Legislator Case Law & Legislation
2-20-14526/25 AI generated

2-20-14526/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-14526/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II) rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.

Legislator headnote

AI generated

2-20-14526/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II) rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.

Keywords

AI generated
violation of foreign territorial sovereignty gap in legal protection underlying relationship asylum of Sri Lankan nationals Republic of South Africa leave on social grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. august 2021

Tsiviilasja number

2-20-14526

Tsiviilasi

Indrek Valtna avaldus kohtualluvuse kontrollimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Valtna määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Indrek Valtna

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Indrek Viiask (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Juha Mikael Vettanen (sünniaeg X), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Künnap

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Indrek Valtna määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2021. a määrus

menetluskulude

jaotuse,

s.o

maakohtu

määruse

resolutsiooni punkti 3 osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1.

Võtta

menetlusse

Indrek

Valtna

avaldus

kohtualluvuse kindlaksmääramiseks osas, mis puudutab

nõuet Indrek Viiaski vastu.

4.2. Määrata, et Indrek Valtna hagi Indrek Viiaski ja

Juha Mikael Vettaneni vastu, mis tuleneb 21.12.2011. a

sõlmitud lepingust, allub Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale.

4.3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Indrek

Valtna

(avaldaja)

esitas

5. oktoobril

2020

avalduse

kohtualluvuse

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II)

rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.

Selleks on aga vajalik teise seltsinglase, Indrek Viiaski (puudutatud isiku I) nõusolek, kes

vastavat tahteavaldust andnud ei ole. Avaldaja soovib esitada kohtusse hagi seltsingu

lõpetamise kohustuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kuivõrd vaidluses sisaldub ka

välismaine element, on enne mahukat kohtuvaidlust otstarbekas kindlaks määrata kohtualluvus

ning avaldaja palub määrata pädevaks kohtuks Tartu Maakohtu.

2. Puudutatud isik I nõustus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) artikkel 8 p 1 kohaselt allub asi Tartu Maakohtule.

3. Puudutatud isik II leidis, et potentsiaalsele vaidlusele kohaldub Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta

(Rooma I määrus) artikli 4 järgi Soome õigus, mille kohaselt ei ole poolte vahel lepingulisi

suhteid. Kui kohus tuvastab, et lepingulised suhted poolte vahel olid olemas, allub asi Brüsseli

I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt Soome kohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus määras 25. mai 2021. a määrusega, et avaldaja hagi puudutatud isikute I ja

II vastu allub Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 8 p 1 järgi Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku II kanda või alternatiivselt

menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt on asi lahendatud avaldaja kasuks ja puudutatud isiku II kahjuks,

kuivõrd viimane leidis, et asi allub Soome kohtule. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu

2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-11359, p 14). Seetõttu on põhjendamatu jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõige ka seetõttu, et kohtualluvuse

kindlaksmääramise avalduse eesmärk on tuvastada, millisesse kohtusse tuleb pöörduda.

Taotletud määruse tegemisega vaidlus ei lõpe, vaid jätkub algatatavas hagimenetluses. Kui

kohus avaldaja hagi rahuldab, jäetakse menetluskulud kostjate (puudutatud isikute) kanda.

Seetõttu on ilmselt TsMS § 162 lg-ga 4 vastuolus, et ka siis, kui tulevane hagi rahuldatakse,

peaks avaldaja siiski tasuma puudutatud isikute menetluskulud, mis on tekkinud praeguses

menetluses. Seega, kui kohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid puudutatud isiku II

kanda, tuleb need vastavalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd tema oli nõus asja lahendamisega Tartu Maakohtus, ei saa

temalt menetluskulusid nõuda.

7. Puudutatud isik II ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu

määruse resolutsiooni p 3). Muus osas on maakohtu määrus edasikaebeõiguse puudumise tõttu

jõustunud.

10. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult TMS § 172 lg 1 teise lause

tähelepanuta ning menetluskulud avaldaja kanda, kuigi lahend tehti avaldaja kasuks ja

puudutatud isiku II kahjuks. Seega tuleb ka menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda või

alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja

määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud osaliselt.

TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude

jaotamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kaalutlusõigust praegusel juhul kohaselt

teostanud ega muu hulgas põhjendanud, kas kohaldamisele kuulub TsMS § 172 lg 1 esimene

või teine lause. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 172 lg-t 1 kohaldades jätnud

põhjendamata, miks jäävad mitme menetlusosalisega menetluses kulud avaldaja kanda,

rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p-i 8.

TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle

iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise

menetlus vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul

kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb

mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega ei ole ringkonnakohtu

arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja teostas

TsMS § 75 lg 3 järgi avalduse esitamisel enda menetluslikke õigusi. Avaldaja ei esitanud

avaldust põhjendamatult ning saavutas maakohtu menetluses enda soovitud eesmärgi tuvastada

hagi allumine Tartu Maakohtule.

Samas ei ole ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult ka puudutatud

isiku II kanda. Õige on avaldaja viide, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevas

asjas aga ei ole võimalik asuda seisukohale, et asi lahendati puudutatud isiku II kahjuks.

TsMS § 75 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus küsida eeldatava kostja seisukohta taotluse

lahendamise kohta, mida maakohus ka tegi. Küsides Soomes elavalt eeldatavalt kostjalt, kas

hagi tema vastu tuleks esitada Eesti või Soome kohtusse, on loomulik, et argumentatsioon on

kantud soovist lahendada asi lähemas kohtus.

Kuivõrd peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte ning

ringkonnakohus leidis eelnevalt, et ühegi menetlusosalise suhtes pole õiglane jätta

menetluskulusid täielikult tema kanda, jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Kuivõrd puudutatud isikul I, kes nõustus asja lahendamisega Tartu Maakohtus,

esindajat polnud ning seega menetluskulusid ei tekkinud, pole selline lahendus ka tema suhtes

ebaõiglane.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodud seisukohale, et kui

avaldaja pöördub hagiga kohtusse, lahendatakse hagi eraldi menetluses ja seega lahendatakse

eraldi ka hagiga seonduvate menetluskulude küsimus. Käesoleva menetluse kulud ei ole

hagimenetluse kulude osa.

11. Eeltoodut arvesse võttes jäävad ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub seega vajadus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke