2-18-14132/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.08.2021, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-14132

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 5 931 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 406,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Kiir

(JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post

margus.kiir@jewelex.ee);

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tauno

Tark

ja

vandeadvokaadi

abi

Rahel

Behrsin

(Advokaadibüroo TARK, e-post tauno.tark@tark.legal,

rahel.behrsin@tark.legal).

Asja läbivaatamine

10.11.2020 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Kiir ja kostja lepinguline

esindaja Rahel Behrsin;

12.02.2021 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Kiir ja kostja lepinguline

esindaja Rahel Behrsin.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 10.12.2020 avaldus hagist osaliseks loobumiseks:

1.1.

Lõpetada tsiviilasjas n 2-18-14132 menetlus hageja põhinõudes 2 677,72

euro ulatuses ja viivisenõudes kuni 11.09.2020 (kokku summas 1 396,63

eurot).

1.2.

Ülejäänud osas, s.o põhinõudes 3 253,28 eurot ja viivise nõudes alates

12.09.2020 seaduses sätestatud määras, menetlus jätkub.

2. Parandada kostja 18.11.2020 taotluse alusel Harju Maakohtu 10.11.2020

kohtuistungi kirjaliku protokolli järgmiselt:

2.1 00:08:35 kostja esindaja sõnavõtu neljas lause: „27.07.2019 esitamise tõendi, et

nõuet on täidetud“, tuleb asendada lausega: „22.07.2019 vastuse lisana esitasime

tõendi, et nõuet on ka varem täidetud“;

2.2 00:22:44

kostja

selgituse

viimast

lauset

tuleb

täiendada

sõnaga:

täitemenetluses. Viimase lause sõnastus on seega: „Mingil hetkel eelmenetlus ju

lõppeb ja pärast seda toimuvad ka laekumised täitemenetluses“;

2.3 00:24:32 kostja selgituse esimest lauset tuleb täpsustada järgmiselt: kostja

viitas 22.07.2019 dokumendi punktile 2.3.5.

3. Jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

4.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

5. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. X (hageja) esitas 19.09.2018 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) kahju hüvitamiseks ja viivise

nõudes. Harju Maakohus keeldus 29.10.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest. X esitas

09.11.2018 määruskaebuse Harju Maakohtu 29.10.2018 määrusele.

2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22.02.2019.a määrusega hageja määruskaebuse ning

tühistas Harju Maakohtu 29.10.2018 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Harju Maakohus võttis 28.02.2019 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile.

4. Kostja vastas hagile 02.04.2019 ning palus hagi läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata jätta ning menetluskulud hageja kanda. Kostja oli seisukohal, et hageja kahju

hüvitamise nõude eeldused pole täidetud.

5. Hageja esitas 16.05.2019 oma seisukoha kostja 02.04.2019 vastusele ning täiendas oma

haginõuet.

6. Kostja esitas 22.07.2019 oma seisukoha hageja 16.05.2019 vastusele ning leidis, et hageja

nõue ei ole selge ega täidetav.

7. Kohus palus 30.08.2019 pooltel teatada kohtule, kui suures osas on täitemenetluses (täiteasi

nr 031/2017/1965) menetluskulude nõuet täidetud. Kostja teatas 05.09.2019, et tal puudub

ülevaade nõude täitmise kohta ning teatas, et hagejal peaks olema ülevaade. Hageja teatas

09.09.2019, et menetluskulude viivisenõudest hagiavalduse esitamise seisuga on tasutud kokku

106,50 eurot ning täitemenetluses on kogu viivisevõlgnevus summas 915,26 eurot (1 021,76

eurot – 106,50 eurot) ja põhinõue muutumatult summas 5 931 eurot.

8. Hageja esitas 13.10.2020 haginõude täienduse, milles vähendas haginõuet kostja vastu,

paludes kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3253,28 eurot ning viivised.

9. Kostja esitas 21.10.2020 seisukoha, milles palus hagi läbi vaatamata jätta, kuivõrd hagejal

puudub kahjunõue ning vähendada hageja nõuet.

10. Hageja esitas 09.11.2020 menetluskulude nimekirja ning palus kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 2 810 eurot.

11. Kostja esitas 10.11.2020 menetluskulude nimekirja ning palus hagejalt välja mõista

menetluskulud summas 7 230,63 eurot.

12. 10.11.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus andis pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks.

13. Kostja esitas 18.11.2020 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

14. Kostja teatas 27.11.2020, et pooled ei ole kompromissi saavutanud.

15. Hageja teatas 27.11.2020, et ehkki pooled pole veel kompromissi saavutanud, on hageja

jätkuvalt nõus kaaluma ja arutama kostja kompromissettepanekuid.

16. Hageja teatas 04.12.2020, et kohtuistungi protokolli võib parandada vastavuses salvestatud

helifailiga.

17. Hageja esitas 10.12.2020 oma arvamuse kostja 21.10.2020 seisukohale.

18. Kostja esitas 04.02.2021 oma seisukoha hageja 10.12.2020 arvamusele leides, et hageja

kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata.

19. Hageja esitas 11.02.2021 menetluskulude nimekirja ning palus kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 4 142 eurot, millele lisandub kulu 12.02.2021 kohtuistungil osalemise

eest.

20. 12.02.2021 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung. Kohus andis pooltele aega menetluskulude

nimekirjade esitamiseks kuni 17.02.2021 ning vastata teise poole menetluskuludele kuni

22.02.2021.

21. Kostja esitas 17.02.2021 menetluskulude nimekirja ning palus lisaks 10.11.2020 esitatud

menetluskuludele (7 230,63 eurot) mõista hagejalt välja menetluskulud summas 3 253,77 eurot.

22. Hageja esitas 22.02.2021 oma seisukoha kostja menetluskuludele ning leidis, et kostja

menetluskulud on osaliselt põhjendamatud arvestades, et vaidlus ei ole keerukas ega mahuks

ning kostja on oma menetlusdokumentides korranud varasemaid seisukohti.

23. Kostja esitas 22.02.2021 oma seisukoha hageja menetluskuludele ning leidis, et hageja

menetluskulud on osaliselt põhjendamatud arvestades, et hageja on oma menetlusdokumentides

kajastanud juba varasemas kohtumenetluses esile toodut.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

24. Hageja X nõuab kostjalt Y kahju hüvitamist summas 3 253,28 eurot ning viiviseid. Hageja

põhjendab oma nõuet järgmiste asjaoludega.

-

Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10.06.2000 Soome Vabariigis, mille lahutamiseks esitati

kohtusse hagi ning abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 26.04.2012 (Harju Maakohtu

tsiviilasi nr 2-11-43141).

-

27.08.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-8586 jagati abikaasade ühisvara. Hageja

ainuomandisse jäeti ühisvara jagamisel osa OÜ-s Q (edaspidi OÜ Q), tsiviilasi nr 2-12-

8586.

-

01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendiga tsiviilasjas 2-12-8586

jagati abikaasade ühisvara, mille kohaselt jäi hageja ainuomandisse OÜ Q osa, väärtusega

142 933.14 eurot. OÜ Q asutati abielu ajal ning abikaasad (hageja ja kostja) olid ka ühingu

juhatuse liikmed ning omasid õigust esindada äriühingut ainult ühiselt. Ühisvara jagamise

kohtulahendi jõustumisel kustutati kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi.

-

Hageja ainuomandisse jäetud OOÜ Q oli omakorda ainuosanikuks (st emaettevõte) OÜ-le

C (edaspidi OÜ C). Ka registriandmetest nähtub, et OÜ C ainuosanikuks oli OÜ C alates

06.01.2010 – 18.09.2017 ja OÜ C juhatuse liikmed olid samuti hageja ja kostja, kes võisid

ühingut esindada iseseisvalt.

-

21.10.2013 asutas kostja W OÜ (edaspidi OÜ W), mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse

liikmeks on tema ise.

-

21.10.2013 tegi kostja, esindades nii OÜ-d C kui ka OÜ-d W, tehingu, millega müüs OÜ-

le C kuuluvad kinnisasjad enda äriühingule, so OÜ-le W. Tegemist oli OÜ C ainsa varaga,

mille üürimisega ühing tegeles ning see oli ka ainsaks ühingu tuluks.

-

20.02.2017 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-51919

tuvastati OÜ C ja OÜ W vahel 21.10.2013 sõlmitud tehingu tühisust ja kohustati OÜ-d W

tagastama kinnistud tagastama OÜ-le C. Kohus leidis, et esinevad Äriseadustiku (ÄS) § 181

lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu

juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, s.t sisuliselt juhatuse liikme endaga,

tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Seega

oli tehing tühine.

Kostja tegi vaidlustatud tehingu sisuliselt iseendaga ning tehing tehti ajal, kui oli selge, et

äriühing jääb hagejale. Hageja seisukohalt on tegemist teadliku ja eesmärgipärase ühingu

ja abikaasa vara kahjustamisega.

-

20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti OÜ-lt W välja OÜ C kasuks

menetluskulud 5 931 eurot ning viivis menetluskuludelt viivis Võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

-

OÜ C esitas määruse täitmiseks avalduse Tallinna kohtutäiturile Katrin Vellet (algatatud

täiteasi nr 031/2017/1965).

-

Võlgnik pole esitanud täiturile oma vara nimekirja ning põhinõue on täielikult tasumata.

-

OÜ-l W puudub vara. Ühing on jätnud esitamata majandusaasta aruanded viimase kahe

aasta eest. Lisaks on ühingule äriregistripidaja poolt tehtud kustutamishoiatus seoses

aruandluse esitamata jätmisega. Seega on ilmne, et mingit majandustegevust ei toimu ning

teadlikult püütakse varatu ühing lasta registripidajal kustutada. Kostjal puudub igasugune

huvi antud ühingu majandustegevuse jätkamiseks ning nõuete täitmine ühingu vara arvelt

on võimatu.

-

Seoses asjaoluga, et kostja esindades juhatuse liikmena OÜ-d C on ebaseadusliku

tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, millises on kantud olulised menetluskulud, on OÜ

C saanud kahju menetluskulude näol vähemalt 5 931 eurot. Kostja on teadlikult teinud

tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara ning OÜ C nõudeid ei ole võimalik

rahuldada.

-

Hageja ja OÜ C on 12.04.2018 teavitanud kostjat, et 11.04.2018 on OÜ C loovutanud

menetluskuludest tuleneva nõude kahju hüvitamiseks summas 5 931 eurot kostja vastu koos

kõigi võimalike kõrvalnõuetega hagejale.

-

Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud.

-

Kostja vastutus tuleneb eelkõige ÄS § 1671 lg 2 ja § 187 lg 2, st kostja, kui OÜ C juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

-

Kostja rikkus ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ÄS § 181 lg 4

sätestatud esindusõiguse piirangut ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35

sätestatud lojaalsuskohustust. Seega kostja vastutab juhatuse liikmena äriühingule tekitatud

kahju eest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult tehinguline,

kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel ka VÕS § 115. Kostja on

teadlikult teinud tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara ning kelle arvelt nõudeid

ei ole võimalik rahuldada.

Kostja kahju tekitav tegu pandi toime 21.10.2013. Tegu seisnes asjaolus, et kostja sõlmis

müügilepingu, milline oli tema esindatavale (so OÜ-le C) ilmselgelt kahjulik ning

kahjustav. Müügileping sõlmiti kostja enda äriühinguga, millisel puudus vara ja milline oli

just selleks tehinguks samal päeval asutatud. Hageja õiguseelneja asus kohtumenetluses

vara tagasi nõudma, milline ka kohtuotsuse alusel tagastati. Nimetatud kohtumenetlus

põhjustas OÜ-le C olulised kulud ning need ongi põhjustatud eelkõige OÜ C juhatuse

liikme (so kostja) õigusvastase tegevuse tulemusena.

Kokkuvõtteks seisnes teo õigusvastasus asjaolus, et kostja esindades juhatuse liikmena Ü-

C, on ebaseadusliku tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, millises on kantud olulised

menetluskulud. Kostja on teadlikult teinud tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara

ning OÜ C nõudeid ei ole võimalik rahuldada.

-

Hageja täpsustas 16.05.2019 oma haginõuet ning märkis, et kui OÜ W on täitnud tsiviilasjas

nr 2-13-51919 Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusest tulenevad kohustused, vähenevad

kostja kohustused hageja ees vastavas osas.

-

12.10.2020 vähendas hageja oma nõuet kostja vastu ning nõuab kostjalt võlgnevuse

summas 3253,28 eurot ja viiviste tasumist. OÜ C tasus 11.09.2020 OÜ W kasuks

menetluskulud ning selle arvelt kohtutäitur Katrin Vellet omakorda täitis OÜ W kohustuse

hageja ees järgnevalt:

hagejale tasuti kokku 4074,35 eurot. Sellest summast loeti tasutuks seisuga 11.09.2020

sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 396,63 eurot ja ülejäänud osas loeti

tasutuks põhivõlgnevuse osa summas 2 677,72 eurot. Seega seisuga 12.09.2020 on

põhivõlgnevus summas 3253,28 eurot, millisele lisandub viivis alates 12.09.2020.

-

Hageja on seisukohal, et kostja ja OÜ W, on C menetluskulude nõude osas

solidaarvõlgnikud.

25. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja nõuda 4 142 eurot, millele lisandub kulu

12.02.2021 kohtuistungil osalemise eest (28 minutit). Hageja lepingulise esindaja kulud on

kokku 3 642 eurot (s.o õigusnõustamise maht hinnaga 120 eurot/h ja alates 01.01.2021 144

eurot/h). See hõlmab kohtuasjas menetlusdokumentidega tutvumist ja nende koostamist.

Summad on esitatud käibemaksuga.

Kostja vastuväited

26. 02.04.2019, 22.07.2019, 21.10.2020 ja 04.02.2021 vastustes vaidleb kostja hagile vastu ja

leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:

-

20.06.2017 määrusega kohtuasjas nr 2-16-51919 on OÜ-lt W välja mõistetud

menetluskulud ja seega on kohustatud pooleks äriühing, mitte füüsiline isik Y.

-

Kostja leiab, et menetluskulude hüvitamise regulatsioon kujutab endast kahju hüvitamise

eriregulatsiooni, mille maksmapanek ja ulatus on ette nähtud TsMS-s. Sellise kahju

hüvitamist saab nõuda ainult TsMS-s sisalduvate erisätete alusel (TsMS § 174 lõige 11).

Hageja ja temale kuuluv äriühing OÜ C, on püüdnud tekitada väidetava nõude loovutusega

olukorra, kus soovitakse kõrvale hiilida TsMS-i menetluskulude väljamõistmise

regulatsioonist. Kostja hinnangul pole TsMS-i mõtte ja eesmärgiga kooskõlas

väljamõistetud menetluskulude nõude loovutamise kaudu püüda täiendavalt esitada

menetluskulude nõuet kohtuasja väliselt kahju hüvitise nõudena.

-

Hagis esitatud kahjunõue, mis on menetluskulude hüvitise nõue kohtuasjas nr 2-16-51919,

on hetkel täitmisel Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti täiteasjas nr 031/2017/1965. Kostja

märgib, et kõik nõutavad majandusaasta aruanded on OÜ W esitanud äriregistrile juba

07.10.2018, kustutamishoiatus ning mistahes maksuvõlad äriühingul puuduvad. OÜ W on

tegutsev majandusüksus. Täiemenetlust pole lõpetatud ja jätkub nõude täitmine OÜ W vara

arvel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja hinnangul täitemenetlusega paralleelselt

käimasolevas kohtuasjas sama rahalist nõuet sisse nõuda, kuivõrd nõude rahuldamise korral

täitemenetluses ja käesolevas kohtuasjas, rahuldataks hageja nõue kahekordselt samadel

alustel.

-

Kostja hinnangul ei ole hagis viidatud Riigikohtu lahend antud vaidluses asjakohane.

-

Kuigi VÕS näeb ette nõude loovutamise instrumendi, pole võimalik oma suva järgi

nimetada kohustatud isikuks kedagi muud, kui see on määrusega (kohtuasjas nr 2-16-

51919) määratletud kohustatud osapoolena.

-

Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning hageja kahjunõude eeldused on

täitmata.

Nõude

loovutuse

tulemusena

lasub

kahjunõude

eelduste

täidetuse

tõendamiskoormis hagejal. Kostjale etteheidetavaks juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks

peetakse formaalsete puudustega 01.10.2010 osaniku otsust müügitehingu tegemiseks

kinnisvaraga, millele omakorda järgnes vaidlusaluste kinnistute müük. Kostja selgitab, et

tegemist oli vaidlusega (nr 2-16-51919), kus ringkonnakohus tuvastas tehingu tühisuse

seoses formaalse minetusega osaniku otsuse vormistamisel ja sellele järgnenud

müügilepingu sõlmimisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud juhatuse liikme kohustuste (nt

lojaalsus- või hoolsuskohustuse) väidetavat rikkumist kostja poolt ning antud juhul seda ka

ei esine. Mitte mingisugust tahet OÜ-d C kahjustada polnud ei OÜ-l W ega kostjal. Seda

kinnitab ka asjaolu, et osaniku otsuse kohaselt sõlmitud müügitehing tehti turutingimustel.

Müügitehing oli tehtud OÜ C huvides, kuna OÜ C ja OÜ W said müügitehinguga

vastastikused nõuded tasaarvestada. Müügitehing ei ole käsitletav osaühingu ja juhatuse

liikme vahel tehtud tehinguna. Eeltoodust tulenevalt polnud kostjal mitte mingisugust tahet

OÜ-d C kahjustada ning kostja ei ole mistahes juhatuse liikme hoolsuskohust rikkunud.

-

Kostja on tõendanud, et kinnistute müügitehing oli tehtud turutingimustel ning OÜ-le C

majanduslikult kasulik ja viimase huvides. Kohtupraktikas on eitatud varalise kahju

tekkimist äriühingule juhul, kui äriühingu juhatuse liige võõrandab äriühingule kuuluva

kinnisasja turuhinna eest.

-

Hagejal ei ole kahju tekkinud, sest täitemenetlus ei ole perspektiivitu ja hageja nõuet

täidetakse. Kohtutäitur on 03.07.2019 arestinud OÜ W kontole tekkinud laekumise ning

06.09.2019 e-kirjaga on hageja teatanud kohtule, et nõuet on täidetud suuremas summas,

kui eelviidatud laekumine. Seega, 06.09.2019 seisuga oli hageja nõuet täidetud vähemalt

kahel korral. Seejärel täideti hageja nõuet jälle 11.09.2020 summas 4 546,44 eurot.

Arvestades, et hageja menetluskulude nõue käesolevas kohtuasjas oli algse hagiavalduse

kohaselt 5 931 eurot, on tänaseks suurem osa hageja nõudest täiteasja nr 031/2017/1965

raames täidetud. Nõude täitmist on toimunud vähemalt kolmel korral ning hageja on

käesolevas menetluses oma nõuet vastavalt ka korduvalt vähendanud. Seega, olukorras, kus

hageja nõuet täidetakse, täitemenetlus ei ole perspektiivitu ja hageja nõue pidevalt väheneb,

ei saa hagejal üldse olla kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ÄS § 187 lõikes 2

sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustena kostja juhatuse liikme kohustuse

rikkumine (ÄS § 187 lõige 1, TsÜS § 35) ega OÜ-l C kahju tekkimine (VÕS § 127 lõige 1

ja 128) täidetud.

-

Kahju puudumise tõttu puudub ka kostjapoolne kahju tekitav tegevus ja ka põhjusliku seose

olemasolu eeldus. Selleks, et väidetava kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel oleks

põhjuslik seos, peab hageja tõendama, et pärast kohtuasjas nr 2-13-51919 tehtud

menetluskulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumist on kostja rikkunud juhatuse liikme

kohustusi, mille tagajärjeks on menetluskulude nõude rahuldamise võimatus OÜ W vara

arvel ning täitemenetluse perspektiivitus. Sellised asjaolusid hageja käesolevas kohtuasjas

tõendanud ei ole.

-

Kohtuasjas nr 2-13-51919 tekkinud OÜ C menetluskulude nõuet ei saa lugeda kostja

väidetava juhatuse liikme kohustuse rikkumise tagajärjeks hagis toodud asjaoludel.

-

Kostja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kohaldada ÄS § 187 lõiget 2 ja

TsMS § 174 lõiget 11 selliselt, et kohtuasjas nr 2-13-51919 peetud vaidluse tagajärjel

tekkinud OÜ C menetluskulude nõuet OÜ W vastu saaks lugeda kostja poolt väidetavalt

põhjustatud kahjuks antud hagis toodud asjaoludel.

-

Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul üksnes siis, kui ta rikkumise eest ka vastutab.

Kostja on selgitanud, et ei ole rikkunud mistahes kohustusi OÜ C juhatuse liikmeks oleku

ajal. Kostja on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit, olnud viidatud äriühingule

lojaalne, tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega pole kunagi võtnud

äriühingule põhjendamatuid riske. Kostja märgib, et väidetava rikutud kohustuse, s.o

formaalsete puudustega osaniku otsuse ja sellele järgnenud müügitehingu tegemise, kaitse-

eesmärgiks ei saa olla aastaid hiljem peetud tehingu tühisuse tuvastamise kohtuvaidlusest

tekkinud menetluskulude nõude ärahoidmine. Kostja on veendunud, et väidetav kahju

menetluskulude näol ei olnud kostjale osaniku otsuse ega müügitehingu tegemise ajal

ettenähtav.

-

Kostja jääb selle juurde, et OÜ C menetluskulude nõude esitamine OÜ W juhatuse liikme

ehk kostja vastu kahju hüvitamise nõudena on vastuolus TsMS § 174 lõike 11 mõtte ja

eesmärgiga.

-

Lisaks on kostja seisukohal, et hageja väidetav juhatuse liikme kohustuse rikkumisest

tulenev kahjunõue on aegunud. ÄS § 187 lõike 3 järgi on juhatuse liikme vastu hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS § 37 lõike

4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis

aastat kohustuse rikkumisest. Antud juhul tuleb hageja ja ka kohtu käsitluse kohaselt lugeda

kostja väidetavaks kahjulikuks tegevuseks ehk võimalikuks kohustuse rikkumiseks (millele

kostja vastu vaidleb) vaidlusaluse osaniku otsuse vastuvõtmist 01.102010. Eeltoodule

tuginedes hakkas ÄS §-st 187 tuleneva väidetava kahju hüvitamise nõude 5-aastane

aegumine kulgema vaidlusaluse osaniku otsuse tegemise kuupäeval ehk 01.10.2010

(väidetava rikkumise kuupäev). Seega, hageja väidetav nõue kahju hüvitamiseks aegus 01.

10.2015.

-

Hageja on esitanud oma kahjunõude tingimusliku nõudena, mille suurus ei ole

kindlaksmääratud ning mis sõltub tsiviilasjas nr 2-13-51919 tehtud kohtulahendi täitmise

tulemusest täitemenetluses. Kostja on seisukohal, et rahaliselt kindlaksmääramata

kahjunõude lahendamine ei ole võimalik TsMS § 363 lõike 1 punktile 1 ja TsMS § 442

lõikele 5 tuginedes.

-

Hageja on esmakordselt 10.12.2020 seisukohas asunud väitma, et kostja ja OÜ W, kes ei

ole antud kohtuasja menetlusosaline, on OÜ C menetluskulude nõude osas

solidaarvõlgnikud. Kostja sellega ei nõustu. Kostja selgitab, et kostjale ja OÜ-le W hageja

poolt etteheidetavad kohustused on oma sisult täiesti erinevad – OÜ-l W on käimasoleva

täitemenetluse

raames

menetluskulude

hüvitamise

kohustus,

mis

tekkis

võõrandamistehingu tühisuse tuvastamise kohtuvaidluse tagajärjel. Kostjal on aga

väidetavalt juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise kohustus (ÄS

§ 187 lõige 2). Seadusandja mõtte kohaselt tuleb erinevatel õiguslikel ja faktilistel alustel

tekkinud kohustuste puhul välistada solidaarvõlgnevuse teke. Eeltoodust tulenevalt ei ole

solidaarkohustuse tekkimine võimalik ning kostjat ja OÜ-d W ei saa käsitleda

solidaarvõlgnikena VÕS § 65 lõike 2 mõistes.

27. Kostja palub menetluskuludena hagejalt välja nõuda kostja lepingulise esindaja kulud 10

484,40 eurot (10.11.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt 7 230,63 eurot ja 17.02.2021

menetluskulude nimekirja kohaselt 3 253,77 eurot) ilma käibemaksuta. Menetluskulud

hõlmavad kliendi nõustamist ja hagiavaldusele vastuse koostamist, hageja seisukohaga

tutvumist, menetlusdokumentide koostamist ja esitamist, istungiks ettevalmistamist, istungil

osalemist ja menetluskulude nimekirja koostamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab,

et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni

lahendamata taotlused:

I Nõudest osaline loobumine

-

12.10.2020 esitas hageja taotluse nõude vähendamiseks selliselt, et seoses nõude osalise

täitmisega vähendada põhinõuet 2 677,72 euro võrra ja viivisenõuet 1 396,63 euro võrra (vt

ka t lk 120 jj).

-

Hageja nõudeks alates 12.10.2020 on välja mõista kostjalt põhivõlana 3 253,28 eurot ja

viivised seaduses sätestatud määras alates 12.09.2020.

-

Samuti palus hageja vähendada kostja rahalist kohustust vastavalt sellele, kuidas täidetakse

OÜ W poolt Harju Maakohtu 20.06.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-13-51919 (tingimuslik

nõue, vt ka 10.11.2020 protokoll; t lk 143 kl 00:24:00.

10.12.2020 menetlusdokumendi punktis 12 (vt ka t lk 164) täpsustas hageja, et loobub

vähendatud ulatuses nõudest kostja vastu.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et haginõude vähendamine ei ole küll hagi muutmine ja

selleks ei ole vajalik kostja või kohtu nõusolek. Kuid menetluslikult saab olla tegu haginõude

osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja

vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt ka RKTKo 20.03.2019

kohtuasjades nr 2-14-61508 p 17; 11.09.2019 lahend kohtuasjas nr 2-16-19005 p 13).

Kostja pole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud (vt ka 10.11.2020 kohtuistungi

protokoll; t lk 175).

Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse hagist osaliseks loobumiseks leiab, et loobumine tuleb

TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada (TsMS § 428

lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus).

II Taotlus protokolli parandamiseks

30. 18.11.2020 esitas kostja taotluse 10.11.2020 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks järgmiselt:

-

Istungi protokolli lk-l 2 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Suurem osa nõudest

on täidetud. Me esitasime ka varem tõendi kostja vastusele. 27.07.2019 esitasime tõendid,

et nõuet on täidetud. Tänaseks on täidetud umbes 4500 eurot.“

Protokoll kajastab ebaõigesti, millise menetlusdokumendiga on kostja esitanud kõnealuse

tõendi. Tõend ei ole esitatud kostja vastusele nagu kajastab protokoll, vaid kostja

22.07.2019 vastuse lisas. Samuti ei kajasta protokoll kostja poolt öeldu tegelikku mõtet,

kuna kostja selgitas selles, et hageja väide, justkui oleks täitemenetluses täidetud nõuet

üksnes vastaspoole sissemakse arvel, ei ole tõene.

Kostja palub parandada viidatud laused vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Suurem osa

nõudest on täidetud. Ei ole tõsi see, et kui nad poleks sissemakset teinud, siis ei oleks nõuet

täidetud. Me esitasime ka varem tõendi, s.o 22.07.2019 kostja vastuse lisas, et nõuet on

täidetud. Tänaseks on täidetud umbes 4500 eurot.“ Parandused on olulised kostja

positsiooni kontekstis, kuna kostja väide on, et täiteasja nr 031/2017/1965 raames on hageja

nõuet täidetud ka OÜ W tulu arvel (mitte üksnes vastaspoole sissemakse arvel nagu väidab

hageja).

-

Istungi protokolli lk-l 3 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Me menetleme nõuet,

mis on täitmisel. See on topelt rikastumine. Nõuet ju täidetakse. Mingil hetkel eelmenetlus

ju lõppeb ja pärast seda toimuvad ka laekumised.“

Protokollist jääb ebaõige mulje, justkui toimuks pärast antud kohtuasja eelmenetluse lõppu

laekumisi, kuid mõeldud on rahalisi laekumisi täiteasja raames.

Kostja palub parandada viidatud laused vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Me

menetleme nõuet, mis on täitmisel. See on topelt rikastumine. Nõuet ju täidetakse. Mingil

hetkel selles vaidluses eelmenetlus ju lõppeb, aga täitemenetlus kestab edasi ja sealt võivad

uuesti laekumised tulla.“ Parandus omab olulist tähendust kostja seisukohtade kontekstis,

kuna kostja väide on, et laekumised hageja menetluskulude nõude katteks toimuvad just

täitemenetluses OÜ W vara arvel. Mistahes laekumisi antud kohtuasja raames kostja poolt

ei tehta, kuivõrd kostja hageja nõuet ei tunnista. Küll aga võib protokollist praeguse

sõnastuse tõttu just selline (ebaõige) mulje jääda. Samuti on parandus vajalik, et oleks selge,

et hageja nõue väheneb jooksvalt ning nõudesummat ei ole võimalik kohtuotsuses lõplikult

määrata.

-

Istungi protokolli lk-l 3 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Palun võtta arvesse

22.07.2019 dokumendi punkti 2.3. (RK praktika ja õiguskirjandus tingimuslike nõuete

kohta).“

Protokoll kajastab ebaõigesti viidatud 22.07.2019 dokumendi punkti. Helisalvestiselt on

kuulda, et kosta viitab hoopis punktile 2.3.5. Kostja palub parandada viidatud lause

vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Palun võtta arvesse 22.07.2019 dokumendi punkti

2.3.5. (RK praktika ja õiguskirjandus tingimuslike nõuete kohta).“ Parandus on vajalik

tõendamaks asjakohase kohtupraktika ja õiguskirjandusega (õige menetlusdokumendi

punktiga) kostja väidet, mille kohaselt TsMS ei võimalda kohtulahendi resolutsioonis jätta

rahaline nõue määramata.

31. 04.12.2020 teatas hageja, et pole protokolli parandamisele vastuväiteid, kui parandused

tehakse vastavalt helifailile.

32. TsMS § 50 lg 1 esimese lause kohaselt peab protokoll kajastama vaid menetluse olulist

käiku. Helisalvestise kõrval on protokoll oluline eelkõige poolte selliste seisukohtade

kajastamise osas, mida pooled pole varem ei kirjalikult ega suuliselt esitatud. 10.11.2020

kohtuistungi protokoll sisaldab kõike poolte poolt öeldut, mis enamasti kattub juba kirjalikult

esitatud seisukohtadega. TsMS § 53 lg 1 teise lause kohaselt teeb kohus protokolli parandused

asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub.

33. Kohus nõustub hageja taotluse punktiga 1 osaliselt: kohus ei kajasta protokollis seda, mida

pool soovis öelda, vaid ainult seda, mida ta tegelikult ütles. Kohus kuulas 10.11.2020

helisalvestist ja 8 minutil (täpsemalt 00:08:35) esitatud kostja esindaja väiteid tuleb osaliselt

täpsustada: Kostja esindaja sõnavõtu 4. lause: 27.07.2019 esitamise tõendi, et nõuet on täidetud,

tuleb täpsuse huvides asendada lausega: 22.07.2019 vastuse lisana esitasime tõendi, et nõuet

on ka varem täidetud“.

34. Kohus nõustub hageja taotluse punktiga 2 osaliselt ja lisab protokollis kostja selgitusele

00:22:44 lõppu sõna: täitemenetluses. Viimase lause sõnastus on seega: Mingil hetkel

eelmenetlus ju lõppeb ja pärast seda toimuvad ka laekumised täitemenetluses.“

35. Kohus nõustub kostja taotluse punktiga 3 ja parandab 10.11.2020 protokollis kostja esindaja

00:24:32 selgituse esimest lauset täpsustades, et hageja viitas 22.07.2019 dokumendi punktile

2.3.5 (mitte punktile 2.3 nagu esialgses protokollis).

36. Muus osas vastab protokoll istungi käigule.

III Hageja nõue

37. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 3 253,28 eurot ning viiviseid. Kahju

hüvitamise nõue tuleneb tsiviilasjas nr 2-13-51919 Harju Maakohtu poolt 20.06.2017 tehtud

määrusest, millega mõisteti OÜ-lt W, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja, OÜ

C kasuka välja menetluskulu hüvitamiseks 5 931 eurot.

38. Harju Maakohtu 25.04.2019 e-kirjale (t lk 103) vastuseks selgitas hageja 16.05.2019

menetlusdokumendis (t lk 104 jj) järgmist:

-

Kahju tekitas OÜ C juhatuse liikmena kostja ja tema vastutus tuleneb ÄS §-st 1671 lg 2,

187 lg 2. Kostja rikkus hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), esindusõiguse piirangut (ÄS §

181 lg 4) ja lojaalsuskohustust (TsÜS § 35). Kostja vastutab OÜ C juhatuse liikmena

äriühingule tekitatud kahju eest. Alternatiivsele deliktiõiguslikule kahju hüvitamisele

hageja ei tugine (vt ka 10.11.2020 kohtuistungi protokoll; t lk 142 pöördel: 00:07:37)

-

Tegu, millega kostja kahju põhjustas, on 21.10.2013 sõlmitud müügitehing, millega OÜ C

müüs talle kuulunud kinnistud OÜ-le W. Mõlemat äriühingut esindas tehingus kostja.

Kohus tuvastas tehingu tühisuse. Sellest tekkis OÜ-l C menetluskulu nõude OÜ W vastu,

mida ei ole mõistliku ja jooksul täita suudetud. Harju Maakohtu 20.06.2017 menetluskulude

kindlaksmääramise määruse täitemenetluse käigus veel täitmata osa, ongi OÜ C kahju, mis

on loovutatud hagejale ja mida hageja käesolevas menetluses nõuab.

-

Kostja teadis, et abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tulemusena jääb OÜ Q hageja

ainuomandisse. OÜ Q osanikuks oli OÜ C.

-

Täitemenetlus OÜ W vastu on äriühingu varatuse tõttu ebaõnnestunud.

39. Kostja leiab, et menetluskulude hüvitamist ei saa muu menetluse käigus nõuda – selle

välistab TsMS § 174 lg 11. Samuti leiab kostja, et kahju hüvitamise kohustuse tekkimise

eeldused on kostja puhul täitmata: hagejal ei ole kahju tekkinud, kostja ei ole oma kohustusi

juhatuse liikmena rikkunud ja puudub põhjuslik seos. Kostja on tuginenud ka nõude aegumisele

ja nõude loovutamise võimatusele.

40. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

Kohus ei näe takistusi nõude loovutamiseks käesolevas tsiviilasjas. Hageja väidab, et OÜ-l C

on kahju hüvitamise nõue oma endise juhatuse liikme vastu tulenevalt ÄS 187 lg 2, mis sätestab

juhatuse liikme vastutuse osaühingule tekitatud kahju eest juhul, kui kahju on tekkinud seetõttu,

et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud. See, et kahju sisuks on teises menetluses tekkinud

menetluskulu, et tähenda, et hageja nõuaks kostjalt menetluskulude hüvitamist.

Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele kostja poolt viidatud TsMS § 174 lg

11, mille kohaselt ei või menetlusosaline TsMS kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil.

Norm ei kuulu kohaldamisele, kuna see käsitleb olukorda, kus menetlusosaline esitab

menetluskulude hüvitamise nõue kulu tekitanud menetluse väliselt. Praegusel juhul on

tsiviilasjas nr 2-13-51919 menetluskulude suurus Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega

kindlaks määratud ja OÜ-lt W OÜ C kasuks välja mõistetud. Hageja ei soovi kostjalt välja

mõista menetluskulusid, vaid kahju hüvitamist. Menetluskulu on seega juba välja mõistetud.

Hageja väidab, et kostja tegevuse tulemusena jääb hagejal menetluskulu hüvitise suurune

summa saamata ja hageja on menetluskulu tekkimise oma ebaseadusliku tegevusega

põhjustanud.

Samuti ei kuulu kohtu arvates kohaldamisele hageja viidatud ÄS § 1671 lg 2, sest puudub

kolmas, ühingu organite koosseisuväline isik, kes oleks oma mõju kasutades ühingu juhatuse

liiget kallutanud ühingut kahjustavale käitumisele. Hageja nõue algselt on ühingu kahju

hüvitamise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu (OÜ C nõue oma juhatuse

liikme vastu).

Kohtu hinnangul saab OÜ C nõude aluseks oma (endise) juhatuse liikme vastu olla ÄS § 187

lg 1 ja 2 ning sellist nõuet saab loovutada VÕS § 164 lg 1 alusel.

VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega selle n-ö identiteeti,

st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on. Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude

omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse

omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu. (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 2-

19-19561, p 13).

Muid vastuväiteid pole kostja nõude loovutusele esitanud.

Seega leiab kohus, et hagejal on kostja vastu juhatuse liikme vastutusest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mida sai hagejale loovutada.

41. Kohus selgitab Riigikohtu senisele praktikale (vt lahendid tsiviilasjades nr 2-16-12587, 3-

2-1-57-11 p 40 jpt) tuginedes, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus

esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud

faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).

42. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud

esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK

06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).

43. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel

oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

44. Pooled ei vaidle hagis esitatud asjaolude üle ning seetõttu loeb kohus TsMS § 231 lg te 2 ja

4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

Hageja ja kostja abielu sõlmiti 10.06.2000 ja on lahutatud 26.04.2012 jõustunud

kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-11-43141; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsus

tsiviilasjas nr 2-12-8586, p 1; t lk 5 jj).

-

01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-12-8586 (t lk 5 jj)

jagati abikaasade ühisvara, hageja ainuomandisse jäi OÜ Q osa, väärtusega 142 933,14

eurot. Pooled olid ka ühingu juhatuse liikmed ning omasid õigust esindada äriühingut ainult

ühiselt. Kohtulahendi jõustumisel kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. OÜ Q

oli omakorda ainuosanikuks (st emaettevõte) OÜ-le C. Registriandmetest nähtub, et OÜ C

ainuosanikuks oli OÜ Q alates 06.01.2010 – 18.09.2017 ja OÜ C juhatuse liikmed olid

samuti hageja ja kostja. Juhatuse liikmed võisid ühingut esindada iseseisvalt. (vt ka t lk 25-

28)

-

21.10.2013 asutas kostja OÜ W, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on tema

ise (t lk 29-39).

-

21.10.2013 tegi kostja, esindades nii OÜ-d C kui ka OÜ-d, tehingu, millega müüs OÜ-le C

kuuluvad kinnisasjad enda äriühingule, so OÜ-le W (t lk 31-35).

-

20.02.2017 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastati

OÜ C ja OÜ W vahel 21.10.2013 sõlmitud tehingu tühisus (t lk 36-43). Esialgu jäeti Harju

Maakohtu 15.08.2016 lahendiga OÜ C hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks rahuldamata (t

lk 98 jj).

-

20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti OÜ-lt W välja OÜ C kasuks

menetluskulud summas 5 931 eurot ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras.

-

OÜ C esitas ülaltoodud kohtumääruse täitmiseks avalduse Tallinna kohtutäiturile Katrin

Vellet (algatatud täiteasi nr 031/2017/1965; t lk 44 jj).

-

12.04.2018 teatas OÜ C kostjale, et on tsiviilasja nr 2-13-51919 menetluskulude nõudest

tuleneva kahju hüvitamise nõude loovutanud hagejale (t lk 50).

-

Täitemenetluses on OÜ C menetluskulude nõuet Harju Maakohtu 20.06.2017 määruse

täitmiseks tsiviilasjas nr 2-13-51919 OÜ W tasunud:

a) 50 eurot 03.07.2019 (t lk 112);

b) 4 546,82 eurot 11.09.2020 (t lk 139).

45. Pooled vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude eeldused

täidetud.

46. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. Sama sätte lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

47. Võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

48. Kohtu hinnangul peab hageja nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: I

kehtiv võlasuhe kostja ja hageja vahel, st OÜ C ja kostja kui OÜ C juhatuse liikme vahel; II

kostja on rikkunud seadusest või põhikirjast tulenevat kohustust (ÄS § 187); III hagejal on

tekkinud kahju (VÕS § 127); IV põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju

vahel; V kostja vastutab rikkumise eest (ÄS § 187 lg 2).

I kehtiv võlasuhe

49. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ C ja kostja vahel oli juhatuse liikme ja äriühingu

vaheline võlasuhe. Kosja oli OÜ C juhatuse liige 06.01.2010-08.04.2015 (t lk 28).

II kohustuse rikkumine, III kahju tekkimine ja IV põhjuslik seos

50. Hageja leiab, et kostja rikkus kohustust sellega, et esindades nii müüjat OÜ-d C kui ka ostjat

OÜ-d W tegi tehingu, millega müüs OÜ-le C kuuluvad kinnisasjad endaga seotud äriühingule,

so OÜ-le W. Tegu seisnes asjaolus, et kostja sõlmis müügilepingu, milline oli tema esindatavale

(so OÜ-le C) ilmselgelt kahjulik ning kahjustav. Müügileping sõlmiti kostja enda äriühinguga,

millisel puudus vara ja milline oli just selleks tehinguks samal päeval asutatud. Hageja asus

kohtus vara tagasi nõudma ning kohtumenetlus põhjustas hageja õiguseellasele olulised kulud

ning need ongi põhjustatud eelkõige hageja õiguseellase juhatuse liikme (so kostja)

õigusvastasest tegevusest.

Kostja leiab, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, sest kinnistute müügitehing oli

tehtud tasu eest, turutingimustel ja OÜ C huvides. Tahet OÜ-d C kahjustada kostjal polnud.

Kostja on seisukohal, et ringkonnakohus tuvastas (tsiviilasjas nr 2-13-51919) kinnisvaratehingu

tühisuse seoses formaalse minetusega osaniku otsuse vormistamisel ja sellele järgnenud

müügilepingu sõlmimisel (st osaniku nõusolek vaidlusaluse müügitehingu tegemiseks ei olnud

piisavalt konkreetne, konkreetses nõusolekus puudusid tehingu tingimused ja isik, kes tehingus

osaühingut esindab).

Kostja väidab, et OÜ W on tegutsev ettevõte ja äriühingu vara arvelt on võimalik kohtuasja nr

2-13-51919 menetluskulude nõuet rahuldada, mida kinnitab ka äriühingu tekkinud tulu, mille

kohtutäitur Katrin Vellet on täiteasjas nr 031/2017/1965 OÜ W pangakontolt hageja nõude

katteks arestinud.

51. Hageja näeb kahju tekitamist selles, et kostja esindades juhatuse liikmena OÜ-d C on

ebaseadusliku tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, milles on tekkinud olulised

menetluskulud. OÜ C on saanud kahju menetluskulude vormis summas vähemalt 5 931 eurot

(menetluse käigus on see summa vähenenud, kuna täitemenetluse käigus on osa nõudest OÜ W

poolt rahuldatud). Hageja väitel ei saa ta kohtuasja nr 2-13-51919 menetluskulude nõuet OÜ W

vastu käimasoleva täitemenetluse nr 031/2017/1965 raames rahuldada, sest täitemenetlus on

perspektiivitu.

52. Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2020 jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-

18-15788 (t lk 123 jj) on tõendatud, et hageja nõue ei ole aegunud, kostja rikkus OÜ C juhatuse

liikmena hoolsuskohustust ja tekitas sellega OÜ-le C kahju.

Viidatud tsiviilasjas on tegemist analoogilise nõudega samadel alustel samast õigussuhtes

tulenevalt: nimelt loovutas OÜ C osa kahju hüvitamise nõudeid oma endise juhatuse liikme

(kostja) vastu H OÜ-le ja osa käesoleva menetluse hagejale. Tsiviilasjas nr 2-18-15788 oli

samuti kostjaks käesoleva menetluse kostja ja nõude aluseks sama 21.10.2013 tühise tehingu

tõttu OÜ-le C tekitatud kahju.

Kohus leiab, et algsed õigussuhtes osalejad: OÜ C ja kostja on mõlemas menetluses samad,

nõude alus on sama ja ka nõude õiguslik sisu on sama (äriühingu kahju hüvitamise nõue oma

juhatuse liikme vastu).

Seetõttu tsiteerib kohus jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-18-15788 tuvastatut (punktides

36-38) ja leiab, et see tõendab ka käesolev menetluse asjaolusid:

„/…/Apellatsioonkaebuses on apellant jätkuvalt seisukohal, et hagis apellandi vastu esitatud

kahju hüvitamise nõude 5-aastane tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui C osanik Q võttis vastu

01.10.2010 otsuse müüa C kinnistud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole

apellant jätkuvalt eristanud apellandi vastu suunatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid. Hageja väidete järgi tekitas apellant Cle kahju sellega, et müüs äriühingule

kuuluvad kinnistud tühise tehinguga. Kuivõrd hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tekitas

apellant kahju kinnistute müügitehingu sõlmimise tagajärjel, hakkas aegumise kulg asjas

esitatud asjaoludel müügilepingu sõlmimisest. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue

apellandi vastu ei ole aegunud.

37. Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et maakohus järeldas ebaõigesti apellandi poolt C

juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise, kuna kinnisvaratehingu tühisus on

tuvastatud vaid formaalse minetuse tõttu osaniku otsuse vormistamisel. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. 06.12.2016 otsusega (…) tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastas ringkonnakohus,

et 21.03.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava

äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase

majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Ringkonnakohus tuvastas viidatud

lahendis, et 21.03.2013 tehinguga võõrandas apellant C juhatuse liikmena kogu äriühingule

kuuluva kinnisvara ning kuna äriühingu peamiseks tegevusalaks oli kinnisvara üürile andmine

ning käitus, siis on tõendatud hageja väide, et kinnisvaratehingu tegemisel äriühingu

majandustegevus sisuliselt lakkas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjalikult

analüüsinud poolte väiteid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et apellant rikkus C juhatuse

liikmena kohustusi

38.Nõustuda ei saa ka apellandi seisukohaga, et apellant ei tekitanud Cle kahju.

Apellatsioonkaebuses toob apellant esile, et varalist kahju äriühingule ei saanud tekkida, kuna

kinnisasi võõrandati turuhinna eest. Ringkonnakohus osutab, et hageja ei võrdle kahjunõude

esitamisel C varalist olukorda kinnistu müügist saadud hinna ja hüpoteetiliselt tasumisele

kuuluva turuhinna vahena. Hageja kahju nõue baseerub sellel, et apellant, rikkudes äriühingu

juhatuse liikmena oma kohustusi, tekitas äriühingule kahju saamata jäänud tulu näol.

Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates kahju tekkimise põhjendatult./…/“

53. Samas on käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-18-15788 oluline erinevus selles, et

käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja menetluskulu hagejale otseselt tekitanud - hageja kasuks on

OÜ-lt W menetluskulu hüvitus välja mõistetud, seega hageja kahju on juba hüvitatud. Hagejale

tekitab kahju OÜ W, kes ei täida Harju Maakohtu 20.06.2017 menetluskulu välja mõistmise

määrust tsiviilasjas nr 2-13-51929.

54. 10.11.2020 kohtuistungil selgitas hageja, et OÜ W vastu ei saa nõuet enam esitada (temalt

on menetluskulud juba välja mõistetud).

55. Antud juhul ei ole kahju olemasolu selge ka seetõttu, et hageja on esitanud oma nõude

tingimuslikult (mitte solidaarselt OÜ-ga W nagu tsiviilasjas nr 2-18-15788 ) – vaid tingimusel,

et OÜ-lt W täitemenetluse käigus enam laekumisi ei tule ja juhul, kui tuleb, siis selle võrra

väheneb kostja kohustus kahju hüvitada. Kuigi hageja väidab, et edaspidised laekumised on

ebatõenäolised, kuna ka senised laekumised on toimunud hageja enda raha arvelt, kes on täitnud

oma kohustused OÜ W ees, siis on täitemenetluse käigus siiski suur osa nõuet täidetud

(viivisenõuet ligi 1 500 euro ulatuses ja põhinõuet ligi 3 000 euro ulatuses) ja kohtu arvates

pole oluline, kellelt OÜ W on oma tulu teeninud.

56. Seega kohus ei tuvasta käesolevas asjas hagejal kahju olemasolu, millel oleks üheselt

arusaadav põhjuslik seos kostja tegevusega OÜ C juhatuse liikmena 21.10.2013 tehingut tehes.

OÜ W on juba kohustatud hagejale menetluskulu tekkimise hüvitama Harju Maakohtu

20.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51919. Kohtu hinnangul ei saa sama kahju välja

mõista kostjalt kui OÜ C juhatuse liikmelt, sest kahju on hagejale tekitanud OÜ W, kui

menetluses (tsiviilasjas nr 2-13-51919) osalenud isik ja temalt on kahju hüvitis juba välja

mõistetud. Nõuet Y vastu kui OÜ W juhatuse liikme vastu, ei ole käesolevas menetluses

esitatud (kelle tegevus OÜ W juhatuse liikmena võib olla põhjustanud olukorra, kus

täitemenetlus on olnud keskmiselt edukas /üle poole nõudest on täidetud/).

57. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldamata jätta. Kuna kohus ei tuvasta, et

kostjal oleks rahaline kohustus hageja ees, jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue (VÕS § 113

lg 1).

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

58. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

59. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab hageja oma menetluskulud ise ja kostja

menetluskulud jäävad hageja kanda.

60. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022. a otsusega nr 2-18-

14132.