2-17-16758/157 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus kinnisasja asukohaga HHH avalikul jaotuse osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus. Ülejäänud osas on
Legislator headnote
AI generated2-17-16758/157 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ülejäänud osas on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Liis Arrak, Kaija Kaijanen
Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-16758
Kohtuasi
XX
hagi
YY
vastu
ühisvara
jagamiseks
ja
tahteavalduse asendamiseks.
YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks ja
tahteavalduse asendamiseks.
QQ hagi XX ja YY vastu seltsinguvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
QQ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Kaie Mandel
Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Ants Kuningas
Iseseisva
nõudega
kolmas
isik:
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Marika Jaanson
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus kinnisasja asukohaga HHH avalikul
enampakkumisel müügist saadava raha jaotamise viisi ja QQ menetluskulude
jaotuse osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus. Ülejäänud osas on
maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud.
2. Kinnitada XX, YY ja QQ kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1. kompromiss on käsitletav üksnes tervikuna, osalised on kokku leppinud, et
loobuvad õigusest kompromissist taganeda;
2.2. juhul, kui kompromissi mõni kokkulepe või säte on vastuolus seadusega, tühine
või kehtetu, teevad osalised kõikvõimaliku, et asendada seadusega vastuolus
olev või tühine või kehtetu säte kompromissi mõttele vastava kehtiva sättega;
2.3. osalised välistavad õiguse esitada üksteise vastu uusi nõudeid, mis ei ole
nimetatud käesolevas kompromissis ja mis tulenevad osaliste vahelistest
2-17-16758
õigussuhetest ning nende asjaoludest (ühisvara, kaasomand, seltsing,
kasutuseelised, hüvitusnõuded), mis on seotud kohtuvaidlustega tsiviilasjades
2-17-16758 ja 2-21-4863. Osalised on kokku leppinud, et on üksteise suhtes
sellistest täiendavatest nõuetest kompromissi alusel loobunud;
2.4. YY, XX ja QQ soovivad ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 jõustunud
kohtuotsuse YY ning XX ühisvarana jaotatud kinnisasja suhtes, mille
omandamisel osales QQ seltsinglasena ja mille asukoht on HHH, mis on sisse
kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
XXXXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena
XX ja YY, jättes kinnisasja, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa nr
XXXXXXXX all käesoleva kompromissi alusel XX ainuomandisse;
2.4.1. YY annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa
nr YYYYYYYY kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute
kannete tegemiseks, millega YY kustutatakse kinnistu nr XXXXXXXX
omanikuna kinnistusraamatust ja kinnistu ainuomanikuna kantakse
kinnistusraamatusse XX;
2.5. kõik XX, YY ja Nordea Pank AB vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust
number 01220149364 tulenevad kohustused jäävad täies ulatuses XX kanda,
kusjuures YY ei pea XX-le hüvitama laenulepingust number 01220149364
lähtuvaid ja XX poolt juba täidetud, samuti täitmata ja tulevikus tekkivaid
maksete kohustusi, samuti ei pea YY täitma laenulepingust number
01220149364 tulenevaid tulevasi kohustusi Nordea Pank AB-le. XX kohustub
esitama YY-le hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul kompromissi allkirjastamisest
kirjaliku kinnituse selle kohta, et Nordea Pank AB (või selle krediidiasutuse
õigusjärglane) on vabastanud YY kõigi eluasemelaenu lepingust number
01220149364 tulenevate kohustuste täitmisest;
2.6. YY ja XX soovivad ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 jõustunud
kohtuotsuse YY ja XX ühisvarana jaotatud korteriomandi suhtes, mille asukoht
on PPP, mille reaalosaks on korter number P, mis on sisse kantud Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr CCCCCCCC ja
mille omanikuna on teise jakku sisse kantud YY, jättes korteriomandi, mis on
kinnistusraamatusse kantud registriosa nr CCCCCCCC all käesoleva
kompromissi alusel YY ainuomandisse;
2.6.1. XX annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa
nr CCCCCCCC kantud korteriomandi omanikukannete muutmiseks,
mille kohaselt kantakse korteriomandi PPP, mille reaalosaks on korter
number P ja registriosa nr CCCCCCCC registrisse ainuomanikuna YY;
2.7. XX avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega
XX kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub kompromissis kokku lepitud
alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest
nõuetest YY ja QQ vastu;
2.8. QQ avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega
QQ kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevas kompromissis kokku
lepitud alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja
mitterahalistest nõuetest XX ja YY vastu;
2.9. YY avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega
YY kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevas kompromissis kokku
lepitud alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja
mitterahalistest nõuetest XX ja QQ vastu;
2.10. YY kinnitab, et ta loobub nõuete esitamisest ka WW vastu;
2-17-16758
2.11. YY, XX ja QQ avaldavad tahet lõpetada tsiviilasjas 2-17-16758 vaidlus
kompromissis kajastatud viisil. Osalejad kinnitavad, et teavad vaidluse
kompromissiga lõpetamise tagajärgi, kusjuures avaldavad soovi, et kõik
menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
MENETLUSE KÄIK
XX esitas 08.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse YY vastu abielu lahutamiseks ja
ühisvara jagamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 02.01.2018 vastuhagi ühisvara
jagamiseks teisel viisil. 22.05.2018 kohtuotsusega (osaotsus) lahutas kohus poolte abielu.
22.10.2018 esitas QQ kohtule taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamiseks ning
hagi XX ja YY vastu seltsinguvara jagamiseks.
Maakohus rahuldas 27.11.2020 otsusega poolte ja kolmanda isiku hagid osaliselt ning jagas
poolte ja kolmanda isiku ühisomandisse kuuluva seltsinguvara. Samuti lõpetas maakohus
ühisomandi hageja ja kostja abielu kestel omandatud varale. Maakohus jättis rahuldamata
kostja nõude jagada poolte ühisvarana sõiduauto Renault Megane. Menetluskulud jättis
maakohus menetlusosaliste endi kanda.
Iseseisva nõudega kolmas isik QQ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse
tühistada kolmandale isikule välja makstava hüvitise ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja
nõustus apellatsioonkaebusega, kostja vaidles sellele vastu.
Ringkonnakohus jättis 03.06.2021 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
Menetlusosalised jõudsid enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist kokkuleppele käesoleva
kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud tingimustel ja esitasid 30.06.2021 kompromissi
ringkonnakohtule kinnitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, Harju Maakohtu 27.11.2020
otsus veel jõustumata osas ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4
alusel lõpetada.
2-17-16758
TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi
sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni
seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS
§ 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist.
Kompromissi osalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi
kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432
sätestatust. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust
selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et
kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset
tõestamist.
Menetluskulud jäävad vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3
menetlusosaliste endi kanda.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 ja
§ 645 lg 2 võimaldavad määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Liis Arrak
Kaija Kaijanen