2-21-104754/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-104754

Tsiviilasi

Osaühing Sõbra Kinnisvara hagi R.H. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

617,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing Sõbra Kinnisvara, registrikood

10944328;

Hageja lepinguline esindaja A.A;

Kostja R.H, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing Sõbra Kinnisvara hagi R.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R.H. osaühingu Sõbra Kinnisvara kasuks hageja ja kostja vahel

XX.XX.XXXX sõlmitud üürilepingu alusel võlgnevus 478,19 eurot ja perioodil

11.12.2020-06.08.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 25,04 eurot.

3. Mõista R.H. osaühingu Sõbra Kinnisvara kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlalt 478,19 eurot alates

07.08.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 453,15 eurot.

4. Jätta rahuldamata perioodil 11.12.2020-06.08.2021 sissenõutavaks muutunud

viivise nõue summas 43,53 eurot ja edasiulatuva viivise nõue 0,06% aastas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja

kanda.

5.2. Määrata osaühingu Sõbra Kinnisvara menetluskulude rahaliseks suuruseks

395 eurot (s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 270 eurot).

5.3. Välja mõista R.H. osaühingu Sõbra Kinnisvara kasuks menetluskulude

katteks 343,65 eurot.

5.4. Kostja

on

kohustatud

hagejale

tasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 07.06.2021.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu

asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus selgitab siiski järgnevat. Pooled on XX.XX.XXXX sõlmitud üürilepingus

kokku leppinud viivisemääras 1% päevas ehk 365% aastas. Arvestades, et hageja tegutseb

kinnisvara üürimisel oma majandus- ja kutsetegevuses ja eelduslikult kasutab sarnaseid

tingimusi ka teiste eluruumi üürnikega, on selline kokkulepe käsitletav tüüptingimusena

VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 42 lg 1 järgi loetakse tühiseks tüüptingimus, mis teist poolt

ebamõistlikult kahjustab. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tarbijalepingus ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus millega nähakse ette, et eine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohtu praktika järgi on tüüptingimustes ebaproportsionaalselt suure viivisemäära

kokkulepe eelduslikult tühine (Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05,

p 24). Tarbijalepingutes loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, mis ületab

seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (Riigikohtu 10.05.2016 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; Riigikohtu 16.11.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

16, p 17.).

Praegusel juhul ületab kokkuleppeline viivisemäär seadusjärgset 45,63 korda. Arvestades,

et ka eluruumi üürniku saab pidada tarbijaks (vt nt Riigikohtu 16.11.2016 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17), on viivisekokkulepe seadusjärgset viivisemäära

rohkem kui kolm korda ületavas määras tühine. Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras ning

jätab hagiavalduse rahuldamata osas, milles nõutakse seadusjärgsest viivisest suuremat

viivist.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta 87 % ulatuses kostja kanda ja 13%

ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses

kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava

menetluskulu rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 125 eurot riigilõiv hagiavalduselt ja

õigusabikulu 3 tunni eest summas 270 eurot (ilma käibemaksuta).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab

asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja lepingulise

esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud

kokku 395 (125 + 270) eurot, millest 87% ehk 343,65 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja ilma

käibemaksuta.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

Kohtunik