1-10-10210/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 – 10-10210

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2010. a Jõgeva

Kriminaalasja number

1-10-10210

Kriminaalasi

K.J vastu esitatud süüdistus KarS § 200 lg.2 p.10 järgi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

süüdistatav: K.J (isikukood XXX, elukoht XXX XXX

T); emakeel-XXX XXX töökoht või õppeasutus- XXX

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 10.11.2008

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 121, § 263

p.1, § 120 alusel ja karistatud 4 kuu 18 päeva tingimisi

vangistusega; 02.07.2009 tartu Maakohtu määrusega

pöörati karistus KarS § 74 lg.4 alusel täitmisele;

; väärteokorras karistatud 10 korral.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld;

Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri abi Liane Peets;

Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa

Kohtuistungi toimumise aeg

09. august 2010. a

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1

p.4,§ 180 lg.1, maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada K.J KarS § 200 lg.2 p.10 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat

vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamine 24.05.2010-25.05.2010, s.o. 2

päeva kantud karistuseks. Kandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva

vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata

täitmisele, kui K.J 3 - ( kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX XXX ;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg.2 p.2 alusel kohustada K.J*i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi

aineid.

KarS § 75 lg.2 p.4 alusel kohustada K.J*i otsima endale töökoha 10.oktoobriks 2010 või

omandama üldhariduse või eriala 10.oktoobriks 2012.a..

Määrata K.J katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja

järelevalve alla.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja K.J-ilt sundraha 10875 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr .

221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 300 krooni ja mõista K.J-ilt välja tasu ja

kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 2788.80 krooni.

Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas,

viitenumber 2800049874.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest,

saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult

teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15

päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Tsiviilhagi on

heastatud. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.

K.J kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega

nõus. Ta oli nii purjus, et ei teadnud maailmast midagi. Ei oska seletada, miks röövima läks.

Politsei kutsus ta ise. Ta käib juhutöid tegemas ja 18 täis saades loodab Soome tööle saada.

Süüdistatava K.J kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud

vabatahtlikult, see on põhjalikult läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse

aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et K.J tuleb süüdi tunnistada

temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 22.05.2010.a. kella 17:18:36 ajal, varjates oma

nägu, kandes sinakas-valge ruudulist näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, sisenes

XXXasuvasse kauplusesse XXX äri, suundudes kassa juurde, kus tõukas müüjat E.M’it

alkoholiriiulist eemale, mille tulemusena kaotas E.M tasakaalu ning kukkus vastu riiulit ning

selle tagajärjel tundis kannatanu randmes valu. Seejärel haaras K.J alkoholi riiulist

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 liitrise pudeli viina „Standart” maksumusega 94.30

krooni ning jooksis kauplusest välja. Antud teoga tekitas K.J XXX ärile varalist kahju

summas 94.30 krooni ning E.M’ile füüsilist valu,

seega pani toime KarS § 200 lg 2 p 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju 94.30 kannatanu XXX ärile on

heastatud, kannatanu E.Mi füüsilise kahju heastamiseks nõuet esitatud ei ole.

Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 200 lg.2 p.10 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.J-ile 3 ( kolm ) aastat vangistust. .

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamine 24.05.2010-25.05.2010, s.o. 2

päeva kantud karistuseks. Kandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui K.J 3 (kolme)

aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1 . elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX XXX ;

2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks ;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja

selle teo asjaoludele. Arvestades süüdistatava noorust ja fakti, et ta on kandnud karistust

vangistuse näol, on põhjendatud uskuda ärakantud vangistuse (4 kuud 18 päeva) mõju, mille

toimel ja kriminaalhoolduse toel on võimalik pikema katseajal kestel isikut mõjutada

seaduskuulekusele. Täiendavate lisakohustuste määramine tagab suurema distsipliini ja

õppimise kaudu oleks võimalik suurendada edaspidist toimetulekut.

Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest.

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega

kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise

ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses:

1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni

Tasu koos käibemaksuga (20%) 300 krooni.

Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.24-26), millega on

hüvitatud tasu ja kulud 1154.40 krooni menetlustoimingul osalemise eest ja taotlus ja määrus

(tl.67-68), millega on hüvitatud 1334.40 krooni.

Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 300 krooni tuleb määrata.

Kokku taotletud tasu ja kulusid 2788.80 krooni.

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja,

kes menetluskulud hüvitab (p.1).

KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Menetluskulud 2788.80 krooni tuleb hüvitada süüdimõistetul K.J*il.

Kohtunik

Ü.Raag