2-21-6576/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-21-6576

Määruse tegemise aeg ja koht

30.juuli 2021 kell 13.30, Pärnu

Tsiviilasi

Võlgniku XX pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik:

XX

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht xxx, e-post: xxx); lepinguline esindaja: Andrus

Post (e-post: andju@le.ee)

Ajutine haldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert,

asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel

44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. XX pankrotiavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja XX (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 30.juuli. 2021 kell 13.30.

3. Nimetada XX pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. XX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. augustil 2021 algusega kell 11.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).

5. Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega

kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande

andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 16. augustil 2021 kell 11.00.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses

on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast

nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei

ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki

seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x

eurot).

9. Menetluskulud jäävad XX kanda.

2-21-6576

10. Maksta XX ajutise pankrotihalduri tasu katteks x eurot (s.h tasu eurot ja käibemaks 20%

summas eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le

(arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur

Andrus Õnnik tegutseb.

11. Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x

eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XX pankrotivara

arvelt.

12. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

27.04.2021 saabus Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavaldus. Kohus jättis pankrotiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Võlgniku lepinguline esindaja kohtu nõudmisel täiendas

avaldust. 28.06.2021 võlgnik esitas täiendatud ja omakäeliselt allkirjastatud vara nimekirja.

Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise

põhjenduste kohaselt XX sattus võlgadesse umbes 2013. aastast, eelnevalt soetatud

kiirlaenudest. Võlgnik oli umbes 2017.aastani abielus CC, perre sündis kaks last. Esimene laen

sai võetud enne esimese lapse kooli minekut. Võlgnik ja tema abikaasa olid teinud korteris

remonti, et tagada inimlikke elamistingimusi. Korter oli ostetud pangalaenuga. Samas oli vaja

soetada kooliminevale lapsele kooliasju. Eelnevalt kaotas laste ema töö ja maksed, kohustused

jäid kõik võlgniku kanda. Võeti kiirlaene, mis tundus olukorra heaks lahenduseks. Algul asi

toimis, aga kohustused olid aina suuremad. Palk ei võimaldanud kõike maksta ja nii tekkisid

raskused. Pere lagunes. Korter läks oksjonile ja võlgnik jäi oma võlgadega. Võlgnik on aru

saanud, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed

eluotsused, ebapüsivad peresuhted ja laiemalt oskamatus ennast ära majandada (st ülejõukäivate

kohustuste võtmine, et tasuda arveid).

Võlgniku varaks on osa ühisomandis olevast kinnistust, asukohaga xxx, registriosa numbriga

xxxxxx, selle turuväärtuseks võlgnik hindab ca 4000 eurot. Muud realiseeritavat vallas- või

kinnisvara avaldajal ei ole. XX töötab xx-s xxxxxxx ja tema netotöötasu on ca 750-900 eurot

(olenevalt kuust).

Võlgnik omab osakuid II pensionisambas, kuid ta ei ole teinud avaldust pensionisambast

lahkumiseks. Võlgniku nimele on registreeritud 2 sõidukit, kuid mõlemad sõidukid on müüdud

ca 2016.a. xxxxxxxxx ei olnud enam müümise hetkel sõidukorras, võlgnik müüs selle

varuosadeks. xxxxx on võlgnik näinud ca 4 aastat tagasi xxxxxxxxxx tänaval ja auto oli

sõidukõlbmatu (avariiline). Kahjuks jäi mõlemad sõidukid registrist maha võtmata.

Võlgnik elab 1- toalises korteris (xxx). Kõik korteriga seotud kulud kannab tööandja. Võlgnikul

kulub enda ülalpidamiseks ühes kuus umbes 300-350 eurot (toit, riided, sidekulud). Võlgnik ei

ole endale uut elukaaslast leidnud. Elatist ei ole CC võlgnikult välja nõudnud, võlgnik maksab

elatist vabatahtlikult, mille suurus keskmiselt on 150-200 eurot kuus, vahel ostab lapsele ka asju

(riideid, jalanõusid jms). CC suhtes on samuti välja kuulutatud pankrot.

Võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 13 341,17 eurot. Paljudele

võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse

esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse

kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid

(kohtutäiturite tasud).

XX leiab, et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees, võlgnik on

maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

XX palub välja kuulutada tema eraisiku pankrot ja pankrotimenetluse järel algatada menetlus

tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik kinnitab, et talle

2-21-6576

ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab, et

kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

01.07.2021 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Andrus Õnniku.

Ajutise halduri 28.07.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku varade väärtuseks 0 eurot:

- ühisomand xxx kinnistule (xxxxxx), xxx. Ühisomanik on tema ema T.K.. Kinnistu suurus

14 042m2, 100% elamumaa. Kinnistul asuvad 1939. aastal valminud elamu (79,7m2 suletud

netopinnaga) ning kelder, laut, kuur, saun ja puurkaev. Kinnistust 9490m2 on haritav maa ja

ülejäänud õuemaa ning rohumaa. Võlgnik on kinnistu ühisomanikuks saanud oma isa järel

pärimise teel ning võlgnikul on õigus ¼-le ühisomandi osast ( ühisomanikust emale kuulub

omandiõiguse tunnistuse alusel ½ osa ja pool pärimisele kuulunud ½ osast kinnistust).

Võlgnikule kuuluva ühisosa müügiks tuleks saavutada kokkulepe teise ühisomanikuga või

ühisomand kohtu kaudu jagada. Avalduses on võlgnik hinnanud talle kuuluva ühisomandi

väärtuseks 4000€, kuid on täiesti ebaselge, millele tuginedes on taoline väärtus leitud. Müük

sõltub erinevatest asjaoludest, sh kolmanda isiku otsustest, käesoleval ajal ei ole teada, kas,

kuidas ja mis hinnaga kinnistu ühisomandiosa müüa õnnestub. Kinnistu osalisel (1/4 osa) müügil

sellel ilmselt mõistlik turuväärtus puudub ja seetõttu on praegusel hetkel väärtuseks hinnatud

0,00€.

- töötasu xxxxxxx xx-st keskmiselt 1200 €/kuus (bruto). Tasu on kuude lõikes erinev, arestitav

osa sõltub iga konkreetse kuu laekumisest. Sissetuleku arestimisel tuleb arvestada, et tal on 2

alaealist last.

- konto jääk Swedbank AS-is 99,88€ väärtuseks on loetud 0,00€, kuna käesoleval hetkel pole

teada, kas tegemist on arestitava või mittearestitava summaga.

- Swedbank Pensionifond K60 9731.448 osakut. Kuna võlgnik ei ole esitanud osakute

tagasivõtmise avaldust, ei saa neile pankrotimenetluses nõuet pöörata ja osakuid ei ole loetud

pankrotivara hulka.

- Sõiduauto xxxxxxxxxx xxxxxx xxx, registrimärk xxxxx, 1992vl, sõiduk omandatud

10.01.2014, registrikanne peatatud 31.12.2016. Puuduvad liikluskindlustus ja tehnoülevaatus.

Võlgnikule ei ole sõiduki asukoht teada. Ajavahemikul 09.03.2016-15.04.2019 on sõidukile

seatud kohtutäiturite poolt 4 käsutamise keelumärget ning 05.07.2021 käsutamise keelumärge

ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõiduki asukoha väljaselgitamine ei ole otstarbekohane, kuna

sõiduki vanust arvestades ei omaks ta mingit turuväärtust.

- Sõiduauto xxxx xxxxx xxxxxxx, registrimärk xxxxxx, 2001vl, omandatud 28.08.2012,

registrikanne peatatud 05.12.2016. Puuduvad liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Võlgnikule ei

ole sõiduki asukoht teada.

Ajavahemikul 09.03.2016-15.04.2019 on sõidukile seatud kohtutäiturite poolt 4 käsutamise

keelumärget ning 05.07.2021 käsutamise keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks.

Sõiduki asukoha väljaselgitamine ei ole otstarbekohane, kuna sõiduki vanust arvestades ei omaks

ta mingit turuväärtust.

- Võlgnik on teatanud, et talle kuulub televiisor väärtusega 50 € ja sülearvuti väärtusega 100€.

Pankrotimenetluses tuleb selgitada, mis seisukorras nimetatud varad tegelikult on ja milline

võiks olla nende müügiperspektiiv.

- Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intressi 3,60€ pole võimalik selle väiksuse tõttu

kasutada.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 12 677,44 eurot:

jrk. Võlausaldaja ja nõude alus

Nõue

1. Swedbank AS, kaardi kuutasud kokku. On muutunud sissenõutavaks.

Panga teatise kohaselt muid kohustusi võlgnikul ei ole, s.t, et eluasemelaen

90,88 €

2-21-6576

on tasutud (olemasolevatel andmetel Soo 10-2 korteri enampakkumisel

müügist saadud vahenditest).

2. Nord Collect OÜ, aluseks 07.06.2017 maksekäsk ts asjas nr 2-17-108443,

on muutunud sissenõutavaks.

467,74 €

3. Elisa Teleteenused AS, (Julianus Inkasso OÜ menetluses), on muutunud

sissenõutavaks.

314,40 €

4. Aktiva Finants OÜ, (Julianus Inkasso OÜ menetluses), sh

-

957,75 € omandatud BB Finance OÜ-lt

-

2558,99 € omandatud IPF Digital AS-ilt, aluseks 14.02.2019

kohtumäärus ts asjas nr 2-18-121220

On muutunud sissenõutavaks.

3516,74 €

5. MiniCredit AS (pankrotis), (Julianus Inkasso OÜ menetluses), aluseks

12.02.2019 kohtumäärus ts asjas nr 2-18-126830. On muutunud

sissenõutavaks.

1290,95 €

6. Placet Group OÜ, nõude aluseks maksekäsk ts asjas nr 2-15-112521, on

muutunud sissenõutavaks.

30,63 €

7. KÜ Soo tn.10, aluseks 06.02.20217 kohtumäärus ts asjas nr 2-16-128652

(kohtutäituri andmetel). Nõue on muutunud sissenõutavaks.

2336,64 €

8. Omega Invest OÜ, aluseks 05.01.2016 kohtumäärus ts asjas nr

2-15-124416 (kohtutäituri andmetel). On muutunud sissenõutavaks.

2348,01 €

9. Kohtutäitur Enno Kermiku täituri tasu nõue

600,08 €

10. Kohtutäitur Rannar Liitmaa täituri tasu nõue

190,85 €

11. Kohtutäitur Rocki Alberti täituri tasu nõue 3-s asjas kokku

1490,52 €

Ajutise halduri kogutud andmed võlgniku vara ja võlgade kohta erinevad pankroti-avalduses

esitatust järgmises:

1) Avalduses ei ole võlausaldajate hulgas näidatud Elisa Teleteenused AS-i, Swedbank AS-i ja

Placet Group OÜ-d.

2) Avalduses esitatud nõuete summad on üldreeglina suuremad, kui tegelikud nõuded ( ilmselt

on avalduses aluseks võetud täitemenetluse register, milles pole nõuete tasumisi üldreeglina

kajastatud). Kokku on avalduses esitatud nõuete summa 663,73€ suurem, kui ajutisele haldurile

teatatud summa.

3) Avalduses puudub info nõuete sissenõutavuse kohta ( PankrS § 1 lg 2) ning täitemenetluste ja

täitemenetlustes toimuvate enampakkumiste kohta, avalduse esitamise seisuga, et kohus saaks

otsustada täitetoimingute/ täitemenetluste jätkamise ( PankrS § 17 lg 3 ja § 31 lg 6).

XX teadaolevad kohustused kokku on 12 677,44 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks.

Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Võlgnikule

kuulub ühisomandiosana ¼ osa kinnisasjast. Käesoleval ajal ei ole teada, kas, kuidas ja mis

hinnaga kinnistu ühisomandiosa müüa õnnestub. Võlgnik töötab ning tema 2021. aasta senine

keskmine brutosissetulek on ca 1200€/kuus. Arvestades, et tal on 2 alaealist last, on tema

sissetulekut lubatud arestida keskmiselt ca 75 €/kuus.

Juhul, kui refinantseerida kõik kohustused üheks laenuks, siis ca 12 677€ suuruse laenu

(intressiga 5% aastas, tähtajaga 6 aastat) annuiteetmakse oleks ca 200€. Selline makse oleks

võlgnikule jõukohane, kuid ükski pikaajalisi ja mõistliku intressiga laene väljastav

finantseerimisasutus ei anna laenu pikaajaliste laenuvõlgnevustega isikule. Arvestades võlgade

summat ja seda, et võlgnik omab mõistliku tasuga töökohta, oleks võinud käesoleval juhul olla

arutusel ka võlgade ümberkujundamine. XX võlausaldajate nimekirja ja üldist praktikat

arvestades on selge, et suurem osa võlausaldajaid võlgade ümberkujundamisega, sh 6 aastase

tähtajaga, ei nõustuks ning võlgnikule jõukohase kava kinnitamine ei õnnestu. Seega oleks

võlgade ümberkujundamise menetluse läbirääkimised kulutanud vaid asjatult aega ning

mõistlikum oli esitada pankrotiavaldus.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks oma maksevõimet ületavate

2-21-6576

laenude vastutustundetu võtmine. Maksejõuetuse tekkimisele aitasid võlgniku sõnul kaasa

töökoha vahetus ning abielulahutus.

Võlgniku sõnul tekkisid tal makseraskused juba 2013. aastal. Kohtu kaudu asusid võlausaldajad

nõudeid sisse nõudma 2015. aastal ja esitama täitemenetluste avaldusi 2016.a alguses. Eeltoodust

lähtuvalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2016 aasta alguses.

Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo

tunnuseid ei tuvastatud.

Täitemenetluses on 07.01.2020 lõppenud enampakkumisel (so ca 1,5 aastat enne ajutise halduri

nimetamist) müüdud võlgnikule kuulunud korteriomand, asukohaga xxx. Esialgsetel andmetel ei

esine korteri müügil tagasivõidetava tehingu tunnuseid, kuna teistel võlausaldajatel oli võimalus

menetluses osaleda.

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat

(ehk PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 12 677,44 €, mis on täies ulatuses muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 0,00 €. Võlgnik töötab, kuid

tema sissetulekut on võimalik arestida vaid vähesel määral.

Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine

haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiseaduse § 13 kohaselt põhistanud. Võlgnik tunnistab

avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4

eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. XX on koos

pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged ning

lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused.

Haldur taotleb kinnitada ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x

eurot), millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada menetlusabi korras

riigi vahendite arvelt ja x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot (kokku x eurot) mõista välja

pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt

sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida

pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.

2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik XX on maksejõuetu ja see ei ole

ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi

2-21-6576

eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis

võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt

12 677,44 euro ulatuse, mis on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni

pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Võlgniku varade väärtuseks on ajutine

haldur hinnanud 0 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, võlgniku sissetulekud ei ole kõigi

kohustuste täitmiseks piisavad. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime

paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole.

3. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele –

ebamõistlikud otsused ja maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste

kandmiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu.

4. Võlgnikule ühisomandina kuuluva kinnisasja osa realiseerimise võimalikkus ja selle turuväärtus

selgub pankrotimenetluse käigus. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku

omandiosa ei ole ilmselt võimalik võõrandada ühisomandiosana, vaid ühisomand tuleks eelnevalt

lõpetada. Ei ole välistatud, et omandiosa väärtus oluliselt ei ületa selle võõrandamiseks tehtava

menetluse kulusid. Võlgnik saab ka sissetulekut, millest on aga pankrotivarasse võimalik kinni

pidada väga väike osa. Seega sisuliselt on praegu tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub vara ja

piisav sissetulek nii pankrotimenetluse kulude tasumiseks kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei

esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu

oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes

kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.

5. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus

kohustab XXt vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut.

6. PankrS § 91 lg 1 järgi kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse

lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Kohtule ei ole teada, et XX tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise

isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus XX suhtes ärikeelu kohaldamist vajalikuks ei pea.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda.

Ajutise halduri tasu

8. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

2-21-6576

9. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud

PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi x minutit. PankrS § 23 lg 2 kohaselt

katab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud kulud, seal hulgas kulud büroo pidamisele ja

sidekulud. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele

lisandub käibemaks.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb ajutine haldur tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning jätta

ülejäänud osas ajutise halduri tasu võlgniku kanda pankrotivara arvelt.

10. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x

eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud

dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise

halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi ja x minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine

haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara

olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. PankrS § 23 lg 2 kohaselt ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Praegu kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x

eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11

sätestatust.

Kohus leiab, et Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus erinevaid

kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning

halduri kutseoskustega. Nagu eelnevalt märgitud, sisaldab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega

seotud üldisi kulusid.

11. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11

käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus

menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest

vabastamise taotluse. Praeguses asjas pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendeid ei ole

ning kohus kuulutab pankroti välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotleb pärast pankrotimenetlust

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

12. Kõike eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (x eurot +

käibemaks), mille katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot kohus mõistab välja riigi

vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osas, summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot

käibemaks), jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel

kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik