja seadusel põhinev

elatis (p 7).

Kohus leiab, et kohtutäitur on 10.03.2021. a täiteasjas nr 084/2020/7360 otsust tehes kaalunud

TMS § 132 lg-s 2 sätestatud eeldusi.

17.1 Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2020/7360 on algatatud sissenõudja Era Liisingu

Inkassoteenused AS avalduse alusel täitemenetluse läbiviimiseks Txxxxx Rxxxxxx suhtes.

Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-101001, milles

Txxxxx Rxxxxxx võlgnevuse summa on 1460 eurot, lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud

(sh täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ning kohtutäituri põhitasu 360 eurot). Avaldus

sundtäitmiseks esitati 07.12.2020. a (tl 69). Txxxxx Rxxxxxx leiab, et kohtutäituril on küll

sissenõudja

avaldus

täitemenetluse

algatamiseks,

kuid

puudub

avaldus

võlgniku

töövõimetoetuse arestimiseks ning TMS § 132 lg 12 kohaldamiseks. Siinkohal leiab kohus, et

õige on kohtutäituri osundus Riigikohtu 20.03.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-4482

(p 17.1), mille kohaselt TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja eraldi avaldust,

milles taotletaks võlgniku sissetulekutele erandjuhul sissenõude pööramist. Selles vaid

korratakse TMS § 23 lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse alustamiseks on

üldjuhul vaja sissenõudja avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi

taotletakse muu hulgas sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele).

Seejuures ei ole sissenõudja kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste

eelduste olemasolu korral soovib ta TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Kohtutäitur saab

täitmisavalduse alusel rakendada kõiki õigusaktides ette nähtud sunniabinõusid sissenõudja

nõude rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg-t 2, arvestades samal ajal võlgniku seaduses sätestatud

huvidega. Kohus märgib, et kohtutäitur tegutseb Kohtutäituri seaduse alusel, mille § 6 lg.1 p.1

järgi kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel Täitemenetluse seadustiku

alusel. Sama § lg.2 järgi kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses

ettenähtud alustel ja korras. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalust valida ja jätta teatud

liiki täitetoimingud, nt sissenõude pööramine töövõimetoetusele selle arestimise kaudu,

tegemata. Seega on täidetud esimene TMS § 132 lg-s 2 ettenähtud eeldus töövõimetoetusele

sissenõude pööramiseks, s.o sissenõudja avalduse olemasolu.

17.2 Järgnevalt kontrollib kohus TMS § 132 lg-s 2 sätestatud teise eelduse olemasolu

sissenõude pööramiseks töövõimetoetusele, s.o kas sissenõude pööramine võlgniku muule

varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele.

Käesolevas asjas puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle. Txxxxx Rxxxxxxxe on Eesti

Töötukassa 16.04.2019. a otsusega nr TVT/19/019420 (tl 24-25) määratud töövõimetoetus

perioodil 01.05.2019. a kuni 04.03.2024. a. Kohtutäitur on 03.05.2021. a kirjaliku seisukoha

punktis 17 välja toonud, et registri andmetel on Txxxxx Rxxxxxxxsissetulekuteks

töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot (s.o 446,70 eurot kuni 461,59 eurot kuus) ja

sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot. Seega on Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku suurus 500,40 kuni

515,29 eurot kuus. Kohtule esitatud SEB Pank AS arveldusarve väljavõttest (tl 15-19; 29-31)

nähtub, et igakuine Sotsiaalkindlustusameti makstav sotsiaaltoetus on püsivalt 53,70 eurot ning

töövõimetoetus on alates 2020. a juulist kohtutäituri poolt viidatud summades. Muud

sissetulekud puuduvad. Txxxxx Rxxxxxx on koos kaebusega kohtule esitanud ka menetlusabi

taotluse ja majandusliku seisundi teatise (tl 33-46), milles kinnitab, et tema sissetulek

töövõimetoetuse näol on ligikaudu 413,70 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus 53,70 eurot.

Muu tulu puudub. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et Txxxxx Rxxxxxx sissetulekuteks on

üksnes TMS § 131 lg 1 p-des 2, p 61 sätestatud sissetulekud ehk sissetulekud, millele sissenõuet

üldjuhul pöörata ei saa ning millele sissenõude pööramine on võimalik üksnes TMS § 131 lg 2

alusel. Sissetuleku arestimisel ei saa arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese

sotsiaaltoetust (TMS § 131 lg 1 p 2). Viidatud sissetuleku arestimisele ei anna erandkorras

võimalust ka TMS § 131 lg 2.

Riigikohus on lahendis 2-18-4482 (p 17.3) selgitanud, et kohtutäituril tuleb TMS § 131 lg 2

eesmärgipärase tõlgendamise kaudu arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige

võlgniku ja sissenõudja õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus.

Esmalt tuleb arvestada nõude liiki ja sissetuleku suurust, kuid need on vaid osa kriteeriumeist,

mida arvestada. Selline eelkõige nõude liigi ja sissetuleku suuruse arvesse võtmine tagab

maksimaalselt poolte huvidest lähtumise, arvestades esmalt seda, et üldjuhul ei või sissetulekut

(töövõimetoetust) võlgniku huvidest lähtudes arestida, kuid erandjuhtudel kõiki asjaolusid koos

kaaludes on see piiratult võimalik.

Kontrollides, kas Txxxxx Rxxxxxxx on olemas muud vara, millele võiks olla tulemuslik

sissenõuet pöörata, tugineb kohus Txxxxx Rxxxxxx esitatud andmetele menetlusabi taotluses

ja sellele lisatud majandusliku seisundi teatises. Nimetatud menetlusdokumendi punktis 3.4.5

(tl 43) märgib Txxxxx Rxxxxxx, et on äriühingu Sajandi Lugu OÜ (registrikood xxxxxxxx)

juhatuse liige. Äriühingul on eraisikute ees kohustusi ligikaudu 8000 euro ulatuses. Kohus

kontrollis Txxxxx Rxxxxxx äriühingu juhatuse liikmeks olemise fakti äriregistrist.

Kohtuistungil selgitas Txxxxx Rxxxxxx, et tasu äriühingust on võimalik saada üksnes juhul,

kui ettevõte muutub kasumlikuks. Txxxxx Rxxxxxx ei ole ettevõttest kunagi juhatuse liikme

tasu saanud. Ka ei täitnud võlgnik kohustust talle vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul,

so kuni 04.02.2021. a ega ka käesoleva kohtumenetluse jooksul. Võlgnik ise põhjendab

kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal puuduvad selleks vahendid ning igapäevaseks

toimetulemiseks võtab ta laene. Seega puudub vaidlus selle üle, Txxxxx Rxxxxxxx puudub

reaalselt vara, millele saaks pöörata sissenõuet ning mille kaudu võiks täitemenetlus

tulemuslikuks osutuda.

Kohtuistungil ei toonud võlgnik esile reaalseid allikaid, millest võiks kohustuse täita mõtliku

aja jooksul. Kohus nõustub kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku

olukorda (TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole

kohustuse täitmine ka tulevikus mõistliku aja jooksul võimalik. Kohtutäitur on 25.07.2021. a

vastuses välja toonud, et teises täiteasjades nr 084/2020/148, nr 084/2020/2748 ja nr

084/2020/7126 on võlgnikul täimata kohustusi kokku summas 4136,63 eurot, mille täitmisel

ainuüksi töövõimetoetuse arestidud osa alusel, s.o 25 eurot kuus, kuluks täitmiseks 13 aastat 9

kuud. Seega tekib sissenõudjal Era Liisingu Inkassoteenused AS teoreetiline võimalus raha

saada alles 165 kuu pärast. Kuna põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, lükkub see tähtaeg

veelgi edasi. Seega peab võlausaldaja käesolevas täiteasjas ootama nõude rahuldamist ligikaudu

14 aastat, mis kohtu hinnangul juba iseenesest ei ole mõistlik. Kohus märgib, et selline täitmise

tempo on võimalik vaid siis kui töövõimetoetuse arestid jäävad kehtima. Kui need aga tühistada

(või kui aresti poleks üldse seatud), ei ole ei kohustuse täitmise alguse ega lõpu aega võimalik

üldse ette ennustada. Seejuures on võlgnik ise kohtule kinnitanud, et tal on võlgnevusi 60 000

kuni 70 000 euro ulatuses. Kohus, kuulates võlgnikku kohtuistungil, sai temalt teada, et Txxxxx

Rxxxxxxx endal puudub tegelik ülevaade oma kohustuste suurusest ja nende tasumise seisust.

Ehkki T.Rxxxxxx saab arvestatavalt lotovõite ja spontaanselt laekuvaid kingitusi (T.Rxxxxxx

seletused kohtuistungil), ei ole tal sisse seatud mingit järjekorda või muud korda, mille alusel

ta ise oma laekumistest vabatahtlikult oma kohustusi tasuks. Kohus küsis T.Rxxxxxxxx

kohtuistungil, millal jõuab järjekord selle sissenõudja nõude tasumiseni, T.Rxxxxxx ei osanud

vastata.

Avaldaja ise leiab, et kohtutäitur on liialt kiiresti asunud seisukohale, et avaldaja nõuet täita ei

suuda ja oleks pidanud hindama ka hüpoteetilist võimalust, et avaldaja saab kas päranduse,

kingituse või võidab lotoga. Kuigi Txxxxx Rxxxxxxx lasub rahalisi kohustusi ligikaudu 60 000

kuni 70 000 euro ulatuses, puudub võlgnikul täpne ülevaade, kuidas ta võlgnevusi tasub. Seega

ei oska ta ka prognoosida, millal Era Liisingu Inkassoteenused AS võlgnevuse tasumise aeg

kätte jõuab. Txxxxx Rxxxxxx üksnes arvab, et kunagi on võimalik ka seda võlgnevust siiski

tasuda. Kohus leiab, et arvestades kohtutäituri poolt kindlaks tehtud andmeid võlgniku

majandusliku seisundi kohta, oli kohtutäituril siiski põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei

suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul. Avaldaja väited hüpoteetilise vara saamise kohta

on umbmäärased. Kohus leiab, et hüpoteetilisuse arvestamisel, peaks selle täitumine olema ka

mingilgi määral reaalne ja ennustatav. Käesolevalt avaldaja ei nimetanud selliseid

indikaatoreid, mille alusel kohus saaks vara kasvu/saamise hüpoteetilist võimalust kuidagigi

reaalseks hinnata. Ka Txxxxx Rxxxxxx ise ütles, et kingituste saamist ta ette ei tea, need on

spontaansed.

17.3 Lisaks eeltoodule leiab kohus, et ka töövõimetoetuse arest oli õiglane. Aresti määramisel

peab täitur tegema kaalutlusotsuse, kus hindab nii võlgniku kui ka sissenõudja huve.

Käesolevalt soovib võlgnik, et kohtutäitur juhinduks vaid tema huvidest ja jätaks sissenõudja

huvid täiesti arvesse võtmata. Sissenõudja huviks on saada tagasi raha, mis ta ise või tema

õiguseellane on kunagi võlgnikule kasutada andnud. Võlgnik peab tasumise kohustust enda

suhtes ebaõiglaseks seetõttu, et tema sissetulek ei kata tema väidetavaid kulutusi. Kohus ei asu

siinkohal hindama seda, millised on täpselt võlgniku kulud ja kas need on põhjendatud.

Vastavalt TMS § 131 lg-s 2 sätestatud kolmanda eelduse sõnastusele tuleb arvesse võtta nõude

liiki ja sissetuleku suurust. Seega ei arvestata antud juhul otseselt võlgniku kulutusi, kuid

nimetatud asjaolu tuleb arvesse, kui hinnatakse olukorra õiglust.

Kohus märgib, et lähtudes Riigikohtu lahendis nr 2-18-4482 (p 21.2) sedastatust, tuleb hinnata

nii täitmise eeldatavat õnnestumist/ebaõnnestumist, sh täitmisele kuluda võivat aega aga ka

võlgniku majanduslikku ja muud olukorda. Riigikohus selgitab, et nimetatud asjaolusid tuleb

hinnata koosmõjus. Riigikohus märgib ka, et hinnata tuleks mh seda, kas töövõimetoetuse

maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras

(kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas

võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur kohaldas Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku

(töövõimetoetuse) arestimisel TMS § 132 lg 12. Tulenevalt asjaolust, et TMS § 131 lg 1 p 2

kohaselt ei saa sissetuleku arestimisel arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese

sotsiaaltoetust ning seda ka erandkorras mitte (TMS § 131 lg 2), saab asuda seisukohale, et

kohtutäituri arvutused võlgniku sissetuleku protsendi määramisel on ebaõiged. TMS § 131 lg 2

eeluste täitmise korral saab TMS § 132 lg 12 sätestatud lubatava arestimise määra arvestamisel

arvesse võtta vaid töövõimehüvitist. Täiteasjas 084/2020/7360 10.032021. a kaebuse osas

tehtud otsuse punktis 14 on kohtutäitur liitnud töövõimetoetuse 446,70 kuni 461,59 ja

sotsiaaltoetuse.

Kohtu

hinnangul

saab

nõuetekohane

arvestus

olla

järgmine:

(446,70-221,36) x 20% kuni (461,59-221,36) x 20%, seega 45,07 eurot kuni 48,05 eurot.

Kohtutäitur on aga arestinud töövõimetoetuse vaid 25 euro ulatuses, seega veidi üle poole

maksimaalselt võimalikust määrast. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohtutäitur

on arestitavat summat määrates juba arvestanud võlgniku majandusliku ja muu olukorraga.

Oluline on siinkohal viidatud Riigikohtu lahendi puhul juhis selle kohta, et tagatud peab olema

võlgniku toimetulek minimaalses määras. Seega mitte määras, mida võlgnik ise peab endale

vajalikuks või sobivaks. See, milline on vajalik summa vähemalt minimaalsete vajaduste

rahuldamiseks on sätestatud seaduses, s.o TsMS § 132 lg-s 12. Kohus märgib, et TMS § 131

lg 2 eelduse hindamisel võetakse alati arvesse ka 132 lg-tes 1-3 sätestatud kriteeriume, millele

on viidanud ka Riigikohus nimetatud lahendi punktis 21.2. Kohtutäitur on nimetatud asjaolusid

ka arvesse võtnud. Kohtu sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kohtutäitur Aive Kolsar on

14.04.2021. a täiteasjas nr 170/2021/149 Eesti Töötukassale esitanud sissetuleku arestist

vabastamise teate (tl 80).

Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et kaebuse esitaja ise on pidanud menetlusabi taotluses

oma kulusid nii suureks, et nende rahuldamisele ei aita kaasa ka nimetatud 25 euro

mittearestimine. Nagu kohus eelpool märkis, on õigused nii sissenõudjal kui võlgnikul.

Sissenõudjal on õigustatud huvi oma raha tagasi saada, kusjuures võimalikult ruttu. Käeolevalt

leidis kohus eespool, et kõigi eelduste kohaselt ei ole võlausaldajal põhjust oodata nõude

täitmist ka mitte mõistliku aja jooksul vaid alles ligikaudu 14 aasta pärast. Siinkohal on

kaalutluse tulemusel aga võimalik seadagi ettepoole võlgniku huvid ja asuda seisukohale, et

arvestades võlgniku rasket majandlikku olukorda on täitmise venimine nii pika aja peale

põhjendatud, seega peavad sissenõudja huvid taganema võlgniku huvide ees. Samas ei saa

sissenõudjat jätta päriselt kaitseta ja teatada talle, et tal ei ole võimalust saada oma nõude

rahuldamist mitte kunagi ja seda vaid seetõttu, et võlgnik on töövõimetu. Kohus leiab, et poolte

huvide ja õiguste kaalumise tulemusel tuleb jaatada olukorda, kus võlgniku töövõimetoetus

arestitakse nõude katteks (kuigi mitte seaduses lubataud maksimaalses ulatuses), kuid

sissenõudja peab täitmist ootama pikka aega. Sama kinnitas kohtuistungil ka kohtutäitur- et

tegelikult pööratakse sissenõue töövõimetoetusele üksnes ühe arestimisakti kaupa, järjekorras

ja lootus, et kunagi jõutakse selle sissenõudja nõude täitmiseni, on vähene.

Kohus on hinnanud ka võlgniku tegelike kulude põhjendatust, näiteks elektrikulu, mis on

T.Rxxxxxxx ebamõistlikult suur (T.Rxxxxxx esitatud tõend- arve nr. 1831 tl.48). Kohalik

omavalitsus vastas kohtu sellekohasele järelepärimisele (tl.110, tl.122-127), kinnitades, et

T.Rxxxxxx kasutab sotsiaalmajas lisaks olemasolevatele ka täiendavaid energiatarbijaid ja

tema elektrikasutus on oluliselt suurem kui teistel elanikel. Kohus märgib, et ka sellised

tarbimisharjumused ja seega ka kulud on T.Rxxxxxx enda mõjutada. Ka on T.Rxxxxxx

toimetuleku ja sotsiaalse hakkamasaamise juures kohane võtta arvesse, et T.Rxxxxxx saab

arvestatavas suuruses kingitusi sponsoritelt, aga ka lotovõite, mida on võimalik enda huvides

kasutada, samas on selliste sissetulekute saamine üksnes T.Rxxxxxx enda kontrolli all (sõltub

näiteks lotopileti olemasolust). Need asjaolud näitavad, et Txxxxx Rxxxxxxx on võimalusi

mõjutada nii enda väljaminekuid (kulusid) kui ka kasutada laekumisi ja töövõimetoetuse

arestimist 25 euro ulatuses ei saa pidada ebaõiglaseks.

Kohus leiab, et kohtutäitur on kaalunud TMS §131 lg 2 eelduste täitmist ja poolte õigusi

kogumis ning 10.03.2021. a kaebust rahuldamata jättes teinud õiglase ja seadusliku otsuse.

Kohus leiab, et puudub alus kohtutäituri otsuste muutmiseks või tühistamiseks. Põhjendatud on

ka käesolevas asjas tuginemine tsiviilasjades 2-20-11076 ja nr 2-20-12556 tehtud lahenditele,

kus vastavalt Riigikohus ning Tartu Ringkonnakohus on kontrollinud TMS § 132 lg 2

kohaldamise eelduse olemasolu ning on lugenud need täidetuks. Seejuures on kaebused esitatud

samasugustel asjaoludel ning põhjendustel.

18. Tsiviilasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Txxxxx Rxxxxxx esitas täitemenetluse nr

084/2020/7360 kohtutäiturile vara nimekirja või mitte. Txxxxx Rxxxxxx tugineb asjaolule, et

on koos kaebusega kohtutäiturile saatnud ka vara nimekirja, mida kaebuse esitaja hinnangul

tõendab ekraani kuvatõmmis (tl 14). Lisaks on Txxxxx Rxxxxxx koos 13.02.2021. a

seisukohaga esitanud kohtule kohtutäiturile edastatud kaebuse koos lisadega, sh esitatud vara

nimekirja (tl 107-108). Esitatud dokumendist nähtub, et see on allkirjastatud 10.06.2020.

a, mistõttu ei saa see olla täiteasjas nr. 084/2020/7360 (tsiviilasjas nr. nr 2-21-3813) aktuaalne.

Nõuetekohast vara nimekirja vaidlusaluses täiteasjas esitatud ei ole. Puutuvalt Txxxxx

Rxxxxxx ettepanekusse võtta seisukoht kohtutäitur Oksana Kutšmei karistamise küsimuses

märgib kohus, et järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatus. Karistamise alused ja eeldused käesolevas asjas

TsMS § 45 lg.5 korras (T.Rxxxxxx viide) puuduvad.

19. TxxxxxxRxxxxxx 29.07.2021. a vastuväite osas märgib kohus järgmist. Kõik nii Txxxxx

Rxxxxxx kui ka kohtutäituri poolt esitatud menetlusdokumendid on olemas nii pabertoimikus

kui ka avalikus e-toimikus. Koos kaebusega on T.Rxxxxxx esitanud kohtule ekraanitõmmise

e-mailist (kaebuse lisa nr. 4), mille T.Rxxxxxx saatis 13.02.2021 kohtutäiturile (kaebus koos

lisadega). See on ekraanitõmmis, millelt näha kohtutäiturile saadetud kaebuse lisad, nende

hulgas vara nimekirja blankett, kuid neid lisasid endid ei ole kohtule saadetud (selleks puudub

ka vajadus). Kõnealune vara nimekiri on saadetud kohtule T.Rxxxxxx poolt 12.06.2021

menetlusdokumendiga. Samas on tegemist vara nimekirjaga (allkirjastatud 10.06.2020), mis ei

ole esitatud käesolevas asjas käsitletavas täiteasjas (084/2020/7360) ja seetõttu ei saa seda

lugeda kohaseks vara nimekirjaks, vt.ka eelmises punktis märgitut.

Kohus ei ole kohtuistungil 28.07.2021 ega 29.07.2021 hinnanud tõendeid ega kohelnud pooli

ebavõrdselt.

Tõendite

hindamine

toimub

kohtulahendis.

28.07.2021

kohtuistung

(menetlustoiming T.Rxxxxxx ärakuulamiseks) on korraldatud TxxxxxxRxxxxxx taotlusel.

Kohus menetleb asja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel ja nende hulka ei kuulu

aruannete esitamine.

Kohus ei ole viinud Txxxxx Rxxxxxx suhtes läbi ebaseaduslikku jälitustegevust. TsMS § 477

lg.7 sätestab, et hagita menetluses kogub kohus vajadusel tõendeid omal algatusel. TsMS § 279

lg.2 järgi on isikul, kellelt kohus nõuab tõendi esitamist, kohustus dokument koostada ja kohtule

esitada. Arve nr. 1831 (T.Rxxxxxx kaebuse lisa nr. 12), millelt nähtuvat on kohus palunud

Jõgeva Vallavalitsusel kontrollida, esitaja on Jõgeva Vallavalitsus.

Txxxxx Rxxxxxx vastuväite rahuldamiseks ei ole alust.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse.

TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu

tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline,

kelle kahjuks lahend tehti.

Kuna kohus teeb lahendi Txxxxx Rxxxxxx kahjuks, jääb kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot

Txxxxx Rxxxxxx kanda. Kohus on Txxxxx Rxxxxxx menetlusabi korras 14.04.2021. a

määrusega (tl 1-2) vabastanud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuid märkinud, et

menetlusabi andmisel riigilõivu tasumiseks kuulub siiski rakendamisele TsMS § 190 lg 2.

TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Seega mõistab kohus riigilõivu 15 eurot TxxxxxxRxxxxxxxx välja riigi tuludesse.

TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Kohus määrab teistsuguse tähtaja - kostjal tuleb riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis maksta riigi

tuludesse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Dokument vajalike makserekvisiitidega lisatakse kohtuotsuse juurde TsMS § 179 lg 21 alusel.

Kohus selgitab TsMS § 179 lg 9 korras menetluskulude riigi kasuks hüvitamise kohustust: riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik