1-10-10249/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-10-10249

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-10249 (10257000249) Kohtukoosseis Kohtunik Ruth Sild Kohtuistungi sekretär Kristi Serva Kriminaalasi

R.S süüdistus Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav

R.S– isikukood xxx, elukoht *, *

kodanik, haridus * emakeel * keel, * *, ülalpidamisel *.

, ,

Karistusregistri andmetel on karistatud alljärgnevalt:

1) 08.06.2006.a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna poolt LS § 74 19 lg 1, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10020 krooni, trahv tasutud 20.03.2007.a, 2) 21.02.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

424 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi 3-aastase katseajaga 3) 20.11.2008.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS

§ 141 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 121 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel 850 tundi ÜKT tähtajaga 1 aasta, ÜKT teostatud 08.05.2009.a. enne tähtaega.

Tõkendit valitud ei ole. KrMS § 217 alusel kinni peetud

08.08. 2010 kell 18.40 kuni 09.08.2010 kell 14.35 Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista R.S KarS § 424 karistada teda vangistusega 7 (seitse)

järgi ja kuud.

2.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses R.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.08.2010 kell 18.40 kuni 09.08.2010 kell14.35, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. suhtes tingimuslikult kohaldamata Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus R.S ning määrata, et mõistetud ära kandmata 6 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui R.S (kahe) (kuue) jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja aasta ja 6 kuulise katseaja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3.1. Määrata R.S katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid

3.1.1.

elama oma alalises elukohas *

3.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.1.5.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

3.2.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09. august 2010. a.

3.3. katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib Kui R.S kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

4. lisakaristusena

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus (kuueks) , mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. kuuks

5. Välja mõista R.S-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-

9986 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) 3262,50 krooni; - üks tuhat viissada ) määratud kaitsjale makstud tasu 1500 ( krooni.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Kriminaalasjas süüdistatakse R.S selles, et tema juhtis 08.08.2010.a. kella 18.40 ajal,

Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 19 kilomeetril, liikudes Risti suunas, isiklikku sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga 345AZO isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,04 mg/l + 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholi-kontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p

1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus juhtis R.S Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

Eeltoodu alusel süüdistatakse R.S KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Prokuröri poolt kohtus R.S-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 (seitse ) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 08.08-09.08.2010.a s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 , 75 alusel vabastatakse R.S vangistusest tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid - puuduvad.

Tõkend osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud –R.S

08.08.2010 kell 18.40 kuni 09.08. 2010 kell 14.35/tl 2-3 s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1

/, alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565

lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS §179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb R.S-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o (1,5 * 4350) / 2= 3262,50 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale S. Narusbergile R.S kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu 2044.80 krooni /tl 24/ ja kohtumenetluses makstud riigi õigusabi tasu 600 krooni, kokku 2644 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda.

Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub R.S-ilt väljamõistmisele 1500 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1144 krooni.

Kaitsja taotles R.S vabastada osaliselt 1500 krooni suuruse menetluskulu kandmisest KrMS § 180 lg 3 alusel, mille kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kaitsja palus arvestada, et R.S on töötu ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last.

Kohus jätab kaitsja taotluse rahuldamata, sest R.S on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et talle ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub kaks sõidukit, samuti kuulub R.S-ile lahusvarana kinnistu, mis asub *, kusjuures R.S ja tema perekonna elukohaks ei ole talle lahusvarana kuuluv kinnistu. R.S saab * raha * krooni kuus. Eesti Töötukassa andmetel http://www.tootukassa.ee/public/RegU_07.xls#reg.töötuskpv!A1 on Eesti Vabariigis 2010. juuni lõpu seisuga registreeritud 81 050 töötut. Seega ei ole töötus käesoleval ajal midagi erakorralist, mis annaks aluse niigi vähendatud menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 424 järgi toimepandav kuritegu on otsese tahtlusega toime pandud kuritegu, mille toimepanemine sõltus vaid R.S enda tahtest. Kui isik paneb toime kuriteo, siis tuleb tal ka arvestada kuriteo toimepanemisega kaasnevate menetluskuludega. Arvestades R.S-ile kuuluvat vara, on tal piisavalt varalisi võimalusi, et kanda kohustused Eesti Vabariigi ees.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ruth Sild

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik