2-21-10130/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-10130

Tsiviilasi

R. V. hagi N. V. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja: N. V. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata R. V. hagi N. V. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud R. V. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte R. V. .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. R. V. (hageja) esitas 25. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi N. V. (kostja) vastu täisealisele

lapsele elatise väljamõistmiseks.

2. Kohus jättis 1. juuli 2021 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale 14-päevase tähtaja

järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: 1) lapse vajaduste täpsustamiseks; 2) elatise summa

täpsustamiseks; 3) õppeasutuses õppimise kohta tõendi esitamiseks.

3. Kohtu määratud ajaks ei ole hageja puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on kostja täisealine laps, kes taotleb kostjalt elatise väljamõistmist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei

suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada,

et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei

ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt

Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).

Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Järelikult tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha,

millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad.

5. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtunud, millised on hageja vajadused. Samuti ei

nähtunud hagiavaldusest, kas ja kus hageja praegusel ajal õpib. Lisaks selgitas kohus seda, et

elatise miimummäär (2021. aastal 292 eurot) kehtib üksnes alaealisele lapsele väljamõistetatava

elatise puhul. Eelneva tõttu palus kohus 1. juuli 2021 puuduste kõrvaldamise määruses hagejal

täpsustada, millised on tema vajadused ning millist elatist ta soovib kostjalt saada. Samuti tuli

hagejal esitada tõend õppeasutuses õppimise kohta.

6. Hageja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte 1. juulil 2021. Kohtu määratud tähtajaks

(15. juuliks 2021) ega ka hiljem ei ole hageja puudusi kõrvaldanud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki (kostjalt elatise

väljamõistmist) saavutada. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmise eelduseks on lapse

õppimine. Samuti tuleb kohtul hinnata täisealise lapse vajadusi ja tema tavalist elulaadi. Hageja

ei ole kohtu määratud tähtajaks neid asjaolusid täpsustanud. Lisaks ei ole hageja ka täpsustanud,

millist elatist ta soovib kostjalt saada. Eelneva tõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

7. Kohus selgitab järgmist. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 6). Eelnev tähendab, et hagejal on õigus esitada kohtule uus hagi.

8. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega kostja seisukohta küsinud, ei ole

ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

9. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 372 lg 5 alusel saab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik