2-21-101534/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt S. I. hageja Nord Collect OÜ kasuks M OÜ ja kostja vahel 2 077,15 eurot, intress 266,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 615,67 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-21-101534/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt S. I. hageja Nord Collect OÜ kasuks M OÜ ja kostja vahel 2 077,15 eurot, intress 266,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 615,67 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.08.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-101534
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi S. I. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3130,83 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588;
asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: Igor Vavilov (e-post:
igor@nordcollect.ee);
Kostja: S. I. (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx;
postiaadress xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt S. I. hageja Nord Collect OÜ kasuks M OÜ ja kostja vahel
07.05.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhiosa võlgnevus
2 077,15 eurot, intress 266,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 615,67 eurot.
3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 5 euro nõudes.
4. Mõista kostjalt S. I. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2 077,15
eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.05.2021
kuni põhinõude (2 077,15 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 1 461,48 euro
ulatuses.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.2 Mõista kostjalt S. I. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja menetluskulud summas
300 eurot.
5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) tuleb kostjal S. I. tasuda
hagejale Nord Collect OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
2-21-101534
2 (4)
7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale S. I. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab
hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 5 euro nõudes.
2-21-101534
3 (4)
− Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud 1 tasulise
meeldetuletuskirja eest võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt
võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda
tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta
saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on
võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta
meeldetuletuse. Hagiavaldusest selgub, et krediidiandja saatis kostjale 4 tasulist
meeldetuletuskirja 17.10.2019, 04.11.2019, 03.12.2019 ja 02.01.2020 kuupäeval (dtl 69-
72). Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 3 tasulise meeldetuletuse eest ning 1 tasulise
meeldetuletuskirja eest on kostjal jäänud tasumata. Hagiavalduse lisast 8 ei nähtu, et
krediidiandja oleks saatnud kostjale enne 4 tasulise meeldetuletuskirja saatmist 4 tasuta
meeldetuletust. Hagiavalduse lisast 8 selgub, et krediidiandja saatis kostjale üksnes 1 tasuta
meeldetuletuskirja 10.10.2019 kuupäeval (dtl 68). Kuivõrd hagiavalduse kohaselt on kostja
kohtuväliselt juba tasunud sissenõudmiskulud 3 tasulise meeldetuletuskirja eest, siis on hagi
õiguslikult põhjendamata 1 täiendava tasulise meeldetuletuse saatmise eest summas 5 eurot,
mille väljamõistmise osas pole VÕS § 1132 lõikes 1 sätestatud eeldused täidetud. Selles
osas jääb hagi rahuldamata.
− Hageja taotleb välja mõista kostjalt edasiulatuvat viivist põhinõudelt 2 077,15 eurot VÕS §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26.05.2021 kuni põhinõude 2 077,15 eurot
tasumiseni. Hagiavaldusele lisatud viiviseraportist (dtl 79) selgub, et hageja on arvestanud
sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 2 077,15 eurot määras 0,06% päevas alates
19.01.2020 kuni 26.05.2021 kaasa arvatud, mistõttu sisaldub 26.05.2021 eest arvestatud
viivis sissenõutavaks muutunud viivise summas 615,67 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja
edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 27.05.2021 kuni põhinõude täieliku
täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab
hagi ligikaudu 99,8% ulatuses ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus
juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses ja
hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 300 eurot. Samuti
kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni.
− TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja
kasuks menetluskuludena välja mõista 300 eurot ning menetluskuludelt (300 eurot) viivis
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
2-21-101534
4 (4)
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik