2-20-12066/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-12066

Tsiviilasi

OMEGA

INVEST

OÜ

hagi

A.T.

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2956 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ; registrikood 10866568;

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond.

Hageja esindaja: A.-L.V.

e-post XXX

Kostja: A.T, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OMEGA INVEST OÜ hagi A.T. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja 1554 eurot 8 senti (sealhulgas

laenulepingu XXX alusel laenu põhiosa 791 eurot 27 senti ja intress 53 eurot 56 senti ning

laenulepingu XXX alusel laenu põhiosa 557 eurot 8 senti ja intress 152 eurot 17 senti).

3. Jätta OMEGA INVEST OÜ hagi A.T. vastu rahuldamata osas, milles OMEGA INVEST

OÜ palub mõista A.T. OMEGA INVEST OÜ kasuks laenulepingu XXX alusel välja laenu

põhiosa suuremas summas kui 557 eurot 8 senti ning laenulepingu XXX ja laenulepingu

XXX alusel välja viivise.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 53% A.T. ja 47% OMEGA INVEST OÜ kanda.

6. Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulu 225 eurot 25 senti.

7. Mõista A.T. (T.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 21. augustil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi A.T. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

lepingu XXX alusel välja põhivõla 791 eurot 27 senti, intressi 53 eurot 56 senti ja viivise 417

eurot 82 senti ning lepingu XXX alusel välja põhivõla 1019 eurot 16 senti, intressi 152 eurot

17 senti ja viivise 522 eurot 38 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja, olles tutvunud portaalihalduri O.O. poolt hallatava e-

teenuste keskkonna ja laenusaaja laenutingimustega, portaalihaldur O.O. vahendusel

laenulepingu nr XXX summas 1000 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressi määr 31%

aastas. Lepingu periood oli kolm aastat. Kostja ei tasunud osamakseid kohaselt. Kostja poolt

tasutud 489 eurost 51 sendist arvestati 208 eurot 74 senti põhivõla, 278 eurot 3 senti intressi ja

2 eurot 74 senti viivise katteks. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja jättis osamaksed tasumata,

öeldi laenuleping 13. detsembril 2018 üles ja nõue kostja vastu loovutati hagejale.

Kostja võlgneb lepingu XXX alusel hagejale põhivõla 791 eurot 27 senti, intressi

maksegraafiku alusel alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4. detsembrini 2018 summas 53 eurot

56 senti ning viivise intressiga võrdses määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast (14. detsembrist 2018) kuni 19. augustini 2020 summas 417 eurot 82 senti.

Kostja sõlmis, olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, portaalihaldur O.O. vahendusel

laenulepingu nr XXX summas 1070 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressi määr 31%

aastas. Lepingu periood oli viis aastat. Kostja ei tasunud osamakseid kohaselt. Kostja poolt

tasutud 237 eurost 73 sendist arvestati 50 eurot 85 senti põhivõla, 186 eurot 61 senti intressi ja

27 senti viivise katteks. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja jättis osamaksed tasumata, öeldi

laenuleping 31. detsembril 2018 üles ja nõue kostja vastu loovutati hagejale.

Kostja võlgneb lepingu XXX alusel hagejale põhivõla 1019 eurot 16 senti, intressi

maksegraafiku alusel alates 20. septembrist 2018 kuni 20. detsembrini 2018 summas 152 eurot

17 senti ning viivise intressiga võrdses määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast (1. jaanuarist 2019) kuni 19. augustini 2020 summas 522 eurot 38 senti.

2. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte XXX vahendusel. Kostja ei esitanud talle

selleks antud tähtaegade jooksul oma seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri O.O. vahendusel laenulepingud nr XXX

ja XXX. Laenutaotluse XXX (tl 17), laenulepingu XXX (tl 11 jj), Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (tl 18 – 19) ja üldtingimuste punktide 2.1. – 2.11 kohaselt sõlmis kostja

portaalihalduri O.O. vahendusel 4. augustil 2017 investoritega laenulepingu XXX, mille alusel

kohustusid investorid andma kostjale laenu 1000 eurot. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt

on intressimäär 31% aastas, krediidi kulukuse määr 38,2% aastas ja laenu tagasimaksmise

periood kolm aastat, so alates 4. augustist 2017 kuni 4. augustini 2020. Laenutaotluse XXX (tl

21), laenulepingu XXX (tl 24 jj), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 22 - 23) ja

üldtingimuste punktide 2.1. – 2.11 kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri O.O. vahendusel 20.

detsembril 2017 investoritega laenulepingu XXX , mille alusel kohustusid investorid andma

kostjale laenu 1070 eurot. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt on intressimäär 31% aastas,

krediidi kulukuse määr 37,1% aastas ja laenu tagasimaksmise periood viis aastat, so alates

20. detsembrist 2017 kuni 20. detsembrini 2022.

Kostja ei esitanud laenulepingute sõlmimise ega laenude saamise kohta vastuväiteid. Kohus

loeb eeltoodust tulenevalt seega tuvastatuks, et kostja sõlmis portaalihalduri O.O. vahendusel

investoritega laenulepingud nr XXX ja XXX ning et kostja sai nimetatud laenulepingute alusel

laenu vastavalt 1000 eurot ja 1070 eurot.

4. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute kohta võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatut

kohaldatakse VÕS § 403 lg 22 järgi ka sellisele krediidilepingule, mis on sõlmitud nii, et

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vahendab tarbijale krediiti, mida annab isik, kes ei

tegutse oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja poolt portaalihalduri O.O. vahendusel

investoritega sõlmitud laenulepingutele nr XXX ja XXX kohalduvad seega võlaõigusseaduse

22. peatüki 2. jaos tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud normid sõltumata sellest, kas

kostjale laenu andnud investorid andsid kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses või

väljaspool seda.

5. Asja materjalidest ei nähtu, et laenulepingud nr XXX ja XXX võiksid olla VÕS § 4062 lg 1

ega § 408 lg 1 alusel tühised.

6. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja laenulepingust XXX ja XXX tulenevaid kohustus ja

jäi viivitusse enam kui kolme osamaksega. Kostjaga üritati korduvalt kontakti saada ja

kompromissi sõlmida. Kostja ei tasunud aga kohustusi ja hakkas pöördumisi eirama.

Laenulepingud XXX ja XXX öeldi seetõttu vastavalt 13. detsembril 2018 ja 31. detsembril

2018 üles (tl 38).

Krediidiandja võib VÕS § 416 lg 1 järgi osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Laenulepingu XXX tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata 4. septembri 2018,

4. oktoobri 2018, 4. novembri 2018 ja 4. detsembri 2018 laenu- ja intressimaksed (tl 14).

Laenulepingu XXX tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata 20. septembri

2018, 20. oktoobri 2018, 20. novembri 2018 ja 20. detsembri 2018 laenu- ja intressimaksed (tl

26). Kostja oli enne laenulepingute ülesütlemist seega viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamakse tasumisega. Kostjale saadetud meeldetuletustest (tl 15 – 16; 28 – 29) nähtub,

et kostjale anti mõlema lepingu alusel tekkinud võla tasumiseks erinevaid tähtaegu, kuid neist

ei nähtu, et kostjale oleks antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse lepingud üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Laenulepingute XXX ja XXX

ülesütlemise avaldustest ei nähtu samuti, et enne laenulepingu XXX ülesütlemise avalduse

tegemist 13. detsembril 2018 (tl 20) ja enne laenulepingu XXX ülesütlemise avalduse tegemist

31. detsembril 2018 (tl 30) oleks kostjale antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral öeldakse lepingud üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Hageja ei esitanud kohtu

selgitustele vaatamata muid tõendeid laenulepingute ülesütlemise kohta.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et laenulepingud XXX ja XXX ei ole VÕS § 416 lõikes 1

sätestatud korda järgides üles öeldud. Kuna laenulepingute XXX ja XXX ülesütlemise

eeldused ei ole täidetud, ei saa lugeda laenulepinguid XXX ja XXX üles öelduks. Kuna

laenulepingud ei ole üles öeldud, ei vabanenud laenulepingute pooled VÕS § 195 lg 1 alusel

oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning laenulepingutest tulenev põhiosamaksete tasumise

kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 5 alusel laenulepingute ülesütlemise tõttu

sissenõutavaks.

7. Hageja tugineb laenusumma tagastamise nõude alusena mh sellele, et kostja jättis

laenulepingute XXX ja XXX alusel laenu põhiosamaksed tasumata.

Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates 4.

augustist 2017 kuni 4. augustini 2020 laenu tagasimaksena 1000 eurot. Kostja tasus sellest 208

eurot 74 senti. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX

alusel alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4. detsembrini 2018 intressi osamakseid kokku 53 eurot

56 senti. Kostja ei väitnud, et ta oleks tasunud laenulepingu XXX alusel laenu tagasimakseid

suuremas summas või maksnud ajavahemiku 4. oktoober 2018 kuni 4. detsember 2018 eest

intressi osamakseid. Kostja ei ole laenulepingu XXX alusel seega tähtaegselt tasunud laenu

tagasimakseid kokku summas 791 eurot 27 senti ja 4. oktoobri 2018 kuni 4. detsembri 2018

intressi osamakseid 53 eurot 56 senti.

Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu XXX alusel alates

20. detsembrist 2017 kuni 20. detsembrini 2022 laenu tagasimaksena 1070 eurot. Kostja tasus

sellest 50 eurot 58 senti. Laenulepingu XXX tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma

laenulepingu XXX alusel alates 20. septembrist 2018 kuni 20. detsembrini 2018 intressi

osamakseid kokku 152 eurot 17 senti. Kostja ei väitnud, et ta oleks tasunud laenulepingu XXX

alusel laenu tagasimakseid suuremas summas või maksnud ajavahemiku 20. september 2018

kuni 20. detsember 2018 eest intressi osamakseid. Kostja ei ole laenulepingu XXX alusel seega

10. augusti 2021 seisuga tähtaegselt tasunud laenu tagasimakseid kokku summas 557 eurot 8

senti (tl 26 – 28) ja 20. septembri 2018 kuni 20. detsembri 2018 intressi osamakseid summas

152 eurot 17 senti.

Üldtingimuste p 11.5 järgi nõustusid investorid ja kostja laenulepingutest tulenevate õiguste ja

kohustuste üleminekuga portaalihaldurile O.O, kui laenu ja / või üksiku osamakse tagastamise

tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on täitmata (tl 10). Kostja oli

ajal, mil O.O. loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale, laenulepingutest

tulenevate kohustuste täitmisega viivituses enam kui 90 päeva. O.O. oli laenulepingust

tulenevate nõuete loovutamise ajal üldtingimuste p 11.5 ja VÕS § 179 lg 1 järgi seega

laenulepingute pooleks ning ta sai VÕS § 164 lõikest 1 tulenevalt loovutada laenulepingutest

tulenevad nõuded hagejale (tl 20, 30).

Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu XXX ja VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel laenu

tagasimaksete tasumist summas 791 eurot 27 senti ja intressi maksmist summas 53 eurot 56

senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu XXX ja VÕS

§ 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel laenu tagasimaksete tasumist summas 557 eurot 8 senti ja intressi

maksmist summas 152 eurot 17 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja nõue

laenulepingu XXX alusel laenu tagasimaksete saamiseks tuleb jätta 462 euro 8 sendi ulatuses

rahuldamata, kuna lepingu kohaselt ei ole laenu tagasimaksmise kohustus selles osas

sissenõutavaks muutunud.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja tugineb viivise nõude alusena sellele, et laenulepingutest tulenev laenu osamaksete

tasumise kohustus muutus sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisega. Hageja ei tuginenud

viivisenõude alusena sellele, et laenulepingutest tulenevad osamaksed oleksid muutunud

osamakse tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks ega esitanud sellest lähtuvat viivise arvestust.

Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud

asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendad hageja nõude aluseks

olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16). Kohus juhtis hageja tähelepanu hageja nõude võimalikule

põhjendamatusele ja palus esitada andmed laenulepingutest tulenevate kohustuste

sissenõutavaks muutumise kohta juhuks, kui laenulepingud ei ole üles öeldud (tl 37 pöördel).

Hageja jäi oma nõude juurde sellisena, nagu ta selle esitas. Kohus on hageja viivisenõude

lahendamisel seega seotud hageja väitega, et laenu osamaksete tasumise kohustus muutus

sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisega ega saa omal algatusel hakata tuvastama iga

osamakse sissenõutavaks muutumist. Kohus tuvastas ülal, et laenulepingud ei ole üles öeldud.

Laenulepingutest tulenev laenu osamaksete tagastamise kohustus ei muutunud seega

laenulepingute ülesütlemisega sissenõutavaks. Kuna hageja ei tuginenud viivisenõude alusena

sellele, et laenulepingutest tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja

möödumise tõttu sissenõutavaks ega esitanud sellest lähtuvat viivise arvestust, tuleb hageja

viivisenõue jätta VÕS § 113 lg 1 alusel tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Hagi rahuldati ligikaudu 53% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 275 eurot ja

esindajakulu 300 eurot käibemaksuta. Hageja esindajal kulus asjaolude ja materjaliga

tutvumiseks üks tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi

esitamiseks ja lisade komplekteerimiseks pool tundi, kokku kolm tundi. Hageja esindaja

tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).

11. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu, intresside ja viivise saamiseks.

Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole

tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli

vajalik ja põhjendatud ühe tunni ja 30 minuti tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu

100 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu.

Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on

põhjendatud 150 euro ulatuses.

12. Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest ei nähtu,

et kostjal võiks olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

13. Kuna kohus jättis 53% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja menetluskulud 225 eurot 25 senti [(275 + 150) * 0,53]. Hageja ülejäänud

menetluskulud jäävad hageja kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik