3-21-1565/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1565

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – XX

Haldusorgan, kelle tegevuse peale on vaie esitatud –

Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse

resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Vanglale taotluse väljastada venekeelset ajalehte igal esmaspäeval. Ta

küsis, miks väljastatakse venekeelset ajalehte kaks korda kuus. Tallinna Vangla jättis taotluse

31.05.2021 vastusega nr 5-8/21/10988-2 rahuldamata. XX esitas vangla 31.05.2021 vastuse nr

5-8/21/10988-2 peale vaide.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal lugeda venekeelseid ajalehti kolm korda nädalas

või võrreldes praegusega mõnda muud ajalehte. Taotlejat hoitakse üksikvangistuses. Tal on

raadio ja raamatud. Kuna tal on psüühikahäire, vajab ta erikohtlemist. Kasuliku tegevuseta

muutub ta agressiivseks, mistõttu on vaja, et terve päev oleks täis tegevusi. XX palus end

menetlusabi korras vabastada taotluselt tasutavast riigilõivust.

3. Tallinna Vangla leidis 15.07.2021 vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole

põhjendatud ja palus jätta see rahuldamata. Taotlejal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse

vajadus. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei täpsusta, missugused ajalehed ja ajakirjad

peavad tagatud olema ning kui sageli peab kinnipeetav saama vangla tellitud ajalehte lugeda.

Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-st 1 tulenevalt tagatakse kinnipeetavale võimalus lugeda

3-21-1565

2(3)

vanglas olemasolevaid, st tellitud ja välja pandud ajalehti ja ajakirju. Kinnipeetavatele tuleb

tagada üleriigilised päevalehed, ajakirjade valiku teeb vanglateenistus. Kohtupraktikas on

piisavaks peetud ajalehe võimaldamist paar korda nädalas. Kinnipeetavatel on võimalik lugeda

venekeelset ajalehte Novaja Gazeta, samuti kuus korda nädalas ilmuvat eestikeelset Postimeest.

Tellitud on erinevad ajakirjad. Üleriigilist venekeelset ajalehte ei ilmu. Taotleja on saanud

venekeelset ajalehte rohkem kui kord nädalas, ta on keeldunud eestikeelsest ajalehest.

Uudistega kursis olemiseks on võimalik kuulata sisse ehitatud raadiot. Soovi korral on

kinnipeetavatel võimalik tellida vangla kaudu ise meelepäraseid ajalehti ja ajakirju.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2021 määrusega rahuldamata XX menetlusabi taotluse

tema vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1)

ning taotluse käiguta, andes talle riigilõivu tasumiseks 10 päeva alates määruse resolutsiooni p

1 jõustumisest (resolutsiooni p 2).

Sõltumata XX majanduslikust seisundist, ei ole tema vabastamine riigilõivu tasumise

kohustusest põhjendatud, sest esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu. Esialgse

õiguskaitse eesmärk on vältida taotleja õiguste pöördumatut kahjustamist enne asjas lõpliku

lahendi jõustumist, kusjuures esialgse õiguskaitse meetmega ei tohi ära otsustada vaidluse

lõpplahendust. Esialgse õiguskaitse korras toimingu tegemiseks kohustamine on erandlik. See

on võimalik, kui vastasel juhul esineb isiku õiguste intensiivne ja pöördumatu rikkumise oht.

See, et taotleja ei saa venekeelseid ajalehti ja ajakirju rohkem kui tavaliselt, ei too kaasa

mingisugust pöördumatut tagajärge. Liiati on XX taotlus põhjendamatu. Tal on võimalik lugeda

venekeelset ajalehte u kaks korda nädalas; eestikeelset ajalehte sagedamini. Taotleja eesti keele

oskus on ajalehe lugemiseks piisav. Seega on ebatõenäoline, et vangla on VangS §-st 30

tulenevat kohustust rikkunud. Säte ei eelda, et vangla peab tagama laia valiku ajalehti. Kui

kinnipeetav seda soovib, on tal võimalik tellida täiendavaid ajakirjandusväljaandeid enda kulul.

Piisab sellest, kui vangla võimaldab kinnipeetaval vähemalt kord nädalas lugeda üht emakeelset

ajalehte ja pidevalt on kättesaadav üks eestikeelne üleriigiline päevaleht.

5. XX palub 26.07.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.07.2021 määrus ja teha

uus määrus, millega lahendada asi sisuliselt. Tal on raske psüühikahäire, mistõttu tal on vaja

kasulikku tegevust vähemalt kaks tundi päevas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõueteleXX

eesmärk on, et tema taotlus sisuliselt läbi vaadataks. Samas ei ole tal raha, et ise taotluselt

riigilõivu tasuda. Eesmärgipärane on seega taotleda Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse

resolutsiooni p 1 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega menetlusabi taotlus rahuldada,

ja taotluse saatmist lahendamiseks halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Tulenevalt

HKMS § 210 lg-st 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. Isik vabastatakse esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust, kui tema majanduslik

seisund ei võimalda tal endal menetluskulusid kanda, ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluses osalemise edukuse hindamisel

arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). Menetlusabi

ei anta, kui menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui taotlejal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki (HKMS § 111 lg 3).

3-21-1565

3(3)

8. Kohtule ei ole esitatud XX taotlust Tallinna Vanglale ega vaiet 31.05.2021 vastuse peale.

Küll on taotlusest tehtud kokkuvõte vangla 31.05.2021 vastuses. Sealt nähtub, et XX soovis

teada, miks talle antakse ajalehte vaid kaks korda kuus, ning taotles ajalehe väljastamist igal

esmaspäeval. Vaide esitamine nähtub vangla 05.07.2021 ettepanekust kõrvaldada vaide

puudused. Halduskohtule esitatud taotluses soovis XX ajalehe väljastamist kolm korda nädalas

või senise ajalehe vahetamist.

9. Halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, sest pidas esialgse õiguskaitse

kohaldamist vähetõenäoliseks peamiselt põhjusel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus.

10. Ringkonnakohus märgib, et XX soovis esialgses taotluses venekeelse ajalehe väljastamist

igal esmaspäeval; halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses aga kolm korda nädalas

või praeguse ajalehe vahetamist. Selliselt väljub esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõue

tulevikus esitatava kaebuse piiridest. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse

taotlusega ei saa saavutada rohkem kui tulevikus esitatava kaebusega.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga esialgse õiguskaitse vajadusele. Sellest,

et taotlejale ei väljastata ajalehte tema soovitud mahus, ei tulene talle pöördumatuid või raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi. Iseenesest on õige, et taotlejal esineb keskmisele puude raskusastmele

vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ning tal on tuvastatud keskmine puue 07.05.2020–

06.05.2023. Taotleja ei ole samas väitnud, et arst on teinud ettekirjutuse väljastada talle ajalehti

tihedamini kui seni ja vangla on sellise ettekirjutuse täitmisest keeldunud, vaid taotleja ise

arvab, et tal on vaja tervisliku seisundi tõttu rohkem ajalehti lugeda, et tal oleks kasulikku

tegevust. Ringkonnakohus möönab, et on ebaselge, kui tihti kaebajale venekeelse ajalehe

lugemist võimaldatakse. Vanglale esitatud taotluse kohaselt saab ta venekeelset ajalehte kaks

korda kuus, vangla sõnul on taotleja saanud venekeelset ajalehte rohkem kui kord nädalas.

Halduskohus on määruses märkinud, et taotleja saab venekeelset ajalehte u kaks korda nädalas.

Kokkuvõttes on taotlejal siiski võimalik lugeda venekeelseid ajalehti, samuti venekeelseid

ajakirju. Kohtule esitatud eestikeelsetest menetlusdokumentidest võib järeldada, et taotleja eesti

keele oskus on piisav, et lugeda soovi korral ka eestikeelseid ajalehti ja ajakirju. Lisaks on tal

võimalik kasutada raamatukoguteenust ja kuulata raadiot – seda on XX halduskohtule esitatud

taotluses möönnud. Igapäevane kasulik tegevus, mida kaebaja peab vajalikuks oma vaimse

tervise säilitamiseks, võib väljenduda veel ka muudes tegevustes.

12. Halduskohus ei pidanud tulevikus esitatava kaebuse perspektiivi kõrgeks, sest taotlejal on

piisav võimalus lugeda venekeelseid ajalehti. Ringkonnakohus märgib, et kaebust ei tohiks

pidada perspektiivituks asjaolu tõttu, mida ei ole täpsemalt välja selgitatud. Kuna vangistust

reguleerivad õigusaktid ei täpsusta, missuguse sagedusega tuleb kinnipeetavatele ajalehti

võimaldada, tuleb ka VangS § 30 lg-t 1 tõlgendada ja sisustada konkreetse juhtumi valguses,

mistõttu ei saa menetlusabi andmise üle otsustamisel sel alusel kaebust perspektiivituks pidada.

Ka ei otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ette ära põhivaidlust. Taotlejale

kohtumenetluse ajal ajalehe võimaldamisega põhivaidlus ei ammenduks. Esialgse

õiguskaitsega reguleeritaks õigussuhet vaid ajutiselt.

13. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

19.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu

määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)