3-21-1299/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1299

Haldusasi

KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad

kaebus Harku Vallavalitsuse 14. mai 2021. a otsusega nr

118 antud ehitusloa tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – KG, MH, KK, PL, KN, AS, OÜ Raivo Karu

ja Pojad, esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov ja

Vitali Šipilov

Vastustaja – Harku vald, esindaja Hannes Raudleht

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja

Johanna Jürima

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Harku valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

toimikusse

määruskaebuse,

Harku

valla

16.07.2021

ja

28.07.2021

menetlusdokumentide ning kaebajate 15.07.2021 vastuse lisad digitaalse toimiku

lehekülgedel 809–867, 903–906, 917–957, 965.

2. Jätta Harku valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2021

määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-21-1299 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MH-le, KK-le, KN-le, KG-le, AS-le, PL-le ning OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluvad

kinnistud Kivimäe, Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval Muraste külas Harku vallas Harju

maakonnas, mis jäävad Kolmiku tänava L3 (katastritunnus 19801:001:0450) ja Meriküla tee

maaüksusel (katastritunnus 19801:001:2031) asuvast keerdtrepist/vaateplatvormist 10–900 m

kaugusele. Keerdtrepp/vaateplatvorm ühendab klindipealsel asuvat Murastet ja klindialusel

asuvat Meriküla. Keerdtrepp/vaateplatvorm ei vasta ohutusnõuetele, mistõttu on see

avalikkusele suletud. Keerdtrepp/vaatetorn paikneb Muraste looduskaitsealal, kus on

tgevuspiirangud ette nähtud Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrusega nr 220 „Muraste

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri). Muraste looduskaitseala

kuulub kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku.

3-21-1299

2(8)

2. Harku Vallavalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile 11.01.2021 taotluse kaitse-eeskirja §

4 lg 7 p 6 täiendamiseks, et lubada rajatise püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks. Harku

Vallavalitsus soovib keerdtrepi/vaateplatvormi asemele püstitada avalikuks kasutamiseks

mõeldud lifti ja trepiga vaateplatvormi.

3. Keskkonnaamet (KeA) andis 05.03.2021 kirjaga tingimusliku nõusoleku Muraste allapääsu

ehitamiseks, leides, et keskkonnamõjusid ei ole vaja hinnata.

4. Harku Vallavalitsus jättis 16.03.2021 korraldusega nr 198 keskkonnamõju hindamise

algatamata.

5. Keskkonnaminister algatas 13.05.2021 menetluse kaitse-eeskirja muutmiseks. Kaitse-

eeskirja muutmise eelnõu avalikustati 14.–30.06.2021.

6. Harku Vallavalitsus andis 14.05.2021 otsusega nr 118 ehitusloa Kolmiku tänava allapääsu

püstitamiseks (p 1) ning kohustas projekteerimise järgnevad etapid kooskõlastama KeA-ga.

Otsuse järgi võib ehitustegevusega alustada pärast Muraste looduskaitseala kaitsekorra

muudatuse jõustumist (p 2). Kavandatava allapääsu ehitisealune pind on 160,10 m2, kõrgus

34,40 m, pikkus 46 m ja laius 7,10 m.

7. KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule

14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa

tühistamiseks.

1) Ehitusluba rikub kaebajate omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale. Lifti ehitamise ja kasutamise tagajärjel suureneb piirkonnas müra,

liiklus ja parkimine ning väheneb turvalisus. Meriküla kool asub Murastest autoga 8 km

kaugusel, liftiga 1,5 km kaugusel. Kohalikud tänavad ei tule liikluskoormuse kasvuga ning

parkimisega toime. Sellest tulenevad kahjulikud mõjud rohekoridorile. Kehtivate planeeringute

järgi on piirkond rahulik ala, mille teed on ette nähtud kohalikele elanikele.

2) Tulenevalt looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 4 p-st 6 ei tohtinud ehitusluba anda enne

kaitse-eeskirja muutmist. Ehitusloa andmine enne kaitse-eeskirja muutmist tähendab seda, et ei

hinnata selle mõju looduskaitsealale, sh võimalikke alternatiivseid asukohti. Tegemist pole

ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-s 3 toodud lubatud kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimus on

ebaselge.

3) Ehitusloas ei ole hinnatud kooskõla kaitseala kaitse-eesmärkide ja kaitse-eeskirjaga. Maa-

alal kehtib range kaitserežiim, kuhu ehitiste püstitamine on üldjuhul keelatud. Analüüsi ei

asenda KeA kooskõlastus. Hinnatud ei ole, kas ehitamine on vajalik looduskaitseala

säilitamiseks ega kahjusta seda (LKS § 30 lg 4 p 6).

4) Olemasolevat keerdtreppi ei ehitata ümber. Lift ei sarnane olemasoleva ehitisega, muutunud

on nii maht kui arhitektuuriline lahendus. Kavandatakse turismiobjekti. Kaitse-eeskirjas on

lubatud püstitada vaid rajatist, kuid lifti näol on tegemist hoonega. Sellel on katus ja siseruum.

5) Hoone ehitusloa andmiseks puudus KeA kooskõlastus. Tingimuslik kooskõlastus on antud

rajatise (allapääsu) rajamiseks. Kooskõlastuse andmine enne kaitse-eeskirja muutmist on

vastuolus kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p-ga 8 ja LKS § 14 lg 1 p-ga 8.

6) Lifti ehitamine on vastuolus üld- ja detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette

keerdtrepi/vaateplatvormi, kus asub kanalisatsioonitorustik. Lift spordi- ja puhkerajatisena ei

vasta transpordimaa sihtotstarbele. Kohalikud teed ei ole mõeldud laiemale avalikkusele

kasutamiseks. Lift on olulise avaliku huviga rajatis, mille ehitamine eeldab detailplaneeringu

koostamist. See on kavandatud turismiobjektina ning Meriküla kooli teenindamiseks.

Üldplaneeringu järgi võib kinnistule ehitada vaid tehnilisi kommunikatsioone.

3-21-1299

3(8)

7) Lifti püstitamine ei ole kooskõlas Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja selle kaitse-

eesmärkidega, samuti Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega. Kahjustatakse seal asuvat

rohekoridori, sest väheneb selle pindala. Seejuures ei ole oluline, kas lift asub elupaigatüübil.

Keskkonnamõju on jäetud õigusvastaselt hindamata. Lifti ehitamisel ja kasutamisel on oluline

keskkonnamõju.

8) Vastustaja pole kaalunud allapääsule alternatiive, mis kahjustaks kohalikke elanikke ja

looduskaitseala

vähem.

Lift

erineb

väljakujunenud

taristust

ning

kahjustab

ebaproportsionaalselt ühe piirkonna elanikke. Vanemad on edukalt vaidlustanud Meriküla

Õppe- ja Spordikeskuse kasutamise õppehoonena (haldusasi nr 3-20-1100).

9) Keskkonnaministeeriumi esindaja ei olnud erapooletu, sest tema elukoht on ühe alternatiivse

juurdepääsu lähedal. Tal oli huvi, et allapääsu ei rajataks tema elukoha lähedale.

10)

Ehitusluba ei ole vaidlusaluste küsimuste osas põhjendatud.

8. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus 14.05.2021 otsuse nr 118 kehtivuse

peatamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib lifti kohtumenetluse ajal valmis ehitada.

Ehitise valmimisel lõpeb ehitusloa kehtivus ning seda ei saa tühistada. Lifti püstitamiseks ei

anta haldusakte, mida kaebajad saaksid vaidlustada. Võimalus nõuda hiljem kahju hüvitamist

ei ole kaebajate õiguste kaitseks tõhus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ka avalikes

huvides, sest ehitusloa õigusvastasuse korral on ehitustegevus õigusvastane. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute huve.

9. Harku vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebusel ei ole edulootust. Kaitse-eeskiri ei keela anda ehitusluba enne kaitse-eeskirja

muudatuste jõustumist. Kavandatav ehitis on rajatis, mitte hoone. Keskkonnakahju tekkimine

on tõendamata. Kahju tekkimist aitab vältida see, et järgnevad projekteerimisetapid tuleb

KeA-ga kooskõlastada. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järgi ei avalda kavandatud

tegevus olulist mõju kaitsealale, elupaigatüüpidele ega kaitse-eesmärkidele. Kaitse-eeskirja

muutmise väljatöötamise kavatsuses on KeA kaebajate vastuväidetele vastanud. Trepi-lifti

rajamine on kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-ga 7. Trepi ja lifti ehitamine

on üld- ja detailplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu järgi pääseb klindiservalt

mereäärsele puhkealale.

Alternatiivseid juurdepääsuteid ei ole võimalik rajada. Lahenduse valiku tingisid ala ranged

looduskaitselised piirangud ning suur kõrguste vahe. Avalik võim ei ole rikkunud erapooletuse

põhimõtet. Otsuses on selgitatud, miks ei ole võimalik rajada allapääsu Tüve tänavalt, sh on

trepi-lifti juurdepääsutee ala transpordimaa, see on valla omandis ja maa-ala on piisavalt suur.

Lift tagab liikumisvõimaluse jalgratastega, lapsevankriga ja puuetega inimestele. Kaebajate

õiguste riive on samal ajal vähene. Ehitusala lähiümbruses paikneb üks kasutatav elamu.

Ülejäänud maaüksustel hooned puuduvad või on nende ehitamine pooleli. Kolmiku tänaval

asuvate elamute õued ei ole avatud, need on piiratud ja haljastatud. Kolmiku tänav on elurajooni

keskne tänav, mistõttu tuleb arvestada liiklusega kaasneva müra ja privaatsuse riivega. Lifti

ehitamine ei suurenda oluliselt liiklust, vaid parandab liikumisvõimalusi. See on kergliiklustee

jätk. Lift ei ole mõeldud turismiobjekti, monumendi ega maamärgina. Kaebajatel on võimalik

vaidlustada kasutusteatisega nõustumist. Ehitusloas on ehitamise ja kasutamisega kaasnevat

vajalikul määral põhjendatud.

Avalikkusel on huvi trepi-lifti rajamise vastu. Kohalikud elanikud, samuti Meriküla Spordi- ja

Õppekeskuse kasutajad vajavad aastaringselt kasutatavat ühendusteed. Asukohale ei ole

alternatiive. Kaebajatest PL on vastu õppetööle Meriküla hoones. Trepi-lifti vastu seisjatest

kolmandik ei ole Harku valla elanikud. Trepi-lifti ehitamist toetatakse, kuid selle seisukoha

omajad ei ole nii aktiivsed kui vastased.

3-21-1299

4(8)

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

ja peatas Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsuse nr 118 kehtivuse (resolutsiooni p 1).

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei pruugi põhivaidluse positiivne lahendus olla kaebajate

õiguste kaitseks tõhus. Ehitusloa õigusvastasuse korral tuleb kaaluda selle kehtetuks

tunnistamist või muutmist (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32).

Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 8 järgi on kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud ehitusloa

andmine. KeA ei andnud 07.12.2020 kirjaga nr 7-9/20/16692-4 nõusolekut Harku vallas

Merikülas Meriküla tee // Muraste küla, Kolmiku tänav L3 kinnistul lifti ja keerdtrepi ehitusloa

väljastamiseks. KeA kooskõlastas 05.03.2021 ehitusloa tingimuslikult nii, et projekti saab viia

ellu siis, kui on jõustunud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatus. See tingimus ei ole

täidetud. Keskkonnaministeerium ei ole LKS § 9 lg 1 kohast menetlust algatanud ega avaldanud

LKS § 9 lg 3 kohast teadet. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist (negatiivset mõju

kaebajate omandile ja keskkonnale, sh

rahu ja (liiklus)turvalisuse vähenemine,

parkimisprobleemid, visuaalsed mõjutused) kontrollitakse asja läbivaatamisel. Trepi-lifti

rajamine on avalikes huvides, kuid avalikkusel on ka huvi keskkonnakaitse ja õiguspärase

haldusmenetluse vastu. Kogutud tõendite ja seisukohtade põhjal võib kaebajate õigusi pidada

kaalukamaks kui avalikku huvi ehitusloa realiseerimise vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Harku vald palub määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu

22.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisel palub vastustaja alternatiivselt

asendada kohaldatud abinõu vähemkoormava abinõuga: a) määrata, et esialgse õiguskaitse

taotlus vaadatakse läbi kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisel, millest vastustaja on kohustatud

kohut teavitama; b) keelata ehitusloas ette nähtud Kolmiku tn allapääsu püstitamine; c) peatada

ehitusloa kehtivus kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisest arvates.

KeA on varasemat seisukohta muutnud, sest ehitusloa andmisel oli olukord teine. Ehitise

asukohta nihutati klindiastangust eemale, kus ei asu kaitstavat elupaigatüüpi. Samuti täiendati

keskkonnamõju eelhinnangut. KeA on andnud tingimusliku nõusoleku. Ehitusprojekti

elluviimine ei eelda, et KeA annaks täiendava nõusoleku. Põhjendatud ei ole eristada kaitse-

eeskirja § 5 lg 2 p-s 7 ja LKS § 14 lg 1 p-s 8 nimetatud nõusolekut ja EhS § 42 lg-s 2 ja lg 7

p-s 7 sätestatud kooskõlastust. Kõrvaltingimuse tõttu on ehitusluba õiguspärane. Eristada tuleb

ehitusloa kehtivust ja sellest tuleneva õiguse tekkimist. Ehitustegevusega alustamine on piiratud

kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisega. Ehitusloa kehtimisel on võimalik hakata projekti

koostama. Tegemist on vastustaja õigustatud riskiga. KeA kehtestatud tingimusi on arvestatud

otsuse p-s 2. Ehitustegevuse mõju keskkonnale on käsitletud eelhinnangus. KeA-l oli võimalik

hinnata ehitusloa keskkonnamõju enne muudatuse jõustumist. Kaitse-eeskirja muudatus on

pigem vormiline kui sisuline.

Enamik kaebajatest ei ole isikuteks, keda tuleks ehitusloa menetlusse kaasata, sest ehitusalaga

piirneb vaid OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluv Kolmiku tn 60 kinnistu. Sellel elamut ei asu.

Negatiivsed mõjutused ei küündi tasemeni, mille puhul võiks jaatada kaebeõigust. Rajatis

asendab nõuetele mittevastava trepi. Võib eeldada, et suureneb nende kasutajate hulk, kes ei

liigu autoga, sest trepp-lift on kasutajasõbralikum. Eelkõige on see kohalikele elanikele.

Kaebajad on trepi-lifti vastu, sest see ei ühti nende nägemusega. Jäätmekäitlusega seonduv

lahendatakse eraldi. Kolmiku tänavale parkimist, v.a invakohti, ette ei nähta. Visuaalsed mõjud

on tuntavad siis, kui enda kinnistult lahkuda. Trepi-lifti torn ei ole kõrgem kui tüüpiline

piirkonna kahekorruseline elamu. Kaebajatel puudub õigus vaidlustada ehitusluba avalikes

huvides.

3-21-1299

5(8)

Kavandatav ehitis on otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi arvestades rajatis, mitte hoone.

Seda kasutatakse lühiajaliselt klindil liikumiseks, see on avalikkusele juurdepääsetav, sellel

puudub sisekliima ning seda köetakse ulatuses, mis on vajalik lifti töövõime tagamiseks.

Ehitises ei moodustu eraldatud siseruumi, sest kaks külge on avatud. Siseruumiga liftišaht ei

muuda rajatist hooneks. Lift on vajalik ehitise kasutamiseks. Ehitis ei muuda senist

maakasutust. Trepp-lift ei ole olulise avaliku huviga ehitis planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3

mõistes. See on suhteliselt väike ning käsitatav kergliiklustee jätkuna. Varasemad omanikud

olid teadlikud trepi ja vaateplatvormi olemasolust ning teadsid, et ehitis oli mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Kaebajate õigustele vastanduva avaliku huvi kõrval on ka vastanduv erahuvi.

Mitmed kohalikud elanikud toetavad kavandatavat ehitist.

12. Kaebajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus esialgse

õiguskaitse kohaldamise osas muutmata, jäädes kaebuses ja taotluses väljendatud

seisukohtadele.

Ehitise mõju ei piirdu piirnevate kinnisasjade omanikega. Ehitus- ja kasutusload võivad isiku

õigusi puudata ka juhul, kui kavandatav ehitis asub elamust 560 m kaugusel (Riigikohtu

11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20). Kolmiku tn 60 kinnistul on elamumaa sihtotstarve ning

detailplaneeringu järgi võib sinna püstitada elamu. Kavandatav ehitis mõjutab kinnistu väärtust.

Lift on oluliselt kõrgem kui kahekordne maja ja puude vöönd ning piirab merevaadet.

Põhjendatud ei ole seisukoht, et lifti ei kasutaks turistid. Muraste ja Tabasalu koolide

logistikaprobleemid on teada, mistõttu saab prognoose teha ka Kolmiku tänava osas. Kaitseala

olemusega on vastuolus seisukoht, et ehitis kahjustab looduskaitseala eesmärke vaid siis, kui

see rajataks esmatähtsale elupaigatüübile.

13. KeA märgib 15.07.2021 arvamuses, et vald võis anda ehitusloa tingimusliku kooskõlastuse

alusel. KeA muutis varem väljendatud seisukohta, sest muutus ehitise asukoht. Kaitseala ei

kahjusta trepi püstitamine väljapoole klindimetsa. Vastustajal on põhjendatud vajadus

olemasolev ehitis lammutada ja ehitada uus, mis eeldab kaitse-eeskirja muutmist. KeA on

andnud ka varem tingimuslikke kooskõlastusi, kui on veendunud, et planeeritav tegevus ei

mõjuta kaitseala negatiivselt. Teise kooskõlastuse küsimine ei ole vajalik. Tegemist on rajatise,

mitte hoonega. Kaitse-eeskirja muudatus jõustub eeldatavalt 2021. a sügisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

15. Vastustaja on koos määruskaebusega esitanud 12 tõendit (dtl 809–867), 16.07.2021

menetlusdokumendiga seitse tõendit (dtl 917–957) ja 28.07.2021 ühe tõendi (dtl 965). Kaebajad

on lisanud 15.07.2021 vastusele kaks tõendit (dtl 903–906). Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse ja selle täienduste ning kaebajate vastuse lisad HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja

§ 62 lg 2 alusel asja juurde, sest need võivad omada tähtsust esialgse õiguskaitse kohaldamise

eelduste hindamisel.

16. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus.

17. Vastustaja kahtleb, kas kaebajatel on ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus, sest

ehitusalaga piirneb vaid OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluv Kolmiku tn 60 kinnistu, kus ei asu

elamut. Elamu asub vaid Kolmiku tn 63 kinnistul. Teistel kinnistutel hooned puuduvad või on

nende ehitamine pooleli.

Kui vaidlustatud haldusakt isiku õigusi ei riiva, ei saa see ka tema õiguste kaitset raskendada

või võimatuks teha. Kaebeõiguse täpsem kindlakstegemine võimaldab hinnata ka kaebuse

eduväljavaadet. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles

3-21-1299

6(8)

kaebajad väidavad oma õiguste rikkumist. Kohus ei kontrolli haldusakti vastavust nendele

materiaal- ja menetlusõiguse normidele, mis ei seondu kaebajate subjektiivsete õigustega

(Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15; 11.10.2016 otsus nr 3-3-

1-15-16, p 16). Kaebajatel puudub õigus vaidlustada ehitusluba avalikes huvides.

Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on kaebajatel kaebeõigus ja ehitusluba riivab nende õigusi.

Detailplaneeringu järgi võib kinnistutele ehitada elamud ning kinnistutel on elamumaa

sihtotstarve. Pole alust kahelda kaebajate kavatsuses selliste kinnistute omamisel asuda neid

kasutama sihtotstarbeliselt. MH-le kuuluv hoonestatud Kolmiku tn 63 kinnistu jääb allapääsust

60 m kaugusele, mistõttu tema puhul on kaebeõiguse olemasolu ilmne. Suurenev liiklus ja

kaasnev parkimiskoormus lifti ja vaateplatvormi ümbruses võib märgatavalt muuta

elamistingimusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka teiste kinnistute kaugus allapääsust nii

suur, et allapääsu mõju kaebajate õigustele saaks välistada. Kaebuses kirjeldatud negatiivsed

mõjutused (liikluse suurenemine, privaatsuse ja turvalisuse vähenemine) võivad vara väärtust

vähendada. Kaebajate olukorda leevendavad meetmed, nagu liikluskorralduslikud muudatused,

on pigem seotud riive intensiivsusega, mis omab tähtsust huvide kaalumisel. Subjektiivsed

õigused võivad võrsuda ka planeeringust.

18. Halduskohus leidis õigesti, et trepi-lifti valmimisel on selle hilisem lammutamine erandlik.

Ehitusloa õigusvastasuse korral tuleb kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise

vajadust (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Seega ei pruugi põhivaidluse

positiivne lahendus kaebajate õiguste kaitseks olla esialgse õiguskaitse kohaldamiseta

efektiivne.

19. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust, ei ole kaebuse

eduväljavaadetele antav hinnang sama põhjalik, kui asja sisulisel läbivaatamisel.

Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks peetud kaebuse

ilmselget perspektiivitust. Tegemist on olukorraga, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on

olematu või väga madal. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja

õiguslikud asjaolud olla ebaselged. Seepärast ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel kohtule siduvad (vt Riigikohtu

17.06.2004 määrus nr 3-3-1-17.04, p 30; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28).

Kaebuse eduväljavaadete põhjalikum kontroll on põhjendatud juhtudel, mil huvide konflikt on

suurem. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid

taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda

(HKMS § 250 lg 2, § 63). Kuna menetlusosalised saavad asja lahendamisel esitada veel

tõendeid, ei pea ringkonnakohus õigeks tugineda esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel

üksnes asjas seni esitatud tõenditele. Arvesse tuleb võtta ka väiteid, mis ei ole tõendatud, kuid

on eluliselt usutavad.

20. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Vaieldakse muu hulgas selle üle, kas ehitusloa võis anda enne kaitse-eeskirja muudatuse

jõustumist. LKS § 14 lg 1 p 8 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 8 järgi on kaitseala valitseja

nõusolekuta kaitsealal ehitusloa andmine keelatud. KeA andis 05.03.2021 ehitusloale

tingimusliku kooskõlastuse nii, et projekt viiakse ellu pärast kaitse-eeskirja muudatuste

jõustumist ning KeA-ga kooskõlastatakse järgnevad projekteerimise etapid (dtl 119).

Vastustaja andis ehitusloa eelnimetatud tingimusel (otsuse p 2).

LKS-s ja kaitse-eeskirjas ehitusloa andmiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek võib olla LKS

§ 14 lg-st 3 tulenevalt tingimuslik, kuid selles sättes silmas peetud tingimused on ette nähtud

looduskaitselistest eesmärkidest lähtudes. KeA kooskõlastuses seatud tingimuse täitmine ei aita

paremini ära hoida kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega vältida kaitstava

loodusobjekti seisundi säilitamist. Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 võimaldab haldusakti

3-21-1299

7(8)

anda kõrvaltingimusega, mis seob selle kehtivusaja piiramise tulevikus aset leida võivast

sündmusest lähtudes. KeA kooskõlastuse kui menetlustoimingu puhul ei ole sellise tingimuse

seadmine selgelt välistatud, kuid on siiski kaheldav. Kaheldav on ka see, kas vastustaja võis

anda vaidlustatud ehitusloa enne, kui on jõustunud kaitse-eeskirja muudatus. Haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega

kooskõlas,

proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta

ning

vastab

vorminõuetele

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kaitse-eeskiri ei ole küll õigustloov akt (Riigikohtu

üldkogu 31.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 20), kuid haldusakti andmisel tuleb arvestada

ka sellega, et kehtiv haldusakt (kaitse-eeskiri) on kohustuslik igaühele, sh haldusorganitele

(HMS § 60 lg 2). Haldusmenetluse käsiraamatus on samuti selgitatud, et akti andmine ei tohi

olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega

või -lepingutega vastuolus.1 Praegusel juhul ei olnud kaitse-eeskirjas lubatud ehitise (rajatise)

püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks. HMS-st ega EhS-st ei ole võimalik järeldada, et

haldusakti kooskõla kehtiva õigusega võiks olla läbi kõrvaltingimuse saavutatav tulevikus

jõustuva õigusaktiga. Kui õigusakti ei ole vastu võetud, ei ole ühtlasi võimalik kontrollida, kas

antav haldusakt on sellega kooskõlas või mitte. Kaitse-eeskirja muutmise menetluse käigus

koostatud ja kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik piisava selgusega järeldada, millist

mõju omab kavandatav ehitis ala loodusväärtustele. Kõrvaltingimus võib olla eelkõige seotud

haldusakti ajalise kehtivuse või põhiregulatsiooni täpsustamisega, nt lisades kohustuse või

pannes õiguse tekkimise sõltuvusse lisatingimuse täitmisest (HMS § 53 lg 1). Põhiregulatsioon

ise on haldusaktist tulenev luba, kohustus, käsk, keeld vms.

Kaebajate menetlusse kaasamise ja vastustaja poolt kaalutlusõiguse õige teostamise osas ei ole

kaebuse väited samuti ilmselgelt perspektiivitud. Asja sisulise läbivaatamise käigus tuleb

hinnata, kas huvi rajatise püstitamiseks kavandatud kujul ei riiva kaebajate õigusi

ebaproportsionaalselt. Kui juurdepääsu kavandatakse ka kooli pääsemiseks, võib rajatis kaasa

tuua liikluskoormuse märgatava kasvu klindiastangu ülemises otsas ja parkimisvajaduse

suurenemise. See toob kaasa olulise mõjutuse kaebajate kinnistute privaatsusele ja kinnisasjade

väärtusele. Kaalutlusõiguse teostamisele tehtud etteheited kaebuses ei ole ilmselgelt

põhjendamatud.

21. Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole ringkonnakohtu

esialgsel hinnangul siiski põhjendatud. Kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle

kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt. Piirkonnas

suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad tegurid.

Lift ei ole käsitatav hoonena. EhS § 3 lg 2 ls 1 tähenduses ei saa siseruumiks pidada lift

sisemust, sest lift kasutamise otstarve ei ole pakkuda siseruumile omast viibimiskohta (vrd

Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2019 otsus asjas nr 3-17-1930, p 12). Detailplaneeringu

muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole samuti

põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.

22. Avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas. Vastustaja otsustas 28.06.2021

uuesti Tabasalu Ühisgümnaasiumi III kooliastme õppetegevuse asukoha üle, võimaldades

Meriküla õppehoones õppetegevust jätkata. Vastustaja arvestas koolitee lahendusena

võimalusega, et Muraste ja Meriküla vahel saab kasutada treppi-lifti. Samas on liiklusohutuse

tagamiseks ette nähtud liikluskorralduslikud muudatused ja bussiühendus. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 15.03.2021 otsuses nr 3-20-1100, et kui koolitee on ohutu ja koolibussi

teenus organiseeritud nii, et laste kooli ja koju jõudmine on mõistlikult tagatud, pole tegemist

liikumisvabaduse ebaproportsionaalse piiranguga (p 31). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

kahjusta seega avalikku huvi ülemääraselt, ehitise valmimisel kaotaks kaebajad aga võimaluse

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kaebuse perspektiiv on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.

1 I. Pilving, ptk 9.1. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004, lk 272.

3-21-1299

8(8)

Kohaldatud abinõu on proportsionaalne. Asjaolude muutumisel on vastustajal õigus taotleda

abinõu asendamist halduskohtult (HKMS § 253).

23. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu

22.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)