2-20-129468/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-129468

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi V. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1050,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

lepinguline

esindaja

Alla

Žulinskaja

(e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja

vahel sõlmitud lepingute (kliendinumbriga 852088843) alusel väljastatud arvete nr

15107846928, 15108065228, 15108253526, 15108504311 ja 15108722799 tasumata

jätmisest tulenev võlgnevus summas 1013,78 eurot (millest 869,32 eurot

põhivõlgnevus, 24,22 eurot intress, 35,00 eurot sissenõudmiskulu ning 85,24 eurot

põhivõlalt VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud ja kohtuotsuse

09.08.2021 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 10.08.2021 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 869,32 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv

viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Menetluskulud jäävad V. K. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 440,00 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja

kulud koos käibemaksuga).

Tsiviilasi nr 2-20-129468

2 (6)

6. Mõista V. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks

440,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale V. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229

(SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X),

Luminor Bank - EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank -

EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks

märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 23.04..2021 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi V.

K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse

koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 09.06.2021

väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse

Tsiviilasi nr 2-20-129468

3 (6)

dokumendid kostjale kätte toimetatuks 25.06.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14

päeva lõppes 09.07.2021 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingud kliendinumbriga

852088843. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 25.11.2019

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

Tele2 Eesti AS teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused

vastavalt Tele2 hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja

operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus

kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest

vastavalt Tele2 hinnakirjale.

Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 25.11.2019 järelmaksuleping seadme

Samsung Galaxy S10e 128GB ostmiseks, mille netohind on 499,00 eurot. Järelmaksu

maksegraafik on sõlmitud 24 kuu peale, intressimäär 16% aastas ja krediidi kulukuse määr

19,65% aastas. Igakuine seadme tagasimakse 24,43 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma

596,36 eurot.

25.11.2019 sõlmiti seadmekindlustuse leping kindlustusobjekti Samsung Galaxy S10e 128GB

kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 5,69 eurot kuus.

Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 25.11.2019 Mobiil-ID leping Mobiil-ID

teenuse tarbimiseks, teenuse kuutasu 0,99 eurot.

Ajavahemikul 1.01.2020-1.05.2020 esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole

tasunud.

Tele2 Eesti AS loovutas 22.06.2020 sõlmitud loovutuslepingu alusel kostja vastased nõuded

Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva võlgnevuse 869,32 eurot, intressid

24,22 eurot sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja viivised kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 summas

52,66 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina

põhivõlast alates 20.02.2021 kuni põhinõude summas 869,32 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101

lg 1 ja 6, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ja § 367.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot

(sealhulgas käibemaks, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub

hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus

saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

Tsiviilasi nr 2-20-129468

4 (6)

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Poolte vaheline õigussuhe on sideteenuste ja seadme müügi osas kvalifitseeritav

müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 (koosmõjus elektroonilise side seaduse

(ESS) § 91 lg-ga 3), seadme järelmaksuga müügile kohalduvad VÕS § 401 lg-te 1 ja 2 alusel

lisaks tarbijakrediidilepingu sätted. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest müüjale tasu vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg-st 1 ja § 401 lg-st 3

tulenevalt tuleb krediidi kasutamise eest tasuda kokkulepitud määras intressi.

VÕS § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval.

Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 869,32 eurot ja intressi võlgnevus 24,22 eurot.

8. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

9. Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja

mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivisemääraks käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viidatud VÕS § 94 kohaselt on

intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.

Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 (kaasa arvatud)

summas 52,66 eurot täies ulatuses rahuldada.

10. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Perioodil 20.02.2021 kuni 09.08.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 869,32 eurolt viivis

täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 32,58 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks

viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale

Tsiviilasi nr 2-20-129468

5 (6)

ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja

kasuks välja.

Samuti mõistab rahuldab hageja nõude edasiulatuva viivise osas ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

(TsMS § 144 p 1).

13. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 225,00

eurot ja esindustasu 4 tunni eest kokku 480,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos

käibemaksuga).

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasja hinnaks 1050,75 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 kohaselt hagilt tsiviilasja hinnaga kuni 1001 kuni 1500 eurot tasutakse riigilõivu 200 eurot.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning

hagiavalduse esitamisel 180 eurot, kokku 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu enam summas

25 eurot, mille tagastab kohus vastava avalduse esitamisel.

Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja

vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Seega kostja peab hagejale hüvitama riigilõivu summas 200,00 eurot.

14. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

TsMS § 144 p 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja

nendele kulunud aeg.

Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega

kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (millest sisulist

teksti ca 2 lk) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning

hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete sisestamist,

mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul

hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi.

Tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kohtule kinnitanud,

et ta on käibemaksukohustuslane, saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada ning

et esindaja tasu summa arvel käibemaksu ei sisalda.

Tsiviilasi nr 2-20-129468

6 (6)

15. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas kokku 440,00 eurot (200,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot

lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

17. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega,

registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb

ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik