3-21-1786/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1786

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Margit Kikas

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmist summas 59 483,43 eurot Xile kuuluvale kinnisasjale aadressil xxxxxxx

(registriosa nr xxxxxx).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

1) .

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3-21-1786

2(4)

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha haldus-

kohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1

p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

5. Maksuhaldur on algatanud Xi vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu

02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17, p 12).

6. MTA 24.03.2021 maksuotsusega on tuvastatud OÜ X tasumisele kuuluv maksuvõlg

maksustamisperioodi november 2019 – veebruar 2020 eest summas 61 855,02 eurot. Lisaks on

äriühing deklareerinud perioodide november 2019 – veebruar 2021 eest makse summas

4207,86 eurot, kuid jätnud need tasumata (vt MTA taotluse lisa 1). X oli OÜ X juhatuse

3-21-1786

3(4)

liikmeks perioodil 25.03.2009-21.01.2020. Seega on tema juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud

äriühingule maksuvõlg summas 52 967,43 eurot (vt MTA taotluse lisa 6). Maksuhalduri

hinnangul võib seega X vastustada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest kokku summas

52 967,43 eurot.

Xil oli OÜ X juhatuse liikmeks oleku perioodil kohustus tagada maksudeklaratsioonidel

kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine (MKS § 8 lg 1). Kohus nõustub

maksuhalduriga, et OÜ X kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes

esineb põhjendatud kahtlus, et Xi tegevuse ja OÜ X maksuvõla tekkimise vahel esineb

põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS

§ 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

7. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele

viitab praeguses asjas see, et OÜ X maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud

tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et OÜ X puhul

ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga, kuivõrd äriühing ei ole alates käesoleva aasta

märtsikuust deklareerinud maksustavat käivet ning deklareeritud ei ole ka tööjõumakse (vt

MTA täpsustatud taotluse lisa 13 ja 14). Eeltoodu annab alust järelduseks, et

maksukohustuslane ise ei suuda maksuvõlga tasuda. Ka MTA tehtud päringutest nähtuvalt

puudub äriühingul selline register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks

võimalik maksuvõlga sisse nõuda.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi MTA 24.03.2021 maksuotsusega määratud

maksukohustuse sissenõudmist on alustatud 18.05.2021 (vt MTA täpsustatud taotluse lisad 15

ja 16) ning seega ei ole pangakontode arestimisest möödas veel vastutusotsuse tegemiseks

nõutavat kolme kuud (MKS § 96 lg 5), ei välista see MKS § 1361 eesmärgist tulenevalt

vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus

asjas nr 3-13-455). Maksuhaldur on taotluses piisavalt ära näidanud, et maksukohustuslane ise

ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

8. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1).

Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et OÜ X maksumenetluses tuvastatud asjaolud

viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, millise tegevuse korraldamise

kohustus oli Xil. Olukorras, kus OÜ X maksuseaduste rikkumised on tõenäoliselt tekkinud Xi

tegevuse tulemusel, on põhjendatud ka eeldada Xi soovimatust tasuda isiklikult OÜ X poolt

tasumata jäänud maksukohustused.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

(MKS § 1361 lg 1).

9. Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse

tegemise: OÜ X maksuvõlg on tuvastatud (vt käesoleva määruse p 7), maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei

esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (OÜ X õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s

98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole samuti kohtu hinnangul

möödunud.

10. Maksuhalduri taotletud täitetoimingut, s.o hüpoteegi seadmist Xi omandis olevale ühele

kinnisasjale (s.o asukohaga xxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx) saab pidada kohaseks.

3-21-1786

4(4)

Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine Xi õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd see ei

takista isikul igapäevatoimingute tegemist. Nimelt kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine

ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud

kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi

seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude

laekumine.

Kohtu hinnangul on ka põhjendatud hüpoteegi seadmine kogusummas 59 483,43 eurot.

Maksuhalduri välja toodud täitmiskulusid kogusummas 6516 eurot ei saa pidada ülemäärasteks.

11. Xil on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg

3). Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 52 967,43 euro suuruse tagatise

esitamisel.

12. Eeltoodust leiab kohus, et MTA taotlus hüpoteegi seadmiseks Xile kuuluvale kinnisasjale

on proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude

tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Seega rahuldab kohus MTA taotluse ja annab MTA-le loa

taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 59 483,43 eurot Xi omandis olevale kinnisasjale

aadressil xxxxxx (registriosa nr xxxxxx).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik