2-21-695/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-695

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. juuli 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-695

Tsiviilasi

T. K. hagi N. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja N. K.

vastuhagi T. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Hagi hind

3500 eurot

Vastuhagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastukostja: T. K. (ik XXX, aadress XXX), lepingulised

esindajad: vandeadvokaat R.

S. ja advokaat S.

J. (Advokaadibüroo EMERALD LEGAL Parda 8, Tallinn 10151, e-

post XXX)

Kostja/vastuhageja: N. K. (ik XXX XXX) esindajad

vandeadvokaat P. K. ja advokaat J. P. (Advokaadibüroo Levin

OÜ; Maakri 19/1, Tallinn 10145, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. juuni 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. K. i hagi kaasomandi lõpetamiseks.

2. Lõpetada T. K. i (ik XXX) ja N. K. i (ik XXX) kaasomand XXX (registriosa nr XXX) suhtes

T. K. i ja N. K. i vahelisel enampakkumisel alghinnaga 65 000 eurot ja pakkumise sammuga

3000 eurot.

3. Kohustada enampakkumise võitnud kaasomanikku tasuma enampakkumise kaotanud

kaasomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on

maha arvatud enampakkumise võitnud kaasomaniku osa väärtus ½.

4. Jätta rahuldamata N. K. i vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

2(6)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

T. K. (hageja) esitas 15.01.2021 Tartu Maakohtule hagi N. K. i (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

Hageja palub hagis lõpetada poolte kaasomand XXX (registriosa nr XXX) suhtes, jätta kinnistu

hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist 58 000 eurot, kohustada kostjat andma

kinnistamiseks vajalikud tahteavaldused ning siduda hüvitise maksmise kohustus omandist

ilmajäämise

osas

tahteavalduste

andmisega.

Alternatiivselt

palub

hageja

müüa

XXX

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende

osa suurusele.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale kaasomandina XXX. Hagejale ja

kostjale kummalegi kuulub ½ kaasomandi mõttelist osa. Eksperthinnangu järgi on kinnisasja

väärtuseks (sellel kasvava metsa hinda arvestamata) 101 000 eurot. Kinnisasjal kasvava metsa

väärtuseks on 15 000 eurot. Kinnisasja koguväärtuseks on seega 116 000 eurot, millest tulenevalt on

kaasomandiosa väärtuseks 58 000 eurot.

Hageja märgib, et alates kinnisasja hageja ja kostja kaasomandisse minemisest (pärimise teel), on

kinnisasjal toimetanud peamiselt hageja. Hageja on nimetatud kinnisasja hooldanud ja korrastanud.

Hagejal on plaanis kinnisasjal asuv maja täielikult renoveerida ning veeta seal oma vanaduspõlv.

Hagejale teadaolevalt puudub kostjal kinnisasja vastu igasugune siiras huvi. Kostja ei ole hagejale

teadaolevalt kinnisasja parendamisse ja hooldamisse ka mitte midagi panustanud.

Hageja on elanud XXXs kogu oma lapsepõlve ja noorusaja kuni 19-aastaseks saamiseni. 1972. aastal

asusid hageja vanemad vaidlusalusele kinnistule uut maja ehitama, milles osales aktiivselt ka hageja.

Lisaks teostas hageja pärast maja valmimist erinevaid haljastustöid. Sellele järgnes aastaid pidev

muru hooldamine ja heki pügamine. Lisaks haris hageja kinnistul kevadeti maad, tegi suviti

heinatöid ning osales sügiseti koristustöödel. Eelnimetatud tööde tegemiseks hankis hageja kaks

traktorit. Pärast hageja isa surma 1992. a-st muutus hageja osalus kinnistul veelgi intensiivsemaks,

kuna hageja ema polnud võimeline üksinda kõiki vajalikke töid teostama.

Hageja on kostjaga püüdnud umbes 10 aasta vältel leida kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälist

lahendust. Kostja pole hagejaga soovinud kinnisasjade kaasomandi lõpetamise küsimuses aga

kokkuleppele jõuda.

Kuivõrd kaasomanikel pole olnud võimalik kinnisasja ühiselt korrapäraselt majandada, senisest

sellisest tegevusest on kaasomand saanud kahjustada, ka pole kaasomanikel olnud võimalik kokku

leppida selles, kuidas kasutada kaasomandit selliselt, et kõikide kaasomanike huvid oleksid kaitstud

ning et kostjal näivat puuduvat igasugune huvi ning tahe kaasomandit kokkuleppel lõpetada, soovib

hageja kujunenud olukorda muuta ja näeb, et selleks tuleb kohtu poole pöörduda.

Vastuhagist nähtub, et mõlemad pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid vaidlus on

kaasomandi lõpetamise viisi üle – kumbki kaasomanik soovib kinnistut enda ainuomandisse. Kostja

poolt esitatud väited, et kinnisasjal on elanud kostja tädipoeg (koos oma perega), kes on kinnisasja

parendanud, ei ole asjakohased, ega muuda kostjat vaidlusaluse kinnisasjaga rohkem seotuks. Lisaks

ei ole kostja esitatud viited, et kinnistu on tema jaoks rohkem oluline kui hageja jaoks, asjakohased,

sest see on poolte ühine lapsepõlvekodu ning seega tähtis mõlemale. Ka kostja vastuhagi nõue ei

väldi mõlema poole kodust ilmajäämist. Kuna mõlemal kaasomanikul on kinnistuga emotsionaalne

side

ja

mõlemad

soovivad

kinnistut

endale,

on

põhjendatud

kaasomand

lõpetada

kaasomanikevahelise enampakkumisega.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja esitas kohtule oma nõude põhjendamiseks kinnistusregistriosa väljavõtte, XXX pakkumise nr

XXX (tl 9, 11-26, 27).

3(6)

Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja palus jätta hageja hagiavalduse rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi kaasomandi

lõpetamiseks selliselt, et jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist

50500 eurot, kohustada hagejat andma kinnistamiseks vajalikud tahteavaldused ja siduda hüvitise

maksmise kohustus omandist ilmajäämise osas tahteavalduste andmisega. Menetluskulud jätta

hageja kanda.

Vastuse ja vastuhagi kohaselt on algselt tegemist poolte vanemate koduga. Kinnistul on alates 1982.

aastast esmalt hageja ja kostja ema heakskiidul, peale tema surma kostja heakskiidul, elanud koos

enda perekonnaga kostja tädipoeg V. S. , kes on ainuisikuliselt panustanud kinnistu korrashoidu.

Rahvastikuregistri kohaselt on T. K. alates 1992. aastast oma elukohana määratlenud aadressi XXX.

Kostja on seisukohal, et tema side kinnistuga on suurem kui hagejal ja seda läbi seotuse tädipojaga.

Kostja kinnistusel ei ole hageja kinnistut hooldanud ega korrastanud, samuti pole ta kordagi

rääkinud, et kavatseb kinnistut renoveerida seal vanaduspõlve veetmiseks. Kinnistu kostja

ainuomandisse jättes, tagatakse võimalus V. S. ile kinnistul elamise jätkamiseks. Kostja ei nõustu

hageja taotlusega kinnisasja kaasomand lõpetada pooltevahelise enampakkumisega. Hageja on

teadlik kostja kõrgendatud huvist kinnistu suhtes ja saaks seda teadmist enampakkumisel kinnisasja

hinna paisutamiseks kuritarvitada kinnistu turuhinda kajastavast hüvitisest suurema hüvitise

saamiseks.

28.06.2021 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja kaasomandi lõpetamise nõude juurde.

Kuna ka kostja soovib kinnistut enda ainuomandisse, on hageja alternatiivseks nõudeks kinnistu

müümine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Enampakkumisel võiks alghind olla 56 000 eurot

ning pakkumise samm 3000 eurot.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja vastuhagi juurde ning palub kaasomandi

lõpetada viisil, et kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale tema kaasomandi

osa kaotuse rahas. Kostja hinnangul on see ainuõige ja hea usu põhimõttega kooskõlas olev

kaasomandi lõpetamise viis, kuivõrd kostjal on vaidlusaluse kinnisasjaga oluliselt suurem side.

Kostjal on kõrgendatud huvi kinnistu vastu, seoses V. S. i ja tema perekonna kinnistul elamisega.

Lisaks on see ainuke kinnisvara, mis kostjale kuulub.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuhagi

tuleb jätta rahuldamata.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled on XXX (registriosa nr XXX) kaasomanikud (tl 9).

Kinnistusraamatu andmete kohaselt said pooled vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks 04.11.2008.

Hagejale ja kostjale kuulub võrdne osa kinnistust, st kummalegi 1/2 mõttelist osa. Pooled on

kohtumenetluses nõustunud Pindi Kinnisvara eksperthinnanguga nr XXX (tl 11-26), mille kohaselt

on märgitud kinnistu turuväärtuseks 101 000 eurot. Samas ei nõustunud kostja hageja poolt esitatud

Eesti Metsakinnistud OÜ pakkumisega nr XXX, mille kohaselt kinnisasjal kasvava metsa väärtuseks

on 15 000 eurot. Kostja selgituste kohaselt ei arvesta Pindi Kinnisvara eksperthinnang kinnistul

„kasvava metsa väärtusega“, kuid arvestab siiski selle koosseisus oleva metsamaaga. Hageja poolt

esitatud Eesti Metsakinnistud OÜ–lt saadud hinnapakkumus ei tõenda kinnistul asuva metsa kui

sellise väärtust, kuna kinnistul asuv mets pole selle pakkumuse objekt – pakkumisel on pakkumise

objektiks selgelt märgitud hoopis kinnistu katastriüksuse number. Seega on pakkumuse esemeks

kinnisasja osa, mitte mets. Kohus nõustub kostjaga selles, et Eesti Metsakinnistud OÜ–lt saadud

hinnapakkumus ei tõenda kinnistul asuva metsa väärtust, vaid kinnisasja osa väärtust, mistõttu loeb

kohus vaidlusaluse kinnisasja väärtuseks 101 000 eurot. Poolte vahel ei ole erimeelsust selles, et

kaasomand tuleb lõpetada – kohtule on kaasomandi lõpetamiseks esitatud nii hagiavaldus kui

vastuhagi. Pooled vaidlevad antud menetluses üksnes selle üle, millisel viisil tuleb kinnistu

kaasomand lõpetada.

4(6)

3. Seadus ei sätesta, millist kaasomandi lõpetamise viisi tuleks eelistada. Õiguskirjanduses on leitud, et

kaasomandi lõpetamine asja jätmisega ühele kaasomanikule võib kõiki asjaolusid arvestades olla kõige

õiglasem näiteks juhul, kui ühed kaasomanikud soovivad kaasomandit lõpetada kogu kinnisasja

müües, mõni kaasomanikest aga ei soovi oma pikaaegset kodu kaotada ning on valmis kogu kinnisasja

omandama. (P. V. Kaasomandi lõpetamine. – Juridica 2013, nr 7, lk 465-477). Samas allikas leitakse,

et kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad

küll kaasomandit lõpetada, kuid enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide

kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (näiteks

Riigikohtu 18.12.2019 otsuse nr 2-18-13306 p 11).

4. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus märgib, et saab seejuures valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või

vastuhagis nõudnud. Kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu diskretsiooniotsus, ei või see

viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand

tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise

nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest.

5. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu

põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud

kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Nii hagis kui vastuhagis on soovitud kinnistu jätmist enda

ainuomandisse vastaspoolele hüvitise määramise vastu, lisaks on hageja palunud müüa kinnistu

kaasomanikevahelisel enampakkumisel, jagades raha vastavalt kaasomanike osa suurusele.

Eeltoodust tuleneb, et kaasomanikud on oma nõudeid esitades arvestanud asjaoluga, et kaasomandi

lõpetamisel jääb üks kaasomanikest oma omandiosast ilma, saades selle eest rahalise hüvitise.

Mõlemad kaasomanikud on kohtumenetluses kinnitanud oma valmisolekut hüvitada teisele

kaasomanikule omandi kaotuse eest selle harilik väärtus. Kumbki kaasomanik ei ole soovinud

kaasomandi lõpetamist viisil, mis võimaldab mõlemal kaasomanikul kinnistu kasutamist jätkata.

Samuti ei ole pooled kaasomandi lõpetamise nõudeõigust kokkuleppega välistanud (AÕS § 76 lg 2).

6. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja

endale hüvitise maksmise vastu, vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanikevahelisele

enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on sel juhul eelduslikult võrdväärselt kaalukad.

Kaasomanikevaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel

endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini

välja ka eseme väärtuse. Ühtlasi väldib see vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda,

samuti eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks (Riigikohtu

26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24; 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 30).

7. Kohtu hinnangul on antud juhul hagejal ja kostjal võrdselt hinnatavad huvid kinnistu omandamise

vastu ehk käesolevas asjas puudub ühel või teisel poolel selline ülekaalukas huvi, mis annaks alust

lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt määraks kohus, et hageja või kostja saab kohtulahendi

alusel kinnisasja ainuomanikuks.

Hageja ja kostja näol on tegemist õe ja vennaga ning vaidlusalune kinnistu on nende vanemate- ja

lapsepõlvekodu, mille pooled on enda omandisse saanud pärimise teel. Kumbki kaasomanikest

vaidlusalusel kinnistul pole pärast noorukiea saabumist elanud, ega ela ka käesoleval ajal. Pooled on

kinnitanud, et vaidlusalusel kinnistul elas hageja ja kostja tädipoeg V. S. . Kinnitust on leidnud ka

asjaolu, et hageja ja kostja pole pärast 2008. aastat kinnistut parendanud. Pooled ei ole olulisi

erimeelsusi suutnud ületada ning kaasomanikevahelised pikaajalised pingelised suhted kinnistu

kasutamise ja käsutamise üle kestavad käesoleva ajani.

5(6)

Kuna hageja ega kostja ei ole kohtu hinnangul menetluses välja toonud enda selliseid ülekaalukaid

huve, mis iseenesest õigustaksid kinnistu jätmist tema ainuomandisse, aga mõlemad kaasomanikud

soovivad kinnistut endale, tagab kõige õiglasema lahenduse see, kui kinnistu jääb selle kaasomaniku

ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele kaasomanikule suuremat

hüvitist.

8. Kohus on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei ole vastuolus

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega, vaid vastab kõiki

asjaolusid arvestades kõige enam kaasomanike huvidele. Kaasomandi lõpetamise vaidlustes on

tavapärane, et kaasomanikeks on sugulased, kes on elanud kinnistul pikka aega ja pidanud seda oma

koduks. Kui sellisel juhul pidada kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumist vastuolus

olevaks hea usu põhimõttega, oleks suur osa kaasomandi lõpetamise nõudeid välistatud. Kohus

möönab, et poolte emotsionaalne seotus kinnistuga on olulise tähendusega, samas on Riigikohus

leidnud, et kuigi kaasomanikule võib kaasomandi lõpetamise tagajärjel olla emotsionaalselt koormav

oma pikaaegsest kodust lahkuda, ei anna ainuüksi selline asjaolu alust jätta kaasomandit lõpetamata

(Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13). Seetõttu ei ole ka käesolevas asjas

põhjendatud asuda seisukohale, et kaasomandi lõpetamine antud juhul oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Kohus märgib, et olukorras, kus mõlemad kaasomanikud soovivad kinnistut endale ja

kohus lõpetab kaasomandi pooltevahelisel enampakkumisel, on mõlemal kaasomanikul omandi

säilitamise huvi korral võimalik kinnistu omanikuks saada, seega ei mineta kostja ka antud

lahenduse puhul võimalust kaasomandisse kuuluv kinnistu oma koduna säilitada.

9. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus T. K. i hagi kaasomandi lõpetamiseks ja

jätab N. K. i vastuhagi rahuldamata. Kohus lõpetab poolte kaasomandi Tartu maakonnas Tartu vallas

Õvanurme külas asuva XXX (registriosa nr XXX) suhtes kaasomanikevahelisel enampakkumisel.

Seadus ei sätesta kaasomanike vahelise enampakkumise korda. Kohus määrab vastavalt hageja

taotlusele ära enampakkumise alghinna ja pakkumise sammu suuruse, ülejäänud enampakkumise

tingimused saavad pooled kooskõlastada enampakkumise läbiviija vahendusel. Enampakkumise

võitjal tuleb teisele poolele tasuda hüvitiseks ½ kinnisasja enampakkumise lõpphinnast.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb enampakkumise alghinnaks määrata hageja poolt pakutud alghind,

millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, st 56 000 eurot ning pakkumise sammuks 3000 eurot.

Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

10. Kohus selgitab, et saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 järgi määrata poole

taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh kaasomandi müügiks korraldatava

omanikevahelise enampakkumise korraldaja ja tingimused, aga ka selle, kes kannavad kulud. Antud

juhul on hageja taotlenud, et enampakkumine viiakse läbi ükskõik millise Tartu kohtutäituri juures

ning, et enampakkumise viib läbi täitur, kelle poole hageja või kostja esimesena pärast asjas tehtava

lõpplaheni jõustumist pöördub. Seega on kaasomanikel enampakkumise korraldamiseks võimalik

pöörduda kohtutäituri poole ning kinnistu enampakkumine korraldatakse üksnes kohtutäitur

vahendusel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Täitemenetluses kinnistu

enampakkumisel

võõrandamisel

ei

sõlmita

omandi

üleandmise

lepingut

ja

kanded

kinnistusraamatusse tehakse enampakkumise akti alusel kohtutäituri avaldusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

6(6)

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Praeguses asjas on nii hageja hagis kui kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lõpetamist. Seega

lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda

sellest, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil. Põhjendatud ja õiglane on kaasomandi

lõpetamisel jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu 27.09.2010

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14).

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2022 otsusega.