2-18-5233/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.08.2021, Tallinna kohtumaja

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-5233

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi X

vastu kahju ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 550,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi

registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12,

03600 Vilnius, Leedu Vabariik) Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn

11314, e-post info@pzu.ee);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Arvi

Luhakooder

(isikukood xxxxxxxxxxx, 4PS OÜ, e-post xxx);

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht yyy, xxx

alevik, xxx vald xxxxx, Harju maakond);

Kostja lepinguline esindaja: Galina Danilišina (e-post:

xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista välja kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AB “Lietuvos

draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks kahjuhüvitis

summas 1 150,88 eurot.

3. Mõista välja kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AB “Lietuvos

draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks põhinõudelt

summas 1 150,88 eurot hagiavalduse esitamise (05.04.2018) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 307,60 eurot.

4. Mõista välja kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AB “Lietuvos

draudimas“

(Leedu

Vabariigi

registrikood

110051834)

kasuks

viivised

põhinõudelt summas 1 150,88 eurot alates 06.04.2018 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud kostja X kanda.

5.2.

Rahuldada hageja AB “Lietuvos draudimas“ avaldus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

5.3.

Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus 525 eurot ning mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx)

välja hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood

110051834) kasuks menetluskulude hüvitamiseks 525 eurot (s.o 225 eurot

riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja tasu).

5.4.

Kohustada kostjat tasuma punktis 5.3. väljamõistetud menetluskuludelt

summas 525 eurot hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 05.04.2018 Harju Maakohtule

hagi X (kostja) vastu kahju ja viivise nõudes, mille kohus võttis 09.04.2018 määrusega

menetlusse.

2. Kostja vastas hagile 17.04.2018 (aegumise vastuväide). Kostja vastusele esitas hageja

seisukoha 19.04.2018.

3. Kohus andis pooltele 23.04.2018 tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas

täiendava seisukoha 23.04.2018 ja kostja 09.05.2018. Kostja avaldas, et soovib vaheotsuse

tegemist.

4. 08.10.2019 esitas hageja analoogia kohaldamiseks näitena Tartu Ringkonnakohtu

23.03.2018 lahendi tsiviilasjas nr 2-17-4782 sarnases vaidluses.

5. Kohus tegi 14.10.2019 asjas otsuse, millega kohaldas kostja taotlusel hagi aegumist ning

jättis hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja esitas 16.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu

14.10.2019 otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2020 otsusega Harju

Maakohtu 14.10.2019 otsuse ja tegi vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata ning

saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kohtumäärus jõustus

01.08.2020.

7. Harju Maakohus andis 12.10.2020 kostjale tähtaja hagile sisuliste vastuväidete esitamiseks.

Kostja sai kohtu 12.10.2020 kirja kätte 12.11.2020. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

kohtule sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud.

8. Kohus jättis 12.01.2021 kirjaga kostja vastuse hagiavaldusele käiguta ning määras kostjale

tähtaja hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kostja esitas 19.02.2021 vastuse kohtunõudele,

milles võttis hagi õigeks ning palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõuded ja poolte seisukohad

9. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 1 150,88 eurot (põhinõue), viivist põhinõudelt seisuga

05.04.2018 summas 307,60 eurot ja viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 06.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

(edasiulatuv viivis).

10. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

− Hageja on kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglane, kes on

kindlustanud korteri aadressil xxx, xxx. Hageja ja korteriomanik Q on sõlminud korteri

kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 381267685.

− Kostja on korteriomandi xxx, yyy (registriosa nr xxxxx) omanik, mis asub krt x kohal.

− 17.09.2014 sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr x. Kahjuteate esitas

kindlustusvõtja Q, kelle kirjeldatu kohaselt toimus 16.09.2014 kahjujuhtum (veekahju):

ülemisel naabril (krt y) oli purunenud vannitoa veetoru ja vesi voolas kahju kannatanu

korterisse.

− Hageja ja kindlustusvõtja kokkuleppel teostas Kahjuhaldus OÜ 24.09.2014 kahjustatud

korteri ülevaatuse, vormistas vastava akti ja pildistas korteri nähtavad kahjustused.

− Korter x remondiks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ summas 1250,88 eurot ja

teostas ka remondi.

− Hageja tegi korteriühistule päringu kahju tekkepõhjuste kohta. Korteriühistu selgitas

hagejale, et veekahju tekkepõhjuseks oli korteris y survevooliku purunemine. Korteri y

omanikuks on kostja.

− Põhjusel, et lekkekoht asus kostja korteriomandi reaalosas ja purunes korteriomandi

reaalosaks olev survevoolik, esitas hageja 20.11.2014 kostjale kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole kahju

hüvitanud.

− Hageja on hüvitanud krt x omanikule kahju summas 1150,88 eurot. Hüvitatud kahju on

100 euro võrra väiksem, kui oli remondikulu, sest omavastutus 100 eurot jäi

kindlustusvõtja enda kanda.

− Hageja hinnangul on tal seadusjärgsest võlasuhtest tulenev nõue kostja vastu

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-13). Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise (s.o

kahju hüvitamise kohustuse tekkimise) aja seisuga kehtinud materiaalõigus, sh

korteriomandiseadus (KOS).

− Hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest

tulenev nõue kostja vastu kindlustusvõtjalt hagejale üle. Korteriomanike vahel on

seadusest tulenev võlasuhe. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat

selle nõude sissenõutavaks muutumisest.

− Kahju toimus 16.09.2014. Hageja esitas kostjale 20.11.2014 tagasinõude. Hageja andis

kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 07.12.2014, kostja kahjunõuet ei tasunud.

Hageja loeb, et nõue muutus sissenõutavaks 08.12.2014. Selleks ajaks oli möödunud

kolm kuud kahju tekkimisest (s.o 16.09.2014), mille jooksul oli kostjal võimalik kahju

hüvitada. Hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud, kuna nõude aegumistähtajaks on

seadusest tuleneva nõude puhul kümme aastat.

Kostja seisukoht

11. Kostja võttis oma 19.02.2021 vastuses hageja hagi õigeks.

12. Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates pole hageja

menetluskulude kostja kanda jätmine õiglane, kuna kostja on tegutsenud heas usus ning hageja

menetluskulud on tekkinud põhjusel, et hageja eksis kostja aadressiga, mistõttu ei saanud kostja

hageja nõudekirja kätte.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude 19.02.2021 esitatud hagivastuses omaks,

rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 1 150,88 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 307,60

eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 06.04.3018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

16. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175

lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

19. Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise

esindaja töö ning riigilõivu eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

20. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Hageja esindaja tasumäär vastab

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu

keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

21. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

22. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

03.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

23. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud

on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja käigu

ja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Nimelt on hagejal kulunud sisult ca 5 lk pikkuse hagi koostamisega seotud toiminguteks kokku

2,5 tundi, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu.

24. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 225 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja §

139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot.

25. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab

hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 475 eurot

(225 eurot riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu 2,5 töötunni eest tasumääraga 100

eurot tunnis). Kuivõrd hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus

kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga summas 525 eurot (riigilõiv 225 eurot

+ õigusabikulud 300 eurot (250 eurot + km 20%)).

26. Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

(TsMS § 177 lg 4) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

27. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta

tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021. a otsusega nr 2-18-

5233.