2-21-101699/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

19. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-101699

Tsiviilasi Credit.ee OÜ hagi A. Z.i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1542,8 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), seaduslik

esindajad esindaja J. B.

Kostja: A. Z. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Credit.ee OÜ hagi A. Z.i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja põhivõlg 862,45 eurot, intress 115,32 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 21,97 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja maksehäire

avaldamise tasu 5 eurot.

3. Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20. märtsist 2021

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta Credit.ee OÜ menetluskulud 91% ulatuses A. Z.i kanda ja A. Z.i menetluskulud

9% ulatuses Credit.ee OÜ kanda.

5. Rahuldada Credit.ee OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt.

6. Määrata Credit.ee OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 245 eurot.

7. Jätta A. Z.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

8. Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 222,95 eurot.

9. Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Credit.ee OÜ esitas 20.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.

Z.ilt 1060,55 euro saamiseks. Kohus tegi 27.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale

dokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx, kuid dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte toimetada ka

kostja e-posti aadressile xxx, xxxja xxx, kuid vastuseta. Menetluses 2-20-144198 võlgniku isa

kinnitas 17.12.2020, et võlgnik on Soomes, kuid Eestis käies viibib aadressil xxx. Seisuga

22.01.2021 võlgnik A. Z. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi

Soomes.

2. Pärnu Maakohus andis 05.03.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 19.03.2021 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 862,45 eurot, intressi 115,32 eurot, viivise 122,83 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, maksehäire avaldamise tasu 5 eurot ja viivise põhinõudelt alates

20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,123% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 225 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse

ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja

hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtivaks elukoha aadressiks Astri tn 15-1,

Tallinn. Kohus üritas kostjale dokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid

tagastati märkega „saaja ei viibinud kohal“. Kohus üritas dokumente kätte toimetada ka kostja

e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx, kuid vastuseta.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei

ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või

äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde

kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab

posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on

proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel

vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või

äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

5. Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine

ebaõnnestus nii 07.06.2021 kell 12.46 kui ka 16.06.2021 kell 17.17 ning dokumentide

üleandmine ei õnnestunud ka TsMS § 322 lg 1 nimetatud isikule, toimetas kohus

menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga TsMS § 326 sätestatud korras. TsMS §

lg

kohaselt

loetakse

dokument

kättetoimetatuks

postkasti

panemisega.

Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 16.06.2021. Seega loetakse menetlusdokumendid

kättetoimetatuks 16.06.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 07.07.2021. Kostja ei ole käesoleva ajani

hagiavaldusele vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

7. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 08.06.2020

tarbijakrediidilepingu nr 20200605/10.

8. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras

0,123% päevas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438

lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

9. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13).

Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

10. Kohus ei nõustu hageja väitega, et laenulepingus märgitud viivisemäär on mõistlik ega

ole tühine. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku viivisemääras 0,123% päevas. Kuna

seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (08.06.2020) 8% aastas ehk 0,022%

päevas, siis ületab kostjaga kokkulepitud viivisemäär (0,123%) seadusjärgset viivisemäära

enam kui kolmekordselt (0,066%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega. Kohus

selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus

2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

11. Pooled on mh kokku leppinud ka intressimääras 45% aastas. Kohus ei nõustu hageja

tõlgendusega, et laenuandjal on siiski õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära ületavat viivist juhul, kui osapooled on kokku leppinud sellises intressimääras.

Hageja tugineb seejuures VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kohus leiab, et selline tõlgendus

ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab

tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse

kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette eraldi viivise- või

intressimäära kokkuleppega. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas

viivisemääras. Seega võib krediidiandja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel leppida

laenusaajaga kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras, kuid ka sellisel juhul

tuleb kaaluda, kas kokku lepitud viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse

hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära

kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Teistsugusele järeldusele ei ole võimalik

jõuda ka hageja viidatud Riigikohtu lahendite alusel.

12. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte vastav kokkulepe tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist

üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 21,97 euro ulatuses ((72,67 × 193 × 0,022%)

+ (75,40 × 163 × 0,022%) + (78,22 × 132 × 0,022%) + (81,16 × 102 × 0,022%) + (555 × 99 ×

0,022%)). Hageja viivisenõue jääb 100,86 euro ulatuses rahuldamata (122,83 - 21,98).

13. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb

seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 91% ulatuses (1054,74 eurot 1155,60 eurost, millele

lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 91% ulatuses jätta

kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

15. Kuna tegemist on tsiviilasjaga, mis anti maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse,

tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 4842; § 172 lg 9 ja § 175 lg 1

sätestatust. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20 eurot.

16. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis

tuleb hagejale hüvitada. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja

kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub

hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot)

hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2).

17. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 245 eurot (225 + 20).

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

18. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 222,95 eurot (91% 245 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik

Osaliselt tühistatud

TRK lahendiga.