2-21-107957/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

21. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-107957

Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.-M. L.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3063,39 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood esindajad

11919806), lepinguline esindaja M. Š.

Kostja: K.-M. L. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital

hagi K.-M. L.

vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.-M. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1687,22 eurot,

enne 21.09.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 582,93 eurot, viivis põhinõudelt

perioodi eest 16.04.2020 kuni 04.05.2021 summas 388,74 eurot ja sissenõudmiskulu 35

eurot.

3. Mõista K.-M. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks välja viivis põhinõudelt alates

05.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud K.-M. L. kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista K.-M. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 678 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja hageja õigusabikulu 378 eurot).

7. Mõista K.-M. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.-M. L.lt 3077,23 euro saamiseks. Kohus tegi 23.03.2021 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu

osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidele xxx ja xxx, kuid kostja

ei vastanud. Rahvastikuregistri andmetel puudub võlgnikul kehtiv elukoha aadress. Aadress xxx

on rahvastikuregistri andmetel alates 28.10.2020 kehtetu. Kostja laste ema kinnitas 31.03.2021,

et kostja on viimased pool aastat elanud Soomes, kontaktid puuduvad. Seisuga 31.03.2021

kostja ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes.

2. Pärnu Maakohus andis 28.04.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 04.05.2021 (täiendatud 10.05.2021) hagiavalduse, milles palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1687,22 eurot, enne 21.09.2018 sissenõutavaks

muutunud viivise 582,93 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivise põhinõudelt 16.04.2020 kuni

04.05.2021 perioodi eest 388,74 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 05.05.2021 kuni

põhivõla täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 300 eurot ja hageja õigusabikulud 420

eurot. Kohus võttis hagi 10.05.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistris puuduvad kehtivad andmed kostja elukoha kohta. Kostja viimane

elukoha aadress oli kuni 27.10.2020 xxx. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada e-posti aadressidel xxx ja xxx, kuid vastuseta. Politsei- ja Piirivalveamet teatas

24.05.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt on seisuga november 2020 K.-

M. L. võimaliku elukohana nimetatud xxx. Kohus üritas kostjale nimetatud aadressile

dokumente kätte toimetada, kuid selgus, et tegelikult elab seal kostja nimekaim K.M. L.

(isikukood xxx), kes ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud. Kose Vallavalitsusel

puuduvad andmed K.-M. L. viibimiskoha kohta. Maksu-ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta

ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas

20.05.2021 kostjale telefoninumbritel xxx, xxx ja xxx, kuid tulemuseta.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p

1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

sätestatud viisil.

5. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 11.06.2021 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 27.06.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 19.07.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks

vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 720 eurot, sh riigilõiv 300

eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot

(lisandub käibemaks)).

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

9. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 315 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 678 eurot, so riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 378

eurot (315 × 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

10. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik