2-20-8758/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-8758

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2021, Tallinn

kohtu tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-8758

Tsiviilasi

R Si hagi Tallinna kohtutäitur K Fi, A Ki ja

Hüpoteeklaen AS vastu täiteasjas 034/2020/192

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja

väljanõudmiseks

ja

tahteavalduse

asendamiseks

kinnistusraamatu kande tegemiseks

Tsiviilasja hind

17 900,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R S (isikukood xxx; elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: V K (e-post xxx);

Kostja I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur K F (büroo

asukoht xxx);

Kostja I lepinguline esindaja: K S (OÜ Blue Consult,

e-post: xxx)

Kostja II (ostja): A K (isikukood xxx; elukoht xxx)

Kostja III (täitemenetluse sissenõudja): Hüpoteeklaen

AS (registrikood 11663703; asukoht Rävala pst 2, Tallinn

10145);

Kostja III lepingulised esindajad: K U (e-post: xxx) ja

E A (e-post: xxx

Asja läbivaatamine

23.02.2021 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja V K, kostja I lepinguline esindaja K

S ja kostja III esindaja (töötaja) E A.

2-20-8758

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

3. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. R S (hageja) esitas 16.06.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur K Fi

(kohtutäitur), A Ki (AK) ja Hüpoteeklaen AS (AS) vastu täiteasjas nr 034/2020/192

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud korteri välja nõudmiseks. Koos hagiga

esitas hageja hagi tagamise taotluse.

2. Kohus jättis hagi 17.06.2020 kirjaga käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks 09.07.2020.

3. 08.07.2020 esitas hageja hagiavalduse täiendused ning tasus täiendava riigilõivu summas

450 eurot. Hageja märkis, et ei soovi vaidlustada kohtutäituri 18.05.2020 lisatasu

väljamõistmise otsust.

4. Kohus lükkas TsMS § 384 lg 1 alusel edasi hagi tagamise taotluse lahendamise, kuna pidas

vajalikuks kostja KT ärakuulamist ning kohustas kostjat KT esitama seisukoht hagi tagamise

taotlusele.

5. Kostja KT esitas omapoolse seisukoha 13.07.2020 ja 14.07.2020 e-kirjades.

2-20-8758

6. Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise avalduse 15.07.2020 määrusega osaliselt

ning määras hagi tagamise korras seada A Kile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx

(registriosa nr xxx) käsutamise keelumärge R Si kasuks.

7. Harju Maakohus võttis 17.07.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjaid esitama kirjaliku vastuse hagile.

8. Kostja KT vastas hagile 16.08.2019 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

9. Kohtutäitur vastas hagile 27.08.2020 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja AS vastas hagile 31.08.2020 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja esitas seisukoha kostjate vastustele ja kompromissettepaneku 05.10.2020. Kostja

AS esitas kompromissettepanekule seisukoha 12.10.2020, kostja KT 15.10.2020 ja kohtutäitur

17.10.2020.

12. 23.02.2021 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus määras jätkata asja

lahendamist poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate

tõendite, lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.

13. Hageja esitas kohtule seisukoha ja garantiikirja 05.03.2021.

14. Kostja KT esitas 10.03.2021 menetlusdokumendi, milles täpsustas hageja võla suurust.

15. Kohtutäitur I esitas 13.03.2021 kohtule kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

16. 16.06.2020 esitatud hagis palub hageja tunnistada täiteasjas 034/2020/192 enampakkumine

kehtetuks, nõuda kinnisasi välja kostjalt KT ja asendada tahteavaldus kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

17. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

 Hagejale kuulus xxx asuv ühetoaline korteriomand suurusega 32,80 m2, registriosa nr

xxx (edaspidi – korter).

 18.05.2020 kordusenampakkumise akti kohaselt müüs Tallinna kohtutäitur K F hagejale

kuuluva korteri 29000 euro eest KT-le, kes oli enampakkumisel ainuke osaleja ja ostis

korteri alghinna eest. Ostja on hageja naaber ja xxx juhatuse liikme (L Ka, isikukood

xxx) poeg.

 Korteri tegelik turuväärtus on 45000 eurot.

 Enampakkumine lõppes 13.05.2020 kell 14:00.

 22.05.2020 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse kordusenampakkumise ja lisatasu

otsuse vaidlustamiseks. Täitur tegi 12.06.2020 otsuse, millega jättis enampakkumise

tühistamisele suunatud kaebuse rahuldamata, kuid rahuldas kaebuse lisatasu

vaidlustamise osas.

 Kinnistusraamatust nähtub, et KT on kantud korteri omanikuna kinnistusraamatusse

01.06.2020.

 01.06.2020 teatas kostja KT, et ta nõuab hagejalt korteri kohest vabastamist, korterist

välja kolimist.

2-20-8758

 Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

hageja õiguste rikkumise. Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja

täitmisavaldust. Hageja ei olnud nõude lõplikust suurusest, jooksva viivise nõudest,

määrast ja arvestusest teadlik. Seetõttu puudus tal võimalus nõuded korraga rahuldada.

Hageja vaidleb AS nõudesummale ja selle arvestusele vastu. Summa ja arvestus on

ebaõige.

 Korteri enampakkumise korraldamisel ja korteri müümisel sisaldus nõuete hulgas

kohtutäituri lisatasu nõue summas 696,00 eurot, mida täitur vähendas pärast

enampakkumise lõppemist 12.06.2020 otsuse alusel. Seega enampakkumine oli

korraldatud muuhulgas põhjendamata ja asusetu nõude katteks, mille tasumise kohustus

hagejal puudus.

 Kostja AS nõude summa, mille rahuldamiseks korterile sissenõude pöörati, ei olnud

hagejale teada. Viivise määr ei ole selge. Mille katteks arvestati täitemenetluse ajal

laekunud summad, ei ole teada. Kui palju üldse saadi, ei ole samuti teada. Hagejale ei

selgitatud täitemenetluses, et nõudele lisandub jooksev viivis. Hagejale ei selgitatud,

millest nõudesumma koosneb.

 12.05.2020 kell 14:50 teavitas hageja täiturit soovist rahuldada kõik nõuded korraga.

Hageja leidis korterile ostja (xxx, registrikood xxx), kes oli valmis korteri koheselt

turuhinna eest ostma. AS ja täitur keeldusid notariaja kooskõlastamisest,

enampakkumise peatamisest ja pakutud täitmise hagejalt vastuvõtmisest.

 13.05.2020 kell 12:38 saatis hageja täiturile kirja, pakkudes konkreetse notariaja vastava

tehingu vormistamiseks ja nõude koheseks rahuldamiseks. Kohtutäitur põhjendamatult

keeldus selles osalemast.

 13.05.2020 kell 13:39 teatas hageja, et xxx võib kohe kanda kogu nõude summa

kohtutäituri kontole või deponeerida notari K A-J deposiitkontole ja saata kohtutäiturile

maksekorralduse. Sellele kirjale ei ole kohtutäitur vastanud.

 13.05.2020 kell 15:54 (so. pärast enampakkumise lõppemist) edastas täitur AS-i nõude

arvestuse summas 24 059,93 eurot. Sealjuures nõude kujunemist ei ole selgitatud.

 13.05.2020 kell 16:20 teatas täitur, et hageja korter on müüdud.

18. Hageja esitas 23.02.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud kokku on 2600

eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning

käibemaksu tagasisaamine ei ole võimalik.

Kohtutäitur esitas 13.03.2021 menetlusdokumendis vastuväite hageja menetluskuludele.

Kohtutäituri vastus

19. Kohtutäitur vaidleb oma 27.08.2020 vastuses hagile vastu, leiab, et hagi on ebaõigesti

menetlusse võetud, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

20. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

 Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et hagejale ei ole toimetatud kätte täitmisteadet,

ei ole teavitatud täitetoimingutest ega ole hagejat olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses.

2-20-8758

 Kohtutäitur on toimetanud võlgnikule kätte täitmisteate koos lisadega 29.01.2020 tema

poolt korduvalt kinnitatud e-posti aadressile. Täitmisteatele oli lisatud teade võlgniku

õiguste ja kohustuste kohta.

 05.02.2020 helistas hageja telefonilt xxx kohtutäituri büroosse ja soovis teada

vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäituri büroo töötaja andis vastava info hagejale.

Hageja kinnitas täitmisteate kättesaamist seisuga 29.01.2020.

 03.03.2020 toimetati menetlusosalistele kätte kinnisasja arestimise akt koos võlgniku

õiguste ja kohustuste lehega. Kinnisasja arestimise aktis on toodud välja kinnisasja

hinna vaidlustamise kord. Samuti on välja toodud kaebamise kord kohtutäituri tegevuse

peale. Hageja kinnitas kirja kättesaamist 03.03.2020 saadetud kirjale edastatud

vastuskirjaga sooviga tasuda võlgnevust ositi 400 eurot kuus.

 Ajavahemikul 01.03.2020 kuni 03.03.2020 toimunud kirjavahetusest kohtutäituri büroo

ja hageja vahel seoses võimaliku nõude ositi tasumise kohta on näha, et võlgnik on

vastanud e-kirjale, millega talle toimetati kätte täitmisteade. Kuivõrd sissenõudja ei

olnud nõus nõude ositi tasumisega, ei saanud kohtutäitur täitetoiminguid edasi lükata.

 10.03.2020 edastati menetlusosaliste e-posti aadressidele teade täitetoimingust

(enampakkumise korraldamine) koos enampakkumise teatega. Lähtuvalt korraldatud

enampakkumise

nurjumisest

toimetati

06.04.2020

menetlusosalistele

kätte

enampakkumise nurjumise akt ning paluti menetlusosalistel edastada enda seisukoht

vara allahindamise osas hiljemalt 10.04.2020. Menetlusosalised enda seisukohta vara

allahindamise kohta kohtutäiturile ei esitanud.

 16.04.2020 toimetati menetlusosalistele e-posti teel kätte vara ümberhindamise akt ning

teade kordusenampakkumise korraldamise kohta.

 Seonduvalt Covid-19 viiruse tõttu seatud piirangutega ja vältimaks üleliigseid

lähikontakte, edastas kohtutäituri büroo töötaja 20.04.2020 hagejale palve edastada

enampakkumisel olevast varast pildid ostuhuvilistele näitamiseks. Samuti paluti

hagejalt teavet, millal oleks ostuhuvilistel võimalik enampakkumisel oleva varaga

tutvuda. Hageja edastas kohtutäiturile vara kohta pildid 26.04.2020. 29.04.2020 e-

kirjaga teatas hageja talle sobilikest aegadest varaga tutvumiseks.

 Eeltoodust nähtuvalt on hagejale toimetatud kätte täitmisteade, talle on selgitatud tema

õigusi ning ta on teadlik kõikidest teostatud toimingutest seoses enampakkumiste

korraldamisega.

 Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et teda on jäetud ilma võimalusest tasuda nõue

vabatahtlikult või leida varale ise ostja.

 Käesoleval juhul määras kohtutäitur võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtajaks 30

päeva, sest seadus muud võimalust ei anna. Määratud vabatahtliku täitmise tähtajast

teavitas kohtutäitur hagejat talle kättetoimetatud täitmisteates. Nõude vabatahtliku

täitmise tähtajaks oli 28.02.2020.

 Alusetud on hageja väiteid, et kohtutäitur on õigustamatult keeldunud notariaja

kooskõlastamisest. Hageja teavitas kohtutäiturit 12.05.2020 sooviga müüa vara tema

poolt leitud ostjale ning hageja tegeleb esimese võimaliku notariaja broneerimisega.

Kohtutäitur edastas vastava avalduse koheselt sissenõudjale, kes 13.05.22020 e-kirjaga

keeldus kordusenampakkumise tühistamisest.

 Kordusenampakkumise peatamiseks või tühistamiseks puudusid mistahes seaduses

sätestatud

alused.

Kordusenampakkumine

kuulutati

välja

15.04.2020,

2-20-8758

kordusenampakkumine algas 06.05.2020 ja lõppes 13.05.2020 kell 14:00. Hagejal oli

täitmisteate kättetoimetamisest kuni kordusenampakkumise lõppemiseni aega enam kui

3 kuud nõue täita või leida varale ostja piisava ajalise varuga. Käesoleval juhul teavitas

hageja vähem kui 24 tundi enne enampakkumise, millele oli registreeruja ning osaleja

oli teinud ka pakkumise, lõppemist sooviga peale kordusenampakkumise lõppemise

aega müüa vara kohtutäituri kontrolli all. Selline avaldus oleks pidanud kohtutäiturile

laekuma vähemalt 7 päeva enne enampakkumise lõppemist (Täitemenetluse seadustik

/TMS/§ 102).

 Kohtutäitur on enda 13.05.2020 kell 12:52 hagejale saadetud e-kirjaga selgitanud

võimalusi hagejal vara ise müüa ja sellel hetkel käimasolnud kordusenampakkumise

tühistamise võimalusi.

 Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et hageja vara arestimine oli tühine.

 Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-15 punktis 25 toodu kohaselt on kolleegium leidnud, et

isegi kui täitmisteadet ei toimetatud võlgnikule kätte enne kinnistu arestimist, ei kaasne

sellega automaatselt arestimise tühisust TMS § 55 p 2 alusel, kuna TMS § 145 lg 4

kohaselt võib kinnistu arestida ka enne täitmisteate kättetoimetamist (vt selle kohta ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12-16).

 Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud ning selles ei saa olla vaidlust. Samuti on

kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt ning hagejale on kõikide toimingute juures

selgitatud tema õigusi. Täiendavate selgituste saamiseks oleks pidanud hageja tulema

kohtutäituri vastuvõtule.

 Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja hinna määramist. Hagiavaldusele lisatud

materjalidest nähtub, et kohtutäitur on lahendanud hageja kaebuse kohtutäituri

tegevusele. Kui hageja vastava otsusega ei nõustunud, oleks ta pidanud vastava otsuse

peale esitama tähtaegselt kaebuse Harju Maakohtusse. Kohtutäituril puuduvad andmed,

et hageja vastava otsuse peale kaebust oleks esitanud. Vaatamata selle juhib kohtutäitur

tähelepanu asjaolule, et 03.03.2020 arestis kohtutäitur võlgniku korteri hinnaga 36000

eurot. Arestimisakt toimetati menetlusosalistele kätte 03.03.2020. Seega ei ole

kohtutäitur arestinud hageja vara 29000 euroga nagu hageja seda hagiavalduses välja

toob. Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine hinnaga 36000 eurot nurjus

huviliste puudumise tõttu. Kui vara väärtus tõesti oleks 45000 eurot nagu paljasõnaliselt

väidab hageja, siis oleks pidanud vastavale enampakkumisele olema vähemalt mõni

huviline. Vastava hinnaga enampakkumisele aga huvilised puudusid. Enampakkumise

nurjumisel hindas kohtutäitur hageja vara alla. 15.04.2020 koostas kohtutäitur võlgniku

vara suhtes Vara ümberhindamise akti, millega hinnati vara alla TMS § 100 lg 5

sätestatut arvestades hinnale 29000 eurot ehk vara hinnati alla vähem kui 20%. Tegemist

ei ole vara hinna määramisega TMS § 74 mõttes (vt TlnRK määrus asjas 2-19-5106).

 Kohtutäitur ei nõustu hageja väitega, et teda ei ole enampakkumise sisust teavitatud ega

ole talle õigusi selgitatud.

Kordusenampakkumise kuulutus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning vastav

teade edastati ka hagejale. Samuti avaldati kordusenampakkumise kuulutus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoni portaalis ning kinnisvara

portaalis xxx Oksjoni portaalis vaadati vastavat kordusenampakkumist ca 800 korda.

Kordusenampakkumisel olnud vara suhtes tundis huvi vähemalt 3 isikut, kes ka varaga

tutvumas käisid. Kohtutäitur kohustus ei ole menetlusosalistelt küsida üle, kas neil on

soovi avaldada enampakkumise kuulutust täiendavalt muudes väljaannetes. Vastava

2-20-8758

sooviavaldusega peaksid menetlusosalised ise kohtutäituri poole pöörduma ning tasuma

selleks vajaminevad kulutused.

 Hageja on õigesti viidanud TMS § 97 lg 1¹ sättele, mille kohaselt kui võlgniku vara

müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue

rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või

kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks

ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva

enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.

Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel

tööpäeval. Hagejale oli teada tasumisele kuuluva nõude suurus täitmisteates toodud

ulatuses. Kui vastav summa oleks olnud laekunud kohtutäituri ametialasele kontole,

oleks kohtutäitur enampakkumise lõpetanud TMS § 97 alusel. Hageja väide, et ta ei

saanud nõuet õigeaegselt täita, kuna ta ei teadnud nõude suurust, on paljasõnaline.

Hageja esitas kohtutäiturile avalduse 12.05.2020, milles palus talle teatada nõuete lõplik

suurus. Kohtutäitur edastas vastava avalduse sissenõudjale samal päeval ning

sissenõudja edastas vastuse järgmisel päeval ehk avaldusele vastamiseks kulus aega

veidi enam kui 24 tundi. Seega ei ole kohtutäitur ega sissenõudja viivitanud vähemalgi

määral hagejale vastamisega, hageja oleks pidanud aga enda vastavasisulised avaldused

esitama piisava ajavaruga, et kohtutäitur ja menetlusosalised ise oleks saanud nendega

arvestada. Kohtutäitur on enne kordusenampakkumise lõppemist selgitanud hagejale

vastavaid asjaolusid.

Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja I menetluskulud kokku on 850 eurot

8,5 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks.

Kostja KT vastus

21. Kostja KT vaidleb oma 16.08.2020 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja ja kostja I kanda.

22. Kostja nõustub hageja poolt esile toodud asjaoludega:

 Kostja osales oksjonil ja oli ainus osaleja.

 Korteri müügikuulutus oli üleval veebilehel xxx viitega veebilehele xxx, kus toimus

korteri müügi oksjon. Mõlemad veebilehed on avatud tervele maailmale kasutamiseks.

 Peale kande ilmumist kinnistusraamatusse eeldas kostja, et on korteri omanik ning

eeldas, et võib oma uut omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid korteris

kohapeal selgus, et endine omanik, R S ei soovi korterit vabastada.

23. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

 Hageja ei maksa korteri arveid (vesi, küte, elekter jms).

 Korteri suhtes teenuseid osutavad firmad esitavad pakutud teenuste eest igakuiselt

arveid just sellele isikule, kes on kinnistusraamatu kohaselt korteri omanik, kelleks

hetkel on kostja. Seetõttu on tekkinud olukord, kus kostjale esitatakse arveid teenuste

eest, mida ta pole tarbinud – kostjale on tekitatud varalist kahju, sest hageja neid arveid

ei soovi maksta. Saades aru hageja olukorrast ning vajadusest elutähtsate teenuste järele

(vesi, elekter, küte jms), on kostja nõus sõlmima hagejaga üürilepingu summas 250.00

eurot igakuiselt.

 Kostja on teinud kõik selleks, et saada kontakti hagejaga ning leida lahendus korteriga

seotud kommunaalteenuste jms arvete maksmiseks üürilepingu sõlmimise teel.

2-20-8758

Menetluskulud palub kostja jätta hageja ja kohtutäituri kanda. Kostja menetluskulude nimekirja

ei esitanud.

Kostja AS vastus

24. Kostja AS vaidleb oma 31.08.2020 vastuses hagile vastu, leiab, et kohus on võtnud hagi

ebaõigesti menetlusse, palub jätta hagi rahuldamata, tühistada hagi tagamine ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

25. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

 Täitemenetluses esitatud nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue, mis tulenes AS ja

hageja vahel on sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 (edaspidi nimetatud

laenuleping). Laenuleping on AS-i poolt ennetähtaegselt alates 11.12.2019 üles öeldud

hageja võlgnevuste tõttu.

 Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid AS ja

hageja 31.07.2013 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt seadis hageja AS-i

kasuks hüpoteegid kogusummas 30 500 eurot hagejale kuuluvale korterile.

 AS esitas 29.01.2020 täiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks.

Samal kuupäeval algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse nr 034/2020/192

(edaspidi nimetatud täitemenetlus). Täitemenetluse algatamise avalduse kohaselt

võlgnes hageja AS-ile laenulepingu järgi seisuga 29.01.2020 kokku 23 091,97 eurot,

millest tasumata põhiosa oli 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot.

 Kostja palus pöörata sissenõue korterile. Intress tulenes laenulepingus kokkulepitust

(intressimäär aasta kohta 15 % krediidisummast) ning viivis tulenes laenulepingus

„Lepingu põhitingimused“ alajaotuses kokkulepitust (viivisemäär on lepingujärgne

intressimäär, aastas 15 %).

 Kostja leiab, et hageja suhtes kohaldatav viivisemäär (intressimääraga samas ulatuses,

15 % aastas tagastamata krediidisummalt) on mõistlik, arvestades põhikohustuse

suurust. Viivisnõude vähendamiseks puudub alus, hageja ei ole täitemenetluses

vastuväiteid viivise arvestusele esitanud.

 Kostja poolt arvestatud viivis ei ole ülemäära suur, kuivõrd see ei ületa VÕS § 113 lg 1

toodud määra.

 Täitemenetluse ajal lisandunud viiviste osas on kostja 13.05.2020 e-kirjaga teatanud

täiturile, et selleks ajaks kujunenud nõude suurus oli 24 059,93 eurot, millest tasumata

põhiosa 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot ning viivised perioodil

30.01.2020 kuni 13.05.2020 summas 967,96 EUR.

 Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.1) välja, et teda ei ole teavitatud tema õigustest

täitemenetluses, mis omakorda tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Kostja ei nõustu

hageja selliste väidetega. Hagejale saadeti 29.01.2020 teatis täitemenetluse

algatamisest, kus on välja toodud nii tasumisele kuuluv summa kui ka vabatahtliku

täitmise tähtaeg. Samuti on nimetatud teatisega selgitatud hagejale, et teatele on lisatud

mitu olulist dokumenti (täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning hageja

õiguste ja kohustuste loend täitemenetluses), mis puudutavad hageja õigusi ja kohustusi

ning eraldi oli välja toodud palve neid dokumente mitte ignoreerida.

 Hagejale olid seega teada ja kätte toimetatud info tema õiguste kohta täitemenetluses,

korteriomandi hindamise ja ümberhindamise vaidlustamise võimalusest, kohtutäituri

tegevuse peale kaebamise õigusest. Täitmisteate sai hageja kätte, tead on teavitatud

2-20-8758

täitmisavaldusega tutvumise võimalusest, samuti nõude suurusest. Hagejale oli antud

vabatahtliku täitmise tähtaeg, milleks oli 28.02.2020.

 Hagejale on täitemenetluses saadetud menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, sama

e-posti aadressi on hageja kasutanud kohtutäituriga suheldes.

 Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.2) välja, et teda ei teavitatud korteri hindamisest,

allahindamisest, enampakkumise nurjumisest ega enampakkumise määramisest. Kostja

ei nõustu hageja selliste väidetega. Hagejale on 03.03.2020 kohtutäituri poolt kätte

toimetatud kinnisasja arestimise akt koos võlgniku õiguste ja kohustuste lehega.

Nimetatud aktis on välja toodud kinnisasja hinna määramise vaidlustamise kord, samuti

kaebamise kord täituri tegevuse peale. Hageja oma eelnimetatud õiguseid ei kasutanud.

 Korteri hind oli kordusenampakkumisel toimunud müügitehingu tegemisel õige.

 Maaameti

kodulehel

(www.maaamet.ee/kinnisvara)

avaldatud

statistika

„Korteriomandite (eluruumide) tehingud hoone esmakasutusaasta järgi“ kohaselt oli

ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020 Maardus asuvate korteriomandite

müügitehingute keskmine hind ruutmeetri kohta 950,27 eurot/m2 (korterelamute

ehitusaastate vahemik 1971 kuni 1990, vt Lisa 8). Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel

on korteri ehitusaastaks 1986.

 Täitemenetluses kirjutati üles ja arestiti 02.03.2020 hagejale kuulunud korter,

üldpinnaga 32,80 m2, arestimishinnaga 36 000 eurot.

 Arvestades Maaameti poolt välja toodud keskmist korteriomandite ruutmeetri hinda

müügitehingutes Maardu linnas ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020, oli arestitud

korteri tegelik keskmine müügihind ametliku statistika kohaselt arestimise hetkel 31

168,85 eurot.

 Hageja on hagis väitnud, et korteri tegelik turuväärtus on 45 000 eurot. Kostja leiab, et

see ei vasta tegelikkusele. Reaalsete tehingute ametlik statistika näitab samaväärse

korteri tegelikuks väärtuseks 30 % väiksemat summat, kui seda on arvanud hageja.

Kostja arvates arestiti korter tegelikust keskmisest turuhinnast isegi kõrgema hinnaga.

Hageja ei ole põhistanud, millisest asjaolust tulenevalt ta väidab korteri turuhinnaks

olevat 45 000 eurot. Hageja ei ole täitemenetluse käigus vaidlustanud korteri arestimise

aktis toodud hinda, samuti ei ole hageja vaidlustanud korteri allahindluse hinda.

 Vara allahindamine teostati kooskõlas seadusega (TMS § 100 lg 5). Kui võlgnik ja

sissenõudja ei saavuta korteri hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest

ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur (TMS § 74 lg 4). Antud juhul hindas

korterit kohtutäitur, järgides temale seadusega antud volitusi. Kohtutäitur võttis

arestitud korteriomandi hindamisel arvesse selle hariliku väärtuse, muuhugas ka

kinnistusraamatusse

enne

keelumärke

kandmist

kantud

õigusi

vastavalt

kinnistusraamatu sisule (TMS § 74 lg 5).

 Arestitud korterile kuulutati välja enampakkumine, alghinnaga 36 000 eurot.

Enampakkumine toimus ajavahemikul 31.03.2020 kuni 07.04.2020. Ostuhuviliste

puudumise tõttu enampakkumine nurjus. Huvi alghinnaga korteri ostmiseks puudus.

Seega ületas enampakkumisel märgitud alghind turuosaliste ootusi ning alghind oli

ilmselgelt üle mõistliku hinnataseme. Esimesel enampakkumisel müümata jäänud

korteriomand hinnati ümber ning uueks (kordus)enampakkumise alghinnaks sai 29 000

eurot.

2-20-8758

 Kordusenampakkumine arestitud korteriomandile toimus ajavahemikul 06.05.2020

kuni 13.05.2020. Kordusenampakkumisele registreerus õigeaegselt üks osaleja (kostja

KT), kes ka omapoolse pakkumise tegi.

 Üksnes tehingu tarbeks aja broneerimine ei ole piisav tõendamaks tehingu tegelikku

toimumist. Hageja oleks saanud esitada maksekorralduse väidetava ostjaga

kokkulepitud ostusumma ulatuses või hagejale täitemenetluses juba varasemalt teatatud

nõude summa deponeerimise kohta kohtutäituri või notari ametikontol, kui ta oleks

soovinud reaalselt AS-i nõuet täita. Hagejale oli teada täituri ametikonto rekvisiidid,

samuti oli hagejat teavitatud täitemenetluses sissenõudja poolt esitatud nõude summast.

 AS-i nõude täitmine ei olnud korterit müümata võimalik, sest hagejal puudusid selleks

vahendid. Viimati maksis hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 700 eurot

23.01.2020, st enne täitemenetluse avalduse esitamist. Alates sellest ajast kuni

täitemenetluses toimunud kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamiseni, ei suutnud

hageja midagi tasuda.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja tõi 21.10.2020 menetlusdokumendis

välja, et senises kohtumenetluses ta menetluskulusid kandnud ei ole.

Hageja täiendav seisukoht

26. Hageja märgib 05.10.2020 vastuses kostjate vastuväidetele järgmist:

 Kohtutäituri vastuse osas:

o Hageja ei ole kohtutäituri vastuse lisasid kätte saanud.

o Kohtutäitur on täitemenetluse käigus raha saanud, kuid mille katteks seda

arvestanud, ei ole teada.

 Kostja KT vastuse osas

o Kostja vastus on sisutu ja tema väited ei oma tähtsust käesoleva asja juures.

 Kostja AS vastuse osas

o Täitetoimiku dokumentide hagejale kättetoimetamist pole tõendatud. Asjaolu, et

dokumendid olid saadetud e-posti aadressil ei tähenda nende kättetoimetamist

hagejale. Hageja ei ole neid saanud.

o Väär on kostja väide, et enampakkumise hind (milles osales ainult üks isik)

vastab korteri turuhinnale. Kostja esitatud statistika ei arvesta seda, et hagejale

kuulub 1-toaline korter. Teadaolevalt on ühetoalise korteri ruutmeetri hind

olulisel suurem, kui 3-toalise korteri oma.

o Alusetult heidetakse hagejale ette, et enne enampakkumise lõppemist ei ole ta

raha kohtutäiturile maksnud. Hagis on selgitatud, et hagejal puudus võimalus

raha maksta, sest tema päringule nõudesumma suuruse kohta ei vastatud. Lisaks

sellele oli hagejal soov vaidlustada nt täituri lisatasu nõue. Kui hageja oleks kogu

rahasumma enne enampakkumise lõppemist ära tasunud, siis kaotaks ta õigust

vaidlustada mistahes nõudeid.

o Kostja vastuväidete eesmärk jääb hagejale arusaamatuks. Kostja kui laenuandja

peaks olema huvitatud oma raha saamises. See, mille arvel ta raha saab ja kas

enampakkumine tühistatakse või mitte ei pea kostjat huvitama. Hageja korteri

müük ei ole ka täitemenetluse eesmärk. Hageja on enampakkumise lõppemist

2-20-8758

pakkunud ja pakub ka praegu rahuldada kõik kostja ja täituri nõuded korraga

ilma korterit võõrandamata.

 Hageja esitas kompromissettepaneku, mille alusel tagastatakse hagejale korter ja

samaaegselt rahuldatakse kõik kostjate nõuded korraga. Hageja võib vastava

kompromissi sõlmida ja raha tasuda viivitamatult.

Kostjate täiendavad vastuväited

27. AS esitas 12.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule teatades, et ei nõustu

hageja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks pakutud viisil. 21.10.2020 teatas kostja, et ei

näe võimalust muul moel kompromissiks, kui et hageja loobub oma hagist kostjate vastu,

kannab kostjate menetluskulud ning kohus tühistab hagi tagamisega seatud keelumärke

korteriomandile.

28. Kostja KT esitas 15.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule, tuues välja, et see

ei ole tema jaoks vastuvõetav, sest ta vajab seda korterit ise elamiseks.

29. Kohtutäitur teatas 17.10.2020 kohtule, et ei nõustu hageja ettepanekuga kompromissi

sõlmimiseks.

30. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba

esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

31. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostjate vastused ja hinnanud igakülgselt poolte

esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära

kohtuistungil leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

32. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr

2-17-15317).

33. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, et kas vaatamata sellele, et hageja

on lasknud mööda nõude vabatahtliku täitmise tähtaja täitemenetluses ja vaatamata sellele, et

sissenõudja ei ole nõustunud ei osade kaupa täitmisega ega muude võlgniku pakutud

kokkulepetega, et kas siis ikkagi on võimalik täitemenetluses läbiviidud enamapakkumine

tühistada, kui võlgnik hagimenetluses lubab sissenõudja nõude rahuldada. Seda olukorras, kus

täitemenetlus on lõppenud.

34. Hageja nõude aluseks saab olla Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223, mille lg 1 kohaselt

võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline

esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule,

kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või

rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

35. Hageja väidabki, et enampakkumisel on oluliselt rikutud selle tingimusi: ta ei ole

täitmisteadet kätte saanud, talle pole tema õigusi selgitatud, asi on müüdud alla selle

turuväärtuse ja ta on ise korterile ostja leidnud.

2-20-8758

36. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

AS avalduse alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr 034/2020/192 täitemenetlust hageja

suhtes, hageja korteri enampakkumise tulemusena AS nõue hageja vastu rahuldati,

korteri omanikuks sai KT ja täitemenetlus on lõpetatud (vt ka t lk 84-129).

-

Täitmisteade (t lk 85) on hagejale kätte toimetatud 29.01.2020 tema enda poolt

kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile xxx (vt t lk 84,

hageja 29.01.2020 e-kiri, milles ta palub saata täitmisteade eeltoodud e-posti aadressil);

-

Täitmisteate kättesaamist kinnitas hageja ka 23.02.2021 toimunud kohtuistungil, vt ka

kohtuistungi protokoll 00:09:50 (II kd lk 8A pöördel).

-

Täitmisteates on ära näidatud vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) ja tasumisele

kuuluva summa suurus: 23 235,97 eurot (pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

25 095,97 eurot. Täitmisteatele oli lisatud teave võlgniku õiguste ja kohustuste kohta (t

lk 86 pöördel).

Seega kohus loeb tuvastatuks, et hageja sai täitmisteate kätte 29.01.2020 ja talle tehti teatavaks

ka tema õigused ja kohustused. Talle tehti teatavaks, kui suur on võlgnevus, mille tasumisel

korral täitemenetlus lõpetatakse ja milline on tähtaeg vahatahtlikuks nõude täitmiseks.

Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Võlgnevuse

olemasolu ei ole hageja vaidlustanud ei enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse ajal (siiski on

kostja AS esitanud tõendid ka võla aluse kohta; vt t lk 136-147. Andmed võla lõpliku suuruse

kohta on täiturile esitatud 13.05.2020, t lk 148).

-

Kohtutäituri 02.03.2020 akt korteri arestimise kohta on hagejale kätte toimetatud

03.03.2020 (t lk 87-89). Hageja ei ole enne kohtumenetluse alustamist vaidlustanud ei

vara arestimist ega vara arestimishinda.

-

Alates 01.06.2020, mil on tehtud kanne kinnistusraamatusse, on kostja KT korteri

omanik (t lk 18 jj). Kostja KT omandas korteri vara kordusenampakkumise akti kohaselt

(t lk 9 jj) 10.05.2020 tehtud pakkumise alusel 29 000 euro eest (t lk 8 pöördel), teisi

pakkumisi ei esitatud. Enampakkumise tulemused tehti hagejale teatavaks 13.05.2020

(vt ka t lk 34);

-

Täitemenetlus on lõpetatud 15.06.2020 (t lk 167).

37. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja KT väidetele, et ta kasutab senimaani kostjale KT

kuuluvat korterit selle eest üüri maksmata ja olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete

võlglane (vt ka t lk 50). KT on teinud hagejale ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks (vt ka t lk

66 jj; lk 71-75), kuid hageja pole sellele reageerinud.

38. Hageja suhtles kohtutäituriga e-kirja teel 01.03-03.03.2020 soovides võlga tasuda osade

kaupa 400 eurot kuus (t lk 90) saades selgitusi ka selle kohta, et korter müüakse

enampakkumisel, kui hageja võlga ei tasu (vt ka t lk 91-93).

Seega on hageja ise pidevalt sama e-posti aadressi kasutades, saanud kohtutäiturilt selgitusi ja

ta on olnud teadlik sellest, et kui ta võlga ei tasu, siis kohtutäitur müüb korteri.

Hageja on olnud teadlik nii esimese kui ka kordusenampakkumise läbiviimisest ja ajast (vt ka

täitetoimingust teatamine t lk 93 pöördes, lk 94-96).

Hageja ei avaldanud kordagi täiturile pretensioone, ei esitanud kaebusi ei vara arestimise ega

selle hinna kohta ega andnud märku, et tasub võla või soovib muul viisil täitemenetluse kulule

kaasa aidata.

2-20-8758

39. 12.05.2020 pöördus hageja avaldusega kohtutäituri poole, milles teatas, et soovib kõik

nõuded korraga rahuldada ja palub seetõttu enampakkumise peatada (t lk 21). Hageja märgib

avalduses, et on korterile ostja leidnud ja püüab notari aega broneerida. Samas ei olnud hageja

avalduse esitamise ajaks teinud ühtegi makset täitemenetluse käigus ega selgitanud, miks

potentsiaalne ostja ei võiks enampakkumisel osaleda ja millise hinna on potentsiaalne ostja nõus

korteri eest tasuma.

Sissenõudja (kostja AS) ei nõustunud enampakkumise peatamisega (täituri 13.05.2020 e-kiri, t

lk 26; AS-i 13.05.2020 e-kiri täiturile, t lk 98).

40. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel on võimalik vaid TSM-i § 46 sätestatud

alustel, nende aluste hulgas puudub kohtutäituril õigus ja võimalus täitemenetluse (so ka

enampakkumise) peatamiseks võlgniku, s.o hageja avalduse alusel.

Kuna kordusenampakkumise ajaks ei olnud hageja tasunud talle teadaolevat võlgnevust (vt

täitmisteade) ja sissenõudja (kostja AS) ei olnud andnud nõusolekut enampakkumise

peatamiseks, siis ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada. Samuti ei ole sissenõudjal

kohustust anda nõusolekut täitemenetluse peatamiseks, kuni talle pole võlga tasutud. Seda, et

hageja võlga vabatahtlikult ei tasunud, ei ole vaidlustatud.

41. Hageja on esitanud tema poolt leitud potentsiaalse ostja xxx teate (allkirjata, kuupäevata ja

isikustamata, t lk 27), milles kinnitatakse, et ostja saab kogu nõude summa kanda kohtutäituri

kontole või deponeerida notari juures. Samas ei ole potentsiaalne ostja enampakkumisel

osalenud ega võlga hageja eest tasunud (ei kohtutäiturile, notari kontole ega AS-ile).

42. Kordusenampakkumine algas 06.05.2020 kl 14 ja lõppes 13.05.2020 kl 14 (vt t lk 16

pöördel p 1.7). Seejuures lõppes varasem enampakkumine 06.04.2020 nurjumisega (nendes

asjaoludes vaidlust ei ole). Hagejale oli täitemenetluse alustamine teada alates 29.01.2020,

ometigi polnud hageja teinud ühtegi, ka mitte kõige väiksemat makset võla vabatahtlikuks

täitmiseks, samuti polnud hageja esimese enampakkumise õnnestumisele ostja leidmisega

kaasa aidanud. Alles vahetult enne kordusenampakkumise lõppemist asus hageja väitma, et

soovib ise asja müüa.

43. Seejuures tuleb arvestada TMS §-ga 102 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik ise vara müüa

kohtutäituri kontrolli all juhul, kui sissenõudja sellega nõus on. Käesoleval juhul ei olnud

sissenõudja sellega nõus.

44. TMS § 102 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata

sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu

enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem,

võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on

nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju

müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine.

Osundatud sätte kohaselt ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada ka seetõttu, et ajal, mil

hageja täituri poole iseseivalt vara müügi sooviga pöördus (s.o 12.05.2020 kl 14:50; t lk 29),

oli KT juba esitanud oma pakkumise korteri ostmiseks (10.05.2020 kl 12:04; t lk 12 pöördel).

Seega oli kordusenampakkumine juba tõenäosusega õnnestunud, hageja ei olnud esitanud

väiteid ega tõendeid, et tema poolt leitud ostja oleks maksnud korteri eest rohkem, kui kostja

KT. Vastupidi, hageja leitud ostja kinnitas, et on nõus maksma ainult võla ulatuses. KT maksis

aga 29 000 eurot ehk rohkem, kui oli hageja võlgnevus AS-i ees täiteteatise kohaselt (23 091,97

eurot). Seega puudus nii kohtutäituril kui ka sissenõudjal nii seaduslik kui ka faktiline alus

enampakkumise peatamiseks või tühistamiseks.

2-20-8758

45. TMS § 102 lg 3 kohaselt ei tohi kohtutäitur otsustada vara müümist võlgniku enda poolt

enne, kui vastava avalduse edastamisest sissenõudjale pole möödunud 7 päeva. Praegusel juhul

on tõendatud, et hageja esitas avalduse kohtutäiturile 12.05.2020 ja enampakkumine lõppes

edukalt 13.05.2020. Seega kohtutäitur ei tohtinud enampakkumist peatada ega tühistada. Seda

enam, et sissenõudja oli juba 13.05.2020 täiturile teada andnud, et ta ei anna nõusolekut

enampakkumise peatamiseks.

46. Seega oli enampakkumise mittepeatamine ja mitte tühistamine kohtutäituri poolt seadusega

kooskõlas ja õiguspärane. Lisaks ka mõistlik, kuna võlgnik ei olnud võlga vabatahtlikult

tasunud ega esitanud tõendeid, et suuda korteri müüa parema hinnaga.

47. Kohtutäitur kinnitas 23.02.2021 kohtuistungil, et enampakkumine oleks peatatud ja

tühistatud kohe, kui hageja oleks tasunud täiteteatises (vt ka t lk 85) nimetatud summa

25 095,97 eurot (s.o võlgnevus ja täitekulud), kas ise või kolmandate isikute kaudu). Seega pole

õiged hageja väited, et teda takistas võla tasumist see, et ta ei teadnud võlgnevuse suurust.

48. Seejuures väidab hageja, et ta ei teadnud nõude suurust seetõttu, et ta ei teadnud, kui palju

oli täitemenetluse jooksul täiturile võla katteks tasutud.

49. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kogu täitemenetluse

jooksul üldse võlga kustutanud. Kohtutäitur on läbivalt selgitanud, et hageja ei tasunud

täitemenetluse jooksul võla katteks ühtegi senti. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võlga

tasunud.

Ka ei ole kohtutäitur hageja arvet arestinud ning seega pole ka võimalikke hageja arvele

laekunud summasid saanud kinni pidada. Hageja pole tõendanud, et tema arved arestitud oleks.

Käesolevas menetluses osalev kohtutäitur ei ole vaatlusaluse täitemenetluse raames hageja

arveid arestinud (vt ka 23.02.2021 kohtuistungi protokoll).

50. Võla lõplik suurus oli võimaik kindlaks teha pärast enampakkumise lõppu (TMS § 56 lg 3

kohaselt arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani) ja

see tehti hagejale teatavaks 13.05.2020 (vt ka t lk 33).

51. Hageja on esitanud ka väite, et korter müüdi alla turuväärtuse.

52. Samas ei ole hageja tõendanud, et korterit oleks olnud võimalik müüda kõrgema hinnaga.

Täitemenetluse käigus ei õnnestunud korterit müüa kõrgema hinnaga (vt ka t lk 107-129).

Ka hageja enda poolt leitud ostja poleks korteri eest kõrgemat hinda maksnud.

Kohtu ette pole toodud tõendeid, et korterit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Hageja pole

kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud (TMS § 74 lg 7). Kordusenampakkumisel on täitur

hinda alandanud kooskõlas TMS §-ga 100 lg 5.

53. Kuna kohus tuvastas, et kordusenampakkumine oli õiguspärane, hageja õigusi pole rikutud

ja KT on saanud korteri seaduslikuks omanikuks, siis pole eeldused hageja järgnevate nõuete

rahuldamiseks samuti täidetud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

54. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust (t lk 14) ja selle vaidlustamist hageja poolt (t lk

15) ning kohtutäituri otsust (12.06.2020; t lk 16) kohus eraldi sisuliselt ei käsitle, kuna see ei

mõjuta vaidluse lahendamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

56. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

2-20-8758

57. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

58. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik