2-20-134200/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-134200

Tsiviilasi

D Y hagi H E vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2278,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D Y (sünniaeg xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Maria Abramenkova

Kostja H E (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Helen Tomberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.06.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta D Y hagi H E vastu võlanõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja D Y kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt olid D Y (hageja) ja H E (kostja) endised elukaaslased. Pooled

elasid koos xxxx kuni 04.11.2019. Kostja kolis tagasi Eestisse. Kostja küsis novembris 2019

hagejalt laenu 2000 eurot, kuna kostja soovis oma ema majas teha elektritöid. Kostja vend

teatas hagejale 27.11.2019, et elektritööd on peaaegu valmis ning palus raha kanda kostja

pangakontole. Hageja kandis 29.11.2019 kostja pangakontole 2000 eurot. Jaanuaris 2020

palus hageja kostjal laenu tagastada, kuid kostja jättis laenu tagasi maksmata. Hageja nõuab

kostjalt 2000 eurot ja sellelt arvestatud viivise välja mõistmist alates 01.02.2020.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et väär on kostja väide, et hageja andis

kostjale 2000 eurot vabatahtlikult, millega panustas hageja ja kostja ühiste laste elukoha

küttesüsteemi. 2018 ajal kostja ei palunud raha, ta lihtsalt teavitas hagejat, et selline

probleem on olemas ning 2018. aasta kirjavahetus pole kuidagi seotud käesoleva

kohtumenetlusega. Antud raha anti kostja ja tema venna palvel ja see ei olnud kuidagi

seotud heategevusega. See oli laenuleping ja laen 2000 eurot on tagastamata.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole pooled laenulepingut sõlminud. Hageja

nõustus rahaliselt panustama hageja ja kostja ühiste laste elukohas küttesüsteemi

ajakohastamisse 2000 euro ulatuses. Tööde maksumus kokku oli üle 5300 euro (kahe

õhksoojuspumba paigaldamine ja elektrijuhtmestiku vahetamine) ja hageja nõustus katma

sellest 2000 eurot, mille ta ka kostjale üle kandis. Pooltel ei ole kunagi olnud kokkulepet, et

tegemist oleks laenuga või et see tuleks tagasi maksta.

4. Hageja ja kostja olid elukaaslased alates 2014 ning pere elas koos xxxx, kus neil sündis

xxxx tütar M. 2018. aasta veebruaris kolis hageja xxxx ning kostja kolis koos lapsega xxxx

järele 2019. aasta veebruaris. Teine ühine laps N sündis xxxx. Ajal, kui hageja elas juba

xxxx, kostja aga Eestis (veebruarist 2018 kuni veebruarini 2019), oli kostja ja tütre M

elukohaks kostja ema eramu xxxx. Tegemist on vähese soojapidavusega vanema majaga,

milles vähegi sooja saamiseks tuli kütta iga päev vähemalt 3 ahju. Seetõttu kerkis juba 2018.

aastal üles majja õhksoojuspumpade paigaldamise vajadus. 2019. aasta detsembrisse oli

planeeritud kostja kodukülastus Eestisse ja sellega seoses võeti tööde teema 2019. aasta

varasügisel uuesti üles. Eeltöid korraldas kostja Eestis elav vend M E. Hageja ja kostja

kooselu lõppes oktoobris 2019, kui kostja koos lastega tagasi Eestisse lendas ning taas oma

ema majja kolis. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma juhtmestikutööde eest. Hageja

tegigi kostja pangakontole ülekande summas 2000 eurot selgitusega „as promised you H,

love you“. Seda, et tegelikult ei olnud poolte vahel laenusuhet, saab järeldada ka hageja

advokaadist esindaja kahest pöördumisest. Kuni hageja lootis pereelu jätkumist, ta raha

tagasi ei nõudnud. Oma olemuselt on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1

tähenduses, sest see oli kohustus, mille hageja võis täita, kuid mille täitmist ei saanud kostja

temalt nõuda. VÕS § 4 lg 3 kohaselt mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi

nõuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

6. Hageja esitas kostja vastu nõude suulise laenulepingu alusel 2000 euro osas. Kostja väitel

ei ole pooled laenulepingut sõlminud ning tegemist oli kõlbelise kohustusega, mida ei saa

tagasi nõuda.

7. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha

maksmist, kui poolte vahel oli kehtiv laenuleping; kostja rikkus lepingut ning kostja

vastutab rikkumise eest.

8. Kohus täitis 25.03.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 105-108).

9. Kohus analüüsib kas pooled on sõlminud 2000 euro osas suulise laenulepingu. Kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenulepinguga kohustub üks

isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Kohus tuvastab, et hageja kandis

29.11.2019 kostja pangakontole 2000 eurot selgitusega „as promised you H, love you“ (dtl

26). Kostja 2000 euro saamist ei vaidlusta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on

kohustatud hagejale tagastama 2000 eurot.

10. Hagejal tuli tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh laenulepingu sõlmimist ja

nõude sissenõutavaks muutumist (dtl 105-108). Kohus on seisukohal, et hageja enda

tõendamiskoormist täitnud ei ole. Hageja pöördus laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse

ning hageja kohustus on kostja vastuväidete korral tõendada laenulepingu sõlmimist. Kohus

ei nõustu hageja 14.04.2021 menetlusdokumendis märgituga, et suulise lepingu sõlmimist

tõendab kostja venna kiri. Nimetatud e-kirja kohaselt teatas kostja vend 27.11.2019

hagejale, et elektritööd on peaaegu valmis ja palus hagejal kanda raha kostja pangakontole

(dtl 25). Nimetatud kirjast ei saa kuidagi tuletada seda, et poolte vahel oli sõlmitud

novembris 2019 laenuleping. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud laenusuhet tõendab ka 2000

euro ülekande selgitus „as promised you H, love you“. Hageja vastas kohtuistungil kohtu

küsimusele, et see oli vastastikune kokkulepe ja ta uskus kostja lubadust ning seetõttu ei

kirjutanud ülekannet tehes „laen“. Kostja jaoks on sõna „laen“ pigem äritehinguga seonduv

termin. Kuna ta oli niivõrd veendunud, et see on neil omavahel kokku lepitud, siis see

laenuna toimib (vt 01.06.2021 kohtuistung protokoll). Kohus leiab, et hageja selgitus ei ole

veenev ja ei ole ka eluliselt usutav. Kohtu järeldus põhineb hageja varasemal käitumisel

kostjaga. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt kandis hageja

kostjale 01.08.2018 2500 eurot ning märkis selgitusena „2000 lending money and 500 for

August“, so raha laenamise ja 500 augusti eest (dtl 85). Seega ei ole hagejale sõna „laen“

üksnes äritehinguga seonduv termin. Vastavalt on kohus veendunud, et kui 2000 euro

ülekande puhul oleks tegemist laenuga, siis oleks hageja märkinud ülekannet tehes

selgitusse „laen“.

11. Samuti on tunnistaja M.E ütlustega tõendatud, et hageja lubas maksta osa kostja ema

maja küttesüsteemi parendamise eest ja andis isikliku lubaduse alusel raha üle. Tunnistaja

M.E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 30.09.2019 oli tunnistajal pooltega videokõne

ning lepiti kokku, et elektritööd tehakse ära ja paigaldatakse õhksoojuspump. Elektritööde

eest lubas tasuda hageja. Elektrijuhtmete vahetamise summa oli 2500 eurot. Tunnistajale

teadolevalt maksis hageja kostjale 2000 eurot. See oli poolte ühiste laste elamistingimuste

parandamiseks. Lapsed elasid 30.09 xxxx, kuid neil oli plaanis tulla jõuluperioodiks

Eestisse. Videokõnest ei tulenenud kuidagi, et ülekannet tõlgendama laenuna. Kostja käis

lastega tihedamalt Eestis, kui ainult jõulude ajal (vt 01.06.2021 kohtuistungi protokoll).

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.E ütlustes. Tunnistaja M.E ütlused on ka kooskõlas

kohtule esitatud 2000 euro ülekande selgitusega „as promised you H, love you“ (so tõlkes

„nagu lubatud sulle H, armastan sind“) ning kostja poolt kohtule esitatud poolte

kirjavahetusega aastast 2018 (dtl 43-62). Elektrijuhtmete vahetamise vajalikkus ja teostatud

tööde maksumus 2500 eurot on tõendatud J.S selgitusega ning maksekorraldusega (dtl 126-

128).

12. Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja ema majja õhksoojuspumpade

paigaldamise vajadus oli päevakorras juba 2018. aastal (dtl 43-62). Nimetatud

kirjavahetusest nähtub, et hageja oli samuti valmis maksma ning kavatses uurida ka

hinnapakkumisi. Samuti tundis hageja ennast halvasti, kuna vanaema majas oli lapsel külm

ja arvas, et parem oleks olnud osta soojuspump kui mööbel xxxx (dtl 60-62). Vaidlus

puudub, et 2018. aastal soojuspumpa ei paigaldatud, kuna kostja kolis vanema tütrega

hageja juurde xxxx. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja elas vanema tütrega 2018. aasta

veebruarist kuni 2019. jaanuarini oma ema majas. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli

2019. aastal plaanis veeta lastega jõulud Eestis vanaema majas. Kohtu hinnangul ei oma

tähtsust asjaolu, et poolte ühiste laste registreeritud elukoht oli novembris 2019 xxxx (dtl

142-143). Seega saab nõustuda kostja kohtuistungil antud seletusega, et kostja ema maja on

lastele nagu teine kodu.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohus tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et poolte vahel ei

olnud sõlmitud laenulepingut 2000 euro saamiseks ning hageja täitis vabatahtlikult oma

kõlbelist kohustust. Mittetäielikuks kohustuseks on kõlbeline kohustus, mis vastab üldisele

arusaamale (VÕS § 4 lg 2 p 3). Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi

nõuda (VÕS § 4 lg 3). Kohustus võib olla mittetäielik, kui see täideti isiklike suhete raames

(RKTKo 3-2-1-122-16, p 11). Seega ei ole vaja edasi analüüsida kas hageja nõue on

muutunud sissenõutavaks. Samuti ei ole vaja võtta seisukohta hageja viivisenõude osas.

14. Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsuses käsitlemata poolte

väited ja esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses

ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust

tulenevalt

tuleb

menetluskulud

jätta

hageja

kanda.

Kohus

määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

16. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik