1-20-6529/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-6529

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-6529 (20230100565)

Kohtukoosseis

Eesistuja kohtunik Elina Elkind, rahvakohtunikud Eve

Krupp ja Aime Raimets

Sekretär

Liis Kaar

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

A. Samoilovi (Samoilov) süüdistuses KarS § 113 lg 1

järgi üldmenetluses

Süüdistatav

A. Samoilov (isikukood: 36801192749; elukoht: xxx;

asukoht: Tallinna vangla; xxx kodanik; xxx; emakeel:

xxx keel; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad;

KrMS § 217 alusel kinni peetud 1. juunil 2020)

Kaitsja

Vandeadvokaat Urmas Simon (määratud korras)

Tõkend

Vahi all

Prokurör

Diana Helila

Kannatanu

M. L.

RESOL.IOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada A. Samoilov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 10 (kümme) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg ja lugeda karistuse

kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 1. juunil 2020.

3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista A.

Samoilovilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (31. augusti 2020. a

ekspertiisiakt nr 20E-AOS0033/270 ja 29. juuni 2020. a kohturadioloogilise uuringu

akt nr 015/2020) tegemisega seotud kulu 343 eurot, DNA-ekspertiisi (10. juuli 2020. a

ekspertiisiakt nr 20E-GE0629) tegemisega seotud kulu 2793 euro ulatuses, DNA-

ekspertiisi (19. septembri 2020. a ekspertiisiakt nr 20E-GE0689) tegemisega seotud

kulu 912 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 3658,70 eurot, kokku seega 9166,70

eurot.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse

jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 763,80 eurot ja 12. kuul 764,90

eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99921700032507 ja selgitus „kriminaalasi nr 1-

20-6529, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja

nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

6. Jätta riigi kanda DNA-ekspertiiside tegemise kulud kokku summas 5415 eurot, s.o

10. juuli 2020. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0629 kulust 4047 eurot ja 19. septembri

2020. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0689 kulust 1368 eurot.

7. Asitõendid – sündmuskohalt võetud katkise pudeli pudelikael; 2 suitsukoni;

suitsupakend ZIG-ZAG; pluus Essentials; kapuutsiga dressipluus Divided;

kapuutsiga jope Authentic Performance; aluspüksid (2 tk, valged ja mustad); tekk;

sinist värvi jope Pierre Sport; plastikpudel Brusnichnaya 275 ml; jalanõud Adidas

(surnukeha jalast); musta värvi püksid H&M (surnukeha jalast); kõrvaklapid Sony;

surnukeha seljast aluspüksid; jope Smash; kleit; jope Smash taskus olnud esemed –

katkise raamiga optilised prillid, musta värvi kapuutsiga jope, madratsikate,

ristikujuline kulon, verekahtlase määrdumisega tualettpaberirull, klaaspudel

Mõrnaja, suitsupakk Marlboro Gold; naistekotist võetud kiletasku E. H. nimele

väljastatud juhiloaga, passiga ja meditsiiniliste dokumentidega; kasukas; sinist värvi

kapuutsiga jope; kolme sinist värvi

triipudega dressipluus;

verekahtlase

määrdumisega paber; sündmuskohalt võetud DNA-proov (1 tk); 2-liitrine

plastikpudel Rock; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud 0,5-liitrine viinapudel

Oma Viin; K. M. riietelt ja A. T.i riietelt võetud DNA-proovid – hävitada KrMS § 126

lg 3 p 4 alusel.

8. Asitõendid – jope Smash taskust leitud 5 eurot, 10 eurot ja 20 senti – anda

KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse.

9. Asitõendid – sündmuskohalt leitud kohtutäituri dokumendid K. M. nimele ja K. M.lt

äravõetud esemed: sinist värvi T-särk Puma, laigulised püksid, spordijalatsid, punast

värvi kapuutsiga pusa EdHardy, lapilised püksid – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel K. M.le.

10. Asitõendid – A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud esemed, s.o spordijalatsid Puma,

pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid Vaeltaja, beeži värvi

säärised ja sokid – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Samoilovile.

11. Asitõendid – A. T.ilt äravõetud esemed, s.o vabaajapüksid Würth Modyf, jalatsid

Ecco, sinist värvi verekahtlase määrdumisega jope, halli värvi T-särk verekahtlase

määrdumisega – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. T.ile.

12. CD-plaadid ja DVD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

13. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ja edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 15. septembril 2020 süüdistusakti,

mille kohaselt A. Samoilovile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi E. H. tapmises. Harju

Maakohtu 28. septembri 2020. a määrusega anti süüdistatav talle esitatud süüdistuses kohtu

alla.

Harju

Maakohtus

toimusid

kohtuistungid

15. märtsil,

15-16.

aprillil,

19. aprillil, 29. aprillil, 18. mail ja 24. mail 2021.

2. Kohtuvaidluses taotles prokurör süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja tema karistamist

13 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse alguseks lugeda 1. juuni

2020, mil A. Samoilov peeti kahtlustatavana kinni. Samuti palus prokurör mõista süüdistatavalt

välja kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4561,80 eurot, millele lisanduvad

kohtumenetluses tekkinud kulu ja sundraha. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5415

eurot palus prokurör jätta riigi kanda. Samuti palus prokurör hävitada kui väärtusetud järgmised

esemed: katkise pudeli pudelikael; 2 suitsukoni; suitsupakend ZIG-ZAG; pluus Essentials;

kapuutsiga dressipluus Divided; kapuutsiga jope Authentic Performance; aluspüksid (2 tk,

valged ja mustad); tekk; sinist värvi jope Pierre Sport; plastikpudel Brusnichnaya 275 ml;

jalanõud Adidas (surnukeha jalast); musta värvi püksid H&M (surnukeha jalast); kõrvaklapid

Sony; surnukeha seljast aluspüksid; jope Smash; kleit; jope Smash taskus olnud esemed –

katkise raamiga optilised prillid, musta värvi kapuutsiga jope, madratsikate, ristikujuline kulon,

verekahtlase määrdumisega tualettpaberirull, klaaspudel Mõrnaja, suitsupakk Marlboro Gold;

naistekotist võetud kiletasku E. H. nimele väljastatud juhiloaga, passiga ja meditsiiniliste

dokumentidega; kasukas; sinist värvi kapuutsiga jope; kolme sinist värvi triipudega dressipluus;

verekahtlase määrdumisega paber; sündmuskohalt võetud DNA-proov (1 tk); 2-liitrine

plastikpudel Rock; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud 0,5-liitrine viinapudel Oma Viin;

K. M. riietelt ja A. T.i riietelt võetud DNA-proovid; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud

esemed: spordijalatsid Puma, pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid

Vaeltaja, beeži värvi säärised ja sokid. Jope Smash taskust leitud 5 eurot, 10 eurot ja 20 senti

palus prokurör tagastada kannatanu M. L.ule. Kohtutäituri dokumendid K. M. nimele ja K. M.lt

äravõetud riietusesemed palus prokurör tagastada K. M.le. A. T.ilt äravõetud riideesemed palus

prokurör tagastada A. T.ile. CD- ja DVD-plaadid salvestistega palus prokurör jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

3. Kaitsja taotles kohtuvaidlustes mõista A. Samoilov õigeks talle etteheidetud teos selle

tõendamatuse tõttu ja palus ära märkida süüdistatava õigus nõuda talle menetleja poolt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning ära tuua A. Samoilovilt alusetult vabaduse

võtmise päevade arv alates tema kinnipidamisest 1. juunil 2020. Kriminaalmenetluse kulud

palus kaitsja jätta riigi kanda. A. Samoilov ei tunnistanud end teo toimepanemises süüdi ja palus

end õigeks mõista.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. A. Samoilovile heidetakse ette KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist,

mis seisnes järgmises. Süüdistuse kohaselt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal,

kuid mitte varem kui 30.05.2020 kell 13.15, viibides Tallinnas Juhkentali x asuva maja juures

asuvas mahajäetud abihoones, lõi A. Samoilov E. H.le korduvalt jõuliselt kõvade tömpide

esemetega (sh rusikas ja jalg) näo, pea ja ülakeha piirkonda ning ühel korral õhukese teraga

torke-lõikevahendiga vasakule poole oimu piirkonnas. Sellise tegevuse tagajärjel suri E. H.

sündmuskohal.

5. KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlaks

tegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena

teise inimese surma.

6. 31. mai 2020. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd II, tl 8-60) kohaselt leiti Tallinnas

Juhkentali tee x olevas abihoones (kuuris) E. H. surnukeha, kelle tundis ära tema endine

abikaasa A. H. (äratundmiseks esitamise protokoll, kd II, tl 61). Tunnistajate K. M. ja V. T.

ütluste kohaselt oli tegemist K. M. ja E. H. (omavolilises) kasutuses olnud hoonega, kus nad

vahepeal ööbisid. Nii tunnistaja K. M. kui ka süüdistatava kohtumenetluses antud ütlustest

nähtub,

et

E.

H. ja

K. M. olid elukaaslased; K. M. sõnul olid nad koos neli aastat, abihoones elasid kaks aastat.

Abihoone puhul oli tegemist mahajäetud kuuriga.

7. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 20E-AOS0033/270 (kd II, tl 64-86) on tuvastatud,

et E. H. surma oli põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu, oimuluu

soomusosa ja kiilluu suure tiiva põhiluu-urkesse ja oimuluu nibujätkerakkudesse ulatuva

joonmurruga, joonmurruga parema oimuluupüramiidi eesmisel pinnal, näokoljuluude

murdudega, verevalandusega põhiluu-urkesse, otsmikuurkesse, paremasse ülalõuaurkesse ja

mõlema oimuluu nibujätkerakkudesse; verevalumiga ajuripatsis, vasakpoolse kõvakelmealuse

verevalumiga, koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema oimusagara, parema

otsmikusagara ning väikeaju parema poolkera pinnal, peaaju põrutuskolletega mõlemas

oimusagaras, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumitega juustega

kaetud peanahal ning näol, nahamarrastustega paremal põsel ja vasaku silma ülalaul,

põrutushaavadega huulte limaskestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos peaaju

keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega ning kopsuturse.

Vigastused on tekitatud korduvate jõuliste löökidega näkku ja juustega kaetud peanahale

kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja jalaga ning mõne muu

väljavõlvuvat osa või serva omava kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Lisaks surma

põhjustanud vigastustele olid E. H.l nahaalused verevalumid kehatüvel, paremal õlavarrel,

mõlemal labakäel, mis võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga

esemetega (näiteks rusika või jalaga), kusjuures nahaalused verevalumid vasaku õlavarre

välisküljel võivad olla tekitatud ka löögist või löökidest mõne pikliku kujuga kõva tömbi

esemega. Nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla saadud analoogsetest löökidest

kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka löökidest või kukkumisest vastu

ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Nahakriimustused vasakul tuharal ja paremal

reiel võivad olla tekitatud kriimustamisest mõne tömbi eseme terava osa või servaga.

Nahaaluskude läbistav torke-lõikehaav vasakul pool otsmikul juustega kaetud peanahal on

tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist õhukese teraga torke-lõikevahendiga (tera

laius orienteeruvalt 1 cm). Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma

saabumist lühikese ajavahemiku jooksul.

8. 18. mail 2021 toimunud kohtuistungil üle kuulatud eksperti A. V. ütluste kohaselt on vaid

peapiirkonda langenud vähemalt 18-20 lööki ehk isikut peksti intensiivselt, võttes arvesse ka

kehatüvel ja jäsemetel tuvastatud vigastusi. Ekspertiisiakti kohaselt lähtudes koolnumuutuste

iseloomust surm saabus orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal (31. mail

2020 kell 13.15). Kohtus selgitas ekspert, et on võimalik, et surm saabus ka 8-9 tundi enne laiba

vaatlust. Samuti nähtub ekspertiisiaktist ja seda kinnitavad ka eksperdi ütlused kohtuistungil, et

pärast

talle

vigastuste

tekitamist

võis

E.

H. elada

veel

3-5 tundi. Samas tekivad reeglina selliste peavigastuste korral kohe teadvusehäired, mis

arenevad sügava teadvusekaotuseni.

9. Seega ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest tuleneb, et E. H. surm oli vägivaldne, s.o

põhjustatud teise isiku poolt, kes lõi teda muu hulgas korduvalt peapiirkonda, põhjustades aju-

koljutrauma, mis lõppkokkuvõttes viiski kannatanu surmani. Samuti on oluline, et kuigi

E. H. oli pärast peksmist veel üsna pika aja jooksul elus, on ebatõenäoline, et ta sai selle aja

jooksul aktiivselt tegutseda.

10. A. Samoilov eitab oma kohtumenetluses antud ütlustes teo toimepanemist. Samuti ei ole

sündmust ehk E. H. väidetavat peksmist pealt näinud ükski tunnistaja. Eeltoodust tulenevalt

selleks, et teha kindlaks, kas A. Samoilovile esitatud süüdistus on põhjendatud, tuleb praeguses

kriminaalasjas tuvastada sündmuskohal, s.o Filtri tee x aadressil viibinud isikute ringi ajal, mil

E. H. peksmine võis aset leida. Kohtumenetluses on tunnistajatena üle kuulatud A. T., K. M.,

J. T., A. G. ja V. T.. Samuti andis ütlusi ka süüdistatav A. Samoilov. Kohus jätab tõendite

hindamisel tõendikogumist välja J. T. kohtumenetluses antud ütlusi, pidades neid tervikuna

ebausaldusväärseks. Tunnistajal oli tõsiseid raskusi talle esitatavatest küsimustest arusaamisel

ja nendele vastamisel, oli ilmne, et J. T. ei ole kindel, mis päevast üldse räägitakse ja ta

meenutas enda ja teiste isikute käitumist väga katkendlikult ja vastuoluliselt ning sedagi vaid

tingimusel, et kohtumenetluse pooled esitasid talle suunavaid küsimusi. Lisaks ei suutnud

tunnistaja määratleda sündmusi ka ajateljel, s.o mis toimus hommikul ja mis toimus õhtul. Ka

kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamisel ei suutnud tunnistaja küsimustele vastata.

Prokurörile vastates selgitas tunnistaja, et pärast paariaasta tagust liiklusõnnetust on tal

mäluaugud.

11. Võttes arvesse, et süüdistuses kirjeldatud teost on kohtumenetluse ajaks möödunud pikem

aeg ja tunnistajate mälule on ilmselgelt avaldanud mõju alkoholi tarbimine, on sündmuskäigu

ajaliste piiride määratlemiseks lisaks olulised kriminaalasjas asitõenditena vaadeldud

videosalvestised sündmuskoha läheduses olnud videokaameratest. Kuna videosalvestiste

kvaliteet ei võimalda näha toimuvat detailides, tuleb omakorda salvestistel kajastatut kõrvutada

tunnistajate ja süüdistatava ütlustega. 29. juuni 2020. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 90-

98) vaadeldi Filtri tee x hoonel paigaldatud videovalvesüsteemi, mis on suunatud Filtri tee,

Võistluse 41 ja Juhkentali tn 44 majade, bussipeatuse „Bussijaam“ ning Juhkentali tn-Filtri tee-

Odra tn ristmiku poole ajavahemikus 30. mai 2020 kl 00.00 – 31. mai 2020 kell 12.30.

Salvestise aja erinevus reaalajaga on +14 minutit. Samas protokollis on vaadeldud ka aadressil

Tartu mnt 31, Tallinn asuva hosteli videokaamerat ajavahemikus 30. mai 2020 kell 08:00 kuni

31. mai 2020 kell 11.00. Selle salvestise aja erinevus reaalajaga on +1 tund ja 3 minutit. 30.

juuli 2020. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 99-102) vaadeldi aadressil Juhkentali tn 37

asuvaid Neste tankla videokaameraid, mis on suunatud tanklast väljasõidu ja Juhkentali Rimi

poe poole ajavahemikus 31. mai 2020 kell 06:45-06:55. Salvestise aja erinevus reaalajaga on

+1 tund. 29. juuli 2020. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 103-106) vaadeldakse Tallinna

linna juhtimiskeskuse turvakaamerat „Tallinn/Kesklinn/Juhkentali-Filtri“ ajavahemikus

30. mai 2020 kell 16:35 kuni 31. mai 2020 kell 13:38. Kaamera on suunatud Odra tn poolt

Juhkentali tn ja Filtri tee poole ning töötab liikumise peale, mistõttu videosalvestised on

katkendlikud. Aja erinevust võrreldes reaalajaga ei ole.

12. Kohtu hinnangul on isikuliste tõendiallikate ja videosalvestise koostoimes tuvastatud

järgnev sündmuste käik. 29. juuni 2020. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olnud

Filtri tee 1, Tallinn asuva turvakaamerate videosalvestistelt nähtub, et 30. mai 2020. a

hommikul videosalvestise aja järgi kell 09:25 (tegelikult kell 09:11) lahkuvad K. M. ja

E. H. koos abihoonest-kuurist, kus nad ööbisid (kd II, tl 90-91). 30. mail 2020 kell 10:30

(tegelikult kell 10:16) tulevad Juhkentali tänaval asuvasse „Bussijaama“ peatusesse A. G. ja J.

T.. Neile järgnevad E. H. ja A. Samoilov, kellel on seljas heledat värvi jope, laigulised rohelised

püksid ja tumedad heledate taldadega jalatsid. A. Samoilov läheb abihoonesse, naised jäävad

kolmekesi bussipeatuse pingile (kd II, tl 91). K. M. tuleb bussipeatusse mõne minuti möödudes

ja seejärel alates kella 10:38 kuni kella 12:25 (tegelikult kella 10:24-12:11) liigub bussipeatuses

viibivate naiste ja abihoone vahel. J. T. ja A. G. käivad ka abihoones, kuid viibivad seal vaid

mõne minuti (kd II, tl 91 pöördel). Samuti nähtub videosalvestiselt, et kell 11.32 (kell 11:18)

tuleb bussipeatuse juurde meesterahvas, kes ühineb seltskonnaga ja suhtleb nendega ning läheb

ära kell 12:14 (kell 12:00). Videosalvestiselt nähtuvat kinnitab tunnistaja K. M., kelle ütlustest

nähtub, et 30. mai 2020 hommikul, olles Keskturu Grossi poe juures, said tema ja E. kokku A.

Samoiloviga,

samuti

tulid

sinna

J. T. ja A. G.. Kuna A. Samoilov väitis, et tal valutab selg, tõi K. M. teda enda elukohta, s.o

Juhkentali tänaval asuvasse abihoonesse. Süüdistatav andis raha alkoholi ostuks. Sama kinnitab

ka

tunnistaja

A. G..

Teised

ehk

J. T.,

A.

G. ja

E. H. jäid bussipeatusse ja jõid seal viina, mida osteti süüdistatavalt saadud raha eest. Eeltoodut

kinnitab ka A. Samoilov kohtus antud ütlustes, mille kohaselt 29. mail 2020

kell 21.00 tuli ta Soomest Tallinnasse, soovides kohtuda oma pojaga. Olles laeval, sai ta kokku

ühe vene keelt kõneleva meesterahvaga ning laevalt tulles läks ta selle meesterahva juurde, kus

jätkas viina joomisega. Sealt pidi ta mingi hetk lahkuma, kuid vahepeal tutvus veel ühe mehega,

kellel oli nägu verine ja kellega samuti tarvitati koos alkoholi. Ööbima läks ta hostelisse, kus

ärkaski 30. mai 2020. a hommikul tugeva seljavaluga. Grossi poe juures jätkas ta alkohoolsete

jookide tarbimisega. Keila 10.00 ajal kohtas ta K.it, kellelt küsis, kas ta saaks nende juures

magada. K. ütles, et tule meie juurde ja osta E.ile pea parandamiseks jooke. Veel oli seal kaks

süüdistatavale tundmatut naisterahvast. Poest osteti viina ja muid jooke. A. Samoilov ostis ka

ise kaks pudelit viina tarvitamiseks, samuti arvab ta, et kindlasti andis raha ka alkoholi ostuks.

Süüdistatav läks abihoonesse, kuid naisterahvad jäid välja bussipeatusse. Abihoones jõi

süüdistatav 0,5 liitrit viina ja vahepeal ka tukastas. K. vahel käis ka tema juures abihoones, tegi

suitsu. Süüdistatav palus mitmel korral, et K. kutsuks naisi abihoonesse, kuid K. ei tahtnud neid

kutsuda, seetõttu oli A. Samoilov ka solvunud, et talt võeti vastu raha alkoholi jaoks, aga temaga

ei suhelda. Vahepeal andis süüdistatav K.ile raha, et ta tooks 2 pudelit viina juurde, sest viimane

väitis, et alkohol on otsas. Samuti viis K. M. A. Samoilovi palvel ära viimase võtit Masina

tänava hostelisse, kus A. Samoilov oli ööbinud eelmisel ööl.

13. Filtri tee 1 videokaamera salvestiselt nähtub, et kell 12:36 (kell 12:22) lahkuvad

naisterahvad, s.o J. T., A. G. ja E. H. kolmekesi bussipeatusest ja liiguvad Tallinna Bussijaama

suunas (kd II, tl 91 pöördel - tl 92). Tunnistajate ütlustest nähtub, et nad jätkasid alkoholi

tarvitamist nn Sikupilli (Sossi) mäel. Nimelt tunnistaja V. T. kinnitab, et nägi E. H. hommikul

Keskturu juures asuva Grossi kaupluse juures. E. oli seal koos K.iga, J.ga, A.ga ja soomlasega

ehk süüdistatavaga. Seltskond tarbis erinevaid alkohoolseid jooke. Mingil hetkel läksid kõik

minema bussijaama suunas. Samuti kuulis tunnistaja, et K. olevat E.ile mitmel korral öelnud,

et E. läheks koju, sest E. oli juba üsna purjus selleks ajaks. Mõne aja parast läks tunnistaja ka

bussijaama poole. Bussipeatuses nagi ta J.t, A.t ja E.i. Seal joodi ka viina. Tunnistaja lahkus

Sikupilli mäele. Mingi aja parast tulid mäele ka J., A. ja E.. Umbes tund aega hiljem helistas

E.ile K. ja E. lahkus. Siis kui väljas oli juba hämar, lahkusid ka J. ja A.. Ka tunnistaja A. G.

ütlustest nähtub, et bussipeatuse ootepaviljonist läks ta koos E. H.ga ja A. G.ga Sossi mäele

Tselluloosi vabriku juurde, kus tarvitati koos V. T.ga edasi alkohoolseid jooke. K. M. nendega

kaasa ei tulnud. Mingil ajal helistas E.ile K. ja E. H. läks ära. Samuti nähtub videosalvestistelt,

et K. M. ei läinud ära koos teistega, vaid viibis ajavahemikus 12:25-13:50 (12:11 – 13:36)

abihoones ja lahkus seejärel seljakotiga.

14. Edasi nähtub Filtri tee 1 turvakaamera videosalvestiselt (kd II, tl 92), et E. H. ja

K. M. tulevad tagasi abihoone juurde ja sisenevad sinna 30. mail 2020 kell 16:05 (kell 15:51).

Vahepealsel ajal ei ole A. Samoilov kuurist väljunud. Kell 16.48 (kell 16:34) lahkub

K. M. abihoonest ja tuleb tagasi kell 17.02 (kell 16:48) punase kilekotiga. Seejärel lahkub

tunnistaja abihoonest kell 18.33 (kell 18:19) ja suundub Bussijaama poole. Seda kinnitab ka

Tallinna juhtimiskeskuse kaamera, millelt nähtub, et 30. mail 2020 kell 16.35 bussipeatuse

„Bussijaam“ juurest, mis asub aadressil Juhkentali tn 44 maja vastas, liigub Juhkentali Neste

tankla ja Rimi poe poole K. M.. Seejärel suundub K. M. Bussijaama poole (kd II, tl 103

pöördel). Siinkohal on oluline, et Filtri tee 1 turvakaameral on erinevus reaalajaga 14 minutit

(reaalaeg märgitud sulgudes), mistõttu ajad klapivad.

15. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollid ja selle lisaks olnud videosalvestised

koostoimes

tunnistaja

K.

M. ja

süüdistatava

ütlusega

tõendavad,

et

E. H.,

A. Samoilov ja K. M. viibisid koos abihoones 30. mail 2020 ajavahemikus 15:51-18:19 (võttes

arvesse Filtri tee 1 kaamera ajaerinevust reaalsest ajast), s.o üle 2 tunni, seejuures

K. M. käis poes viina ja suitsu toomas, viibides eemal vaid 14 minuti jooksul. Nii süüdistatav

kui ka K. M. kinnitavad muu hulgas, et jõid koos abihoones viina.

16. Küll aga tuleb põhjalikumalt analüüsida süüdistatava ja tunnistaja ütlusi selles osas, mida

tegi kuuris sel ajal E. H.. A. Samoilov kinnitas, et talle meenus, kuidas K. M. tõi E.i magama,

alles siis, kui süüdistatav sai kaineks ja mõtles toimunu peale, kohtueelses menetluses

ülekuulamisel oli veel pohmellis, mistõttu vastas, et ei mäleta. A. Samoilov kinnitab

kohtumenetluses, et ta magas abihoones ja siis tuli K. M., kes kantseldas suure kolinaga oma

elukaaslast üle süüdistatava. E. tahtis vist kuhugi minna või midagi juua veel, aga

K. M. ei olnud sellega nõus, seega oli ka mingi kisa või kära, K. M. ei kohelnud E.i väga

viisakalt, võis olla ka mingi klohmimine. Kuna süüdistatavaga keegi ei suhelnud ja toimuv teda

ei huvitanud, see oli elukaaslaste omavaheline asi, siis ta jäi uuesti magama, sest ta tundis, et

teda ei austata, koheldakse n-ö rahakotina. Uuesti ärkas ta selle peale, et K. M. pakkis mingeid

asju seljakotti ja ropendas või oli närviline. E. või vähemalt keegi oli madratsil teki all, tema

jalad olid süüdistatava kõrval või risti. Selle peale tegi süüdistatav K. M.le ettepaneku tuua veel

alkoholi ja andis tunnistajale selleks ka raha. Samas otsustas A. Samoilov peita raha pükste

taskust soki sisse, sest tal meenus, et K. M. on paar aastat tagasi üritanud talt raha varastada.

Peitmine toimus küll tunnistaja nähes, kuid süüdistatav lootis, et sokist raha varastamist ta

tunneks. Kui A. Samoilov järgmine kord üles ärkas, siis samas voodis temaga oli inimene teki

all ja K. tõi talle viina ja suitsud. Sel korral jäi K. M. ka abihoonesse ja jõi koos A. Samoiloviga

viina. E. ei liigutanud ega öelnud midagi, A. Samoilovi mäletamist mööda oli ta terve päeva

jooksul täpselt samas asendis voodis. Pärast seda jäi süüdistatav uuesti magama.

17. Kohus märgib, et süüdistataval oli võimalik anda selgitusi sündmuse kohta kogu kohtueelse

menetluse jooksul, sealhulgas näiteks vahistamisel ja ka hiljem, mistõttu selline järsk mälupildi

tekkimine viitab pigem sellele, et süüdistatav üritab luua enda kaitseversiooniga sobivat

meenutust, mis võimaldaks väita, et E. H. vigastusi põhjustas hoopis K. M.. Kohtu hinnangul

on süüdistatava ütlused vastuolulised ka seetõttu, et algselt väidetavasti K. ja E. tülitsesid, „oli

suur kisa ja kära“ või „klohmimine“, kuid seejärel oli E. kogu aeg liikumatult teki all, samal

ajal kui süüdistatav K. M.ga jõid. Kui isegi oletada, et K. M. peksis E. H.t intensiivselt käte,

jalgade ja erinevate esemetega abihoonesse sisenemisel vaid sel põhjusel, et kannatanu oli

purjus, tegi ta seda järelikult A. Samoilovi juuresolekul ja kuuldel. Seega pidi tunnistaja olema

mingil põhjusel kindel, et A. Samoilov teda ei peata ega teata tema käitumisest politseile. Kuigi

A. Samoilov andis kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et ta on ka varem näinud, kuidas K. M.

lööb E.i ja see ei olnud midagi erilist, pidi peksmine tulenevalt ekspertiisaktis kajastatust

erinema varem nähtust nii intensiivsuselt kui ka tagajärgedelt. Võttes arvesse, et süüdistatav ja

K. M. ei olnud lähedased sõbrad ja veelgi enam, A. Samoilov kinnitab, et E. meeldis talle

inimesena, kuid K. M. mitte eriti, ei ole selline versioon usutav. Seda eriti olukorras, kus pärast

oletatavat peksmist jäi K. M. veel pikemaks ajaks kuuri, tarvitas süüdistatavaga alkoholi ja

varastas lõpuks ka A. Samoilovile kuuluvat raha. Seega ei pea kohus süüdistatava ütlusi selles

osas usaldusväärseks ja jätab neid otsuse tegemisel kõrvale.

18. Samas ka K. M. kohtumenetluses antud ütlused on kuuris toimunu osas vastuolulised ja

nende pinnalt ei ole võimalik luua terviklikku pilti toimunust. Esiteks mäletab K. M., et viis E.i

abihoonesse magama, kuid ei suutnud täpselt määratleda, millal see toimus – muu hulgas väidab

ta, et viis E. H. kuuri magama „Bussijaama“ bussipeatusest, kus kannatanu istus koos teiste

naistega; pakub ajaks 12:30-13:30, kui nad tulid Grossi poest ära. E. oli raskelt joobes. Samuti

ei mäleta K. M., et ta oleks E. H.le pärastlõunal helistanud. Tema ütlused on vastuolus

videosalvestistega, mille kohaselt E. H. läks abihoonesse vaid siis, kui ta tuli tagasi Sossi mäelt

ehk kell 16:05 (tegelikult 15:51) Videosalvestist kinnitavad selles osas ka A. G. ja V. T. ütlused,

mis on üldjoontes loogilised ja järjepidevad ja seetõttu usaldusväärsed. Samuti selgitas K. M.,

et ta oli E.i peale kuri, sest E. oli taas ennast purju joonud. Tunnistaja palus A. Samoilovit, et

ta ei annaks E.ile enam viina juurde, kuid E. ise võttis. K. M. karjus seetõttu E.i peale ja lõi teda

lahtise käega näo piirkonda, mistõttu võis tal ninast verd tulla. Mingil hetkel viskas K. suure

termose vastu seina katki, sest oli vihane, et A. Samoilov ja E. H. räägivad liiga valjusti ning ei

tee K.i palvest välja. E. jäi mingi hetk magama seina äärde. Siis hakkasid K. ja A. viina jooma.

Samuti kinnitab K. M., et vahepeal käis ta poes, et viina ja A. Samoilovile suitsu osta. Raha

ostudeks andis süüdistatav. Lisaks tunnistab K. M., et ta varastas vahepeal A. Samoilovi soki

vahelt 500 eurot. Algselt eitas K. M. kohtumenetluses, et oli armukade. Seejärel avaldati K. M.

kohtueelses menetluses antud ütlusi, milles ta kirjeldab, et lõi E. H., kuna viimane oli A.

Samoiloviga teki all alasti. Kohtus ei suutnud tunnistaja neid asjaolusid aga täpselt meenutada,

vaatamata sellele, et tegemist pidanuks olema emotsionaalselt raske olukorraga. K. M. väitis

kohtus esmalt, et E. ja A. mõlemad ehmatasid ja tõusid istukile, kui ta neid avastas ja mõni

minut hiljem kinnitab, et nad mõlemad magasid ega ärganud üles, kui ta teki pealt võttis.

Kohtumenetluses ei suutnud K. M. ka täpsemalt meenutada, millal ta neid koos nägi, kas see

oli enne või pärast seda, kui ta käis poes või jõi koos A. Samoiloviga; millal ja mis põhjusel lõi

ta termose katki vastu seina. Samuti väidab tunnistaja, et kui ta nägi A. Samoilovi ja E. H.

paljalt, siis ta vihastas ja läks minema ja seejärel kohe kinnitab, et ta istus veel natuke ja võttis

veel

A. Samoilovilt raha. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka K. M. ütlused nimetatud ajavahemikul

kuuris toimunu osas usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta.

19. Kohtu hinnangul on aga käesoleva kriminaalasja kontekstis eeskätt oluline see, et nii Filtri

tee 1 kui ka linnakaamerate salvestiste kohaselt lahkus K. M. kell 18.19 abihoonest ja ei tulnud

enam tagasi enne, kui järgmisel päeval pidas ta sündmuskohal kinni politsei (kd II, tl 92 ja 92

pöördel ning tl 103 pöördel). E. H. ja A. Samoilov jäid seejuures abihoonesse.

K. M. ise selgitas, et läks hostelisse ja ei saanud E.i kaasa võtta, kuna kannatanu oli väga purjus

ja hosteli reeglid ei luba sel juhul seal viibida. Tunnistaja ütles, et soovis E.i järgi tagasi minna,

kuid ta oli ka ise vahepeal alkoholi tarbinud ja seetõttu jäi hostelisse magama. Enne oli veel

mitu korda helistanud E. H.le, kuid ta ei võtnud telefoni vastu. Ühtlasi mainib tunnistaja ka

seda, et käis Balti jaamas, kus tarbis ka alkoholi ja ostis uusi riideid sealt või Keskturult, kuid

tema ütluste segasuse ja vastuolulisuse tõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, mis

päeval ja mis kellaajal ta Balti jaamas või Keskturul käis. Tunnistaja ütlusi selles osas, et ta läks

abihoonest lahkumise järel hostelisse kinnitab ka aadressil Tartu mnt 31 asuva hosteli

videosalvestis (kd II, tl 96-97), mida on vaadeldud 29. juuni 2020. a asitõendi vaatlusprotokollis

ja mille kohaselt K. M. tuli hostelisse 30. mail 2020 kell 19:58 (ehk siis tegelikult kell 18.55)

ja lahkus sealt 31. mail 2020 kell 05:17 (ehk siis tegelikult kell 4:14), seejuures seljas olid tal

samad riided, käes valge kilekott. Kellaaegasid võrreldes on kohtu hinnangul väga

ebatõenäoline, et K. M. jõudnuks käia Balti jaama turul ja osta sealt uusi riideid enne hostelisse

minekut, kuna selleks olnuks tal napp pooltundi. Samas on märkimisväärne, et tunnistajalt on

hostelist lahkudes seljas samad riided, kui need, millega ta tuli. Kohus möönab, et hosteli

videosalvestise kohaselt lahkus tunnistaja K. M. sealt varahommikul, sisuliselt öösel. Oma

ütlustes väidab ta samas, et tema juurde hostelisse tuli keegi Ivo, kes ütles talle, et abihoone

juures on politsei. Võttes arvesse, et E. H. surnukeha avastati alles 31. mail hommikul, on need

ütlused vastuolus videosalvestisega. Võttes aga arvesse, et K. M. ütlustes esinevad suured

ebatäpsused sündmuste järjestuse ja aja osas, võib järeldada, et tunnistaja ei mäleta täpset

hostelist lahkumise aega ega seda, kes ja mis asjaoludel avaldas talle, et abihoone juures on

politsei.

20. Lisaks ei ole kohtu hinnangul igal juhul võimalik järeldada, et kannatanut peksis hoopis

K. M. näiteks enne kuurist lahkumist. Seda seetõttu, et Filtri tee 1 kaamera videosalvestise (kd

II, tl 92 pöördel ja tl 93) ning samuti kohtumenetluses esitatud ja vaadeldud linnakaamera

salvestise suurenduse (tl 259, DVD-plaat) kohaselt väljus E. H. kell 21:04 (ehk tegelikult 20:50)

abihoonest, läks bussipeatuse juurde ja istus seal pingil kuni 21:13 (20:59), mil ta läks tagasi

kuuri. Pärast seda ei ole kannatanu enam abihoonest väljunud. Samal ajal, kui E. H. istub

bussipeatuses, kõnnivad mööda mitmed inimesed ja sõidavad ka autod, kuid keegi ei pööra

kannatanule erilist tähelepanu. Ka E. H. ei pöördu kellegi poole abi saamiseks.

Märkimisväärselt leiti E. H. surnukeha lahtirebitud pükstega (vt 31. mai 2020. a sündmuskoha

vaatlusprotokoll, kd II, tl 32 ja 32 pöördel, fotod nr 67-68), kuid videosalvestiselt nähtub, et

tema püksid on kõndimise ajal terved. Samuti on E. H. leidmisel näha tugevat veremäärdumist

näol, mis viitab ninaverejooksule. Samas on verega määrdunud vaid tema kleidi krae. Ekspert

andis ütlusi selle kohta, et kui E. H. olnuks peksmise ajal püsti, peavad riided olema suunas

ülevalt alla niretaoliselt määrdunud verega. Kohtu hinnangul on usutav, et riided olnuks

määrdunud ka siis, kui E. H. oleks verejooksuga ringi liikunud. Kannatanu liigub abihoonest

bussipeatusesse ja tagasi küll mõneti tuigerdades, kuid siiski üsna kindlalt. On märkimisväärne,

et kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et bussipeatuse pingilt oleks leitud verd. Kohus

võtab arvesse surnu ekspertiisiaktiga tuvastatud kannatanu vigastusi ja nii ekspertiisiaktis kui

ka kohtuistungil antud eksperdi hinnangut selle kohta, et pärast vigastuste tekitamist pidanuks

kannatanu surm saabuma 3-5 tunni jooksul ning kohe pidanuks tekkima teadvusehäired, mis

arenevad sügava teadvusekaoni, mistõttu poleks kannatanu saanud 2,5 tundi hiljem ringi

liikuda; sihipärane tegevus on välistatud; kannatanu võis näiteks mõmiseda. Seega ei ole kohtu

hinnangul võimalik, et kannatanul kirjeldatud vigastusi oleks tekitanud K. M., kes lahkus

abihoonest kell 18:19.

21. Sündmuste järgnevat käiku saab tuvastada jällegi videosalvestiste ja tunnistajate ütluste

abil. Filtri tee 1 kaamera videosalvestise kohaselt tulevad kell 22:00 (ehk tegelikult kell 21:46)

abihoonesse kaks naisterahvast, s.o A. G. ja J. T. (kd II, tl 93). Seda, et nad tulid õhtul kuuri

tagasi kinnitab ka A. G. oma ütlustes, mille kohaselt 30. mai 2020. a õhtul tahtsid nad

kontrollida, kuidas E.il läheb, mistõttu tulid abihoonesse tagasi. E. H. justkui magas, soomlane

istus, K.it ei olnud. A. G. ja J. T. küsisid E.ilt, kas ta hakkab jooma, tõukasid teda, kuid vastuseks

oli kuulda vaid „mkm“ ehk eitus. Kannatanu oli madratsil külili, näoga seina poole ja kuuris oli

pime, mistõttu tema nägu tunnistaja ei näinud. Püsti kannatanu kordagi ei tõusnud. Kohtu

küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et kannatanul võis olla veri külje peal, kaela ja põse

vahel kõrva peal, kuid talle jäi mulje, et midagi tõsist ei olnud. Mingi hetk mindi kolmekesi, s.o

A. G., J. T. ja A. Samoilov viina järgi. Filtri tee 1 turvakaamera kohaselt (kd II, tl 93) väljusid

süüdistatav ja tunnistajad abihoonest 15 minuti möödudes pärast naiste sisenemist, s.o kell

22:15 (ehk tegelikult kell 22.01). Sama nähtub linnakaamera salvestistelt, kust on näha, et kell

22:02 liiguvad abihoonest Neste tankla ja Rimi poe juurde kaks naisterahvast ja üks

meesterahvas

ehk

A. G.,

J.

T. ja

A. Samoilov, kelle seljas on valge jope. Tagasi tulevad süüdistatav ja tunnistajad taksoga kell

23:34 (kd II, tl 93 pöördel ja tl 10 4 pöördel), A. Samoilovi seljas on juba tumeda värvi särk.

A. G. selgitab, et kui nad tulid õhtul pärast viina ostmist tagasi, siis ei rääkinud kannatanu enam

midagi ja oli samas asendis, mis enne. Mingi hetk tuli abihoonesse võõras venekeelne

noormees, kes jõi koos nendega. Kui A. G. ja J. T. lahkusid kuurist pärast viina joomist ja läksid

enda juurde magama, siis lahkus koos nendega ka noormees, aga tunnistaja ei tea, kuhu ta läks.

22. Samuti nähtub Filtri tee 1 videosalvestiselt, et 31 mail 2020 kell 00:10 (ehk tegelikult

30. mail kell 23:56) tuleb abihoonesse Juhkentali tn poolt tumedates riietes meesterahvas A. T.,

kes on samuti kohtumenetluses üle kuulatud. Tunnistaja selgitas, et eelmise päeva õhtul umbes

kella 23 ajal kõndis ta mööda Filtri teed ning otsustas siseneda abihoonesse, sest kuulis sealt

hääli. Kohus märgib, et see on iseenesest kooskõlas K. M. selgitustega selle kohta, et ta ei

tahtnud, et kuuris karjutakse. Sel hetkel oli A. juba jõudnud mitu pudelit kangemat õlut ara juua.

Ta oli kurb, sest oli oma naisega tülli läinud. Sisenedes abihoonesse, nägi ta umbes 4 inimest,

kellest oli kaks naisterahvast ja üks oli meesterahvas, kuid seda, kas neljas oli nais- või

meessoost, seda tunnistaja täpselt ei maleta. Tunnistaja mäletas, et ta rääkis abihoones

viibijatega, kõige rohkem rääkis ta meesterahvaga, kes istus tema lähedal. Samuti oli kuuris

suur klaaspudel viina ning sellest pudelist ta ka jõi. Teised kolm isikut olid eemal ja ta ei mäleta,

kui palju ta nendega rääkis. Abihoones oli pime ja nägusid ta ei mäleta. Samuti mäletab

tunnistaja, et mingi hetk läks abihoonest välja ja ärkas hommikul teises kohas, kuigi ei mäleta,

kuidas sinna sattus. Kuna tal paluti sealt lahkuda, läks ta tagasi abihoonesse oma seljakoti järele.

See on kooskõlas ka videosalvestisega, mille kohaselt kell 01:26 (tegelikult kell 01:12) läksid

abihoonest ära A. G. ja J. T., kes liiguvad Bussijaama suunas ning nende järel ka noormees, kes

ristmikuni mitte jõudes kaob kaamera vaateväljast. Seega viibis A. T. abihoones öösel vaid

süüdistatava ja tunnistajate A. G. ning J. T. juuresolekul, mistõttu ei ole usutav, et ta peksis sel

ajal kannatanut.

23. Süüdistatav A. Samoilov andis kohtumenetluses samuti ütlusi selle kohta, et tüdrukud tulid

juba pimedal ajal tagasi ja küsisid, kas midagi juua on. Siis ütles süüdistatav, et ta organiseerib,

tal on raha. Sealsamas avastas A. Samoilov, et soki vahelt on raha kadunud, kuid kuna tal oli

pangakaart, siis see ei olnud tema jaoks probleem. Koos mindi viina ostma, süüdistatav ei

mäleta täpselt ostmise asjaolusid, kuid tema mäletamist mööda hangiti kaks pudelit Absolut

viina taksojuhilt, selleks võttis ta raha pangaautomaadist. Seejärel jõudsid nad tagasi

abihoonesse. Esmalt avaldas süüdistatav istungil, et tagasijõudmisel jäi ta kohe magama ja ärkas

alles järgmisel päeval. Siis meenus talle, et vahepeal tuli kuuri talle tundmatu venekeelne

noormees, kellega süüdistatav ajas mõned sõnad juttu. See võis kesta 3-5 minutit ja siis jäi

A. Samoilov jällegi magama. Ühtlasi meenus A. Samoilovile kohtu küsimustele vastates, et kui

nad tulid tagasi koos viinaga, siis E. H. norskas tugevasti, kuid mingi hetk kui viina võeti, siis

enam ei norsanud. Kohus märgib, et kohtuistungil selgitas ekspert, et vali norskamine võib

tekkida inimesel, kes on teadvuse kaotanud, tegemist on n-ö poolkomatoosse hingamisega.

Samas ei too norskamist välja ei tunnistaja A. G. ega tunnistaja A. T., kes pidanuks selles

olukorras eripärast valju norskamist samuti märkama, seega ei saa välistada, et tegemist on

süüdistatava väljamõeldisega, mille eesmärk on kinnitada, et kannatanu oli sel ajal veel elus.

24. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et selleks ajaks, kui tunnistajad A. G. ja J. T.

tulid õhtul abihoonesse, olid E. H.le juba surmavad vigastused tekitatud ja sel ajavahemikul,

s.o kell 20.59-21.46 sai seda teha vaid süüdistatav A. Samoilov. See on täiesti kooskõlas ka

surnu ekspertiisiaktis antud hinnanguga ja eksperdi ütlustega selle kohta, et surm võis saabuda

12-24 tunni jooksul enne surnu läbivaatust sündmuskohal kell 13:15 ja peksmine võis toimuda

3-5 tundi enne surma saabumist. Kohtuistungil arvas ekspert, et surma saabumisest võib selliste

traumade puhul olla möödunud ka mõnevõrra vähem kui 12 tundi ning ka see ei mõjuta teo

võimalikkusele antavat hinnangut. Kohtu seisukohalt on oluline, et kannatanu, kes vähem kui

tund aega tagasi liikus ringi isegi ei liigutanud, kui teda raputati ega reageerinud A. G. ega J. T.

ettepanekutele alkoholi tarvitada ja sisuliselt vaid mõmises – tunnistaja sõnade kohaselt ütles

„mkm“, mis on kooskõlas eksperdi seisukohaga, et pärast vigastuste tekitamist võis kannatanu

mingil määral reageerida, kuid mitte aktiivselt tegutseda. Pärast süüdistatava ja tunnistajate

tagasitulekut viinaga oli kannatanu A. G. sõnul samas asendis ja enam ei vastanud midagi. A.

G. kinnitas kohtumenetluses, et nägi abihoonesse tulles ja kannatanut raputades E. H. kõrval

või kaelal verd. Samas on võimalik, et kui kannatanut pärast peksmist ei olnud liigutatud, ei

olnud tal tugevat ja märkimisväärset verejooksu ninast, mida tunnistaja oleks märganud ka

pimedas ruumis. On tähelepanuväärne, et süüdistatav, kes avastas endal suure summa raha

kadumist, oli siiski kohe (sest abihoonest väljuti 15 minuti jooksul) valmis kulutama veel raha

tunnistajatele alkoholi ostmiseks, kui päeval ei suhelnud tunnistajad temaga ja süüdistatav

avaldas kohtus, et oli nende peale solvunud ning ka väga joobes ja unine. Kohtu hinnangul võib

see viidata sellele, et A. Samoilov soovis hajutada tunnistajate tähelepanu ja vähendada nende

võimet

märgata

E. H. seisundit ning teatada sellest politseile. A. G. ütluste kohaselt oli süüdistatav seejuures

ärkvel siis, kui nad tulid abihoonesse. A. T. kinnitas, et suhtles kuuris põhiliselt meesterahvaga.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usaldusväärseks süüdistava ütlusi selle kohta, et ta oli raskes

joobes ja unine ning jäi praktiliselt kohe magama pärast abihoonesse tagasitulekut.

25. Samuti ei pea kohus võimalikuks, et E. H.t peksis keegi läbi ajal, mil

A. Samoilov ja tunnistajad käisid ostmas viina. Esmalt nähtub tunnistaja A. G. ütlustest, et E.

H.l olid teadvuse häired juba siis, kui A. G. ja J. T. tulid abihoonesse. Teiseks ei nähtu

videosalvestiselt, et keegi oleks sel ajal abihoones käinud. Abihoone ümbruskond jääb küll

mitte perfektselt, aga siiski kaamerate vaatevälja ja mingit liikumist ei ole selle aja kestel

täheldatud. Samuti ei avastanud ka süüdistatav ja tunnistajad tagasi tulles mingeid

hoonevigastusi, mis näitaks, et hoonesse on sisenetud mujalt, kui tavapärasest sissepääsust.

Lisaks ei märgatud ka seda, et kannatanu asend oleks kuidagi muutunud.

26. Kohtu veendumust, et teo pani toime just A. Samoilov, süvendasid ka A. T.i ja

A. Samoilovi enda ütlused 31. mail 2020. a hommikul toimunu kohta. Nimelt selgitab A. T., et

pärast seda, kui ta ärkas hommikul (oli valge) teises majas abihoone lähedal, läks ta tagasi kuuri

oma seljakoti järele. Kui ta tuli sisse, nägi ta meest, kellega ta õhtul suhtles ja teist inimest, kes

oli tekiga kaetud nii, et ainult jalad paistsid; inimese pea oli samuti tekiga kaetud. Meesterahval

oli seljas punaseruuduline särk. A. T. teretas meesterahvast ja ütles, et unustas oma seljakoti.

Meesterahvas ütles, et kõik on korras. Tunnistaja hinnangul olid seljakotis kõik tema asjad alles,

sealhulgas kaks nuga, alles oli üks õllepudel kahest, kuid A. T. pidas võimalikuks, et jõi ise ühe

pudeli ära. Tunnistaja istus oma seljakoti kõrvale, uksest paremale, madratsi peale ja siis nägi

enda

arvates

magavat

inimest.

Kuna

oli

jäänud

veel

viina,

siis

A. T. jõi veel pudelist ja siis lülitus välja. Tunnistaja ei oska hinnata, kui kaua ta oli üleval ja

jõi, kuid tema hinnangul võis see olla umbes pool tundi. Kui ta ärkas uuesti üles, oli tema kõrval,

temast vasakul, inimese laip. A. T. selgitab, et sai kohe aru, et inimene on surnud, sest tema

nägu oli verine ja oli ka muidu arusaadav, et tegemist ei ole elus inimesega. Tunnistaja ehmus

väga ära ja lahkus abihoonest. Ta jõudis parki, istus pingi peale ja helistas alguses oma

ülemusele, kellele rääkis juhtunust. Ülemus soovitas helistada politseisse ja A. T. helistas

Häirekeskusele. Tunnistaja ütlused on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta ning kohtul ei

ole põhjust kahelda nende usaldusväärsuses.

27. Tunnistaja ütlusi kinnitavad esmalt videosalvestised, s.o Filtri tee 1 kaamera salvestis

(kd II, tl 94 ja 94 pöördel), millelt nähtub, et A. T. tuleb tagasi abihoonesse 31. mail 2020 kell

06:13 (tegelikult 05:59) ja lahkub sealt lõplikult kell 10:04 (tegelikult 09:50), liikudes Võistluse

tn suunas, seejuures on tal lahkumisel seljas seljakott. Lisaks kinnitab A. T.i ütlusi 4. juuni

2020. a asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 1-7), mis kajastab A. T.i kõnet Häirekeskusele 31.

mail 2020 kell 11:07. Selles kõnes teatab tunnistaja, et ta viibib pargis, kõrval on Kunderi tänav

ja ta jalad ning käed on verised ning ta soovib teatada laibast. A. T. selgitab kõnes, et ta oli väga

purjus ega mäleta toimunu asjaolusid. Kuigi selle pinnalt võib tõstatada küsimuse tunnistaja

ütluste usaldusväärsusest, on samas usutav, et pärast enda jaoks ootamatult surnukeha kõrval

ärkamist Häirekeskusele helistades ei pruukinud tunnistaja olla võimeline rääkima toimunu

detailidest, eriti kui ta ei teadnudki E. H. surma asjaolusid ega mõistnud, mis juhtus. Igal juhul

on aga videosalvestistelt tuvastatav, et tunnistaja tuli abihoonesse tagasi alles kell 6 hommikul,

s.o umbes 7 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Tulenevalt eksperdi seisukohtadest

ei

saanud

tunnistaja

seega

põhjustada

E. H. vigastusi ja sellest tulenevalt ka kannatanu surma 31. mai 2020. a hommikul.

28. Süüdistatav A. Samoilov andis aga kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et kui ta ärkas üles,

siis ta nägi, et tunnistaja A. T. istub täpselt samas asendis ja sama koha peal, kus ta istus eelmisel

õhtul, prügikoti peal. Süüdistatav küsis tema käest, kas viina on ja leidis samas enda kõrvalt

pool pudelit viina, pakkus seda tunnistajale ja jõi ka ise. Kui viin otsa sai, siis tahtis süüdistatav

suitsu teha, kuid ei leidnud oma tulemasinat üles. Selle peale tegi süüdistatav

A. T.ile ettepaneku minna välja, osta tulemasin ja viina. A. Samoilov arvab, et ta oli küllalt

välja magamata, pohmellis või veel joobes. Süüdistatava sõnul A. T. nõustus temaga kaasa

tulema, kuid väljumisel pani ta tähele, et tunnistaja ei tulnud temaga kaasa. Siiski läks

süüdistatav välja ja otsis suitsule tuld. Seejärel tuli süüdistatav tagasi A. T.i otsima, kuid ei

näinud teda enam abihoones. Õigupoolest ei näinud ta enam abihoones kedagi. Süüdistatav

istus mõni aeg selle sama prügikoti otsas, kus oli A. eelnevalt istunud või ööbinud ja otsustas

minna Grossi poodi viina ostma. Seejärel istus ta Grossi poe juures, kuhu tulid ka teised

inimesed, mingi hetk tuli sinna ka K. M.. Süüdistatav ütles K. M.le, et viimane varastas talt

raha. Seejärel jõi süüdistatav veel alkoholi ja jäi magama turuputkas; kui ta ärkas, oli juba õhtu.

Üks mees kutsus talle takso, ta võttis veel alkoholi ja läks hostelisse, kus teda ka kinni peeti.

29. Süüdistatava ütlused enda liikumise kohta sündmuskohal 31. mail 2020 on iseenesest

kooskõlas videokaamerate salvestistega. Nimelt nähtub Filtri tee 1 videokaamera salvestiselt,

et kell 06:42 (s.o tegelikult kell 06:28) väljub A. Samoilov abihoonest ja liigub edasi Juhkentali

tn-Filtri tee-Odra tn ristmiku suunas, kust suundub Juhkentali tee poole (kd II, tl 94 pöördel).

Ka linnakaamera salvestiselt nähtub, et kell 06:30 liigub A. Samoilov bussipeatuse „Bussijaam“

juurest Juhkentali Neste tankla poole ja seejärel kell 06:33 liigub tanklast Tallinna bussijaama

poole. A. Samoilovi seljas on pruunikas särk, rohelised laigulised püksid ja mustad valgete

taldadega jalatsid. (Kd II, tl 104 pöördel- tl 105.) Filtri tn 1 videosalvestiselt nähtub, et kell

06:48 (tegelikult seega kell 06:34) abihoone suunas Bussijaama poolt liigub A. Samoilov, teeb

suitsu ja siseneb abihoonesse. 07:04 (seega tegelikult kell 06:50) lahkub A. Samoilov

abihoonest ega tule enam tagasi (kd II, tl 95). Neste tankla salvestiselt nähtub, et kell 07:51 (s.o

tegelikult kell 06:51) ilmub Juhkentali tn 44 poolt Neste tankla kaamera väljavaatesse

A. Samoilov, kelle suus on sigaret. Rimi poe ees läheneb A. Samoilov tundmatule noormehele

ja suhtleb temaga. Noormehe kehakeelest nähtub, et A. Samoilov saab eitava vastuse ja ta

suundub seejärel Tallinna bussijaama poole. (Kd II, tl 99-100). A. Samoilov peeti

kahtlustatavana kinni 1. juunil 2020 kell 00:05 aadressil Masina 9, Tallinn (kd II, tl 229-230).

Seejuures on kohtu hinnangul märkimisväärne süüdistatava iseloomustamisel see, et

indikaatorvahendi kasutamise protokollist, mis on koostatud samal päeval kell 01:15 nähtub, et

isik keeldus puhumast, selgitades, et on joonud palju viina. Samuti on protokolli märgitud, et

A. Samoilov on agressiivselt meelestatud ega allu korraldustele, mis vähemalt kaudselt kinnitab

asjaolu, et alkoholijoobes võib süüdistatav käituda agressiivselt. Samal päeval kell 11.05 on

süüdistatava alkoholijoobeks mõõdetud indikaatorvahendiga 0,43 mg/l. (Kd II, tl 225-226.)

30. Samas ei ole kohtu hinnangul kuidagi usutavad A. Samoilovi ütlused selle kohta, et tulles

tagasi abihoonesse ei näinud ta seal ei A. T.i ega kedagi teist. Esiteks viibis süüdistatav

abihoonest eemal vaid mõne minuti jooksul. Selle aja kestel ei väljunud keegi abihoonest. Surnu

ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste kohaselt pidi E. H. olema selleks ajaks kindlasti surnud,

mistõttu oleks ta saanud abihoonest kaduda vaid juhul, kui keegi oleks teda sealt välja tassinud.

Arvestades abihoone seisukorda oleks aga sedalaadi liikumine kindlasti jäänud kaamerate

vaatevälja ja võtnud ka aega. Samuti on raske ette kujutada põhjust, miks pidanuks A. T. järsku

otsustama talle tundmatu naise surnukeha kuurist välja viima. Tegemist oli valge ajaga, mistõttu

isegi arvestades A. Samoilovi võimalikku pohmelli või joovet ei ole võimalik, et kaks inimest

jäid

tema

jaoks

kuuris

täiesti

märkamatuks,

eriti

arvestades,

et

E. H. kõrval veetis ta sisuliselt kogu öö ja suhtus temasse enda väitel hästi ning teiseks enda

sõnul tuli tagasi abihoonesse just A. T.i otsides. Kohtu hinnangul võivad seega

A. Samoilovi sellised ütlused olla tingitud soovist luua võimalik alternatiivne versioon selle

kohta, et E. H. surma põhjustas ikkagi hommikul A. T. ja seda siis väljaspool abihoonet või on

süüdistatava mälust ühel või teisel põhjusel tõepoolest kustunud hommikul kuuris avanenud

vaatepilt (võimalik, et ka eelneval päeval toimunu). Kohtu hinnangul ei ole olemasolevate

tõendite pinnalt seejuures võimalik kindlalt väita, et A. Samoilov kindlasti paigutas ise A. T.i

E. H. surnukeha kõrvale või määris ta verega, kuid see ei ole kriminaalasja lahendamise

seisukohalt ka määrav. Kohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et kannatanu asendi

muutus toimus surmast tingitud füsioloogiliste muutuste tagajärjel. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt erines aga kannatanu asend surnukeha leidmisel igal juhul sellest,

mis asendis ta oli eelneval õhtul tunnistaja A. G. ütluste kohaselt ehk siis kannatanu ei olnud

enam külje peal näoga seina poole, vaid selili, nägu pööratud paremale (kd II, tl 18 pöördel- tl

19). Samuti nägi A. T. ärgates E. H. nägu, mis tähendab, et A. Samoilov pidi enne äraminekut

vähemalt tõmbama kannatanult teki pealt.

31. A. T.i ütlusi kinnitavad kaudselt tunnistaja A. G. ütlused selle kohta, et 31. mai 2020. a

hommikul läksid nad J. T.ga abihoone juurde, et kontrollida E. H.t. Nad vaatasid sisse ja neil

hakkas halb, kas pohmelli või lõhna tõttu. Sisse A. G. ei läinud. Kannatanu oli pikali,

samamoodi

nagu

ta

enne

oli.

Vastates

prokuröri

küsimusele

ütles

A. G., et E. vist ei olnud enam elus, samuti oli näha tema valgeid aluspükse, millest saab

järeldada, et kannatanul tõepoolest ei olnud enam teki peal. Nad istusid natuke bussipeatuse

pingil ja siis läksid Grossi poe juurde ja rääkisid sellest V. T.le. Iseenesest nähtub ka Filtri tee

1 videosalvestiselt, et 31. mail 2020 kell 11:06 (seega tegelikult 10:52) tulevad abihoone juurde

J. T. ja A. G.. J. T. siseneb abihoonesse, A. G. ootab väljas. Kahe minuti pärast J. T. väljub

abihoonest ja mõlemad lähevad bussipeatusesse, kus istuvad pingile. Veel kahe minuti pärast

nad lahkuvad Odra tn suunas.

32. Kohtu arvates tõendavad teo toimepanemist A. Samoilovi poolt vähemalt kaudselt ka temal

leitud kannatanu vere jäljed. 2. juuni 2020. a asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud

süüdistataval seljas olnud riided ja võetud DNA-proovid (kd II, tl 165-205) ning DNA-

ekspertiisiaktist nr 20E-GE0619 (kd II, tl 206-218) tuleneb, et verekahtlasest määrdumisest

süüdistatava vasaku varruka kätise allosalt ja pükstelt parema jala tuhara alt leiti DNA-

täisprofiil, mis langeb kokku E. H. DNA-profiiliga. Samuti leiti E. H. DNA-profiil

segaproovist, mis oli võetud A. Samoilovi särgi vasaku hõlma keskosalt ja vasaku hõlma 4 ja 5

nööpaugu vaheliselt alalt, samuti aga A. Samoilovi paremas jalas olnud säärise serval ning

sisemisel äärel. Säärisel olnud verejäljed ei ole osaliselt imbunud. Võttes arvesse, et sääris oli

A. Samoilovil pükste all, on imbumata verejälje sattumine selle sisse juhuslikult sisuliselt

välistatud. Kohtu hinnangul on seejuures märkimisväärne just see, et A. Samoilovi riietel on nii

vähe verejälgi, need on väiksed ja erinevates kohtades, s.o eeskätt särgil ja säärisel; seda

võrreldes A. T.iga, kes lebas E. H. kõrval ja kelle riietelt, eriti jopelt, leiti hulgaliselt

verepritsmeid, ülekandumisjälgi, tilkumisplekke ja liikumisjälgi (vt 2. juuni 2020. a asitõendi

vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi A. T.ilt äravõetud riideid, kd II, tl 118-150). Sellised

üksikud jäljed ei saanuks kuidagi tekkida juhuslikult, sest A. Samoilovi enda sõnul ei lamanud

ta öösel E. H. kõrval, ei üritanud kordagi teda äratada või muul viisil temaga suhelda. Eriti

tähelepanuväärsed on kohtu hinnangul paremas jalas olnud säärise serval ja sisemisel äärel

olnud ja osaliselt mitte imbunud jäljed, mis saanuks tekkida kannatanu jalaga löömisel. Samuti

pöörab

kohus

tähelepanu

sellele,

et

linnakaamera

salvestise

kohaselt

oli

A. Samoilovil 30. mai 2020. a õhtul koos A. G. ja J. T.ga viina otsingutele lahkumisel seljas

valge jope, mida tal aga abihoonesse tagasipöördumisel enam seljas ei olnud. Süüdistatav ise ei

andnud selles osas mingeid selgitusi. Kuna kohtu tuvastatu kohaselt pidi kannatanu peksmine

toimuma vahetult enne A. G. ja J. T. tulekut, ei ole välistatud, et E. H. vere jäljed olid ka

süüdistatava jopel, mille asukoht on aga teadmata. Verejälgede vähesust süüdistataval võib

põhjustada ka kannatanu peksmine nii, et tema pea või nägu on kaetud mingi riietuseseme või

tekiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti E. H. kõrvalt hulgaliselt verega kaetud

riideid.

33. Kaitsja hinnangul ei ole kriminaalasjas tuvastatud A. Samoilovi motiiv teo toimepanemisel

või ka teo toimepanemise vahend. Kohus märgib, et teo motiiv on küll oluline teo asjaolude

selgitamisel, kuid ei ole koosseisu tunnus, mistõttu selle tuvastamata jätmine ei tingi

A. Samoilovi õigeksmõistmist. Lähtudes A. Samoilovi enda selgitustest ja K. M. ütlustest selle

kohta, et ta varastas süüdistatavalt 500 eurot, võis süüdistatav elada kannatanu peal välja oma

viha K. M. vastu; võttes arvesse, et A. Samoilov kavatses enda sõnul kinkida raha pojale, pidi

summa olema tema jaoks oluline; samuti on võimalik, et süüdistatava ja kannatanu vahel

tekkida tüli muul põhjusel, näiteks intiimsuhete pinnalt, millele viitavad E. H. katkirebitud

püksid. Kuigi A. Samoilov kinnitab, et tal ei olnud kunagi soovi astuda kannatanuga vahekorda

ja talle meeldis E. H.ga vaid suhelda, on ta samas ise väitnud, et E. H. oli talle sümpaatne ja ta

andis talle vahetevahel raha. Olukorras, kus kannatanu jäi süüdistatavaga abihoonesse üksi ja

tema elukaaslane oli lahkunud, võis A. Samoilov eriti alkoholijoobes olles siiski arvata, et

kannatanu soovib temaga intiimsuhteid ja käituda vastavalt. Igal juhul nähtub tunnistajate ja ka

süüdistatava enda ütlustest, et tema ja kannatanu vahel ei olnud selliseid lähedasi suhteid, mis

välistanuks kannatanu peksmist. Seoses teo toimepanemise vahendi tuvastamatusega märgib

kohus, et ekspertiisi kohaselt võis peapiirkonna vigastusi valdavalt tekitada ka käte- või

jalalöökidega, samuti viitavad mõned jäljed peksmisele mõne pikliku objekti, näiteks prussiga.

Võttes arvesse abihoone seisukorda ja selles leiduvate esemete rohkust, sai süüdistatav lisaks

oma kätele ja jalgadele kasutada ükskõik millist hoones leiduvat objekti. Eksperdi ütluste

kohaselt ei pea seejuures peksja kätele vältimatult jääma jälgi, kuigi isiku läbivaatuse protokolli

kohaselt on A. Samoilovi paremal käel kriimustused. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne ka

abihoonest

leitud

klaasist

pudelikael

(vt

1. septembri

2020. a asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 87-89), kusjuures pudeli ülejäänud osa on leidmata.

Nimelt on pudelikael teravate katkiste ebaühtlaste servadega ja kõige teravama pudelikaela

katkise osa laius on 1,2 cm. Võttes arvesse, et kannatanul tuvastati läbiv haav juustega kaetud

peanahal, mille tekitamine on võimalik teraga, mille laius on 1 cm (vt surnu ekspertiisiakt kd

II, tl 72 pöördel ja tl 67-68), ei ole välistatud selle põhjustamine näiteks katkiläinud klaaspudeli

terava killuga. Eksperdi ütluste kohaselt on ebatõenäoline, et selline haav on tekkinud noalöögi

tulemusel (noaterad on üldiselt ka laiemad kui 1 cm) ja kohtu hinnangul ei viita noalöögile ka

haava asukoht. Kuni kannatanu leidmiseni oli süüdistataval piiramatult aega võimalike kildude

korjamiseks ja väljaviskamiseks. DNA-ekspertiisiakti nr 20E-GE0619 kohaselt on

pudelikaelalt leitud A. Samoilovi DNA-täisprofiil, mistõttu tegemist peab olema ühega

pudelitest, mida joodi tühjaks samal päeval ja millest jõi just A. Samoilov.

34. Kohus leiab, et A. Samoilov pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tapmine on

toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema

tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad

mõlemad tahtluse elemendid - intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning

voluntatiivne element (möönmine). Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel on seejuures

võimalik just voluntatiivse elemendi ehk tahte kaudu. Kui isik loob teadlikult sellise

kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta

need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku

tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt

avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks

avaldumiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-

79-15, p 8).

35. Kannatanu E. H. surm saabus intensiivse peksmise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu.

Eksperdi hinnangul löödi kannatanut vähemalt 18-20 korda näo- ja peapiirkonda. Kannatanu

peksmisel niivõrd intensiivsel viisil elutähtsasse piirkonda oli tegemist olemuslikult E. H. elule

ohtliku teoga ja A. Samoilov kujutas ette ja möönis mistahes tagajärje, sh kannatanu surma

saabumist. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et peksmise ajal või pärast peksmist oleks Seda

kinnitab kohtu hinnangul ka tõsiasi, et pärast peksmist ei proovinud süüdistatav osutada

kannatanule abi ega kontrollinud tema enesetunnet, vaid jätkas alkoholi tarbimist ning lahkus

lõpuks sündmuskohalt.

36. Eeltoodust tulenevalt vastab A. Samoilovi tegu KarS § 113 lg 1 koosseisule. Õigusvastasust

ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

37. KarS § 113 lg 1 näeb ette karistuseks kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas

väljakujunenud

seisukoha

järgi

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

38. Kohtu hinnangul praeguses asjas puuduvad karistust kergendavad või raskendavad

asjaolud. Hinnates isiku süü suurust, võtab kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid, s.o

seda, et E. H. surm on põhjustatud intensiivse peksmisega. Kannatanu oli teo toimepanemisel

purjus ega suutnud endast oluliselt tugevamale süüdistatavale ilmselgelt osutada olulist

vastupanu; E. H. asend pärast tegu ja tema riiete määrdumine viitab sellele, et teo

toimepanemise ajal lamas ta põrandal (madratsil). Pärast tegu tarvitas süüdistatav kannatanu

kõrval rahulikult alkoholi koos teiste isikutega, mis viitab küünilisele suhtumisele kannatanu

elu ja tervisesse. Samas võtab kohus arvesse, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi

(vt karistusregistri väljavõte, kd II, tl 227-228) ja tegemist on keskealise inimesega. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et A. Samoilovit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmise

määra lähedal, s.o 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg ja

lugeda

karistuse

kandmist

alates

isiku

kahtlustavana

kinnipidamisest

1. juunil 2020. Tõkend vahistamine (vt kd II, tl 231-236) tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

39. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista

A. Samoilovilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (31. augusti 2020. a ekspertiisiakt

nr 20E-AOS0033/270 ja 29. juuni 2020. a kohturadioloogilise uuringu akt nr 015/2020, kd II,

tl 85) tegemisega seotud kulu 343 eurot, DNA-ekspertiisi (10. juuli 2020. a ekspertiisiakt nr

20E-GE0619, kd II, tl 217) tegemisega seotud kulu 2793 euro ulatuses, DNA-ekspertiisi

(19. septembri 2020. a ekspertiisiakt nr 20E-GE0689, kd II, tl 223 pöördel) tegemisega seotud

kulu 912 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 3658,70 eurot (vt kd II, tl 237-254, kd I – 24.

mai 2021. a kohtumäärus), kokku seega 9166,70 eurot.

40. Võttes arvesse väljamõistetava summa suurust, asjaolu, et süüdistatavale mõistetakse pikk

vanglakaristus ning seda, et tema enda ütluste kohaselt kaotas ta seoses vahi all viibimisega

sissetuleku, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul

otsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 763,80 eurot ja 12. kuul 764,90 eurot

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse

tegemisel märkida viitenumber 99921700032507 ja selgitus „kriminaalasi nr 1-20-6529,

sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

41. Jätta riigi kanda DNA-ekspertiiside tegemise kulu kokku summas 5415 eurot, s.o 10. juuli

2020. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0629 kulust 4047 eurot ja 19. septembri 2020. a ekspertiisiakti

nr 20E-GE0689 kulust 1368 eurot tulenevalt sellest, et kohtupraktika kohaselt tuleb

analüüsiobjektide arvu hindamisel lähtuda võetud proovidest, mitte läbiviidud reaktsioonidest.

Asitõendid

42. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – sündmuskohalt võetud katkise pudeli pudelikael; 2

suitsukoni; suitsupakend ZIG-ZAG; pluus Essentials; kapuutsiga dressipluus Divided;

kapuutsiga jope Authentic Performance; aluspüksid (2 tk, valged ja mustad); tekk; sinist värvi

jope Pierre Sport; plastikpudel Brusnichnaya 275 ml; jalanõud Adidas (surnukeha jalast); musta

värvi püksid H&M (surnukeha jalast); kõrvaklapid Sony; surnukeha seljast aluspüksid; jope

Smash; kleit; jope Smash taskus olnud esemed – katkise raamiga optilised prillid, musta värvi

kapuutsiga

jope,

madratsikate,

ristikujuline

kulon,

verekahtlase

määrdumisega

tualettpaberirull, klaaspudel Mõrnaja, suitsupakk Marlboro Gold; naistekotist võetud kiletasku

E. H. nimele väljastatud juhiloaga, passiga ja meditsiiniliste dokumentidega; kasukas; sinist

värvi kapuutsiga jope; kolme sinist värvi triipudega dressipluus; verekahtlase määrdumisega

paber; sündmuskohalt võetud DNA-proov (1 tk); 2-liitrine plastikpudel Rock; A. Samoilovi

kinnipidamisel äravõetud 0,5-liitrine viinapudel Oma Viin; K. M. riietelt ja A. T.i riietelt

võetud DNA-proovid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad, võttes

arvesse nende seisukorda.

43. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – jope Smash taskust leitud 5 eurot, 10 eurot ja 20 senti –

anda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse. Kohus ei nõustu prokuröri taotlusega

tagastada raha kannatanu M. L.ule. Kuigi raha on leitud E. H. valdusest (surnukehal olnud

jopest), ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud E. H. pärijate ring. M. L. küll kinnitas, et

ta kandis kulusid seoses E. H. matusega, kuid see ei muuda teda automaatselt E. H. pärijaks.

Kuna tegemist on E. H. õega, ei ole ta pärimisseadusest tulenevalt esimese ringi pärija

olukorras, kus E. H.l on lapsed või vanemad. Seega ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud isik,

kellele raha kuulub. Võttes arvesse ka leitud rahasumma võrdlemisi ebaolulist suurust, on kohtu

hinnangul võimalik selle jätmine riigi omandisse.

44. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – sündmuskohalt leitud kohtutäituri dokumendid K. M.

nimele ja K. M.lt äravõetud esemed: sinist värvi T-särk Puma, laigulised püksid, spordijalatsid,

punast värvi kapuutsiga pusa EdHardy, lapilised püksid – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

K. M.le. Asitõendid – A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud esemed, s.o spordijalatsid Puma,

pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid Vaeltaja, beeži värvi säärised ja sokid

– tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Samoilovile. Asitõendid – A. T.ilt äravõetud esemed,

s.o vabaajapüksid Würth Modyf, jalatsid Ecco, sinist värvi verekahtlase määrdumisega jope,

halli värvi T-särk verekahtlase määrdumisega – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. T.ile.

45. CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis on menetlustoimingu protokollide lisaks jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Elina Elkind

Eve Krupp

Aime Raimets

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik