3-21-1436/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2021 Tallinn

Haldusasja number

3-21-1436

Haldusasi

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu kaebus

Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks avalik-õiguslikus

suhtes

tähtsust

omavate

faktiliste

asjaolude

kindlakstegemiseks

seonduvalt

Eesti

Lasterikaste

Perede Liidule Hasartmängumaksu strateegilise partneri

projektitaotluse alusel RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja

lasterikas Eesti“ antud toetusega ning Siseministeeriumi

ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu vahel 25.01.2021

sõlmitud riigileelarvelise toetuse andmise lepinguga

ning Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks algatama

läbirääkimisi viidatud projektitaotluse ja lepingu

finantstingimuste muutmiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit,

esindaja – Karl Laas

Eeldatav vastustaja - Sotsiaalministeerium

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbivaatamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja, Tallinna- ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (TLPL) on 26.05.2009 asutatud

mittetulundusühing, mille koosseisu kuulub 300 liikmesperekonda. TLPL on olnud oma

tegevuse algusest saati Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) liige.

2. ELPL on 23.04.1999 moodustatud lasterikaste perede piirkondlikke organisatsioone koondav

ühendus, mille liikmeskonda on kuulunud kuni 20.05.2021 21 liikmesorganisatsiooni. TLPL

liikmeskonna suurus on 13,6% ELPL liikmeskonnast.

3. Tulenevalt sisemistest vastuoludest otsustas ELPL juhatus oma 20.05.2021 otsusega arvata

TLPL välja ELPL liikmete hulgast.

4. ELPL-il on kaebuse esitamise seisuga sõlmitud üks riigieelarvelise eraldise leping ning üks

projektitaotlus: 1) Hasartmängumaksu laekumisest toetatavate strateegilise partnerluse

projektide III taotlusvooru alusel tehtud otsus vastavalt 10.12.2019 esitatud ELPL

projektitaotlusele nr RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, mille abikõlblik

periood on 01.02.2020-31.01.2022. Toetuse rahaline maht on 310 000 eurot ja 2)

riigieelarvelise toetuse eraldamise leping Siseministeeriumi ja ELPL vahel kuupäevaga

25.01.2021. a, vastavalt rahvastikuministri 22.01.2021 käskkirjale nr 21 riigieelarvelise toetuse

eraldamise

kohta.

Alates

01.03.2021

läksid

lepingupartneri

kohustused

üle

Sotsiaalministeeriumile. Lepingu rahaline maht on 251 000 eurot.

5. Kaebaja leiab järgmist.

5.1 Kuna eelnimetatud toetuse ja eraldise eeltingimuseks on olnud TLPL-i kuulumine ELPL-i

liikmeskonda ning toetused on eraldatud otseselt eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid ja

nende esindusorganisatsioone taotleb kaebaja Sotsiaalministeeriumilt ja Riigi Tugiteenuste

Keskuselt toetuse tingimuste ülevaatamist, võimalusel ELPL-le eraldatud vahendite

koondsummade muutmist ning suunamist tegelikule kasusaajale otse või läbi valitud

lasterikkaid peresid esindava katusorganisatsiooni. Mõlema toetusmeetme puhul on ettenähtud

vahendid otsetoetusena ELPL liikmesorganisatsioonidele ja peredele.

5.2 26.05.2021 registreeriti MTÜ Suurperede Liit, mis tegutseb lasterikaste perede

katusorganisatsioonina ning asutajate ringi kuulub lisaks TLPL-le MTÜ Narva Paljulapseliste

Perede Ühing Perekolle. Seega ELPL liikmeskonnast kuulub praegu 19,4% teise, värskelt

asutatud katusorganisatsiooni. Võrreldes toodud asjaoludel sisuliselt muutunud olukorda

toetuse saamisele eelnenud ajaga, ei ole võimalik toetuslepingu täitmine samas mahus ja

ulatuses.

5.3 Hasartmängumaksu strateegilise partnerluse toetuse taotluses on TLPL ja Narva

paljulapseliste Perede Ühing „Perekolle“ märgitud ELPL projektitaotluses kui partnerid, kes

viivad ellu iseseisvaid projektitegevusi. Esineb käskkirja punktis 4.1 toodud muutmise alus,

kuna 13,6 või 19,4 protsendi ELPL liikmeskonna projektist ärajäämine tähendab, et taotluses

toodud tegevuse ulatus muutub oluliselt või jääb ära, st toimub muutus projekti eelarves. Sellest

tulenevalt taotleb kaebaja seoses muutunud asjaoludega taotluse otsuse muutmist ning TLPL-

le ettenähtud vahendite ning seotud halduskulude eraldamist ELPL olemasolevast toetusest

ning nende ülekandmist katusorganisatsioonile Eesti Suurperede Liit.

5.4 ELPL on esitanud Siseministeeriumile 21.01.2021 taotluse riigieelarvelise toetuse

eraldamiseks. Toetuse eraldamiseks sõlmiti 25.01.2021 ELPL ja Siseministeeriumi vahel

riigieelarvelise toetuse eraldamise leping. Olukorras, kus ELPL on mõned oma võrgustiku

liikmed liikmeskonnast välja arvanud, on lepingu sõlmimise eeltingimused olulisel määral

muutunud ning ka lepingu täieliku ja asjakohase täitmise võimalused ära langenud. Arvestades,

et

19,4%

katusorganisatsiooni

liikmesperedest

on

sisuliselt

koondunud

uude

katusorganisatsiooni ei ole ELPL-il sisuliselt võimalik lepingut samas mahus täita. Ka

liikmehalduse korralduseks ettenähtud vahenditest tuleb eraldada proportsionaalne osa.

6. Vastustaja seisukoht enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist on järgmine.

6.1 ELPL-le eraldatud toetuste puhul on toetuse saajaks ehk õigustatud, kohustatud ja

vastutavaks isikuks ELPL. Seega on Sotsiaalministeeriumil õigussuhe üksnes ELPL-ga.

6.2 Projekti „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ taotluse alusel toetati ELPL-i mitmete

konkreetsete tegevuste ja tegevussuundade elluviimiseks, aga ka ühenduse üldise

tegutsemissuutlikkuse tagamiseks. ELPL-il aitavad projekti ellu viia partnerid ning kõnealuses

projektis on 22 partnerit, sh TLPL. Samas on ka partnereid, kes ei ole liikmesorganisatsioonid.

Partnerid osalevad tegevuse elluviimisel vastavalt kokkulepetega ELPL-ga, kui toetuse saajaga.

TLPL on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse 40 puhul ja toetuseks on 15 000 eurot. TLPL

tahab aga täiendavat toetust.

6.3 Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise

lepingu puhul on tegemist üldise strateegilise toetusega, mille kasutusala on määratud läbi

toetatavate tegevuste. ELPL-le eraldatud toetussumma ei kujunenud otseselt läbi

liikmesorganisatsioonide või nendesse kuuluvate liikmesperede arvu põhjal vaid lähtuvalt

ELPL taotluses märgitud tegevustest. Seega ei ole võimalik pelgalt ELPL liikmeskonna

muutumise põhjal toetust ELPL-ilt ära võtta või makseid peatada.

6.4 TLPL ei ole nende toetuste puhul otseseks toetuse saajaks läbi partneri või võrgustikuliikme

rolli (va tegevus nr 40). Otsetoetusi ELPL liikmetele määratud ei ole ning puudub alus

vähendada ELPL-le määratud toetust seoses liikmete väljaarvamisega. Pelgalt asjaolu, et ELPL

liikmeskonnast eraldus 19,4 % liikmesperedest ei saa järeldada, et ELPL ei saa või ei ole

võimeline projektide eesmärke eraldatud toetuse mahus täitma või et samas mahus jäävad

tegevused ära.

6.5 Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta ELPL toetuse edasiandmise kokkuleppeid ja otsuseid.

Toetuse õiguspärast kasutamist hindab Sotsiaalministeerium alles ELPL esitatud aruannete

raames. TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu.

6.6 Hasartmängumaksust toetatud strateegilise partnerluse projekti vahendite ümber jagamine

ELPL-ilt teistele organisatsioonidele ei ole ka õiguslikult võimalik, sest toetuse andmine

toimub hasartmängumaksu seaduse ja selle alusel kehtestatud korra alusel, mis ei näe ette

võimalust hasartmängumaksu vahendeid taotleda ja välja maksta väljaspool taotlusvoorusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

8. Kaebaja on Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palunud kohtul 1) teha kindlaks avalik-

õiguslikus suhtes tähtsust omavad asjaolud, milleks on ELPL-le Hasartmängumaksu

strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“

antud toetuse ning Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise

toetuse eraldamise lepingu alusel: a) ELPL liikmesorganisatsioonide koosseisude oluline,

rohkem kui 10%vähenemine, mille tõttu on põhjendatud seotud otsuste ja toetuslepingute

ümbervaatamine

riigi

esindaja,

Sotsiaalministeeriumi

poolt;

b)

ELPL

poolt

Siseministeeriumiga

sõlmitud

lepingu

alusel

lepingu

p-s

2.2

toodud

kohustuse

„liikmesorganisatsioonide võrgustikukoostöö arendamine“ olulises osas täitmata jätmine, mis

väljendub ELPL kui kasusaaja sisemise kontrolli puudumises finantsvahendite kasutamise üle

ning vastavaid küsimusi tõstatanud liikmesorganisatsiooni eemaldumises liikmeskonnast ja 2)

kohustada Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimised projektitaotluse RE.3.01.19-0564

„Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ ning 25.01.2021. a Siseministeeriumi vahel sõlmitud

riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu muutmiseks, kaasates läbirääkimistesse kaebaja ja

arvestades muutunud juriidilisi asjaolusid.

9. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõude haldusakti tühisuse, haldusakti või

toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähendust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

10. Kaebaja märgib kaebuses, et kaebuse eesmärgiks on ELPL-le riigieelarvest ning

hasartmängumaksu laekumisest eraldatud sihtotstarbelised vahendid ning nende õiguspärane

kasutus lasterikaste perede organisatsioonide tegevuse ja lasterikaste perede toetuseks. Kaebuse

kohaselt tuleb põhjusel, et kaebaja ei kuulu enam ELPL liikmeskonda, ELPL-le eraldatud

toetuse summasid muuta ja need suunata tegelikele kasu saajatele, st läbi MTÜ Eesti

Suurperede Liidu kaebajale ja MTÜ Narva Paljulapseliste Perede Ühingule Perekolle.

11. Kohus selgitab, et asjaolu üle, et ELPL koosseis on kaebaja väljaarvamise tõttu vähenenud,

ei ole poolte vahel vaidlust. Vastavat asjaolu on tunnistanud ka Sotsiaalministeerium kohtule

saadetud vastuses. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks sellise tuvastamisnõude esitamine

vajalik. Küsimus sellest, kas liikmete arvu vähenemine toob kaasa otsuste ja toetuslepingute

muutmise vajaduse, on õiguslik küsimus, millise asjaolu esinemist või puudumist ei saa kohus

tuvastamisnõude alusel lahendada. Kohaseks nõudeks on kohustamisnõue, millise on kaebaja

ka esitanud.

12. Ka kaebaja poolt esitatud nõue lepingu rikkumise tuvastamiseks ei aita kaasa kaebaja

väidetavate õiguste taastamisele, kuna rikkumise tuvastamine ei ole iseenesest aluseks lepingu

muutmisele. Küsimuse sellest, kas lepingut on rikutud ja kas rikkumisest tulenevalt on

Sotsiaalministeeriumil kohustus algatada 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse

eraldamise lepingu muutmine, saab kohus lahendada kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude

raames eeldusel, et kohustamisnõue on praeguses asjas lubatav.

13. Seega ei ole kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuded lubatavad, kuivõrd kaebaja õiguste

kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Seega tagastab kohus kaebuse nõuetes teha kindlaks

avalik-õiguslkus suhtes tähtsust omavad juriidilised asjaolud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna

tuvastamisnõue ei ole lubatav ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki.

14. Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuete lubatavuse hindamisel on keskne küsimus, kas

nõude rahuldamise tagajärjel tekiks kaebajal õigus ELPL-le eraldatud toetustele. Kohus leiab,

et sellise olukorra tekkimine ei ole õiguslikult võimalik.

15. Hasartmängumaksu laekumisest antakse toetust laste ja perede valdkonna strateegiliste

eesmärkide

elluviimiseks,

sealhulgas

partnerluse

teel

ning

väikeprojektideks

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 8.03.2019 käskkirja nr 21 alusel (käskkiri nr

21). Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.01.2020 otsusega nr 11.6-26/0048 (Sotsiaalministeeriumi

vastuse lisa 2) määrati hasartmängumaksu laekumisest toetust ELPL projektitaotlusele nr

RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 1).

Projektitaotluse kohaselt on taotlejaks ELPL ja partneriks muu hulgas TLPL, kes on märgitud

tegevuse elluviijaks tegevuse nr 40 puhul. Projektitaotluse kohaselt aitavad projekti ellu viia

taotleja ja partnerid. ELPL projektis on kokku 22 partnerit, sh TLPL. Ehkki partnerid osalevad

tegevuste ellu viimisel koos taotlejaga, teevad nad seda kokkuleppel ELPL-ga, kes on toetuse

saajaks, taotlejaks ning projekti elluviimis eest vastutavaks isikuks. Sellest järeldub, et partneri

ning ELPL vahel eksisteerib eraldi seisev õigussuhe, mis ei oma puutumust ELPL ja Eesti

Vabariigi vaheliste õigussuhetega, mis tekkisid seoses ELPL poolt esitatud projektitaotluse ja

selle finantseerimisega. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi ja ELPL vahel sõlmitud

Hasartmängumaksu laekumisest antud toetuse kasutamise leping nr 3-3/1452-1, mille kohaselt

on lepingu pooleks ELPL, mitte ELPL partneriks olevad organisatsioonid. ELPL on ühtlasi ka

isikuks, kes vastutab lepingu täitmise ning projekti ellu viimise eest. Seega puudub kaebajal

õigussuhe Sotsiaalministeeriumiga. Kaebajal saab esitatud dokumentidest tulenevalt olla

õigussuhe üksnes ELPL-ga, kes on projekti taotleja ning kellel tekivad õigused ja kohustused

oma partnerite ees. Vastavad õigused ja kohustused on reguleeritud kaebaja ja ELPL vahel

sõlmitud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingus nr 01-2020 (Sotsiaalministeeriumi

vastuse lisad 5 ja 6), mille kohaselt kohustus ELPL eraldama TLPL-le projekti täitmiseks

15 000 eurot. Nimetatud leping on kehtiv ning selle kehtivus ei sõltu sellest, kas TLPL on ELPL

liige või mitte. Ka muudest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et ELPL kohustused

projektitaotluses märgitud partnerite ees sõltuvad sellest, kas partner kuulub ELPL liikmete

hulka või mitte. Sotsiaalministeerium on oma vastuses põhjendatult välja toonud, et projekti

partneriteks on ka organisatsioone, kes ei ole ELPL liikmesorganisatsioonid. Seega ei ole TLPL

väljaarvamine ELPL-ist automaatselt muutnud tema staatust projekti partnerina ning tema

väljaarvamine ELPL-ist ei välista tema jätkamist partnerina. Seega sõltub TLPL faktiline

jätkamine projekti partnerina tegevuste elluviimises kokkulepetest ELPL-lga. TLPL-il on

nõudeõigus üksnes ELPL vastu. Kuivõrd kaebajal on õigus kasutada toetust konkreetses mahus,

siis ei saa ta ka väljaspool taotlusvooru nõuda raha eraldamist endale või mõnele muule enda

poolt näidatud isikule. Samuti ei tähenda asjaolu, et ELPL liikmeskonnas on toimunud

muutused veel seda, et ELPL ei suuda täita oma kohustusi. Vastav asjaolu selgub alles peale

projekti realiseerumist.

16. Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise

lepingu (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 7) järgi eraldas toetuse andja ELPL-le

riigieelarvelistest vahenditest toetuse 251 000 eurot lepingu punktis 2.2 nimetatud eesmärkide

elluviimiseks. Viidatud sätte kohaselt on toetuse eesmärgiks liikmesorganisatsioonide

toetamine ja võrgustikukoostöö arendamine, perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi

vahendamine, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine, avaliku

kommunikatsiooni ja ühiskondliku suhtumise kujundamise ning eestkoste tegevuste

elluviimiseks. Nimetatud sättest nähtub, et mitmetest lepingus toodud tegevusest saavad kasu

lasterikkad pered sõltumata liikmelisusest. Seega ei ole mõne liikmesorganisatsiooni lahkumine

lepingu regulatsiooni kohaselt selliseks asjaoluks, mille puhul tuleks eeldada lepinguga

kavandatud programmi elluviimise võimatust ja mis annaks aluse välja makstud toetuse

vähendamiseks. Leping loob õigusi ja kohustusi vaid selle pooleks olevale ELPL-le ega

reguleeri ELPL õigussuhteid oma liikmeteks olevate organisatsioonidega. Ka toetuse

tagastamise kohustus on lepingu punkti 5 järgi ELPL-il, kes vastutab ühtlasi toetuse sihipärase

kasutamise eest. Viidatud lepingu järgi ei ole õiguslikult võimalik võtta ELPL-ilt ära toetust või

vähendada toetuse summat põhjusel, et tema liikmesorganisatsioonide arv on muutunud.

Asjaolu, kas nimetatud muudatus on toonud kaasa toetuse osalise kasutamata jätmise saab aga

hinnata alles peale projekti ellu viimist ja vastavate aruannete esitamist. TLPL ei ole ka selle

toetuse puhul otseseks toetuse saajaks läbi partneri või ELPL liikme rolli. Toetustaotluses ega

ka lepingus ei ole fikseeritud TLPL-ile konkreetseid tegevusi, kulude eelarvet ega toetuse

summat. Seega sõltub kaebajale eraldatud toetuse summa, hüvitatavad kulud ja nende maht

ELPL ning TLPL vahel sõlmitud kokkuleppest ja TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu.

Seda, kas ELPL on kasutanud kogu eraldatud toetuse summat eesmärgipäraselt, hindab

Sotsiaalministeerium toetuse kasutamise aruannete alusel. Ainuüksi faktist, et ELPL

liikmeskonnast eraldus 19,4% liikmesperedest, ei saa järeldada, et ELPL ei ole võimeline

projekti eraldatud toetuse mahus ellu viima.

17. Seega, juhul kui kohus ka kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi

projektitaotluse RE.3.01.19-0564 ja 25.01.2021 sõlmitud lepingu muutmiseks, ei saa vastav

menetlus viia projektitaotluse ja lepingu reaalse muutmiseni. Seega ei ole kaebajal ka nimetatud

nõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus tagastab ka kohustamisnõude

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

18. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata.

19. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm