2-20-6322/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

10. august 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-6322

Tsiviilasi

CHR Invest OÜ hagi Kantri Arendus OÜ vastu

28 000 euro ja intressi saamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 13. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kantri Arendus OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): CHR Invest OÜ (registrikood

14347687), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja (määruskaebuse esitaja): Kantri Arendus OÜ

(registrikood 14311712), esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. mai 2021. a määrus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata Kantri Arendus OÜ 18. mai 2021. a taotlus hagi tagamise

abinõu asendamiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 390 lg 1).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. CHR Invest OÜ (hageja) esitas 29. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi Kantri

Arendus OÜ (kostja) vastu 35 587 euro 62 sendi saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja ajavahemikul alates 29. oktoobrist 2017 kuni

30. juulini 2018 suulise tähtajatu laenulepingu alusel kostjale laenu 28 000 eurot

Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus aadressil Riia mnt 215 asuva kinnistu (registriosa

nr 822104; Riia mnt 215 kinnistu) arendamiseks. Kostja pidi hagejale laenu tagasi maksma

Riia mnt 215 kinnistul moodustatavate korteriomandite võõrandamisest saadavast rahast.

Kostja on enamuse korteritest müünud, kuid laenu tagasi maksnud ei ole. Hageja luges

19. veebruari 2020. a kirjaga laenulepingu ülesütlemise tähtajaks kaks kuud. Seega muutus

hageja nõue sissenõutavaks 19. aprillil 2020. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 28 000 eurot

ning põhivõlalt arvestatud intressi 12% aastas, s.o 7587 eurot 62 senti.

Koos hagiga esitas hageja TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel taotluse hagi tagamiseks, paludes kanda

hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriosa nr 822104 neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 40 000 eurot.

2. Maakohus jättis 30. aprilli 2020. a määrusega hageja 29. aprilli 2020. a hagi tagamise

taotluse rahuldamata.

3. Hageja esitas 3. mail 2020 hagi tagamise taotluse ning 4. mail 2021 selle täpsustuse,

milles palus kanda hagi tagamiseks Riia mnt 215 kinnistule hageja kasuks kohtuliku

hüpoteegi 35 587 eurot 62 senti.

4. Maakohus jättis 5. mai 2020. a määrusega hageja 4. mai 2020. a hagi tagamise taotluse

rahuldamata.

5. Hageja esitas 7. aprillil 2021 hagi tagamise taotluse, milles palus seada hagi

tagamiseks kohtuliku hüpoteegi summas 40 000 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale

aadressil Riia mnt 215-29, Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa (kinnistusraamatu registriosa

nr 17541850; Riia mnt 215-29 korteriomand).

Tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, kuid kostja on esitanud hagile vastuolulisi

vastuväiteid, mis viitab tahtlikult menetluse venitamisele ja oma kohustuste täitmisest

kõrvalehoidmisele. Kui kostja arvates on nõue tasaarvestatud, piisanuks tal oma väite

kinnituseks tasaarvestusavalduse esitamisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 198). Kostja ei ole

seda teinud. Kostja on pahauskne. Lisaks kajastub kostja juunis 2020 esitatud majandusaasta

aruannetes pikaajaline laenukohustus 28 000 eurot. Samuti ei ole hageja sõlminud kostjaga 5-

aastase tähtajaga laenulepingut, nagu väidab kostja.

Kohus on varasemas menetlusetapis jätnud hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuid

hagi tagamine on siiski hädavajalik. Tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist

või selle võimatuks teha.

Riia mnt 215 kinnistu on jagatud korteriomanditeks ja kostja on hakanud kortereid aktiivselt

müüma. Kostja on loodud vaid Kantri Kodud projektiga tegelema ja tõenäoliselt lõpeb pärast

korterite müümist. Kohtumenetluse lõppemise ajaks ei pruugi enam kostja kui ühe projekti

arendaja omandis olla kinnisasju ja rahaliste nõuete täitmine kostja poolt oleks võimatu.

Alates

kinnistu

korteriomanditeks

jagamisest

juunis

2020

on

kostja

müünud

31 korteriomandit, müümata on kuus. Äripinna (eriomand 38) müüs kostja endaga seotud

äriühingule Mindreks Grupp OÜ. Ei ole välistatud, et ülejäänud korterid müüb kostja uuele

juriidilisele isikule. Viimasest istungist detsembris 2020 on möödunud neli kuud. Seega võib

kohtumenetlus venida.

Aastaaruande järgi ei ole kostjal ühtegi töötajat. Ka see annab alust arvata, et muud tegevust

äriühingus ei toimu, kostja ei ole jätkusuutlik ja korterite müümisest saadud rahast makstakse

hüpoteeklaenud. Võimalik kasum võetakse välja ja kostjal puudub kavatsus hagejale midagi

maksta. Asjaolu, et kostja on taotlenud kogu ehituse aja EstateGuru OÜ kaudu arenduslaenu,

tõendab, et tal puudub vaba raha. Kostjal on 31. detsembri 2019. a bilansi järgi laenukohustusi

kokku 1 978 954 eurot.

Hageja taotles TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale Riia mnt

215-29 korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmist. Selline hagi tagamise abinõu ei

koorma kostjat liigselt ega ebamõistlikult ning võimaldab kostjal talle kuuluvaid kinnisasju,

sh Riia mnt 215-29 korteriomandit, võõrandada. Samas kaitseb hagi tagamise meetme

rakendamine hagejat ja võimaldab tal oma nõuet hagi rahuldamise korral maksma panna.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 13. mai 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis

kostjale kuuluvale Riia mnt 215-29 korteriomandile kohtuliku hüpoteegi 40 000 eurot hageja

kasuks. Maakohus määras 40 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatise kontole

või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale Riia mnt 215-29 korteriomand, millele

on seatud hüpoteek Estateguru tagatisagent OÜ kasuks. Hageja on hagi tagamise avalduses

märkinud, et kostja müüb aktiivselt Riia mnt-l 215 asuvaid kortereid. Veebilehelt

www.kantrikodu.ee nähtub, et 37 korteriomandist on müümata viis.

Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud, arvestades mh nõude

suurust. Hagi tagamata jätmise ning hagi rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjal

puuduvad vahendid hageja nõude täitmiseks. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma

kostjat liigselt, arvestades hageja õigustatud huvisid. Hageja on hagi tagamise taotluses

põhjendanud hüpoteegi summat 40 000 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja palub 18. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub

kostja asendada maakohtu 13. mai 2021. a määrusega Riia mnt 215-29 korteriomandile hageja

kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressil Riia mnt 215-6,

Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa (registriosa nr 17539550; Riia mnt 215-6 korteriomand)

hageja kasuks esimesele vabale järjekohale seatava kohtuliku hüpoteegiga 40 000 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus vaidlustatud määruses põhjendanud, millest lähtudes

võib hagi tagamata jätmise ning hagi rahuldamise korral tekkida olukord, kus kostjal

puuduvad vahendid hageja nõude täitmiseks. Kohus on välja toonud hageja esitatud andmed,

kuid ei ole põhistanud, kuidas on nende alusel jõudnud määruses tehtud järelduseni.

Kostjale kuulub viis korteriomandit, mille koguväärtus on rohkem kui pool miljonit eurot.

Projekti õnnestumise korral planeerib kostja teha täiendavaid investeeringuid ning jätkata

kinnisvara arendamisega. Põhjendamatu on väita, et kostjal puudub eelduslikult raha

tulevikus tekkivate kohustuste täitmiseks.

Kohus ei ole kohelnud hagejat ja kostjat võrdselt ning on eelistanud hageja huvisid. Maakohus

jättis 10. juuli 2020. a määrusega rahuldamata kostja taotluse nõuda kostja menetluskulude

katteks hagejalt tagatist.

Hageja ei ole tõendanud end nõudeõigust. Hageja on 6. aprillil 2021 esitanud üksnes nõude

loovutamise lepingu, kuid esitamata on lepingu lahutamatuks osaks olev lisa nr 1, milles on

väidetavalt kokku lepitud loovutamise tasu. Kostja on 6. aprilli 2021. a menetlusdokumendi

p-s 2.1.5 juhtinud kohtu tähelepanu, et eelduslikult on viidatud nõude loovutamise leping

näiline tehing. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingust nähtub, et ilma nõude

loovutamise tasu kokku leppimata ei ole pooled soovinud nõude loovutamise lepingut

sõlmida ning sätestatud on ka konkreetne viis tasu kokku leppimiseks. Kuni määratud viisil

tasu kokkuleppimiseni ei ole leping kehtiv. Seega ei ole hagi tagamine põhjendatud enne, kui

on üheselt selge, et nõude loovutamise leping on kehtiv ning hagejal on kostja vastu nõue.

Kuni selle hetkeni on kostja vastu võimalik nõudeid esitada UÜ-l Lehise Kinnisvara.

Maakohtu määruses kohaldatud hagi tagamise abinõu koormab kostjat ebamõistlikult ning ei

arvesta kostja majandus- ja kutsetegevusega. Alternatiivselt palub kostja asendada hagi

tagamise abinõu kostjat vähem koormava abinõuga.

Kostjale kuulub kuus kinnisasja (korteriomandit), mis kõik on koormatud hüpoteekidega.

Hageja ei ole hagi tagamise avalduses põhjendanud, millest lähtudes soovis ta kohtuliku

hüpoteegi seadmist Riia mnt 215-29 korteriomandile. Eelduslikult soovis hageja vältida hagi

tagamisel kostjale kahju tekitamist ning valis seetõttu kostjale kuuluvatest kinnisasjadest

kõige vähem väärtusliku.

Hageja 10. mai 2021. a teatest nähtuvalt on Riia mnt 215-29 korteriomand broneeritud ning

asjaõiguslepingu sõlmimine on lepitud notaris kokku juuni esimesel nädalal. Seatud kohtulik

hüpoteek takistab kostjal kokkulepitud tehingu vormistamist, sest hageja võib tulevikus nõuda

kohtuliku hüpoteegi täitmist. Selline hüpoteetiline nõudeõigus vähendab märkimisväärselt

korteriomandi väärtust, on tekitanud olemasolevas ostjas soovimatuse seda osta ning

raskendab (kui mitte ei välista) tulevikus potentsiaalse ostja leidmist. Kostja huve vähem

kahjustav on kohtuliku hüpoteegi seadmine märkimisväärselt väärtuslikumale Riia

mnt 215- 6 korteriomandile. Hagi tagamise abinõu asendamisega ei halvene hageja positsioon

ning talle jääb samaväärne tagatis. Hagi tagamise abinõu asendamisega kaitstakse aga

täiendavalt kostja huve, võimaldatakse kostjal jätkata kavandatud majandus- ja kutsetegevust

ning seatakse tagatis, mis ei välista kostjal juba kooskõlastatud tehingute tegemist, ei tekita

kostjale leppetrahvide ja viiviste tõttu põhjendamatut kahju ning koormab kostjat kõige

vähem.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kostja müüb aktiivselt talle kuuluvaid kortereid. Viimase viie korteri müügi korral oleks ta

varatu, mistõttu oli hädavajalik ja õige hagi tagada.

Kostja eksitab kohut sellega, nagu ta plaaniks jätkata Riia mnt 215 kinnistu arendamisega.

Veebilehel www.kantrikodud.ee on märgitud, et arendajaks on Mindreks Grupp OÜ, kellele

müüs kostja ka Riia mnt 215 kinnistul asuva äripinna. Seega on usutav, et tegelikuks

arendajaks (sh tulevikus) on Mindreks Grupp OÜ, mitte kostja.

Hageja ei nõustu kostja alternatiivse taotlusega (hagi tagamise asendamiseks). Hageja valis

hagi tagamise taotluses ruutmeetritelt väiksema ja müügihinnalt odavaima (115 000 eurot)

korteri (Riia mnt 215-29 korteriomandi). Kostja ei ole tõendanud, et selle korteri

asjaõiguslepingu sõlmimine on notaris kokku lepitud ja hagi tagamine kahjustab

ebamõistlikult tema huve ning takistab planeeritud majandus- ja kutsetegevust.

Riia mnt 215- 6 korteriomand on koormatud Estateguru tagatisagent OÜ kasuks suurema

hüpoteegiga (1 871 600 eurot) kui korter Riia mnt 215-29 korteriomand (629 916 eurot).

Kohtuliku hüpoteegi seadmisel Riia mnt 215-6 korteriomandile ei pruugi esimesel järjekohal

oleva hüpoteegi realiseerimisel jätkuda raha hageja nõude tasumiseks. Samuti võib selle

korteri müük olla oluliselt raskendatud. Kostja ei ole ka selgitanud ega tõendanud Riia mnt

215-6 korteriomandist kolme eraldi korteri ehitamise võimalust. Alternatiivne taotlus ei

arvesta hageja huvidega ega ole hagejale samaväärne tagatis.

Asjakohatud on kostja põhjendused hagejalt tagatise nõudmise kohta. Vaidlustatud on hagi

tagamise määrus.

Nõude loovutamine on kooskõlas seadusega ja kehtiv. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt astub nõude

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS §-st 170 tuleneb, et kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi

ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on ainus oluline tingimus võlgniku

teavitamine uuest võlausaldajast, mida on tehtud. Muud tingimused ei mõjuta võlgniku

kohustusi. Järelikult on hageja nõudeõigus ja nõue selged.

Kostja viited loovutamise näilisusele on alusetud (kostja pole loovutust kohtus eraldi

vaidlustanud) ning esitatud asjas ebaselguse tekitamise ja menetluse venitamise eesmärgil.

See on lubamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

11. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu

diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust

õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt

(TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuses toodud etteheitega, nagu ei oleks

maakohus vaidlustatud määruses täitnud põhjendamiskohustust. Maakohus on põhjendanud

hagi tagamise vajalikkust kostja poolt talle kuuluva vara vähendamisega. Ringkonnakohtu

arvates leidis maakohus õigesti, et kuna kostja müüb aktiivselt aadressil Riia mnt 215 asuvaid

kortereid, võib tagamisabinõusid rakendamata tekkida olukord, kus kostjal ei ole hagi

rahuldamise korral võimalik kohtuotsust täita, kuna kostjal puudub selleks piisav vara.

Kuigi määruskaebuse esitamise hetkel kuulus kostjale kuus korteriomandit, mille koguväärtus

oli väidetavalt rohkem kui pool miljonit eurot, on kostja kinnitanud, et kõikidele nendele on

seatud hüpoteegid (II kd, tl 28 pöördel). Kostja 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et

kostjal on kohustusi kokku 1 978 954 eurot, sh pikaajalisi kohustusi 428 000 eurot (I kd,

tl 193 pöördel). Kostja ei ole välja toonud, kas ja millises ulatuses on ta neid kohustusi

vähendanud. Samuti ei ole kostja märkinud, et tal oleks lisaks nimetatud korteriomanditele

muud märkimisväärset vara, mille arvelt hageja nõue hagi rahuldamise korral täita. Kostja on

küll väitnud, et ta kavatseb pärast Riia mnt 215 projekti õnnestumist jätkata kinnisvara

arendamisega, kuid ei ole seda väidet millegagi põhistanud (TsMS § 235). Kostja väited ei

võimalda seega järeldada, et hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 järgi puudus.

11.2. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt, vaid otsustab

pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkuse üle (vt nt

Riigikohtu 27. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-13, p 2). Nõude loovutamise

kehtivuse hindamine on vaidluse sisulise lahendamise küsimus ning maakohus ei saanud hagi

tagamise üle otsustamisel nimetatud küsimuses lõplikku seisukohta võtta. Seda ei saa teha ka

ringkonnakohus hagi tagamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Ringkonnakohtu

hinnangul on hageja hagi tagamise avalduses tagatavat nõuet piisavalt põhistanud

(TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas

ning hagis kui ka hagi tagamise taotluses on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule.

Hageja nõue on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav.

11.3. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata kostja määruskaebuses esitatud väidetele

kostja eeldatavate menetluskulude katteks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

lahendab praegusel juhul hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust.

TsMS § 196 lg 4 alusel ei ole määrus, millega jäeti kostja taotlus rahuldamata, ka

edasikaevatav. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et maakohus jättis kostja

TsMS § 196 lg 1 alusel esitatud taotluse rahuldamata, kuid hageja hagi tagamise taotlus

rahuldati, ei tähenda, et maakohus oleks pooli kohelnud ebavõrdselt või eelistanud hageja

huve.

11.4. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

12. Koos määruskaebusega on kostja esitanud alternatiivse taotluse maakohtu

13. mai 2021. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu asendamiseks. Taotluse kohaselt

soovib kostja asendada maakohtu määrusega Riia mnt 215-29 korteriomandile seatud

kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale Riia mnt 215-6 korteriomandile seatava kohtuliku

hüpoteegiga. TsMS § 386 lg-st 1 tuleneb kohtule diskretsiooniõigus otsustada, kas poole

taotluse alusel hagi tagamise abinõu asendada (vt nt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 19). Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus hagi tagamise

asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

12.1. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja 3. augustil 2021 Riia mnt 215-6 korteriomandi

(millele ta soovis hagi tagamise asendamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmist)

võõrandanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus kohtuliku hüpoteegi hagi tagamise

korras seada TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel kostjale kuuluvale kinnistule. Kolmanda isiku vara

kohus rahalise nõudega hagi tagamiseks seaduse järgi koormata ei saa. See oleks vastuolus

ka hagi tagamise olemusega. Seega ei saa kohus kaaluda hagi tagamisabinõu asendamiseks

kolmanda isiku varale (praegusel juhul Riia mnt 215-6 korteriomandile) kohtuliku hüpoteeki

seadmist (vt ka Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p-d 20–

22).

Ringkonnakohus lisab, et iseenesest saab hüpoteegi seada kolmanda isiku kinnisasjale hagi

tagamise abinõu asendamise korras TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi, kui kolmas isik ise oma asja

koormamisega nõustub (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-

10, p-d 23–24). Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek, kes

peab sõlmima kolmanda isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi

seadmiseks (AÕS § 641) ja tagatiskokkuleppe, milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse

haginõuet (AÕS § 346 lg 2). Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras,

st kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku alusel (vt kinnistusraamatuseaduse

§- d 34 ja 35). Selline hüpoteek on ka muus osas n-ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe

reeglitele. Samuti on kohtul võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada hüpoteek

TsMS § 378 lg 1 p-st 10 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-st 5 lähtudes kolmanda

isiku kinnisasjale juhul, kui hageja asendamisega ei nõustu, kuid olemas on kostja taotlus ja

kolmanda isiku nõusolek (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-

10, p-d 25). Kuna kostja ei ole kohtule esitanud hageja ega ka kolmanda isiku (Riia mnt 215- 6

korteriomandi omaniku) nõusolekut, jätab ringkonnakohus kostja taotluse hagi tagamise

abinõu asendamiseks rahuldamata.

12.2. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 385 näeb ette võimaluse asendada hagi tagamise

abinõu kohtu deposiiti raha maksmisega või pangagarantii andmisega. TsMS § 385 esimesest

ja teisest lausest tuleneb, et kui kostja tasub rahasumma, mille kohus oli rahalise nõudega hagi

tagamise määruses märkinud, tühistab kohus ise kohaldatud abinõu ja asendab hagi tagamise

raha maksmisega. Maakohus on praeguses asjas määranud 40 000 eurot rahasummaks, mille

maksmisel kohtu tagatise kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse

hagi tagamise määruse täitmine. Seega on kostjal võimalik asendada Riia mnt 215-29

korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek kohtule 40 000 euro maksmisega või samas

ulatuses pangagarantii andmisega.

13. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

14. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus)

lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse ning taotluse hagi tagamise

abinõu asendamiseks üks ringkonnakohtu kohtunik.

15. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati

isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi

hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

Samuti ei näe menetlusseadustik ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega

jäetakse rahuldamata poole taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest