3-21-1065/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1065 Määruse kuupäev 12.07.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ruslan Karevi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale isiklike asjade laost maksikirjaga saabunud riietusesemed ning Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/85-2 tühistamiseks Resolutsioon Tagastada Ruslan Karevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Ruslan Karev esitas Tartu Halduskohtule 17.05.2021 kaebuse, mille kohaselt jättis Tartu Vangla rahuldamata tema taotluse 01.03.2021, samuti vaide. Kaebaja viitab kaebuses kohtueelse menetluse dokumentidele ning on kaebusele lisanud tõenditena – 19.11.2020. a akt esemete äravõtmise kohta, Tartu Vangla 01.03.2021. a otsus nr 6-24/366-2, millega jäeti R. Karevi taotlus rahuldamata, Tartu Vangla 27.04.2021. a vaideotsus nr 1-11/85-2, R. Karev 28.04.2021 reg nr 2-3/1050-1 teabenõudena pealkirjastatud pöördumine Tartu Vanglale. Kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt tema vaiet käsitlenud kui selgitustaotlust. Kaebaja taotleb konkreetselt enda asjade väljastamist. Tartu Vangla leiab ekslikult, et Tallinna Vanglas on keelatud saata maksikirjaga aluspesu. Kaebaja arvates on Tallina Vanglas lubatud saada maksikirjadega aluspesu (sokid, aluspüksid). Kaebuse kohaselt võib Tallinna Vanglas kodukorra järgi kambris hoida 7 paari sokke ja 7 paari aluspükse, üleliigsed paigutatakse lattu ja hoitakse laos isiklike asjade juures. Kuna kaebajal oli maksikirja saamise ajal juba 7 paari sokke ja 7 paari boksereid, siis talle kohe ei antud asju kätte ja lubati paigutada lattu. Kaebaja etapeeriti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebuse kohaselt ei jõudnud Tallinna Vangla ametnikud registreerida isiklike asjadena kaebajale saabunud asju (sokid ja aluspesu). Kaebaja ei ole Tartu Vanglas maksikirjaga sokke ega boksereid saanud. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kodukord ei kehti Tallinna Vanglas. Kaebaja taotleb kaebusega kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale isiklike asjade laost sokid ja boksereid ning tunnistada õigusvastaseks vangla vastus taotlusele ja vaideotsus. Kaebaja taotleb kohtukulude vastustaja kanda jätmist.

Kohtu seisukoht

2. Kohtule koos kaebusega esitatud menetlusdokumentidest nähtub alljärgnev.

2.1. 19.11.2020. a aktis esemete äravõtmise kohta on kirjeldatud, et 19.11.2020 kell 16.37 sai Ruslan Karev maksikirja, milles oli 8 paari sokke, 1 paar villaseid sokke ja 11 paari aluspesu/boksereid. 19.11. 2020. a akti kohaselt otsustati sokid ja bokserid paigutada lattu.

2.2. Tartu Vangla 01.03.2021. a otsuse nr 6-24/366-2 kohaselt esitas 28.01.2021 kaebaja Tartu Vanglale pöördumise nr 6-24/366-1. Pöördumises avaldas kaebaja, et viibis 2020. a lõpus Tallinna Vanglas etapis ning sel ajal saabus kinnipeetavale Tallinna Vanglasse maksikiri, mis sialdas aluspesu ja sokke. Kaebaja avaldas, et Tallinna Vangla ametnikud võtsid saabunud esemed kontrolli ning ei jõudnud kaebajale neid enne Tartu Vanglasse tagasi saatmist kasutamiseks väljastada. Esemed saadeti kaebajaga Tartu Vanglasse kaasa, kuid Tartu Vanglas öeldi, et kinnipeetav saab esemed kätte alles vabanemisel. Kaebaja soovis, et maksikirjaga saadetud aluspesu ja sokid Tartu Vanglas kasutamiseks temale väljastaks.

2.3. Tartu Vangla jättis 01.03.2021. a otsusega kaebaja taotluse rahuldamata, põhjendades seda vangla sisekorraeeskirja § 57 p-ga 1, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Samuti põhjendas Tartu Vangla vastust Tartu Vangla kodukorra punktiga 7.1.51, mille järgi on kinnipeetavale keelatud esemeteks riideesemed ja jalanõud, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest või ei olnud kaasas vanglasse saabudes, v.a vahistatule pakiga saabunud esemed. Tartu Vangla leidis lisaks, et kuna riidest esemesse ei ole keelatud aine peitmine keeruline, selle avastamine on aga ressursija ajamahukas, siis on põhjendatud keelata kinnipeetavale riidest esemete posti teel saamine. KIR andmetel on kinnipeetavate isiklike asjade laos kaebajale 08.12.2020 saabunud maksikiri – aluspüksid/sokid/hambaharjad. Kuna Tartu Vanglas on maksikirja teel kinnipeetavatel nimetatud maksikirjas saabunud esemete saatmine keelatud, siis jätab vangla kaebaja taotluse asjade kambrisse saamiseks rahuldamata. Kehtivat keeldu ei saa pidada ebamõistlikult piiravaks, kuna aluspesu ja sokke on lubatud võtta kaasa vanglasse karistuse kandmisele asumisel, samuti müüakse aluspesu ja sokke vangla kaupluses. Kaebaja saab maksikirjas saabunud esemed kätte vanglast vabanedes.

2.4. Tartu Vangla 27.04.2021. a vaideotsuse nr 1-11/85-2 kohaselt esitas kaebaja 15.03.2021 vaide Tartu Vangla 01.03.2021. a otsuse peale, leides, et otsus on täies ulatuses ebaseaduslik ja ebaõige. Vaide esitaja taotles, et talle väljastataks laost aluspesu ja sokid.

2.5. Tartu Vangla jättis 27.04.2021. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on nii Tartu Vangla kui ka Tallinna Vangla kodukordade punkti 7.1.51 tulenevalt kinnipeetavale keelatud esemeteks riideesemed ja jalanõud, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest või ei olnud kaasas vanglasse saabudes, v.a vahistatule pakiga saabunud esemed. Tallinna Vanglas viibides ei ole kaebaja maksikirjas saadetud esemeid kätte saanud, vaid need võeti ära ja saadeti eraldi Tartu Vanglasse. Alles Tartu Vanglas tekkis kinnipeetaval võimalus taotleda maksikirjas saadetud esemeid kätte. Tartu Vangla territooriumil viibides laieneb kinnipeetavatele Tartu Vangla kodukord ja töökorraldus. Sellest tulenevalt on vaide esitaja väide, et ta sai maksikirja Tallinna Vanglas ja Tartu Vangla kodukorra sätteid ei saa tema suhtes kohaldada ekslik. Keelatud maksikiri on isiklike asjade laos ja vaide esitaja saab selle kätte vabanedes. Maksikiri ei olnud vaide esitajal kaasas vanglasse saabumisel ning ta ei ole seda soetanud vangla vahendusel. R. Karev on kinnipeetav, mitte vahistatu, seega ei ole talle lubatud maksikirjaga riideesemeid saata. Vangla leiab, et on lähtunud konkreetsetest asjaoludest ning 01.03.2021 taotluse rahuldamata jätmine on õiguspärane.

3. Kohus leiab, et kaebajal on kohustamisnõudes väljastada temale maksikirjaga saabunud riideesemed (sokid ja aluspesu) isiklike asjade laost kambrisse läbinud kohtueelse menetluse vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. Kaebaja esitas Tartu Vanglale asjade kätte saamiseks taotluse, mille vangla jättis 01.03.2021. a otsusega rahuldamata. Asjaolu, et Tartu Vangla 27.04.2021. a vaideotsus on pealkirjastatud kui vaideotsus Ruslan Karev vaidele selgitustaotluse nr 6-24/366-2 peale, ei tähenda, et sisuliselt poleks vangla kaebaja vaiet läbi vaadanud ning lahendanud (vt kohtumääruse p 2.5). Seega on kaebajal ka vaidemenetlus nõuetekohaselt läbitud ning kaebuses esitatud nõuded on lubatavad (HKMS § 47 lg 1).

4. Tartu Vangla on vaide läbivaatamisel tõepoolest rikkunud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaega, mis näeb ette, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vangla on 27.04.2021 vaideotsuses vabandanud otsuse viibimise pärast. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et viivitus oleks kaebaja õigusi riivanud, mistõttu tõlgendab kohus, et kaebaja põhinõue on Tartu Vangla kohustamine väljastada temale maksikirjaga saabunud riietusesemed.

5. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ja kaebuse täiendamist, kuna leiab, et esitatud kaebus kuulub tagastamisele. Kaebusest nähtub, et maksikirja saabumisel Tallinna Vanglasse oli kaebajal optimaalne kogus aluspesu juba olemas. Kuna kaebaja on kinnipeetava staatuses, siis on kaebajal edaspidi võimalik soetada vajadusel aluspesu ja sokke vangla kauplusest ning kaebaja lähedased saavad saata kaebajale selleks rahalisi vahendeid. Kohus nõustub Tartu Vangla 27.04.2021. a vaideotsuses toodud seisukohtadega. Tartu Vangla on kaebajale ammendavalt selgitanud kehtivaid õigusakte. Ilmselt on kaebaja valesti mõistnud Tallinna Vangla ametnikke, kui arvas, et maksikirjaga saabunud riideesemed temale väljastatakse. Tallinna Vangla ja Tartu Vangla kodukordades on samasisulised punktid 7.1.51. Kohus juhib kaebaja tähelepanu lisaks Tartu Vangla kodukorra punktile 11.4.1., mille kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Kodukorra punkti 11.4.2. järgi väljastatakse kinnipeetavale hädavajalik miinimum, mis on kuni 2 paari sokke, kuni 2 paari aluspükse ning kuni 2 paari jalanõusid - ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Seega on kaebajal õigus taotleda vajadusel vanglalt aluspesu ja sokke, kui kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et vajalikke riideesemeid osta.

6. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaebust tervikuna perspektiivikaks, see tähendab kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja kaebusest ei nähtu, et kaebajal ei ole Tartu Vanglas viibides hädavajalikku kogust aluspesu ja sokke olemas, mistõttu saab järeldada, et maksikirjaga saabunud aluspesu mitteväljastamine on kaebaja õigusi vähe riivav.

7. Eeltoodule tuginedes, tagastab kohus R. Karevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).

9. Kaebaja on palunud kaebuses jätta kohtukulud vastustaja kanda. HKMS § 108 lg 4 järgi kaebaja kannab kaebuse tagastamise korral kohtukulud ise. Kaebuse esitamisel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)