2-21-111261/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-111261

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4355,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ; asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn; e-post:

carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: A. L. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht

xxxx; lisa-aadress xxxx; e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. L. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja m OÜ

vahel 23.04.2019 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx tulenev

põhinõue 2 120,16 eurot, intress 742,60 eurot, müügikulu 240,30 eurot ja viivis 632,30

eurot.

3. Mõista kostjalt A. L. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

lepingujärgses määras 27,84% aastas alates 29.06.2021 põhinõudelt (2 120,16 eurot)

kuni põhinõude (2 120,16 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 1 487,86 euro

ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt A. L. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud summas 453,42 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (453,42 eurot) tuleb kostjal A. L.

tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

2-21-111261

2 (4)

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale

kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel

ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni

tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 30 euro nõudes.

2-21-111261

3 (4)

− Hagiavalduse kohaselt on hageja volitanud PlusPlus Baltic OÜ´d sisse nõudma kostjalt

võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 2 võlateatist. Seega hagiavaldusest

nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale

võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud

sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja

kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.

Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust

ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada,

et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus

Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.

− Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163

lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda.

Kohus määrab hageja taotlusel kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv

400 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 820 eurot. Nagu kohus oma 29.06.2021 asja

menetlusse võtmise määruses selgitas, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse

hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt

või kindla summana. Käesoleva tsiviilasja hinnalt 4355,61 eurot tuli tasuda riigilõivu 350

eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses esitatud

avalduselt riigilõivu summas 133,11 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu

summas 266,89 eurot, seega kokku 400 eurot. Hageja tasus riigilõivu 50 eurot ettenähtust

rohkem ning hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi õigus esitada kohtule taotlus enam

tasutud osas riigilõivu tagastamiseks. Kohtu hinnangul TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS

§ 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna õiges määras tasumisele

kuulunud riigilõiv 350 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt riigilõivu näol kantud

menetluskuluna välja 350 eurot.

− TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja

analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h

(käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on

kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada,

mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulud (350+108) 458 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 453,42 eurot (s.o 458-st eurost 99%) ning

menetluskuludelt (453,42 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-21-111261

4 (4)

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik