2-21-105985/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. august 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-105985

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R Ki vastu võla

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3127,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja: M Š (PlusPlus Legal OÜ,

e-post xxx)

Kostja: R K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R Ki suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt R Kilt (isikukood xxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja poolte vahel 07.03.2019 sõlmitud

kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxx alusel põhivõlgnevus 1421,54 eurot,

enne 07.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 820,74, viivised põhinõudelt

509,20 eurot (perioodi 16.09.2019-04.05.2021 eest), lepingu sõlmimise tasu 30

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt R Kilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

määras 0,06% päevas alates 05.05.2021 põhivõlasummast 1421,54 eurot kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 912,34 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt R Kilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 420 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot koos käibemaksuga).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskulu hüvitiselt (420 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult R Kilt (kostja) 3043,40 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

tegi 11.03.2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte

toimetada. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 27.04.2021 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 04.05.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 25.05.2021

määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

3. Nõude

aluseks

on

hageja

ja

kostja

vahel

07.03.2019

sõlmitud

kompromissileping/võlatunnistus nr xxx (kompromissleping/võlatunnistus sõlmimise aluseks

oli 22.02.2017 väikelaenuleping nr xxx). Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud

kohustusi,

siis

muutus

leping

alates

16.09.2019

tervikuna

sissenõutavaks

(kompromissileping/võlatunnistus

p

3.1).

Hageja

nõuab

kostjalt

põhivõlgnevust

1421,54 eurot, enne 07.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 820,74, viivist põhinõudelt

509,20 eurot (perioodi 16.09.2019-04.05.2021 eest), edasiulatuvat viivist, lepingu sõlmimise

tasu 30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude

(riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulude 420 eurot) hüvitamist ning menetluskuludelt viivist.

4. Hagi toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 17.06.2021, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 03.07.2021). Kostja ei

ole kohtu poolt määratud tähtajaks (19.07.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Menetluskulud

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

8. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sundkäibemaksuna maha

arvestada.

Seega

arvestab

kohus

hagejale

hüvitatavate

menetluskulude

summa

kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

9. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos

käibemaksuga), s.o 100 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult

lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid

korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos

käibemaksuga).

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 420 eurot (300 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

12. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik