2-20-14526/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedkindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II) rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.
Legislator headnote
AI generated2-20-14526/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II) rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 5. august 2021
Tsiviilasja number
2-20-14526
Tsiviilasi
Indrek Valtna avaldus kohtualluvuse kontrollimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Valtna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Indrek Valtna
(isikukood XXXXXXXXXXX)
Vastustajad (puudutatud isikud):
1. Indrek Viiask (isikukood XXXXXXXXXXX)
2. Juha Mikael Vettanen (sünniaeg X), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Paul Künnap
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Indrek Valtna määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2021. a määrus
menetluskulude
jaotuse,
s.o
maakohtu
määruse
resolutsiooni punkti 3 osas.
3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta
menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
4.1.
Võtta
menetlusse
Indrek
Valtna
avaldus
kohtualluvuse kindlaksmääramiseks osas, mis puudutab
nõuet Indrek Viiaski vastu.
4.2. Määrata, et Indrek Valtna hagi Indrek Viiaski ja
Juha Mikael Vettaneni vastu, mis tuleneb 21.12.2011. a
sõlmitud lepingust, allub Tartu Maakohtu Viljandi
kohtumajale.
4.3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5. Jätta
menetluskulud
ringkonnakohtus
menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise
või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
määruskaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Indrek
Valtna
(avaldaja)
esitas
5. oktoobril
2020
avalduse
kohtualluvuse
kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on Juha Mikael Vettanen (puudutatud isik II)
rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleb ta seltsingust välja arvata.
Selleks on aga vajalik teise seltsinglase, Indrek Viiaski (puudutatud isiku I) nõusolek, kes
vastavat tahteavaldust andnud ei ole. Avaldaja soovib esitada kohtusse hagi seltsingu
lõpetamise kohustuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kuivõrd vaidluses sisaldub ka
välismaine element, on enne mahukat kohtuvaidlust otstarbekas kindlaks määrata kohtualluvus
ning avaldaja palub määrata pädevaks kohtuks Tartu Maakohtu.
2. Puudutatud isik I nõustus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
(Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) artikkel 8 p 1 kohaselt allub asi Tartu Maakohtule.
3. Puudutatud isik II leidis, et potentsiaalsele vaidlusele kohaldub Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta
(Rooma I määrus) artikli 4 järgi Soome õigus, mille kohaselt ei ole poolte vahel lepingulisi
suhteid. Kui kohus tuvastab, et lepingulised suhted poolte vahel olid olemas, allub asi Brüsseli
I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt Soome kohtule.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus määras 25. mai 2021. a määrusega, et avaldaja hagi puudutatud isikute I ja
II vastu allub Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 8 p 1 järgi Tartu Maakohtu Viljandi
kohtumajale.
Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning teha tühistatud osas uus
määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku II kanda või alternatiivselt
menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebuse kohaselt on asi lahendatud avaldaja kasuks ja puudutatud isiku II kahjuks,
kuivõrd viimane leidis, et asi allub Soome kohtule. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses
on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu
2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas
nr 2-18-11359, p 14). Seetõttu on põhjendamatu jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõige ka seetõttu, et kohtualluvuse
kindlaksmääramise avalduse eesmärk on tuvastada, millisesse kohtusse tuleb pöörduda.
Taotletud määruse tegemisega vaidlus ei lõpe, vaid jätkub algatatavas hagimenetluses. Kui
kohus avaldaja hagi rahuldab, jäetakse menetluskulud kostjate (puudutatud isikute) kanda.
Seetõttu on ilmselt TsMS § 162 lg-ga 4 vastuolus, et ka siis, kui tulevane hagi rahuldatakse,
peaks avaldaja siiski tasuma puudutatud isikute menetluskulud, mis on tekkinud praeguses
menetluses. Seega, kui kohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid puudutatud isiku II
kanda, tuleb need vastavalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetlusosaliste endi kanda.
6. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd tema oli nõus asja lahendamisega Tartu Maakohtus, ei saa
temalt menetluskulusid nõuda.
7. Puudutatud isik II ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb
TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse
resolutsiooni p 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures
kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal
maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu
määruse resolutsiooni p 3). Muus osas on maakohtu määrus edasikaebeõiguse puudumise tõttu
jõustunud.
10. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult TMS § 172 lg 1 teise lause
tähelepanuta ning menetluskulud avaldaja kanda, kuigi lahend tehti avaldaja kasuks ja
puudutatud isiku II kahjuks. Seega tuleb ka menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda või
alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja
määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud osaliselt.
TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude
jaotamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kaalutlusõigust praegusel juhul kohaselt
teostanud ega muu hulgas põhjendanud, kas kohaldamisele kuulub TsMS § 172 lg 1 esimene
või teine lause. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 172 lg-t 1 kohaldades jätnud
põhjendamata, miks jäävad mitme menetlusosalisega menetluses kulud avaldaja kanda,
rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p-i 8.
TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle
iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise
menetlus vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul
kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb
mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni
menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see
menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega ei ole ringkonnakohtu
arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja teostas
TsMS § 75 lg 3 järgi avalduse esitamisel enda menetluslikke õigusi. Avaldaja ei esitanud
avaldust põhjendamatult ning saavutas maakohtu menetluses enda soovitud eesmärgi tuvastada
hagi allumine Tartu Maakohtule.
Samas ei ole ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult ka puudutatud
isiku II kanda. Õige on avaldaja viide, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on
üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevas
asjas aga ei ole võimalik asuda seisukohale, et asi lahendati puudutatud isiku II kahjuks.
TsMS § 75 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus küsida eeldatava kostja seisukohta taotluse
lahendamise kohta, mida maakohus ka tegi. Küsides Soomes elavalt eeldatavalt kostjalt, kas
hagi tema vastu tuleks esitada Eesti või Soome kohtusse, on loomulik, et argumentatsioon on
kantud soovist lahendada asi lähemas kohtus.
Kuivõrd peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte ning
ringkonnakohus leidis eelnevalt, et ühegi menetlusosalise suhtes pole õiglane jätta
menetluskulusid täielikult tema kanda, jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste
endi kanda. Kuivõrd puudutatud isikul I, kes nõustus asja lahendamisega Tartu Maakohtus,
esindajat polnud ning seega menetluskulusid ei tekkinud, pole selline lahendus ka tema suhtes
ebaõiglane.
Täiendavalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodud seisukohale, et kui
avaldaja pöördub hagiga kohtusse, lahendatakse hagi eraldi menetluses ja seega lahendatakse
eraldi ka hagiga seonduvate menetluskulude küsimus. Käesoleva menetluse kulud ei ole
hagimenetluse kulude osa.
11. Eeltoodut arvesse võttes jäävad ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub seega vajadus.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke