2-21-9068/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2021.a kell 14.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9068

Tsiviilasi

S E avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlgnik: S E (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Võlgniku lepinguline esindaja: M K (e-post: xxx)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht: osaühing

Fontala, Ristiku 10 Tallinn 10612, telefon 50 13 340, e-post:

lembit@fontala.ee).

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S Ei avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja S Ei (isikukood xxx, elukohtxxx) pankrot 16. juulil 2021.a kell

14.00.

3. Nimetada S Ei pankrotihalduriks Raivo Piirla (asukoht: Õigusbüroo Edikte

osaühing, Koidula 4/2 - 3 Tallinn 10150, telefon 50 14 261, e-post

edikte@edikte.ee).

4. Määrata S Ei võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. august 2021.a algusega

kell 14.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast.

6. Saata määruse ärakiri S Eile ja pankrotihaldurile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata S Ei ajutise halduri Raivo Piirla töötasuks 756 eurot (sh käibemaks).

9. Menetluskulud jätta S Ei kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 462 eurot ja kanda see Õigusbüroo

Edikte OÜ (registrikood 10523526) arvelduskontole nr xxx.

11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 294 eurot (sh käibemaks) pankrotivarast

ja tasuda see Õigusbüroo Edikte OÜ (registrikood 10523526) arvelduskontole nr

xxx.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

S E esitas 07.06.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta

püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik pettuse ohvriks langemist.

Võlgnik tutvus internetis USA sõduriga S A, kelle jaoks võlgnik võttis laene, kuna sõdur lubas

raha tagastada. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi

täita. Avalduse kohaselt moodustavad võlgnevused ligikaudu 22 146,20 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on töötasu 800 eurot kuus, millele lisanduvad sotsiaaltoetused. S E on esitanud

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Raivo Piirla esitas 12.07.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 22 146,20 eurot ning vara puudub. Võlgnikul puudub

vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgnik saab töötasu 640 eurot bruto,

invaliidsuspensioni 267,35 eurot, sotsiaaltoetust 54,98 eurot ja peretoetust 79,18 eurot. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu

asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo

tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse

taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ega tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja S Ei pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

22 146,20 eurot ning vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 640 eurot bruto,

invaliidsuspensioni 267,35 eurot, sotsiaaltoetust 54,98 eurot ja peretoetust 79,18 eurot, kuid

sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate

nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi

täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus S Ei pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja

haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata

jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab

pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest

osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine haldur on 11.07.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 756 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab,

et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja

ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude

arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot ja kanda see Õigusbüroo

Edikte OÜ (registrikood 10523526) arvelduskontole nr xxx.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või

ületada kuupalga alammäära.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 7 tunni eest (alustatud pooltunde 14 x

33) 462 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri

tasust 462 eurot hüvitada riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 294 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik