2-19-4521/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4521

Kohtuasi

Aktsiaselts Megaron-E hagi ICP Solutions OÜ vastu

313 766 euro 22 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Aktsiaseltsi

Megaron-E

apellatsioonkaebus,

hind

254 103 eurot 65 senti

ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus, hind 145 556 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts Megaron-E (registrikood

10364157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria

Pihlak

Kostja (apellant) ICP Solutions OÜ (registrikood

11659535), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Marko Pikani

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25. mai ja 11. juuni 2021. a

kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Peatada tsiviilasja nr 2-19-4521 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-19-12802 menetluse

lõppemiseni osas, millega ICP Solutions OÜ esitas Aktsiaseltsi Megaron-E

haginõuetele 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväite

seoses Aktsiaseltsi Elveso esitatud nõuetega ICP Solutions OÜ vastu ja 8522 euro

10 sendi suuruse õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite.

2. Ülejäänud nõuete osas teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega:

2.1. Rahuldada Aktsiaseltsi Megaron-E apellatsioonkaebus osaliselt.

2.2. Jätta ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.3. Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a otsus osas, millega maakohus

mõistis ICP Solutions OÜ-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja väiksema

2-19-4521

põhivõla kui 278 456 eurot 46 senti ja jättis selles osas viivisenõude

rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

vastavas ulatuses.

2.4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.4.1. Võtta vastu Aktsiaseltsi Megaron-E 22. juunil 2020 esitatud tõendid.

2.4.2. Mõista ICP Solutions OÜ-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja:

-

põhivõlg 278 456 eurot 46 senti;

-

alates 11. maist 2019 kuni põhivõla (278 456 euro 46 sendi) täieliku

tasumiseni põhivõla käibemaksuta summalt (222 765 eurot

17 senti) viivis 0,09% päevas.

3. Ringkonnakohus võib resolutsiooni p-s 1 nimetatud tasaarvestuse vastuväidet

lahendades tühistada resolutsiooni p-s 2 tehtud otsuse või seda muuta.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kohus lõppotsuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Megaron-E (hageja) esitas 25. märtsil 2019 Harju Maakohtule ICP Solutions OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 508 991 eurot

58 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39 370 eurot 93 senti ja alates

hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta osalt viivise 0,09% päevas.

Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 5640 eurot ja alates hagi

esitamisest kuni kahju hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise.

Pärast seda, kui kostja tasus 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, võttis hageja hagi

osaliselt tagasi ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 313 766 eurot 22 senti ja

alates 11. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni 261 471 euro 85 sendi suuruselt võlalt (ilma

käibemaksuta) kuni selle täieliku tasumiseni viivise 0,09% päevas. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos

kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2020. a määrusega hagi osaliselt, s.o põhinõude 195 225 euro

36 sendi ulatuses ja põhinõudelt kuni 10. maini 2019 arvestatud viivise ning 5640 euro suuruse

kahjuhüvitise osas läbi vaatamata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

2-19-4521

menetluskulude hüvitise 796 eurot 61 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses

määras viivist.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt võitis kostja 2017. a Jüri alevikus Ehituse tänaval

asuva katlamaja hakkepuidu küttele üleviimiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde

tegemiseks välja kuulutatud riigihanke nr 191474. Tööd tellis Aktsiaselts ELVESO (tellija)

ning Hanke kogumaksumus oli 2 691 675 eurot.

Kostja kasutas tööde tegemiseks erinevaid alltöövõtjaid, sh sõlmisid hageja ja kostja

alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 (alltöövõtuleping), mille kohaselt kohustus hageja tegema

katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustöid vastavalt hinnapakkumises

(alltöövõtulepingu lisa 2) toodud tööde kirjeldustele ja mahtudele ning koostama

teostusdokumentatsiooni. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest 658 255 eurot 80 senti

(s.o ca 24% tellijalt peatöövõtulepingu alusel saadavast tasust). Tööde alustamise aeg oli

hiljemalt 24. nädalal (11. juunil 2018), eeldusel, et ehitusluba on 31. mail 2018 väljastatud ja

lammutustööd lõpetatud. Tööde üleandmise lõpptähtaeg oli 26. oktoobril 2018.

1.2. Kostja viivituse tõttu lükkus ehitustööde algus 36 päeva edasi, sest objektile väljastati

ehitusluba 21. juunil 2018 ning kostja lõpetas lammutustööd 13. juulil 2018. Seetõttu sai hageja

alustada ehitustöid alles 16. juulil 2018.

Kostja viivitas teede ja ehitusplatside aluste ehitustööde mahtude kooskõlastamisega, mistõttu

pikenes tööde ajagraafik veel 25 päeva võrra. Ajagraafiku järgi tuli need tööd teha 6. augustist

kuni 14. septembrini 2018. Hageja ei saanud töid õigel ajal teha, sest kostja pidas tellijaga

läbirääkimisi teede ja platside mahu vähendamiseks ning ei olnud teada, millises mahus tuleb

töid teha. Peatöövõtulepingu järgi pidi kostja tegema töid 3185 m², alltöövõtulepingu järgi pidi

aga hageja tegema kostjale töid 1710 m². Kostja kooskõlastas vähendatud mahuga lahenduse

tellijaga alles 21. septembril 2018 ja palus samal päeval hagejal teha ca 800 m² ulatuses

mahutabelis märgitust rohkem töid.

Kostja kehv projektijuhtimine põhjustas veel teede ja ehitusplatside ehitustöödes viivitusi,

kokku vähemalt 57 päeva ulatuses. Hageja juhtis kostja tähelepanu tööde tegemise takistustele

ja palus hiljemalt 39. nädala jooksul tõstatatud küsimused lahendada, et hageja suudaks püsida

ajagraafikus, kuid kostja ei teinud seda. Hageja ei saanud oma töid ilma eelnevate töödeta ja

kostja kaasabita teha.

Samuti viivitas kostja lisatööde hinna heakskiitmisega. Hageja saatis kostjale hinnapakkumise

4. oktoobril 2018 ja korduvalt 5. oktoobril 2018 ning kuna ta kostjalt vastust ei saanud, siis

teatas hageja 10. oktoobril 2018, et töid ei olen enam võimalik ajagraafiku kohaselt teha. Hageja

edastas kostjale alltöövõtulepingu muudatuse nr 1, mis sisaldas mahu ja ajagraafiku muudatusi,

ja selgitas, et kui kostja need kohe heaks kiidab, saab tööd lõpetada 30. novembril 2018. Kostja

keeldus jätkuvalt hinda kooskõlastamast ja palus hinda alandada. Vältimaks teetööde nihkumist

kevadesse, alandas hageja hinda ning kostja kinnitas 11. oktoobril 2018 tööde mahu ja

hinnapakkumise.

1.3. Kuigi pooled leppisid kokku tasu 658 225 eurot 80 senti, teadsid pooled, et kostja ette antud

mahud võivad tööde käigus muutuda, mistõttu leppisid pooled lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 kokku,

et tööde lõppmaksumus kujuneb tegelikult tehtud ja akteeritud töömahtude ning hageja

hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Hageja esitas kostjale kokku 17 täpsustatud

töömahtude ja lisatööde hinnapakkumist, mille kostja projektijuht kiitis enne tööde tegemist

kirjalikult või suuliselt heaks (sh 4. oktoobril 2018 tehtud hinnapakkumised, mille kostja kiitis

2-19-4521

11. oktoobril 2018 heaks). Need tööd kajastuvad nii oktoobris kui ka novembris ja detsembris

tehtud tööde aktides ning kostja on oktoobri tööde akti allkirjastanud.

Korduvate mahu- ja hinnamuutuste ning kostja viivituste tõttu tegi hageja kostjale ettepaneku

muuta lepingut selliselt, et tööde üleandmise lõpptähtaeg on 30. novembril 2018 ning uus hind

on 746 501 eurot 29 senti (lisandub käibemaks). Pooled leppisid kokku kohtumise 18. oktoobril

2018, kuid muudatust ei allkirjastatud, sest kostja soovis asjaolusid täpsustada. Kostja vastas

muudatusettepanekule alles 31. oktoobril 2018, s.o pärast tööde lõpetamiseks kokkulepitud

kuupäeva. Hageja tegi hinnas ja tähtajas mitmeid järeleandmisi, kuid sellest hoolimata nõudis

kostja 6. novembril 2018 täiendavat hinnaalandust võrreldes 2. novembril 2018 toimunud

kohtumisel kokkulepituga. Seetõttu jäi lepingu muudatus allkirjastamata. Alltöövõtulepingu

põhi- ja lisatööde kogumaksumus oli 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks).

1.4. Hageja andis tööde teostusdokumentatsiooni kostjale üle 3. detsembril 2018, kui

allkirjastati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja pidi esitama kõik vastuväited

viie tööpäeva jooksul, kuid viivitas dokumentatsiooni ülevaatamise ja vastuväidete esitamisega.

Kostja omanikujärelevalve esitas 14. detsembril 2018 oma märkused, mis erinesid kostja

juhistest. Hageja esitas korrigeeritud dokumentatsiooni 18. detsembril 2018. 19. detsembril

2018 nõudis kostja üldsõnaliselt jooniste parandamist ja seletuskirja esitamist, kuigi seletuskiri

oli varem esitatud. Selgeid juhiseid kostja jooniste parandamiseks ei andnud. 3. jaanuaril

tõstatas kostja uuesti dokumentatsiooni puuduste teema, pooled kohtusid 4. jaanuaril 2019 ja

kostja selgitas viimaks jooniste kaupa, milles puudused seisnesid. Hageja viis viivitamata

muudatused sisse ning kostja võttis paberdokumentatsiooni endaga kaasa. 18. jaanuaril 2019

sai hageja kostja lepinguliselt esindajalt kirja, et teostusdokumentatsiooni puudused on

kõrvaldamata. Hageja esitas vastuväite, sest etteheidetud puudusi ei esinenud.

Hageja andis tööd lõplikult üle 21. detsembril 2018 ja need tuleb lugeda vastuvõetuks

10. jaanuaril 2019. Pooled kohtusid esimest korda vaegtööde ülevaatamiseks 7. detsembril

2018 ning hageja palus kostjal saata talle vaegtööde nimekirja. Teist korda kohtusid pooled

18. detsembril 2018 ning vaegtööd jäädvustati fotodel. Hageja asus puudusi kõrvaldama ning

edastas 21. detsembril 2018 kostjale puuduste kõrvaldamise kohta fotod. Kostja kinnitas, et

fotode järgi tundub kõik korras olevat, kuid keeldus tööde lõppaktile alla kirjutamast, sest

teostusdokumentatsioon ei olnud korrektselt vormistatud. 29. jaanuaril 2019 vaatas tellija

objektil kõik tööd üle ning kinnitas, et hageja vastutusalas olnud tööd on tehtud nõuetekohaselt,

ning märkis vaegtööna üksnes viis väiksemat puudust. Hageja parandas kohe vaegtööd ja

teavitas sellest 6. veebruaril 2019 kostjat. Kostja teatas 7. veebruaril 2019 täiendavatest

puudustest, mis ei olnud hageja vastutusalas ja millele ei olnud tellija tähelepanu juhtinud.

Hageja kõrvaldas etteheidetud puudused, kuid sellest hoolimata ei ole kostja lõppakti

allkirjastanud. Kuna hageja andis kostjale tööd 21. detsembril 2018 üle ja kostja pidi

alltöövõtulepingu p 6.1 ja 6.3 järgi töö viie tööpäeva jooksul üle vaatama, kuid kostja ei teinud

seda, oli kostjal pärast seda seitse päeva aega tööd vastu võtta ning need saab lugeda

10. jaanuaril 2021 vastuvõetuks.

1.5. Kostja viivitas tööde tegemise ajal arvete maksmisega. Alltöövõtulepingu p 4.2 järgi tuli

tööd arveldada, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise järel koostatud arve alusel

30 päeva jooksul. Poolte praktika kohaselt esitas hageja kostjale arved tehtud tööde kuu viimase

päeva seisuga.

Kostja allkirjastas esimese üleandmise vastuvõtmise akti 13. augustil 2018, misjärel saatis

hageja kostjale arve nr 18051 (I arve) 70 458 euro tasumiseks hiljemalt 30. augustil 2018.

Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, esitas lepingulise esindaja vahendusel sellele tööde

2-19-4521

vastuvõtmise kohta põhjendamatu vastuväite ning tasus arve alles 20. septembril 2018,

s.o pärast hageja hoiatust tööde tegemine peatada.

Kostja kooskõlastas augustis tehtud tööd 9. septembril 2018. Hageja saatis 11. septembril 2018

kostjale arve nr 18060 162 071 euro 28 sendi tasumiseks, kuid kostja jättis arve tähtaegselt

tasumata. Hageja palus 4. oktoobril 2018 kostjal teada anda, millal ta arve tasub, kuid kostja ei

vastanud. Alles pärast seda, kui hageja teatas, et kavatseb tööd peatada, tasus kostja

18. oktoobril 2018 arve.

Hageja esitas kostjale septembris tehtud tööde akti 3. oktoobril 2018, edastas kostjale arve

nr 18069 125 306 euro 64 sendi tasumiseks ning palus 23. oktoobril 2018 kostjal teada anda,

kui tal on töödele etteheiteid. Kostja ei vastanud ega tasunud tähtaegselt esitatud arvet. Hageja

hoiatas taas tööde peatamisega ning kostja tasus arve 27. novembril 2018.

Oktoobris tehtud tööde akti allkirjastas kostja 21. novembril 2018 ja palus hagejal väljastada ka

arve selle kuupäevaga. Hageja tuli kostjale vastu ja esitas arve nr 18091 257 853 euro 36 sendi

tasumiseks hiljemalt 21. novembril 2018. Hagi esitamise aja seisuga ei olnud kostja arvet

tasunud.

Hageja saatis kostjale novembris tehtud tööde aktid 5-18 ja 5-18-1 30. novembril 2018, kostja

palus seda korrigeerida ja hageja saatis korrigeeritud akti 7. detsembril 2018. Kostja ei esitanud

aktile vastuväiteid ja võttis tööd kasutusse, mistõttu luges hageja viie päeva möödudes

alltöövõtulepingu p 2.2.1 alusel tööd vastuvõetuks ja esitas kostjale arve nr 18099 219 012 euro

72 sendi tasumiseks hiljemalt 30. detsembril 2018. Kostja ei vastanud hageja meeldetuletustele

ega tasunud arvet.

Detsembris tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale 21. detsembril 2018 aktid 6-18 ja 6-18-1.

Kostja ei vaielnud vastu tööde kvaliteedile, mahule ega hinnale. Kuna objekt oli kasutuses,

luges hageja tööd vastuvõetuks ja esitas kostale arve nr 18109 32 125 euro 50 sendi tasumiseks

hiljemalt 30. jaanuaril 2019. Kostja ei ole arvet tasunud. Kokku oli kostjal hagi esitamise aja

seisuga tasumata 508 991 eurot 58 senti.

Kuna tööd olid valmis, pidi kostja need vastu võtma hoolimata sellest, kas töös esines puudusi.

Seega oli tasu muutunud sissenõutavaks. Alltöövõtulepingu II p 6.3 järgi saab lugeda tööd

vastuvõetuks, kui töö on faktiliselt üle antud ja kasutusse võetud.

1.6. Hagi esitamise ajal oli kostjal hagejale tehtud tööde eest tasumata arvete nr 18091,

nr 18099 ja nr 18109 alusel kokku 508 991 eurot 58 senti (põhinõue).

Hagi esitamise aja seisuga tasumata arvetel märgitud tasu osas oli hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras (0,09% päevas (käibemaksuta)) viivis kokku

33 441 eurot 80 senti (hageja esitas iga arve kohta viivisearvutuse). Lisaks viivitas kostja ka

hagi esitamise ajaks tasutud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 maksmisega ning nendel

märgitud tasu maksmisega viivitamise tõttu peab kostja maksma hagejale lepingujärgses

määras viivist kokku 5929 eurot 13 senti (hageja esitas iga arve kohta viivisearvutuse). Kokku

on sissenõutavaks muutunud viivis 39 370 eurot 93 senti (kõrvalnõuded). Hageja soovib saada

tasumata põhivõlalt lepingujärgses määras viivis ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

2-19-4521

Kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, vähendas

hageja oma nõudeid kostja vastu, lugedes esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud

viivisenõuded ning ülejäänud osas põhinõude.

1.7. Arvestades seda, et kostja ei tasunud hagejale tehtud töö eest, tekkisid hagejal võla

sissenõudmiseks kohtueelsed õigusabikulud ning kostja peab hüvitama hagejale kahju

5640 eurot (kahju hüvitamise nõue).

Kostja vastuväited hageja nõuetele ja tasaarvestuse vastuväide

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud (sh osaliselt tagasivõetud hagi

puudutavad kulud) hageja kanda.

2.1. Kostja võttis omaks, et pooled sõlmisid hagis nimetatud tingimustel alltöövõtulepingu,

ehitusluba väljastati 21. juunil 2018 ja lammutustööd olid lõpetatud 13. juulil 2018, kuid

alltöövõtulepingu lõpptähtaeg ei lükkunud ehitusloa ja lammutustööde tõttu edasi.

Tegelikult sõlmisid pooled kaks alltöövõtulepingut: 18. aprillil 2018 alltöövõtulepingu

katlamaja projekteerimiseks (projekteerimisleping) ning 22. mail 2018 katlamaja

rekonstrueerimiseks ja juurde ehitamiseks (alltöövõtuleping). Hageja ei pidanud kummagi

lepingu täitmise ajagraafikust kinni. Hageja pidi tegema projekteerimislepingu alusel põhi- ja

tööprojekti seitsme nädala jooksul pärast tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku

ülesande ja eelprojekti saamist. Hageja sai selle 14. mail 2018 ja pidi andma põhi- ja tööprojekti

tellijale üle hiljemalt 2. juulil 2018. Kostja sai põhiprojekti 3. septembril 2018 ning tööprojekti

11. septembril 2018. Hageja viivituse tõttu ei saanud kostja kavandada täiendavate tööde mahtu

ning hageja ei jõudnud teha alltöövõtulepingus kokkulepitud töid vastavalt ajagraafikule.

Lisaks allkirjastasid pooled 17. juulil 2018 tööde ajagraafiku, milles jäi tööde üleandmise

lõpptähtaeg samaks. Hageja nimel allkirjastas selle AS, kes esindas hagejat selle projekti

raames. Samuti ei lükkunud tähtaeg edasi teede ja platside mahu suurenemise tõttu. Kostja

teavitas hagejat mahu suurenemisest septembris ning hageja ei ole teatanud, et see mõjutab

tööde lõpptähtaega. Hageja oli mahtude muutumisest teadlik. Kuigi hageja soovis 10. oktoobril

2018 tööde üleandmise lõpptähtaega edasi lükata, ei saavutanud pooled selles kokkulepet.

Alltöövõtulepingu p 3.1 järgi tuli kõik muudatused teha kirjalikus vormis lepingu lisana. Hageja

väited halvast projektijuhtimisest on tõendamata.

2.2. Hageja pidi andma kostjale tööd ja teostusdokumentatsiooni üle 26. oktoobril 2018. Hageja

ei andnud kostjale teostusdokumentatsiooni ka 3. detsembril 2018 ega töid 21. detsembril 2018

üle. Hageja tööd ja esitatud dokumentatsioon olid puudustega, hageja ei ole töös esinenud

puudusi kõrvaldanud ega töid kostjale üle andnud. Kostja teatas hagejale veel 7. veebruari

2019. a e-kirjas, millised puudused tuleb kõrvaldada.

2.3. Hagejal ei ole õigust saada alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest kokku 700 000 eurost

(lisandub käibemaks) suuremat tasu, st hageja põhinõue on 12 365 euro 95 sendi ulatuses

alusetu. Alltöövõtulepingu hind oli 658 255 eurot 80 senti. Kuigi hageja esitas kostjale

2. novembril 2018 täiendavate tööde hinnapakkumise, mille kohaselt oli kõigi tööde lõplik

maksumus 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), vastas kostja hageja pakkumisele, et

ta on nõus lõpphinnaga 700 000 eurot (lisandub käibemaks). Kuna hageja ei teatanud kostjale

viivitamata, et ta ei nõustu kostja muudetud pakkumisega, nõustus hageja kostja pakutud

hinnaga, st pooled saavutasid lisatööde hinnas kokkuleppe. Hinna muutmine tuli lepingu p 3.1

2-19-4521

järgi kirjalikult kokku leppida. Kostja ei olnud nõus täiendavate tööde tegemisega, mille maht

ületas 700 000 eurot (lisandub käibemaks).

2.4. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist, sest kostja ei ole viivitanud hagejale tasu

maksmisega.

Kostja tasus juulis, augustis ja septembris tehtud tööde eest esitatud arved nr 18051, nr 18060

ja nr 18069 pärast seda, kui hageja oli töös kõik puudused kõrvaldanud.

Kostjal olid hagi esitamise ajal tasumata oktoobris, novembris ja detsembris tehtud tööde eest

esitatud arved nr 18091, nr 18099 ja nr 18109. Kuna hageja esitas 15. veebruaril 2019 tellijale

avalduse kostjale maksete peatamiseks riigihangete seaduse § 122 lg 9 alusel ning hoolimata

kostja vastuväidetest peatas tellija kostjale maksete tegemise kuni 10. maini 2019, ei saanud

kostja hageja arveid tasuda. Kostja tasus oktoobris tehtud tööde eest esitatud arve nr 18091

kohe pärast seda, kui tellija lõpetas maksete peatamise, s.o 10. mail 2019. Arvete nr 18099 ja

nr 18109 aluseks olevaid novembris ja detsembris tehtud töid ei ole hageja vastu võtnud ja

tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei olnud arvete esitamise ajaks kõiki töid veel

teinud ning töödes esinesid puudused. Kostja teavitas hagejat veel 19. detsembril 2018 ja

29. jaanuaril 2019 puudustest. Kostjal oli õigus keelduda arveid nr 18091 ja 18099 tasumast,

kuni hageja annab talle tööd üle ja tasub leppetrahvi ning kahjuhüvitise.

Juhul, kui hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, tuleb seda vähendada, sest hagejast tuleneval

põhjusel (hageja lasi tellijal maksed kostjale peatada) ei saanud kostja oma kohustusi

õigeaegselt täita.

2.5. Kostja 10. mail 2019 tasutud summa arvel tuleb lugeda täidetuks arvel nr 18091 märgitud

põhivõlg. Hageja luges arve nr 18091 alusel makstud 257 853 eurot 36 senti vääralt esmalt

viivise ja seejärel põhivõla katteks, kuigi kostja määras maksekorraldusel, et tasub arvel

nr 18091 märgitud põhivõla, ning pooltel oli kujunenud praktika, et võlgnik määrab, millise

kohustuse ta täidab. Hageja teistsugune määramine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal

ei olnud õigust määrata seda summat kahju hüvitise katteks.

2.6. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

2.7. Kostja tasaarvestas hageja esitatud põhinõuded oma nõuetega hageja vastu ning palus

kohtul juhul, kui kohus rahuldab viivisenõude, tasaarvestada kostja nõuetega ka hageja

viivisenõue.

Kostja arvutuste kohaselt on ta tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel kokku 615 689 eurot

28 senti ning arvestades tasukokkulepet (700 000 eurot, millele lisandub käibemaks), on kostjal

tasumata 224 310 eurot 72 senti. Kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid 280 532

euro 55 sendi ulatuses.

Kuna hageja jättis tööd kostjale tähtaegselt üle andmata, on kostjal õigus nõuda

alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel hagejalt leppetrahvi 270 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest

(13. mai 2019. a seisuga oli viivitus 199 päeva ja leppetrahv 53 730 eurot). Kostja hoiatas

hagejat 18. septembri 2018. a nõudekirjas ja 2. novembri 2018. a kirjas kavatsusest nõuda

leppetrahvi.

Kuna hageja viivitas tööde üleandmisega kostjale, ei saanud kostja õigel ajal töid üle anda ka

tellijale, mistõttu tasaarvestas tellija kostja töötasuga oma leppetrahvi- ja kahju hüvitamise

2-19-4521

nõuded. Sellega tekkis kostjal hageja viivituse tõttu tellija tasaarvestustega kokku kahju

147 356 eurot.

Kuna hageja viivitas tööde tegemisega, pidi Kohlbach seadmete (katelde) tootja käima

kavandatud kahe korra asemel neli korda objektil, millega tekkisid kostjal täiendavad kulud

70 924 eurot 45 senti. Ajagraafiku järgi pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja

selle infrastruktuuri hiljemalt 27. juuliks 2018 ning katelde paigaldamine ja seadistamine pidi

algama 3. septembril 2018. Hageja viivitas katlamaja hoone ehitamisega, mistõttu pidi katelde

tootja käima neli korda objektil.

Lisaks tekkis kostjal kahju seoses sellega, et pidi hageja vastu esitatavate nõuete

kindlakstegemiseks ja esitamiseks pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja

kohtueelsed õigusabikulud on 8522 eurot 10 senti.

Hageja vastuväited kostja tasaarvestuse vastuväidetele

3. Hageja vaides kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu ja leidis, et kostjal ei ole tema vastu

tasaarvestatavaid nõudeid ning nõuded on tõendamata.

3.1. Kostja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, sest kostja esitas selle hilinenult ja hageja ei ole

viivitanud tööde üleandmisega, sest lepingu tähtaeg lükkus kostja tõttu edasi. Igal juhul oli

kostja vastuvõtuviivituses. Kui kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, saab seda arvestada kõige

varem alates 16. detsembrist 2018, sest kostja andis hagejale täiendava tähtaja tööde

üleandmiseks.

Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, tuleb seda vähendada nullini, sest kostja

põhjustas viivitused ning käitub pahatahtlikult, kui keeldub siiani töid vastu võtmast ja akte

allkirjastamast, viidates pisipuudustele.

3.2. Kostjal ei ole õigust nõua hagejalt kahju hüvitamist, sest tellija nõuded kostja vastu ei ole

hageja põhjustatud kahju. Kostja ei ole tõendanud, et tellija on kõik väidetud nõuded

tasaarvestanud. Tellija ja kostja vahel on käimas kohtuvaidlus ja ei ole teada, milline on selle

tulemus.

3.3. Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses Kohlbach seadmete (katelde)

paigaldustöödega. Poolte vahelises lepingus ei olnud kokku lepitud vahetähtaegasid ning ka

tellija ja kostja vahelises ajagraafikus ei olnud kostja väidetud nädalatel katelde paigaldustöid.

Kostja ei ole tõendanud, et paigaldajad pidid käima kahe korra asemel neli korda, ega seda, et

tööd läksid kallimaks, ning et ta on esitatud arvete alusel paigaldajale tasunud. Kostja jätab

arvestamata, et kostja andis hagejale tööfrondi ca 1,5 kuud hiljem, mistõttu ei suutnud hageja

ajagraafiku järgi katelde paigaldamiseks vajalikke eeltöid teha. Samuti hilines katelde tarne.

3.4. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist, sest kahju hüvitamise

eeldused ei ole täidetud. Kostjal ei olnud vaja õigusabiteenust hageja tõttu, teenust on osutatud

mitmes erinevas asjas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus võttis 28. augusti 2020. a otsusega vastu hageja 22. juunil 2020 esitatud

tõendid, rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 114 273 eurot

57 senti ja alates 11. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta arvestatud

2-19-4521

summalt (95 227 eurot 98 senti) viivise 0,09% päevas. Maakohus ja jättis menetluskulud poolte

enda kanda.

4.1. Maakohus

võttis

hageja

22. juunil

2020,

s.o

hilinenult

esitatud

tõendid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-le 1 tuginedes vastu, sest kostjal oli võimalik

tõenditega tutvuda ja esitada nende kohta oma seisukoht ning uute tõendite vastuvõtmine ei too

kaasa menetluse venimist.

4.2. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja võitis 2017. a riigihanke Jüri alevikus Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks

hakkepuidu küttele, kus tellijaks oli AS Elveso;

-

kostja kasutas ehitustöödel erinevaid alltöövõtjaid, sh hagejat;

-

hageja ja kostja sõlmisid 18. aprillil 2018 katlamaja projekteerimise lepingu, mille

alusel pidi hageja koostama arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd

põhiprojekti mahus ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus;

-

hageja ja kostja sõlmisid 22. mail 2018 alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel

pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt

lepingule lisatud hinnapakkumisele ning koostama teostusdokumentatsiooni;

-

alltöövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 658 255 eurot 80 senti ning hageja

pidi alustama töödega 24. nädalal ehk 11. juunil 2018 eeldusel, et objekti ehitusluba on

väljastatud 31. mail 2018 ja lammutustööd on lõpetatud;

-

ehitusluba väljastati 21. juunil 2018 ja lammutustööd lõppesid 13. juulil 2018;

-

alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18051 summaga 70 458 eurot,

millel oli maksetähtajaks märgitud 30. august 2018; kostja tasus arve 20. septembril

2018;

-

alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18060 summaga 162 071 eurot

28 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. september 2018; kostja tasus arve

18. oktoobril 2018;

-

alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18069 summaga 125 306 eurot

64 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. oktoober 2018; kostja tasus arve

27. novembril 2018;

-

21. novembril 2018 allkirjastas kostja tehtud tööde akti, mille alusel esitas hageja

kostjale arve nr 18091 summaga 257 853 eurot 36 senti, millel oli märgitud

maksetähtajaks 21. november 2018; kostja tasus arve 10. mail 2019, märkides

selgitusse: „arve 18091“;

-

hageja saatis 30. novembril 2018 kostjale novembris tehtud tööde akti; kostja ei ole akti

allkirjastanud; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18099 summaga

219 012 eurot 72 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. detsember 2018; kostja

ei ole arvet tasunud;

-

hageja esitas 21. detsembril 2018 kostjale detsembris tehtud tööde akti; kostja ei ole akti

allkirjastanud; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18109 summaga

32 125 eurot 50 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. jaanuar 2019; kostja ei ole

arvet tasunud;

-

ehitusobjektile väljastati 22. veebruaril 2019 kasutusluba;

-

hageja esitas 15. veebruaril 2019 objekti tellijale (AS Elveso) taotluse peatada kostjale

tehtavad maksed; tellija peatas maksed kostjale kuni 10. maini 2019 ning pidas

22. veebruaril 2019 kinni 83 698 euro 80 sendi suuruse makse ja 1. aprillil 2019

61 617 euro suuruse makse.

Hageja nõuded

2-19-4521

4.3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi

õigus lugeda kostja 10. mail 2019 tasutud summa arvel esmalt tasutuks sissenõutavaks

muutunud viivis ja kahjunõue (õigusabikulud). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 88 lg 8 hõlmab

ka viivist (RKTKo 3-2-1-138-11, p 11) ning sättes nimetatud „võla sissenõudmisega seotud

kulutused“ hõlmab mh õigusabikulusid. Selline tõlgendus haakub VÕS § 113¹ lg-tes 1 ja 2

sätestatuga.

Hagejal oli õigus lugeda kostja tasutud summa arvel enne põhinõuet tasutuks viivised. Kuigi

kostja väitel oli pooltel VÕS § 23 lg 1 p 2 tähenduses välja kujunenud selline praktika, et hageja

loobus viivise esitamise nõudest, ei ole kostja sellist praktikat tõendanud. Kostja pangakonto

väljavõttest nähtub küll see, et kostja on alati viidanud tasutavale arvele, kuid sellest ei saa

järeldada hageja tahet loobuda seaduses sätestatud õigusest. Seda, kas ja millises ulatuses on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, käsitles maakohus pärast hageja põhinõude hindamist

(vt all p 4.6).

Arvestades arvete spetsifikatsioonides märgitut, ei ole hageja õigusabikulude hüvitamise nõue

(5640 eurot) koos seadusjärgses määras viivise hüvitamise nõudega kogu ulatuses põhjendatud.

Hagejal oli õigus lugeda õigusabikuluna tasutuks 3792 eurot 30 senti ja sellelt arvestatud viivis

38 eurot 23 senti, s.o kokku 3830 eurot 53 senti. Seega on hageja lugenud alusetult ostja tasutud

summast 1866 eurot 33 senti õigusabikuludena tasutuks. Selle summa ulatuses tuleb lugeda

täiendavalt hageja põhinõue tasutuks ning jätta hageja põhinõue selles osas rahuldamata.

4.4. Hagejal ei ole alltöövõtulepingu alusel õigust nõuda kostjalt 700 000 eurot (lisandub

käibemaks) ületavas osas tasu. Seega tuleb hageja põhinõue jätta 12 365 euro 95 sendi ulatuses

rahuldamata.

Alltöövõtulepingut tuleb mõistliku isiku arusaama kohaselt tõlgendada selliselt, et töövõtjal oli

õigus nõuda teatud tingimustel (projekteerimistöödest tingitud mahtude suurenemisel) lepingu

hinna muutmist, kuid hind ei suurenenud automaatselt, vaid selles pidid pooled lepingus

ettenähtud viisil kokku leppima. Alltöövõtulepingu p 1.5.1 järgi oli kostja kohustatud tasuma

töö eest 658 255 eurot 80 senti (lisandub käibemaks). Lepingu p 1.5.2 nägi ette, et kuna

projekteerimistööde käigus võivad tööde mahud mõningal määral täpsustuda, kujuneb tööde

lõppmaksumus tegelikult tehtud töömahtude ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindade

korrutisena. Seega võis hind teatud osas muutuda. Samas tuli lepingu p 3.1 järgi vormistada

muudatused kirjalikult lepingu lisana ning p 3.2 järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel

nii, et muudatust sooviv pool pidi tegema kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingupool pidi

andma oma kirjaliku seisukoha mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva

jooksul alates ettepaneku saamisest, ning kui teine pool ei andnud nõusolekut, siis muudatus ei

jõustunud. Lepingu p 3.4 järgi pidi muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja

selgitusega ära tooma ka nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale. Lepingu p 3.8 nägi ette, et

töövõtjal oli õigus nõuda lepingu hinna muutmist ettenägematute või vääramatu jõu asjaolude

esinemise tõttu, kui töövõtjal on tekkinud lisakulutused lepingu objektiks oleva töö

lõpuleviimiseks vastavalt lepingule. Neist sätetest järeldub, et kuigi pooled nägid teatud määral

ette lepingu hinna muutumist, tuli lepingu hinna muudatused poolte vahel kirjalikult kokku

leppida. Lepingu p 4.1 järgi oli töövõtja koostatud hinnapakkumine lepingupooltele siduv, kuid

kui projekteerimistööde käigus tööde mahud muutusid, siis akteeriti ja arveldati vastavalt

tegelikult tehtud tööde mahtudele ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindadele. Seega

sai töövõtja taotleda hinna suurendamist siis, kui tööde mahud muutusid projekteerimistööde

tõttu, ning lepingule oli lisatud hinnatabel, mis sisaldas tehtavate tööde loetelu ja nende tasu

suurust.

2-19-4521

Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid vastavalt alltöövõtulepingus sätestatule kokku

hageja nõutud kogutasu suuruses. Kostja kinnitas osaliselt hageja pakkumisi mahtude

suurenemise kohta ning nõustus kokkuvõttes tasuma hagejale 700 000 eurot (lisandub

käibemaks), kuid suuremas ulatuses ei ole kostja kokkulepet sõlminud. Hageja tegi kostjale

kokku 17 hinnapakkumist 247 901 euro 93 sendi ulatuses, kuid hageja ei ole tõendanud, et

kostja nõustus kõigi pakkumistega ja nende märgitud hinna suurenemisega. Hageja ja kostja

15.–24. augustini 2018 peetud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja juhtis tähelepanu vajadusele

kooskõlastada muudatused enne tööde tegemist, st hind ei saanud automaatselt muutuda, vaid

pidi olema poolte vahel kokku lepitud. 27. augusti, 21. ja 25. septembri ning 1. oktoobri 2018.

a e-kirjavahetusest nähtub, et pooled üritasid pidada läbirääkimisi mahtude muutuse osas,

hageja arvutas välja, et platside mahud on 800 m² võrra suuremad ning hageja soovis kinnitust,

et kostja tasub töö eest, kuid kostja teatas, et on mahud üle vaadanud ja soovib neid hagejaga

arutada. Hageja saatis 4. oktoobril 2018 hinna muudatuste pakkumise ning kostja kinnitas

11. oktoobril 2018, et tellib 11. hinnapakkumises toodud töö, ülejäänud pakkumistele ei andnud

kostja kinnitusi. 5. oktoobril 2018 saatis hageja kostjale platside hinnapakkumise, soovides

saada kinnitust 8. oktoobril 2018, samuti muudetud hinnatabeli ja ajagraafiku ning 11. oktoobril

2018 parandatud hinnapakkumise, mille kohaselt oli asfaltkatete töö maksumus 139 874 eurot

7 senti (koos käibemaksuga) ning koos kokkulepitud tasuga oleks tööde kogumaksumus

744 817 eurot 52 senti (lisandub käibemaks). 11. oktoobril 2018 kinnitas kostja, et tellib

saadetud mahus tööd hagejalt, kuid kirjalikku lepingut pooled ei allkirjastanud ning kostja ei

kinnitanud hagejale, et on nõus tasuma kokku 744 817 eurot 52 senti (lisandub käibemaks).

Edasi leppisid pooled kokku kohtumise, et muudatustöid ja lepinguid arutada, kuid kirjadest ei

nähtu, millisele kokkuleppele jõuti. Hageja teatas 2. novembril 2018, et tööde lõplik maksumus

on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) ja pakkumine kehtib kuni 6. novembrini 2018,

st hageja soovis sõlmida alltöövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Kostja saatis 6. novembril

2018 parandusettepanekud, millega hageja ei nõustunud. Kostja pakkus lõppmaksumuseks

700 000 eurot ja selgitas, et ta soovib hagejaga kokkuleppele jõuda, sest tööde tähtaja ületamine

on tekitanud talle kahju, ning kui tellija talle trahvi ei tee, siis sobib hageja pakutud

714 445 eurot 95 senti. Hageja pidas 8. novembri 2018. a kirjas arusaamatuks kostja soovi

leppida kokku 700 000 euro suuruses tasus ning teatas, et soovib tööd peatada. 18. septembri

2018. a kirjas nõudis kostja täiendavate lisatööde kooskõlastamist kirjalikus vormis koos

põhjendustega, s.o kokkuleppe sõlmimist. Poolte 9. septembri 2018. a e-kirjadest saab

järeldada, et kostja kooskõlastas hageja mahutabeli, kuid asjas ei ole tõendeid, millest saaks

järeldada, millises mahus kostja seda tegi. Hageja koostas 31. oktoobril 2018 tehtud tööde akti

nr 4-18-1, mille KT allkirjastas 21. novembril 2018, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja

nõustus kõigi täiendavate tasudega. Seega järeldub poolte käitumisest, et mõlemad tõlgendasid

lepingut selliselt, et hind ei muutunud automaatselt ning hinna suurendamine eeldas poolte

kokkulepet, kuid pooled ei saavutanud kokkulepet suurendada tasu hageja soovitud suuruseni.

4.5. Hageja tasunõue (kostja poolt tasumata arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevate novembris

ja detsembris tehtud tööde eest) muutus alltöövõtulepingu p 6.3 järgi sissenõutavaks

22. veebruaril 2019, mitte 21. detsembril 2018 ja 10. jaanuaril 2019, nagu väidab hageja. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult töid vastu võtmast, kuigi hageja tegi puudusteta töö

või puudused olid ebaolulised. Samuti ei ole hageja tõendanud, millal ta puudused kõrvaldas.

Tõendid kinnitavad, et hageja tegeles puuduste kõrvaldamisega veel 2019. a veebruaris ja mais.

Samas koostati 15. veebruaril 2019 ehitise põhilise kasutusvalmiduse akt ja ehitisele väljastati

22. veebruaril 2019 kasutusluba. Seega sai kostja 15. veebruaril 2019 tööd põhilises osas

tellijale üle anda ning objekti sai 22. veebruaril 2019 kasutusele võtta.

Alltöövõtulepingu p 4.2 järgi tehti arveldus lepingu objektiks olevate tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allakirjutamise (1 kord kuus) järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva

2-19-4521

jooksul. Seega tekkis hagejal õigus esitada kostjale tasuarve pärast akti allkirjastamist. Lepingu

p 6.1 nägi ette, et töö lõplikul valmimisel pidi toimuma töö üleandmine tellijale. Tellija oli

kohustatud töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Lepingu p 6.3 nägi ette, et kui tellija ei võta

töövõtja poolt antud mõistliku aja (5 tööpäeva) jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu,

annab töövõtja tellijale vastuvõtmiseks täiendava mõistliku aja, mis ei ole pikem kui 7

kalendripäeva. Kui tellija ei võta nimetatud aja jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu ja

keeldumist ei põhjenda, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Lisaks loeti töö lepingu järgi

tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale

faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Seega pidi tellija põhjendama tööde

vastuvõtmisest keeldumist 12 päeva jooksul pärast talle akti saatmist, ning tööd sai lugeda

vastuvõetuteks siis, kui kostja eelviidatud aja jooksul ei põhjendanud oma keeldumist. Samas

tulenes lepingust, et töö sai lugeda üle antuks, kui tellija on asunud seda kasutama ja lepingu

ese on talle üle antud. Lepingu p 8.1.1 järgi vastutas töövõtja lepingu rikkumise eest, kui lepingu

objektiks olev töö ei vasta lepingule. Lepingu p 8.1.4 järgi loeti töö lepingule mittevastavaks,

kui töövõtja ei esita töö üleandmisel-vastuvõtmisel tellijale lepingu objektiks oleva töö juurde

kuuluvaid dokumente. Seega oli hagejal kohustus esitada koos tööga nõutav dokumentatsioon.

Tõenditest nähtub, et 30. novembril 2018 saatis hageja kostjale tutvumiseks akti nr 05-18-1 ja

arve nr 18099 summaga 219 012 eurot 72 senti, kostja viitas 3. detsembril 2018 vastuseks

konkreetsetele töös esinevatele puudustele, mille tõttu ta akti ei aktsepteerinud, ning palus

hagejal akti korrigeerida. Hageja saatis 7. detsembril 2018 muudetud akti. Seega saatis hageja

kostjale arve enne, kui kostja akti allkirjastas või kui möödus lepingus ettenähtud aeg töödes

esinevatele puudustele viitamiseks. 10. detsembril 2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles

palus viitega tööde ülevaatusele saata vaegtööde nimekirja, mille edastamisel lubas teatada

puuduste kõrvaldamise tähtaja. Seega oli hageja kirja saatmise ajal teadlik, et tööd ei ole

lõpetatud ning on endiselt puudustega. Kuna kostja oli õigeaegselt pärast akti nr 05-18-1

saatmist teatanud töödes esinenud puudustest, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal

ta puudused kõrvaldas. Hageja ei ole seda teinud.

Kostja saatis 14. detsembril 2018 e-kirja, soovides 18. detsembril 2018 lõppülevaatust teha,

ning 27. detsembril 2018 e-kirja, milles teatas, et piltide järgi on töödega korras, kuid kostja ei

nõustunud aktile alla kirjutama enne, kui on esitatud korrektne teostusdokumentatsioon

paberkandjal. Pooled allkirjastasid 3. detsembril 2018 akti katlamaja teostusdokumentatsiooni

üleandmiseks, milles kostja kinnitas, et ta on dokumendid ülevaatamiseks vastu võtnud, ning

kostja saatis hagejale 14. detsembril 2018 üksikasjaliku loetelu dokumentatsiooni puudustest,

paludes parandatud dokumentatsiooni uuesti üle anda. Viited puudustele ei olnud liialt

üldsõnalised ning puuduste sisu ja hulka arvestades ei saa neid pidada ebaolulisteks. Hageja

küsis kostjalt dokumentide kohta täiendavaid selgitusi ja lubas neid korrigeerida. Kostja selgitas

täiendavalt, et talle on vajalikud kõik dokumendid, mis on vajalikud kasutusloa taotluse

esitamiseks. 19. detsembril 2018 saatis hageja kostjale lingi, mille kostja edastas VP nimelisele

isikule, kes viitas, et teostusjoonistes olid puudused kõrvaldamata ning seletuskiri oli esitamata.

Kostja saatis e-kirja edasi hagejale ja palus puudused kõrvaldada. Ka selles e-kirjas viidatud

puudused ei ole liialt üldsõnalised, et hageja ei oleks pidanud aru saama, mida ta parandama

peaks. Seega olid 19. detsembril 2018 dokumentatsiooni puudused endiselt kõrvaldamata.

Hageja saatis 21. detsembril 2018 kostjale lõppakti, kuid esitas juba 31. detsembril 2018

kostjale arve nr 18109 summaga 32 125 eurot 50 senti, viidates aktile nr 06-18. Seega esitas

hageja kostjale arve, ootamata ära tööde vastuvõtmist. Kostja teatas 3. jaanuaril 2019, et tellija

ei võtnud esitatud kujul dokumente vastu, viidates konkreetsetele puudustele, paludes need

kõrvaldada, st reageeris aktile lepingus toodud tähtaja jooksul, viidates kõrvaldamist vajavatele

puudustele. Hageja nõudis aga juba 2. jaanuaril 2019 arvete tasumist. Kostja loetles 18.

jaanuaril 2019 üles konkreetsed puudused dokumentatsioonis ja viitas 16. jaanuari 2019. a

2-19-4521

ülevaatusel leitud puudustele, mis ei olnud kõrvaldatud, nõudis lepingu täitmist ja leppetrahvi.

Hageja ei nõustunud 22. jaanuari 2019. a vastuses etteheidetega. Tellija, hageja ja kostja

osalesid 29. jaanuaril 2019 objekti ülevaatusel, kus tuvastati hulgaliselt puudusi. Hageja väiteid,

et tegemist oli pisipuudustega ning enamikus ulatuses ei olnud tegemist puudustega hageja

töödes, ei ole tõendatud ega nähtu aktist. Hageja teatas 6. veebruaril 2019, et likvideeris

ülevaatusel tuvastatud puudused, ning tegi ettepaneku kõrvaldada osad puudused garantii

korras. Kostja teatas 7. veebruaril 2018, et hageja ei ole kõik puudusi kõrvaldanud ning saatis

puuduste loetelu. Hageja ei ole tõendanud, et need ei puudutanud tema töid. Hageja saatis 8.

veebruaril 2019 kostjale teate ja fotod ühe puuduse kõrvaldamise kohta. 12. märtsi 2019. a

ülevaatusel koostati järjekordne vaegtööde nimekiri, milles on selgelt viidatud, et puudused

peab kõrvaldama hageja. Asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, millal ja kuidas hageja

puudused kõrvaldas.

Hageja esitatud ehituspäevikutest ei saa järeldada, et tööd olid lõplikult valmis ja puudusteta.

Tööde tegemise ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusega

nr 115 kehtestatud ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisel

esitatavate nõuete § 7 lg-te 1 ja 3 järgi on ehituspäevikul kirjeldav iseloom ning sellesse

märgitakse lisaks muudele andmetele teostatavate tööde liigid ja töid tegevad isikud, kuid

sellega ei anta töid üle ega tuvastata nendes esinevate puuduste kõrvaldamist.

Ka tellija 27. novembri 2018. a töökoosoleku protokollidest nr 36 ja nr 40 ei saa järeldada, et

tellija oleks lõpliku dokumentatsiooni vastu võtnud ning dokumentatsioonis puudusi enam ei

esinenud.

4.6. Hageja algselt esitatud viivisenõue ei ole osaliselt põhjendatud, mistõttu on hageja osaliselt

vääralt arvanud kostja tasutud summa arvel tasutuks viivisenõuded. Hageja viivisenõue on

VÕS § 113 lg 1 ja alltöövõtulepingu p-de 8.1.3 ja 4.2 alusel põhjendatud ulatuses, milles see

on esitatud põhjendatud põhinõude eest, arvestades hageja enda tegevust ja nõuete

sissenõutavaks muutumise aega.

Hageja on vääralt arvanud kostja tasutud summast 5929 eurot 13 senti (juulis, augustis ja

septembris tehtud tööde eest esitatud) arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 tasumisega

viivitamise eest arvestatud viivise katteks (selle summa ulatuses tuleb lugeda täidetuks hageja

põhinõue). Hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ei nähtu esitatud

tõenditest, millal edastas hageja kostjale nende arvete aluseks olevad tööde aktid, millal kostja

aktid kätte sai ja allkirjastas. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, millal muutusid hageja nõuded

sissenõutavaks. Kostja on esitanud viivisenõudele ja selle täidetuks lugemisele vastuväited.

Hageja on vääralt arvanud kostja tasutud summast 15 084 eurot 42 senti (oktoobris tehtud tööde

eest esitatud) arve nr 18091 tasumisega viivitamise eest arvestatud viivise katteks (selle summa

ulatuses tuleb lugeda täidetuks hageja põhinõue). Hageja on tõendanud selle arve

sissenõutavaks muutumise asjaolud. Tasunõue muutus sissenõutavaks 21. detsembril 2018 ning

hagejal oli õigus nõuda viivist alates 22. detsembrist 2018. Arvestades aga seda, et hageja

nõudel pidas tellija hageja nõudel 22. veebruaril 2019 kinni 83 698 eurot 80 senti ja 1. aprillil

2019 61 617 eurot kuni 10. maini 2019, tuleb alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019

vähendada viivist VÕS § 162 lg 1 ja § 139 lg-t 1 analoogia korras kohaldades nullini. Hageja

enda tegevus tõi kaasa olukorra, kus kostja sattus makse tegemisel viivitusse. Muus osas ei ole

alust viivist vähendada.

2-19-4521

Arvestades seda, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt (novembris ja detsembris tehtud tööde eest

esitatud) arvete nr 18099 ja 18109 tasumist ja tasumisega viivitamise eest viivist alates

22. veebruarist 2019 kuni 10. maini 2019, on hageja vääralt arvanud kostja tasutud summast

9235 eurot 82 senti arvestatud viivise katteks (selle summa ulatuses tuleb lugeda täidetuks

hageja põhinõue). Hagejal oli 10. mai 2019. a seisuga õigus nõuda kostjalt nende arvete

tasumisega viivitamise eest viivist 14 691 eurot 59 senti.

Kostja tasaarvestuse vastuväited

4.7. Kostja leppetrahvinõue (53 730 eurot) on osaliselt põhjendatud. Kuna hageja ei saanud töid

tähtaegselt 26. oktoobriks 2018 valmis ega andnud neid üle, oli kostjal õigus nõuda hagejalt

alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel leppetrahvi alates 27. oktoobrist 2018 kuni 22. veebruarini 2019

(ajani, mil tuleb lugeda tööd vastuvõetuks), s.o 119 päeva eest kokku 32 130 eurot

(119 päeva×270 eurot). Selles osas on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli ette näha tähtaegade

automaatne pikenemine teatud olukordade esinemisel. Lepingupooltega sarnase mõistliku isiku

nägemust arvestades saab lepingut tõlgendada viisil, kus tähtaegade pikendamises tuli kokku

leppida ning teatud juhtudel oli töövõtjal õigus nõuda vastava kokkuleppe sõlmimist.

Alltöövõtulepingu järgi oli hageja esindajaks lepingulistes küsimustes TT, tehnilistes

küsimustes AS. Lepingu lisaks 3 oli ehitustööde ajagraafik, millest nähtub, et tööde erinevad

etapid olid selgelt seostatud konkreetsete tähtaegadega. Lepingu p 1.4.1 järgi oli töö alustamise

tähtaeg hiljemalt 24. nädalal eeldusel, et ehitusluba on 31. mai 2018. a seisuga väljastatud ja

lammutustööd lõpetatud, vastasel juhul pidid lepingu p-s 1.4 toodud tähtajad edasi lükkuma.

Lepingu p 1.4.2 järgi oli lõpptähtaeg 26. oktoober 2018. Lepingu p 3.1 järgi tuli muudatused

lepingus vormistada kirjalikult lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse.

Lepingu p 3.2 järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel. Muudatust sooviv pool pidi tegema

kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingu pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja

jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Kui teine pool ei

anna lepingu muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepingu p 3.4 järgi pidi

muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja selgitusega ära tooma ka nende mõju

lepingu hinnale ja tähtajale. Lepingu p 3.6 nägi ette, et kui ühel ajal esineb mitu muudatuste

põhjust, ei ole töövõtjal õigust tähtaegade pikendamisel nõuda tähtaegade summeerimist.

Tähtaega pikendatakse muudatuse koosmõju arvestades. Eeltoodust saab järeldada, et lepingu

kohaselt ei pidanud toimuma automaatset tähtaegade pikendamist, vaid selles tuli pooltel kokku

leppida. Lisaks nägi lepingu p 3.7.1 ette, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu tähtaja pikendamist

vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida töövõtja ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise

ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai töödega alustada hiljem, ei ole hageja tõendanud,

kui pikk viivitus selle tõttu tekkis ja mida ta täpsemalt ta teha ei saanud. Samuti ei ole hageja

tõendanud väiteid kostja halva projektijuhtimise kohta. Hageja andis 14. septembri 2018. a

e-kirjas ülevaate tööde käigust, märkis, et projekteerimistööd on lõpetatud ning tal on

põhimahus võimalik tööd oktoobri lõpuks valmis teha, üksnes platside osas soovis hageja

septembri jooksul mahtude infot, et tööd õigeaegselt lõpetada. 25. septembri 2018. a e-kirjas

andis hageja taas ülevaate tehtud töödest, märkis, et platside maht on lepinguga võrreldes

800 m² suurem, kuid ei avaldanud, et töid ei saa tähtaegselt valmis teha. 1. oktoobril 2018 teatas

hageja, et soovib mahte hagejaga arutada. 22. oktoobri ning 1. ja 6. novembri 2018. a fotodest,

millega hageja soovis tõendada, et kostja alles tegeles trasside rajamisega, ei saa järeldada, et

kostja tegevus või tegevusetus oleks põhjustanud viivituse hageja töödes.

2-19-4521

Põhjendatud on kostja väide, et hageja rikkus kohustust teha projekteerimistööd tähtaegselt,

mis võis omakorda tuua kaasa olukorra, kus kostja ei saanud õigel ajal planeerida kõigi tööde

mahte. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta rikkus projekteerimislepingut kostjast

tuleneval põhjusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei leidnud pikka aega lepingupartnerit

projekteerimislepingu sõlmimiseks, ei anna alust järeldada, et hageja viivitus lepingu täitmisel

oli tingitud kostjast. Hageja pidi oma riske hindama. Projekteerimise riigihanke tingimuste p 30

järgi oli projekteerimise tähtaeg 30. aprill 2018 ja kasutusvalmiduse tähtaeg 30. september

2018. Kostja edastas hagejale eelprojekti 14. mail 2018 ning saatis 25. juulil 2018 mõned

projekteerimisega seotud lähteandmed. Hageja teatas 22. juunil 2018, et projekteerimistööd

viibivad ja see võib saada projekti suurimaks takistuseks. Kostja palus hagejal esitada täpse

ajagraafiku. Hageja andis põhiprojekti üle 3. septembril 2018 ja tööprojekti 11. septembril

2018. Kostja nõudis 18. septembril 2018 puuduste kõrvaldamist ja leppetrahvi.

Kuigi hageja sai alustada töid hiljem, ei ole pooled leppinud kokku lepingu lõpptähtaja

muutmises. Kostja palus 12. juulil 2018 hagejal kiiremas korras edastada projekteerimis- ja

ehitustööde ajagraafiku. Kohtule on esitatud 17. juulil 2018 allkirjastatud ajagraafik. Hageja

nimel on selle allkirjastanud AS, kellel oli volitus lahendada ajagraafiku küsimusi.

Lõpptähtaega graafikus ei muudetud, st tegemist ei olnud lepingu muutmise kokkuleppega,

mille pidanuks allkirjastama TT. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku lõpptähtaja

muutmises, ega seda, et 17. juuli 2018. a ajagraafik oli informatiivse tähendusega. 4. septembril

2018 saatis AS kostjale uue ajagraafiku, kus oli lõpptähtaega muudetud, kuid tellija ei

aktsepteerinud seda. Kiri tõendab, et ka hageja ise mõistis lepingut selliselt, et tähtaeg ei pikene

automaatselt, vaid vaja on saavutada poolte kokkulepe. 5. oktoobril 2018 saatis hageja kostjale

platside hinnapakkumise ja 10. oktoobril 2018 hinnatabeli ja ajagraafiku. Hageja soovis tööd

lõpetada 16.novembril 2018 ja pärast dokumentatsiooniga tegelemist tööd lõplikult üle anda

30. novembril 2018. Seega tegi hageja ettepaneku lõpptähtaja muutmiseks. Ajagraafiku

muutmisel ja koostamisel esindas teha tehniline esindaja AS.

Lepingu punkt 8.1.5 nägi ette, et töövõtja kohustub kokku lepitud lepingu objektiks olevate

tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva eest

arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt kuni

10% ulatuseni lepingu maksumusest. Tellija pidi omakorda mõistliku tähtaja ehk 14 päeva

jooksul pärast eeltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi

nõuab. Kostja hoiatas hagejalt 18. septembril 2018 leppetrahvinõude esitamisest ning esitas

18. jaanuaril 2019 leppetrahvinõude ning 3. juulil 2019 tähendava nõude.

Leppetrahvi vähendamise taotlust ei ole hageja millegagi põhistanud ega tõendanud.

4.8. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses tellija esitatud nõuetega kostja vastu (147 356 eurot)

on osaliselt põhjendatud. Kuna hageja ei saanud töid tähtaegselt valmis, tekkis kostjale tellija

esitatud nõuete ja tasaarvestusavalduse tõttu kahju 117 356 eurot. Selles osas on kostja

tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Ülejäänud osas ei ole tellija nõuete alusel esitatud kahju

hüvitamise nõue hagejale etteheidetava lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses.

4.9. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katelde paigaldustöödega (70 924 eurot 45 senti) ei

ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Selles osas ei ole kostja tasaarvestuse

avaldus põhjendatud.

Kostja esitatud tõendid (Kohlbach Services GmbH arve, töötajate saatelehed, hinnakirjad ja

tööaktid) ei kinnita, et katelde paigaldamise töid ei saanud hageja viivituse tõttu teha ning kostja

pidi kandma kulud kahekordses ulatuses, ning neist ei saa järeldada, et katelde paigaldajad pidid

2-19-4521

tulema novembris ja detsembris uuesti hagejast tuleneval põhjusel. Lisaks tulnuks kostjal

katelde paigaldamise kulud kanda ka siis, kui hageja oleks tööd tähtaegselt valmis teinud, st

selline kulud ei saa olla hagejast tingitud kahju.

Katlad kavatseti tarnida objektile juuli lõpuks, 31. juulil 2018 saabus seadmete esimene koorem

ja 28. augustil 2018 ülejäänud seadmed. Katla soojendamine algas 9. novembril ja võrku hakati

andma soojust 14. novembril 2018. Suure katla soojendamine pidi algama 26. novembril 2018

ning 4. detsembril 2018 olid mõlemad katlad automaatrežiimil töös. Töökoosolekute

protokollid ei kinnita, et tarnimise, paigaldamise ja seadistamise töid ei saanud teha hagejat

tulenevatel põhjustel.

4.10. Kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue (8522 eurot 10 senti) on VÕS § 128

lg 3 alusel osaliselt põhjendatud. Põhjendatud õigusabikulud on 5525 eurot, s.o need kulud, mis

on seotud hagejale nõuete esitamise ja nendele nõuetele vastamisega. Kulud, mis on seotud

tellijaga peetud vaidlusega, ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava rikkumisega

ega saanud olla hagejale ettenähtavad. 5525 euro ulatuses on kostja tasaarvestuse avaldus

põhjendatud.

Hagi rahuldamise ulatus

4.11. Hageja põhinõue tuleb rahuldada 114 273 euro 57 sendi ulatuses.

Hageja põhinõue on põhjendatud 269 284 euro 57 sendi ulatuses. Hageja põhjendatud

töötasunõue oli 301 400 eurot 27 senti (313 766,22-12 365,95). Kostja 10. mail 2019 tasutud

summa arvel tuleb lugeda põhinõue 32 115 euro 70 sendi ulatuses tasutuks (alusetult

õigusabikulude katteks arvestatud 1866 eurot 33 senti, alusetult arvetelt nr 18051, nr 18060 ja

nr 18096 arvestatud viivis 5929 eurot 13 senti, alusetult arvelt nr 18091 arvetatud viivis 15 084

eurot 42 senti ning alusetult arvetelt nr 18099 ja nr 18109 arvestatud viivis 9235 eurot 82 senti).

Kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud 155 011 euro ulatuses (leppetrahv 32 130 eurot,

tellija nõuetega seotud kahjuhüvitis 117 356 eurot ja õigusabikulud 5525 eurot).

4.12. Alates 11. maist 2019 kuni põhinõude täitmiseni peab kostja tasuma hagejale põhivõla

käibemaksuta summalt (95 227 eurot 98 senti) viivist 0,09% päevas.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi

täielikult ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5.1. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus, vastuolus poolte praktikaga,

et alltöövõtulepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi tuli hinna muudatused fikseerida kirjalikult lepingu

lisana, ning järeldas vääralt, et poolte alltöövõtulepingu kogumaksumus oli 700 000 eurot

(lisandub käibemaks).

Lepingu p 1.5.2 ja 4.1 järgi võis kokkulepitud tasu suureneda ning pooltel oli praktika, et hageja

tegi lisatöid, mille kohta pooled eraldi lepingu lisa ei vormistanud. Selle asemel esitas hageja

kostjale lisa- ja muudatustööde kohta kooskõlastatud mahtude alusel hinnapakkumised (lepingu

lisaks olevate hindade alusel või uue hinnaga), kostja kiitis pakkumised heaks, hageja akteeris

lisatööd eraldi aktis ning kostja tasus lisatööde eest. Seega oli pooltel kokkulepe lisatööde mahu

ja hinna osas.

2-19-4521

Tegelik põhi- ja lisatööde maksumus oli kokku 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks)

ning enne kohtuvaidlust nõustus kostja kompromissi korras, et tasu on 714 445 eurot 95 senti

(lisandub käibemaks). Maakohus jättis hageja väited ja neid kinnitavad tõendid hindamata.

5.2. Maakohus leidis vääralt, et arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevad tööd tuleb lugeda

vastuvõetuks alles 20. veebruaril 2019. Maakohus, tuginedes töös esinenud puudustele, jättis

tuvastamata, kummas aktis ja millistele töödele esitas kostja vastuväited, ning kas ta tegi seda

õigeaegselt. Samuti jättis maakohus arvestamata, et pisipuudused ei õigusta tasu maksmata

jätmist.

Novembris tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 7. detsembril 2018 ning nende tööde tasunõue

muutus sissenõutavaks 31. detsembril 2019. Maakohus tuvastas 10. detsembri 2018. a kirja

alusel vääralt, et hageja ei olnud novembris tehtud tööde puudusi kõrvaldanud, kuigi kostja ei

olnud esile toonud, millised puudused jäid kõrvaldamata. Samuti ei puudutanud 18. jaanuari

2019. a nõudekiri novembris tehtud töid.

Detsembris tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 21. detsembril 2018 (hiljemalt 10. jaanuaril

2019) ning see tasunõue muutus sissenõutavaks 31. jaanuaril 2019. Maakohus jättis

arvestamata, et kostja ei esitanud detsembris tehtud tööde kohta 27. detsembril 2018

vastuväiteid, vaid nõudis üksnes korrektset teostusdokumentatsiooni. Kostja esitas vastuväited

18. jaanuaril 2019, s.o hilinenult, ning selleks ajaks oli hageja puudused juba kõrvaldanud.

Maakohus jättis hageja esitatud tõendid hindamata ja asus seetõttu vääralt seisukohale, et hageja

ei ole tõendanud, et puudused olid ebaolulised. Maakohus jättis hageja esitatud väited ja tõendid

hindamata, seostas vääralt tellija ja kostja vahelist lepingulist suhet poolte lepingulise suhtega

ning sidus tööde vastuvõtmise vääralt kasutusloa väljastamise, mitte andmise ajaga.

5.3. Maakohus luges vääralt hageja viivisenõuded osaliselt põhjendamatuks.

Kuna kostja ei esitanud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 alusel esitatud viivisearvutuse

kohta vastuväiteid, kuid hageja tõi esile viivise arvutamise aluseks olevad asjaolud, pidas

maakohus vääralt ja üllatuslikult hageja seda viivisenõuet põhjendamatuks

Maakohus vähendas vääralt arve nr 18091 alusel esitatud viivisenõude nullini põhjusel, et

hageja taotlusel peatas tellija kostjale maksed. Maakohus jättis arvestamata, et VÕS § 103 lg 1

järgi ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav ning väljamaksete peatamine ei

saanud mõjutada kostja makseid hagejale. Oktoobri- ja novembrikuu eest oli tellija kostjale

juba tasunud, seega sai kinnipidamine mõjutada üksnes detsembrikuus tehtud tööde eest

tasumist. Lisaks oli kinni peetud makse oluliselt väiksem kui tasumisele kuuluv summa.

5.4. Maakohus leidis vääralt, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, kuigi tööde

lõpptähtaeg lükkus kostja tegevuse tõttu VÕS § 119 alusel edasi (kuni 28. jaanuarini 2019).

Maakohus jättis arvestamata, et alltöövõtulepingu p 8.1.5 järgi tuli leppetrahvinõude mõistliku

aja (14 päeva) jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist esitada. Maakohus juhindus

vääralt VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, et leppetrahvi nõudmisest tuli teatada, mitte

nõuet esitada, kuigi pooled olid lepingus teisiti kokku leppinud, ning jättis hageja väited

arvestamata.

Maakohus tuvastas vääralt, et hageja viivitas tööde üleandmisega, jättes hageja väiteid ja nende

kinnituseks esitatud tõendid arvestamata. Maakohus väljus vaidluse piirest, kui leidis, et tööde

hilisem alustamine ei lükanud lõpptähtaega edasi, kuna pooled ei olnud selles kirjalikult kokku

2-19-4521

leppinud. Kostja ei ole sellist vastuväidet esitanud. E-kirjavahetus kinnitab, et hageja esindaja

lisas lepingu p 1.4.1 eesmärgiga tagada, et kostjast tuleneva viivituse tõttu lükkuvad tähtajad

automaatselt edasi. Seega lükkus tähtaeg 36 päeva edasi. Maakohus leidis vääralt, et mahtude

suurenemisel ei teavitanud hageja kostjat, et sellega kaasneb viivitus. Hageja esitas kostjale

edasi lükkunud ajagraafiku, kuid maakohus jättis hageja väited ja neid kinnitavad tõendid

tähelepanuta. Kuna kostja jättis hagejale sisendi andmata, lükkus lõpptähtaeg 61 päeva edasi.

Maakohus järeldas vääralt ja ebamääraselt, et hageja viivitus projekteerimistööde tegemisel või

kaasa tuua selle, et kostja ei saanud õigel ajal planeerida mahtu, kuigi väidetav hageja rikkumine

ei saanud tingida mahtude arvestamisel viivitusi septembris-oktoobris. Maakohus ei saanud

projekteerimislepingu rikkumisele tugineda, sest see vaidlus tulnuks lahendada vahekohtus.

Alternatiivselt pidanuks maakohus tuvastama kostja konkreetse rikkumise, mis oli tingitud

projektdokumentatsiooni hilisemast üleandmisest, kuid selle kohta jättis kostja väited

esitamata. Maakohus leidis vääralt, et AS sai kostja nimel allkirjastada muudetud ajagraafiku

ning jättis arvestamata hageja väite, et 17. juulil 2018 AS allkirjastatud ajagraafik ei tähenda

seda, et hageja loobus tähtaja edasilükkumisest. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja viitas

kõigis kirjades algsele ajagraafikule, mille allkirjastas lepingu lisana hageja seaduslik esindaja

TT, ning selle, et 17. juuli 2018. a ajagraafik oli tellija ajagraafik selle kohta, kuidas kostja

kavatses tellija ees oma ülesandeid täita. Maakohus leidis vääralt, et hageja on mõistnud

lepingut selliselt, et tähtaeg ei lükku automaatselt edasi.

Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja leppetrahvi vähendamise taotluse, kuigi hageja

tugines sellele, et kõik viivitused olid tingitud kostjast ning kostja viivitas tööde

vastuvõtmisega, tuginedes pisipuudustele. Selliselt on kostja käitumine pahatahtlik.

5.5. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud ja pidanuks jagama need selliselt, et pool

maakohtus kandud riigilõivust jääb kostja kanda.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

7.1. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt luges maakohus alusetult arvete nr 18099 ja

nr 18109 alusel hageja algselt esitatud viivisenõuded põhjendatuks. Hagejal ei olnud õigust

nõuda kostjalt alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019 viivist 14 691 eurot 59 senti ega kostja

tasutud summat viivise katteks arvestada, sest hageja oli palunud tellijal kostjale maksed

peatada.

7.2. Maakohus jättis põhjendamatult tasaarvestamata kostja kahjunõude 30 000 eurot ulatuses,

mis oli seotud tellija kostja vastu esitatud nõuetega.

7.3. Maakohus jättis alusetult tasaarvestamata kostja kahjunõude, mis oli seotud katelde

paigaldamistöödega (70 924 eurot 45 senti).

Maakohus rajas selles osas oma otsuse üllatuslikult pärast eelmenetluse lõppu esitatud

tõenditele (tellija töökoosoleku protokollidele), mille alusel tuvastas, et 2018. a detsembri

2-19-4521

seisuga olid mõlemad katlad automaatrežiimil töös. Selline järeldus on vastuolus kostja esitatud

tõenditega.

Maakohus tuvastas, et hageja pidi kinni pidama ajagraafikust, kuid ei teinud seda. Kostja

esitatud tõendid kinnitavad, et hageja viivituste tõttu ei saanud katelde paigaldaja paigaldada ja

seadistada katlaid ajagraafiku kohaselt ning pidi hagejast tuleneval põhjusel saabuma uuesti

novembris ja veebruaris.

Maakohus leidis vääralt, et kostjal oleks kulud tekkinud ka siis, kui hageja oleks tööd tähtaegselt

valmis teinud. Otsus on selles osas põhjendamata. Kostja tõendas, et katelde paigaldajad olid

objektil novembris ja veebruari lõpus-märtsi alguses ning tegid katelde seadistamise töid.

7.4. Arvestades kostja tasaarvestatavate nõuete põhjendatud suurust koos ülalnimetatud

kahjuhüvitistega (255 935 eurot 45 senti) ja hagejale tasumata põhivõla suurust pärast viivise

arvel põhinõude täidetuks lugemist (254 592 eurot 98 senti), tuleb poolte nõuded tasaarvestada

ja jätta hagi rahuldamata.

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja esitas haginõuetele 147 356 euro suuruse kahju

hüvitamise nõude ja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite, tuleb asja menetlus TsMS § 356

lg 1 alusel peatada kuni tellija ja kostja vahelise kohtumenetluse lõppemiseni.

10. Ülejäänud nõuete ja tasaarvestuse vastuväidete osas saab kolleegium teha TsMS § 450 lg-te

1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tingimusel, et tasaarvestuse vastuväidet

lahendades võib ringkonnakohus tühistada praeguse otsuse või seda muuta.

Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse,

millega rahuldab hagi maakohtust suuremas ulatuses. Kostja apellatsioonkaebus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses.

11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja kostja osas,

millega maakohus hagi rahuldas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust nii hageja nõuete kui ka kostja tasaarvestuse vastuväidete osas

vastavalt poolte apellatsioonkaebustes esitatud vastuväidetele.

Esmalt teeb kolleegium menetluslikud otsustused seoses vajadusega kohtuasja menetlus

osaliselt peatada ja selgitab tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse tegemist (I), seejärel hindab

kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust haginõuete osas (II) ja kostja

tasaarvestuse vastuväidete osas (III) ning viimaks otsustab hagi rahuldamise ulatuse üle (IV).

I

2-19-4521

12. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale alltöövõtulepingu alusel

tehtud tööde eest tasu ja tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist ning kui peab, siis kas kostja

on kehtivalt tasaarvestanud hagejaga oma vastunõuded, s.o hageja viivitusest tingitud

alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvinõude, kostja vastu esitatud tellija nõuetega seotud

kahju hüvitamise nõude, teise alltöövõtja lisakulude hüvitamise nõude ja õigusabikulude

hüvitamise nõude.

13. Arvestades seda, et kostja tasaarvestuse vastuväitena kasutatud 147 356 euro suuruse kahju

hüvitamise nõude olemasolu sõltub sellest, kas kostjal on omakorda kohustus tasuda tellijale

kahjuhüvitist ja leppetrahvi, tuleb kolleegiumi hinnangu selles osas asja menetlus TsMS § 356

lg 1 alusel peatada kuni tellija ja kostja vahelise kohtuvaidluse lõppemiseni.

Kolleegium märgib, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või

puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus TsMS § 356 lg 1 järgi peatada

menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Menetluse peatamiseks on viidatud sätte järgi

alust juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus.

Praegusel juhul on kostja väitel tal hageja vastu 147 356 euro suurune kahju hüvitamise nõue,

mille kostja tasaarvestas hageja nõuetega. Kostja väitel tuleneb tema nõue sellest, et hageja

viivitas kostjale tööde üleandmisega, mistõttu ei saanud ka kostja anda töid tellijale õigel ajal

üle. Seetõttu esitas tellija kostja vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvinõude (kokku

147 356 eurot) ning tasaarvestas oma nõuded töövõtulepingust tuleneva kostja tasunõudega.

Kostja vaidles tellija nõuetele vastu ja esitas Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-12802 hagi

tellijalt töövõtulepingu alusel tasu (147 356 euro) saamiseks. Seega otsustab maakohus

tsiviilasjas nr 2-19-12802 selle üle, kas tellijal on kostja vastu leppetrahvi- ja kahju hüvitamise

nõue, mida kostja käsitab praeguses menetluses talle hageja viivituse tõttu tekkinud kahjuna,

ning mida kostja soovib praeguses menetluses tasaarvestuse vastuväitena hageja vastu maksma

panna. Kui maakohus rahuldab teises asjas kostja esitatud hagi ja mõistab tellijalt tema kasuks

välja töövõtulepingu järgse tasu, leides, et tellijal ei olnud kostja vastu leppetrahvi ja/või kahju

hüvitamise nõuet, mida tasunõudega tasaarvestada, ei ole kostjal tekkinud ka kahju, mida

hageja tasunõudega tasaarvestada. Seega sõltub praeguses vaidluses kostja selle tasaarvestuse

vastuväite lahendamine tsiviilasjas nr 2-19-12802 tellija ja kostja vahelise vaidluse

lahendamisest ning menetlus tuleb selles osas peatada.

Kuna kostja kahjunõudest sõltub omakorda kostja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite

lahendamine, tuleb ka selles osas menetlus peatada.

14. Ülejäänud osas ei ole alust menetlust peatada ning ringkonnakohus saab lahendada vaidluse

tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Kolleegiumi hinnangul on ülejäänud nõuete osas

vaidlus lahendamiseks valmis ning see kiirendab asja läbivaatamist.

Kolleegium selgitab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud

vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus

TsMS § 450 lg 1 järgi teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist,

ning lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Praegusel juhul on asi lõplikuks

otsustamiseks valmis, v.a kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja

õigusabikulude hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväite osas.

2-19-4521

Kuna osaotsusega jääb lahendamata kostja 147 356 euro suurune kahju hüvitamise nõudega

seotud tasaarvestuse vastuväide ja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväide, võib

ringkonnakohus menetluse uuendamise järel kostja tasaarvestuse vastuväidet lahendades

praeguse otsuse TsMS § 450 lg 4 järgi tühistada või seda muuta tulenevalt sellest, kas

vastuväited on põhjendatud või mitte. Sellest hoolimata on tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsus TsMS § 450 lg 3 järgi edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.

15. Ringkonnakohus vaatas poolte apellatsioonkaebused kohtuistungil läbi, v.a kostja

147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja õigusabi kulude hüvitamise nõude

tasaarvestuse vastuväited, ning arutas pooltega menetluse osalist peatamist ja vaidluse osalist

lahendamist tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Pooled nõustusid menetluse osalise

peatamisega ning ülejäänud osas vaidluse lahendamisega taasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsusega.

16. Kui kohus jätkab tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul asja lahendamist,

ei märgi kohus TsMS § 173 lg 5 järgi otsuses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus

nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Seda arvestades ei käsitle ringkonnakohus praeguses otsuses

ka hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et maakohus määras vääralt menetluskulude

jaotuse. Ringkonnakohus võtab menetluskulude jaotuse kohta seisukoha asjas lõpplahendit

tehes.

II

17. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejal ei olnud õigust

nõuda kostjalt alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest suuremat tasu kui 700 000 eurot

(lisandub käibemaks), mistõttu leidis maakohus vääralt, et hageja nõue tuleb rahuldada

12 365 euro 95 sendi võrra väiksemas ulatuses.

17.1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kui suurt tasu on hagejal õigus kostjalt

alltöövõtulepingu esemeks olevate tööde eest saada ja kas hageja tasunõue suurenes lisatööde

tõttu, st kas hagejal oli õigus saada tehtud põhi- ja lisatööde eest kostjalt kokku 722 356 eurot

95 senti (lisandub käibemaks), või piirdus hageja kogutasunõue 700 000 euroga (lisandub

käibemaks). Seega on küsimus hageja nõude rahuldamises või rahuldamata jätmises

22 356 euro 95 sendi ulatuses, mitte 12 356 euro 95 sendi ulatuses, nagu märkis maakohus,

juhindudes kostja ekslikust arvutusest tema menetlusdokumentides (kostja on ekslikult

märkinud arve nr 18060 alusel esitatud tasunõude suuruseks 125 059 eurot 40 senti (lisandub

käibemaks), kuigi tegelikult esitas hageja arve 135 059 euro 40 sendi saamiseks (lisandub

käibemaks)). Selles osas ei ole aga kostja maakohtule etteheiteid teinud. Küll aga leiab hageja,

et maakohus oleks pidanud lugema hageja põhinõude arvetel märgitud ulatuses põhjendatuks,

sest alltöövõtulepingu p-de 1.5.2 ja 4.1 järgi võis lepingu hind projekteerimise käigus mahtude

muudumise korral muutuda.

17.2. Pooled on üksmeelel selles, et alltöövõtulepingu p 1.5.1 järgi oli alltöövõtulepingu

esemeks oleva töö eest kokku lepitud tasu 658 255 eurot 80 senti (lisandub käibemaks).

Erimeelsused puudutavad hageja tehtud lisatöid, mis olid suures osas tingitud lepinguliste tööde

mahtude muutumisest projekteerimistööde käigus. Alltöövõtulepingu p 1.5.2 järgi leppisid

pooled kokku, et kuna projekteerimistööde käigus võivad tööde mahud mõningal määral

täpsustuda, siis kujuneb tööde lõppmaksumus tegelikult tehtud töömahtude ja hinnapakkumises

toodud ühikhindade korrutisena. Lisaks leppisid pooled lepingu p-s 4.1 kokku ka selles, et kuigi

lepingu objektiks oleva töö hinnapakkumine on pooltele siduv, siis projekteerimistööde käigus

mahtude muutumise korral akteeritakse ja arveldatakse vastavalt tegelikult tehtud tööde

2-19-4521

mahtudele ning hinnapakkumises toodud ühikhindadele. Samuti leppisid pooled lepingu p-s 4.2

kokku, et tööd arveldatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise (1 kord kuus)

järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul.

Seega nägid pooled lepingut sõlmides ette, tööde mahud võivad projekteerimise käigus

muutuda ning selleks puhuks leppisid pooled selgelt kokku, et sellisel juhul muutub ka lepingu

p-s 1.5.1 märgitud hind ning pooled akteerivad ja arveldavad tööd jooksvalt iga kuu tegelike,

projekteerimise käigus selgunud mahtude ja lepingule lisatud hinnapakkumises toodud

ühikhindade alusel. Seega ei olnud alltöövõtulepingu lisaks olev hinnapakkumine pooltele

mahtude osas siduv ning mahtude muutumise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu

projektijärgsete mahtude eest vastavalt hinnapakkumises sisalduvatele ühikhindadele.

17.3. Kuigi lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi võisid pooled lepingut kokkuleppel muuta ning lepingu

muudatused tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana, näidates konkreetselt ära, mida

muudetakse, ei saa viidatud sätteid koosmõjus ülalnimetatutega mõista siiski selliselt, et juhul,

kui pooled ei vormistanud tööde mahu muutumise korral kirjalikult lepingu lisana lepingu p-s

1.5.1 kokkulepitud kogutasu muutmise kokkulepet, ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt

suuremas mahus tehtud tööde eest tasu. Kolleegiumi hinnangul sai mõistlik ehitusettevõtja

alltöövõtulepingu p-des 1.5.1, 4.1 ja 4.2 sätestatut koosmõjus p-des 3.1 ja 3.2 sisalduvate

kokkulepetega mõista selliselt, et kui projekteerimise käigus mahud muutuvad, on töövõtjal

õigus saada tasu vastavalt tegelikult tehtud töö mahule sõltumata sellest, kas pooled

vormistavad lepingu p-s 1.5.1 kokkulepitud koguhinna muutmise lepingu lisana või mitte.

Juhul, kui tõlgendada lepingut selliselt, et pooled pidid ka sel juhul vormistama kirjalikult

lepingu lisana lepingu koguhinna muutmise kokkuleppe, kaotaks lepingu p-d 1.5.2 ja 4.1 oma

tähenduse, sest täiendavate kokkulepete sõlmimise korral on töövõtjal alati õigus saada

vastavalt lisakokkuleppele tasu. Seega ei saanud ainuüksi kirjalikus vormis lepingu lisa

vormistamata jätmine võtta hagejalt õigust saada kostjalt tasu vastavalt projekteerimise käigus

muutunud mahtudele, mida pooled ka lepingu sõlmimisel selgelt ette nägid.

Lepingu p-s 1.5.1 sätestatust suurema tasu saamiseks lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 sisalduvale

kokkuleppele tuginedes pidi hageja selgelt esile tooma ja tõendama, milliste tööde mahud

millises ulatuses projekteerimise käigus suurenesid, st milline oli lepingu sõlmisel algselt

kokkulepitud vastavate tööde maht ning milline oli projekteerimise järel nende tööde maht.

Seda ei ole aga hageja teinud.

17.4. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et lisatööde aktid sisaldavad nii mahu- kui ka

hinnamuudatusi ning põhinevad hageja esitatud 17 täiendaval hinnapakkumisel, mida kostja on

aktsepteerinud. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu p-s 1.5.1 sätestatust suuremat tasu

lisahinnapakkumiste, mitte otseselt lepingu p-de 1.5.2 ja 4.1 alusel. Selliste muudatuste

tegemine pidi aga lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi toimuma poolte kokkuleppel, mis tuli vormistada

lepingu lisana.

Vastavate muudatuste kokkulepitud vormis vormistamata jätmine ei tähenda kolleegiumi

hinnangul siiski seda, et hagejal ei ole vormi järgimata jätmise korral õigust kokkulepitud

lisatööde eest tasu saada. Ringkonnakohus märgib, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut

muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele VÕS § 13 lg 3

järgi tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu

muutmise teistsuguses vormis. Seega juhul, kui hageja edastas kostjale lisatööde kohta

hinnapakkumised ja kostja oli lisatööde tegemisega nõus, võis hageja mõista kostja käitumist

selliselt, et kostja nõustub lepingu muutmisega, ilma lepingu muudatuse kohta vastavat lepingu

lisa vormistamata ning kostja ei saa vormipuudusele tugineda.

2-19-4521

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on allkirjastanud juulis, augustis, septembris ja oktoobris

tehtud tööde aktid (sh oktoobris tehtud lisatööde akti) ning nõustus neil kuudel tehtud tööde

eest tasuma. Juulis tehtud tööde eest esitas hageja kostjale akti nr 01-18 alusel arve nr 18051

(58 715 eurot 70 senti (lisandub käibemaks)), augustis tehtud tööde eest akti nr 02-18 alusel

arve nr 18060 (162 071 eurot 28 senti (lisandub käibemaks)), septembris tehtud tööde eest akti

nr 3-18 alusel arve nr 18069 (104 422 eurot 20 senti (lisandub käibemaks)) ja oktoobris tehtud

tööde eest aktide nr 04-18 ja nr 04-18-1 (lisatööd) alusel arve nr 18091 (214 877 eurot 80 senti

(lisandub käibemaks), sh lisatööde eest 28 407 eurot 80 senti (lisandub käibemaks)).

Kostja ei ole allkirjastanud novembris ja detsembris tehtud tööde akte. Novembris tehtud tööde

eest esitas hageja kostjale aktide nr 05-18 ja nr 05-18-1 (lisatööd) alusel arve nr 18099

(182 510 eurot 60 senti (lisandub käibemaks), sh lisatööde eest 34 599 eurot 10 senti (lisandub

käibemaks)) ning detsembris tehtud tööde eest aktide nr 06-18 ja nr 06-18-1 (lisatööd) alusel

arve nr 18109 (26 771 eurot 25 senti (lisandub käibemaks, sh lisatööde eest -4187 eurot 25 senti

(lisandub käibemaks)). Lisatööde kohta koostatud akte nr 04-18-1, nr 05-18-1 ja nr 06-18-1

(I kd, tl 75 ja 81 pöördel, II kd tl 68) võrreldes ilmneb, et lisatööde aktidele on kantud samad

lisatööd kogumaksumusega 102 124 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) ning kuude lõikes on

muutunud üksnes akteeritud ja jäägis olevate tööde maht. Seega pidid pooled olema novembris

ja detsembris tehtud lisatööde tegemises kokku leppinud juba enne oktoobri tööde akteerimist.

17.5. Hageja väitel tegi ta kostjale kokku 17 hinnapakkumist summaga 247901 eurot 93 senti,

mille kostja heaks kiitis, kuid hageja ei ole esitanud kohtule kõiki hinnapakkumisi ega tõendeid

selle kohta, et kostja kõik need hinnapakkumised heaks kiitis, nagu leidis õigesti ka maakohus.

Kuigi hageja koostatud hinnapakkumiste tabelist nähtub, et hageja on teinud kostjale

hinnapakkumisi ka juulis, augustis ja septembris (kokku 10 hinnapakkumist), ei nähtu hageja

esitatud arvetelt, et hageja on neil kuudel tehtud tööde eest koostanud lisatööde aktid, kostja on

need allkirjastanud ja hageja on esitanud nende alusel kostjale lisatööde eest arve. Seega ei ole

hageja tõendanud, et kostja nõustus neis hinnapakkumises märgitud tingimustel lisatöödega.

Esimese lisatööde akti koostas hageja alles oktoobris tehtud tööde kohta ning esitas oktoobris

tehtud lisatööde kohta kostjale ka arve. Hageja esitas tõendinda kostjale 4. oktoobril 2018

saadetud hinnapakkumised nr 10–17 (I kd, tl 50–54), kuid kostja 11. oktoobri 0218. a e-kiri

kinnitab, et kostja kiitis neist heaks üksnes lisatööde parandatud pakkumise 11-1 (I kd, tl 42 ja

55, vt attachments: Hinnapakkumine nr 11-1.doc), nagu tuvastas õigesti ka maakohus.

Nimetatud hinnapakkumise (I kd, tl 39 pöördel) kohaselt oli territooriumi ümberplaneerimisega

seotud tööde maksumus 116 561 eurot 72 senti (lisandub käibemaks). Algses hinnapakkumises

oli nimetatud tööde maksumus 82 708 eurot 50 senti. Seega on hageja tõendanud, et kostja

nõustus enne tööde tegemist territooriumi ümberplaneerimise, sh asfaldi platside ja teede

ehitamise lisatöödega 33 853 euro 22 sendi ulatuses. Samuti kostja allkirjastanud oktoobris

tehtud lisatööde akti, millest saab järeldada, et kostja on osaliselt heaks kiitnud ka muid lisatöid.

Sellest ei saa aga järeldada, et hageja ja kostja olid kõigi lisatööde aktis nimetatud lisatööde

tegemises ja hindades enne lisatööde tegemist kokku leppinud. Poolte 2. ja 8. novembri 2018. a

e-kirjavahetus (I kd, tl 58–61 pöördel) kinnitab siiski, et kostja on vähemalt tagantjärgi

kooskõlastanud ka muid lisatöid (sh hinnapakkumise nr 8 (1520 eurot (lisandub käibemaks) ja

hinnapakkumise nr 16 (1000 eurot (lisandub käibemaks) ning täiendavad lisatööd) ning tööde

lõplikuks maksumuseks pidasid pooled 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), eeldusel,

et täiendavaid töid ei lisandu. Arvestades seda, et kostja ei ole nimetatud mahus lisatööde

tegemisele vastu vaielnud, saab eeldada, et kostja oli vähemalt selles mahus lisatööde

tegemisega nõus. Seda kinnitab ka kostja kinnitus: „Võime lähtuda seisukohast, et kui Elveso

AS meile trahvi ei tee seoses katlamaja kasutusvalmidusega, siis sobib teie pakutud

714 445,95.- + KM“. Kostja vastust saab mõista selliselt, et kostja nõustus alltöövõtulepingu

2-19-4521

alusel tehtavate tööde kogumaksumust suurendama 714 445 euro 95 sendini (lisandub

käibemaks), kuid soovis jõuda kompromissile (700 000 eurot (lisandub käibemaks)) seoses

kahjudega, mida põhjustas kostja hinnangul hageja viivitus. Koosmõjus oktoobris tehtud

lisatööde akti allkirjastamisega ja erinevate hinnapakkumiste kooskõlastamisega võis seega

hageja kostja käitumisest järeldada, et kostja oli nõus lepingus sisalduva tasu muutmisega, ilma

selle kohta lepingu lisa vormistamata. Poolte kokkulepet kinnitab ka kostja 18. jaanuari 2019.

a nõudekiri, milles kostja kinnitab, et 2018. a novembris pidasid pooled läbirääkimisi, mille

käigus leppisid kokku täiendavate ehitustööde nimekirja ning lõplik tööde maksumus koos

võimalike kokkuhoidudega on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) (I kd, tl 168).

17.6. Eelnevat arvestades olid pooled kokku leppinud, et lepingu hind koos lisatöödega on

714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks). Sellest tulenevalt ei ole hageja tasunõue üksnes

7911 euro ulatuses põhjendatud, mitte 12 365 euro 95 sendi ulatuses, nagu leidis maakohus.

18. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud 714 445 euro 95 sendi ulatuses (lisandub

käibemaks), on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist nimetatud käibemaksuta summalt.

Seetõttu tuleb maakohtu otsust muuta ka viivisenõude arvutuste osas. Samuti on maakohus

osaliselt eksinud hageja viivisenõude põhjendamatuks lugemisel.

18.1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja viivisenõue juulis,

augustis ja septembris tehtud tööde eest esitatud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069

tasumisega viivitamise tõttu ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud viivisenõude

aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades seda, et kostja ei esitanud hageja viivisearvutusele ja

arvutuse aluseks olevate algandmete kohta vastuväiteid, ei saanud maakohus sel põhjusel

pidada hageja viivisenõuet põhjendamatuks. Kostja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et

ilmselt ei ole ta selliseid vastuväiteid maakohtus esitanud. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt

nende arvete alusel tasu maksmisega viivitamise tõttu kokku viivist 5929 eurot 13 senti ning

arvata viivisenõue selles ulatuses kostja 10. mail 2019 tehtud makse arvel tasutuks.

Kuigi kostja väitel ei ole ta arvete tasumisega viivitanud, sest tasus arved pärast seda, kui hageja

oli töös esinenud puudused kõrvaldanud, ei ole kostja konkreetseid puudusi esile toonud.

18.2. Lisaks asus maakohus ekslikult seisukohale, et oktoobris tehtud tööde eest esitatud arve

nr 18091 alusel tasumisele kuuluvat viivist tuleb VÕS § 162 lg 1 ja § 139 lg-t 1 analoogia korras

kohaldades vähendada nullini ajavahemikul, mil tellija peatas hageja nõudel väljamaksed

kostjale, s.o alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019 15 084 eurot 42 sendi ulatuses.

Kolleegium märgib, et VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8

järgi nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, st juhul, kui tasumisele kuuluv

viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte

kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud, sh ei ole kostja väitnud, et

tasumisele kuulunud viivis oli ebamõistlikult suur. Seda möönis kostja lepinguline esindaja ka

ringkonnakohtu istungil. Seetõttu ei olnud maakohtul alust viivist vähendada.

Maakohus ei saanud viivist vähendada ka analoogia korras VÕS § 139 kohaldades. Kolleegium

märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte

puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte

2-19-4521

reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile, ning sellise sätte puudumisel

lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

õigus viivise vähendamist ei reguleeri. Viivise vähendamine on selgelt reguleeritud ja seetõttu

ei ole alust kohaldada viivise vähendamisele täiendavalt VÕS § 139, mis reguleerib

kahjuhüvitise vähendamist.

Ka juhul, kui VÕS § 139 oleks analoogia korras kohaldatav, ei annaks see alust viivist

vähendada, sest kostja sattus arvete maksmisega viivitusse enne seda, kui hageja palus tellijal

maksed kostjale peatada. Seega ei põhjustanud kostja viivitust kostjale maksete peatamine.

Seda arvestades luges hageja põhjendatult kostja 10. mail 2019 tehtud maksega tasutuks ka oma

viivisenõude kokku 18 178 eurot 66 senti. Ühtlasi on eeltoodu kohaselt põhjendamatud kostja

väited, et maakohus pidanuks ka teiste arvete alusel esitatud viivisenõudeid nullini vähendama.

18.3. Osaliselt põhjendatud ka hageja etteheited maakohtule seoses novembris ja detsembris

tehtud tööde eest esitatud arvete nr 18099 ja nr 18109 aluseks olevate tööde eest makstava tasu

sissenõutavaks muutumise aja tuvastamise kohta. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nendel

arvetel märgitud tööd saab lugeda vastuvõetuks alates objektile kasutusloa väljastamisest

22. veebruaril 2019, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varem puudused kõrvaldanud.

18.3.1. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue üldjuhul

sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine, muutub tasunõue

VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks, ning

kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava

osa vastuvõtmisel. Tellija ei pea üldjuhul VÕS § 637 lg 5 järgi maksma töö eest enne, kui tal

on olnud võimalus töö üle vaadata. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu peab tellija

VÕS § 643 järgi viivitamatult üle vaatama. Samuti on tellija VÕS § 638 järgi kohustatud valmis

töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult tööd vastu talle

selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Seega peab tasunõude sissenõutavaks muutumiseks olema töövõtja töö valmis teinud ning

andnud üldjuhul tellijale võimaluse töö üle vaadata. Neid asjaolusid peab kohtule tõendama

töövõtja, kes soovib tasu saada. Kui töövõtja on tõendanud töö valmimise, kuid töös esinevad

puudused, mis annavad tellijale alust keelduda tööd VÕS § 110 alusel vastu võtmast, peab tellija

need puudused esile tooma ja tõendama. Töövõtjal on omakorda võimalus esile tuua ja

tõendada, et tegemist oli väheoluliste puudustega, mis ei andud alust keelduda töid kogu

ulatuses vastu võtmast. Igal juhul on tellija kohustatud töö vastu võtma pärast puuduste

kõrvaldamist.

18.3.2. Praegusel juhul olid pooled leppinud alltöövõtulepingu p-s 4.2 kokku, et nad arveldavad

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel üks kord kuus. Seega leppisid pooled kokku

ositi maksmises. Seda, kuidas toimub töö ositi üleandmine-vastuvõtmine, pooled seaduses

sätestatust erinevalt kokku ei leppinud. Küll aga leppisid pooled alltöövõtulepingu p-s 6 kokku

tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise korra, mille kohaselt kohustus tellija vaatama töö üle

viie tööpäeva jooksul ning kohustus töö vastu võtma nii, et selle kohta koostatakse lepingu

objektiks oleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt ning kui tellija ei võta tööd tellija antud

mõistliku aja (viie tööpäeva jooksul) vastu, annab töövõtja talle täiendava mõistliku aja, mis ei

ole pikem kui seitsme kalendripäeva. Kui tellija ei võta selle jooksul tööd vastu ja oma

keeldumist ei põhjenda, leotakse töö vastuvõetuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui töö

tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama.

2-19-4521

18.3.3. Hageja apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule seoses asjaolude väära tuvastamise

ja tõendite hindamata jätmisega on osaliselt põhjendatud.

Hageja tõi esile, et ta saatis kostjale 30. novembril 2018 novembris tehtud tööde vastuvõtmiseks

aktid nr 05-18 ja nr 05-18-1 ja arve nr 18099 (I kd, tl 81–84) ning 7. detsembril 2018 väidetavalt

parandatud aktid. Kuigi hageja 7. detsembri 2018. a e-kirjast (I kd, tl 80) ei nähtu, et sellele olid

lisatud parandatud mahtudega aktid ning neid ei ole esitatud ka kohtule, on kostja kinnitanud,

et hageja saatis talle parandatud aktid 7. detsembril 2018 (II kd, tl 97, p 49.6). Ka parandatud

aktide alusel oli kostjal õigus keelduda töid vastu võtmast, kui töödes esinesid puudused, kuid

selleks pidi kostja selgelt hagejale töös esinevatest puudustest teatama. Poolte 14. detsembri

2018. a e-kirjavahetus (I kd, tl 172–173) tõendab, et kostja juhtis selgelt tähelepanu sellele, et

talle esitatud teostusdokumentatsioonis on puudused, ning loetles need. Hageja ei ole aga

tõendanud, kas ja millal ta need puudused kõrvaldas. Samuti ei ole hageja toonud esile ega

tõendanud, et ta oleks andud kostjale täiendava mõistliku tähtaja novembris tehtud tööde

vastuvõtmiseks, kuid kostja keeldus põhjendusteta töid vastu võtmast. Seetõttu ei saanud

maakohus lugeda novembris tehtud töid 7. novembril 2018 vastuvõetuks.

Ka detsembris tehtud tööde puhul leidis maakohus põhjendatult, et kuni töös esinevate puuduste

kõrvaldamiseni ja nõuetekohase dokumentatsiooni esitamiseni oli kostjal õigus keelduda töid

lõplikult vastu võtmast. Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et töös esines puudusi, mis andsid

kostjale õiguse keelduda töid lõplikult vastu võtmast.

Iseenesest on õige hageja arusaam, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, kui tellija

keeldub tööd tervikuna vastu võtmast olukorras, kus töö on osadeks jagatav ja puudusteta töö

osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi. Praegusel juhul tuleb aga arvestada seda, et kostja

oli suuremas osas hageja tööd juba vastu võtnud ning keeldus üksnes kahel viimasel aktil

märgitud töid vastu võtmast, viidates töös esinevatele puudustele. Seejuures leidis maakohus

põhjendatult, et asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tegemist ei olnud

sedavõrd väheoluliste puudustega, mis ei oleks andnud kostjale alust keelduda töid enne

puuduste kõrvaldamist vastu võtta. Arvestada tuleb sedagi, et tegemist oli tööde lõpliku

vastuvõtmisega.

18.3.4. Kuna töös esinesid jätkuvalt puudused, mida hageja jooksvalt parandas, järeldas

maakohus õigesti, et kostjal oli õigus keelduda töid lõplikult vastu võtmast. Siiski luges

maakohus ekslikult tööd alltöövõtulepingu p 6.3 alusel vastuvõetuks alates objektile kasutusloa

kuupäevast 22. veebruaril 2019. Maakohus jättis töö kasutusse andmist tuvastades

põhjendamatult tähelepanuta, et tellija ja kostja vahelises suhtes oli kostja objekti põhilise

kasutusvalmiduse akti (II kd, tl 69) kohaselt üldehitustööd ja ehituse teostusdokumentatsiooni

tellijale 14. jaanuaril 2019 üle andnud. Seega oli hiljemalt selleks kuupäevaks hageja kostjale

tööd faktiliselt üle andnud ning kostja oli asunud neid kasutama alltöövõtulepingu p 6.3

tähenduses, mis andis alust lugeda hageja tööd kostja poolt vastu võetuks hoolimata sellest, et

töös esines veel mõningaid puudusi, mida parandati.

18.4. Eelnevat arvestades oli hagejal õigus nõuda kostjalt kuni 10. maini 2019 viivist 45 130

eurot 91 senti järgmiselt:

-

arvete nr 18051, nr 18060 ja 18069 tasumisega viivitamise eest 5929 eurot 13 senti;

-

arve nr 18091 tasumisega viivitamise eest 18 178 eurot 66 senti;

-

arvete nr 18099 ja nr 18109 tasumisega viivitamise eest 21 023 eurot 12 senti.

2-19-4521

Ringkonnakohus selgitab, et juhindus viimaste arvete alusel esitatud tasunõude puhul viivist

arvestades sellest, et mõlema arve aluseks olevad tööd sai lugeda vastuvõetuks 14. jaanuaril

2019 ning tööde eest nõutud tasu ei olnud poole kokkulepet arvestades 7911 euro ulatuses

põhjendatud. Seega on nende arvete tasumisega viivitamise tõttu hagejal õigus nõuda alates

15. jaanuarist kuni 10. maini 2019 käibemaksuta tasunõudelt 201 370 eurot 85 senti

(182 510,6+26 771,25-7911) viivist 0,09% päevas.

19. Kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda kostjalt alltöövõtulepingu alusel tasu 290 606 eurot

46 senti (koos käibemaksuga) ning alates 11. maist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni võla

käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas.

19.1. Kostja ei ole tasunud hagejale arve nr 18091 aluseks olevate tööde eest 48 962 euro

44 sendi ulatuses (koos käibemaksuga). Kuigi kostja tasus hagejale 257 853 eurot 36 senti (koos

käibemaksuga, s.o 214 877 eurot 80 senti (lisandub käibemaks)), st arvel märgitud summa, oli

hagejal õigus lugeda saadud raha arvel esmalt täidetuks viivisenõue ja nõude maksmapanekuks

vajalike õigusabikulude hüvitamise nõue ning alles seejärel arve nr 18091 aluseks olevate tööde

eest esitatud tasunõue. 10. mai 2019. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivisenõue

45 130 eurot 91 senti ning õigusabikulude hüvitamise nõue koos viivisega 3830 eurot 53 senti.

Samuti ei ole kostja tasunud hagejale arvete nr 118099 ja 18109 aluseks olevate tööde eest

kokku 209 281 eurot 85 senti (lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 251 138 eurot

22 senti). Arvestades seda, et hageja esitas arved, juhindudes lepingu koguhinnast

722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), kuid ringkonnakohtu hinnangul oli lepingu

koguhind muudetud kokkuleppe kohaselt 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks,), on

hageja põhjendatud tasunõue nende arvete puhul käibemaksuta summade puhul 7911 eurot

väiksem ja käibemaksuga summade puhul 9493 eurot 20 senti väiksem. Seetõttu on hagejal

õigus nõuda kostjalt nende arvete alusel kokku 201 370 eurot 85 senti (lisandub käibemaks, s.o

koos käibemaksuga 241 645 eurot 2 senti).

19.2. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei lähtunud maakohtu arvutuskäikude loogikast,

sest see oli raskesti jälgitav ning lähtus hageja esitatud nõude suurusest ja tugines sellele,

millises osas ei ole hageja nõuded põhjendatud, mitte sellele, millises osas loeb kohus hageja

nõuded põhjendatuks.

II

20. Lisaks hageja tasunõudele vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses ka selle üle, kas

kostjal on hageja vastu tasaarvestatavad nõuded (leppetrahvinõue, kahju hüvitamise nõue ja

õigusabikulude hüvitamise nõue) millega kostja tasaarvestas hageja tasu- ja viivisenõuded.

21. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjal on hageja vastu

leppetrahvinõue, sest hageja viivitas tööde üleandmisega, kuid maakohus eksis

leppetrahvinõude aluseks oleva viivituse kestuse kindlaksmääramisel.

21.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole minetanud

leppetrahvi nõudeõigust, kuna teatas hagejale kavatsusest nõuda leppetrahvi juba enne

lõpptähtaja saabumist.

Alltöövõtulepingu p 8.1.5 järgi kohustus töövõtja kokku lepitud lepingu objektiks olevate tööde

täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates

saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt kuni 10%

2-19-4521

ulatuseni lepingu maksumusest. Tellija pidi omakorda mõistliku tähtaja ehk 14 päeva jooksul

pärast eeltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa viidatud lepingupunkti mõista selliselt, et kostja pidi 14 päeva

jooksul alates kohustuse rikkumise avastamist esitama leppetrahvinõude. Sellist tõlgendus ei

tulene lepingupunkti sõnastusest. Samuti ei saaks lepingupunktile anda hageja soovitud

tõlgendust koosmõjus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool

kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõlema järgi on oluline, et

kahjustatud pool teatab kavatsusest esitada leppetrahvinõue. Hageja ei ole esitanud asjaolusid

ega tõendeid selle kohta, et pooled mõistsid leppetrahvi kokkulepet hageja märgitud sisuga.

Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et kostja teatas juba 18. septembri 2018. a

nõudekirjas kavatsusest esitada leppetrahvinõue, kui hageja ei järgi kokkulepitud lõpptähtaega

(26. oktoober 2018), sest selleks ajaks oli hageja kostja hinnangul juba ajagraafikust maas.

Kuna kostja teavitas hagejat juba etteulatuvalt, oli tal nõude aegumise tähtaja jooksul õigus oma

nõue maksma panna.

21.2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja viivitas tööde üleandmisega, kuid

maakohtu järeldused viivituse kestuse osas on osaliselt ekslikud.

21.2.1. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et hageja sai

kostjast tingitud põhjustel alustada töid kokkulepitust 36 päeva hiljem, mistõttu lükkus tööde

lõpptähtaeg 36 päeva võrra, s.o kuni 30. novembrini 2018 edasi.

Alltöövõtulepingu p 1.4.1 järgi oli töö alustamise aeg hiljemalt 24. nädal eeldusel, et ehitusluba

on 31. mai 2018. a seisuga väljastatud ja lammutustööd lõpetatud, vastaselt juhul lükkuvad

lepingu p-s 1.4 toodud tähtajad edasi. Lepingu p 1.4.2 järgi oli töö üleandmise lõpptähtaeg

26. oktoober 2018. Kuigi lepingu p 3 järgi tuli lepingu muudatused vormistada üldjuhul

kirjalikult lepingu lisana, olid pooled lepingu p-s 1.4.1 selgelt kokku leppinud tööde lõpptähtaja

edasilükkumises, kui töödega saab hiljem alustada. Hageja esindaja saadetud e-kirjast (II kd,

tl 16 pöördel) nähtub, et hageja juhtis lepingueelsetel läbirääkimistel kostja tähelepanu sellele,

et kostjal jäi lepingus täiendamata p 1.4.1. Hageja selgitas: „Kui te enda vastutusalas olevaid

asju ära ei tee, siis me ei saa ju ka oma kohustust tähtaegselt täita“. Seega olid pooled nimetatud

lepingupunktis läbi rääkinud ning pooled pidid mõistma lepingut sõlmimise ajal selliselt, et kui

tööde alustamise aeg lükkub edasi, siis lükkub edasi ka tööde lõpptähtaeg. Igal juhul sai mõistlik

ehitusettevõtja mõista lepingut selliselt, et tähtaeg lükkub edasi sõltumata sellest, kas pooled

selle kirjalikult vormistavad või mitte. Kirjaliku kokkuleppe nõude korral muutuks poole vastav

kokkulepe sisutühjaks.

Seetõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et poolte vastava kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu

ei ole tähtaeg edasi lükkunud. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas muutsid pooled lepingu

täitmise ajal ajagraafikut, s.o tööde vahetähtaegu, ega sellel, kas hageja proovis töödega

alustamise aja edasilükkumisest hoolimata algses ajagraafikus püsida. Tähtsust pole ka sellel,

kas hageja viivitas teise lepingu alusel projekteerimistööde tegemisega ja millal hageja

projekteerimistööd lõpetas. Kuna pooled olid selgelt kokku leppinud, et tähtaeg lükkub tööde

alustamise aja edasilükkumise korral edasi, siis ei olnud kostjal õigust nõuda, et hageja täidaks

lepingu algselt kokkulepitud tähtpäevaks ning tähtaeg lükkus 30. novembrini 2019 edasi.

2-19-4521

21.2.2. Platside ja teede mahtude muutumisega seoses leidis maakohus aga põhjendatult, et sel

põhjusel ei ole tööde üleandmise lõpptähtaeg muutunud, sest pooled ei ole saavutanud

lõpptähtaja muutmiseks vastavalt lepingu p-le 3 kokkulepet.

Kolleegium selgitab, et olukorras, kus algselt kokkulepitud tööde maht täpsustus

projekteerimise käigus, tõi see alltöövõtulepingu p 1.5.2 järgi endaga kaasa ka tasu suuruse

muutumise, kuid pooled ei ole leppinud kokku, et sellisel juhul oleks pikenenud ka tööde

lõpptähtaeg. Iseenesest ei tingi väiksemad muudatused tingimata lepingu lõpptähtaja

edasilükkamist, küll aga võib mahu oluline muutumine tuua endaga kaasa vajaduse lükata

lepingu lõpptähtaeg edasi. Samas saab poolte alltöövõtulepingu p 3 alusel järeldada, et

suuremad muutused nii mahus, hinnas kui ka ajagraafikus pidid pooled eraldi

lepingumuudatusena kokku leppima. Nagu ülal märgitud, siis hoolimata sellest, et lepingu p 3.1

järgi tuli muudatused vormistada kirjalikult lepingu lisana, võis kostja kaotada VÕS § 13 lg 3

alusel õiguse vorminõudele tugineda, kui hageja võis tema käitumist mõista selliselt, et kostja

on nõus muutma ajagraafikut ka muus vormis.

Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et projektijärgne platside ja teedega seotud tööde

mahumuutus selgus alles septembris 2018. Kostja saatis hagejale 21. septembril 2018 e-kirja

(I kd, tl 25), millega saatis hagejale joonised ja palus nende alusel mahud ja alused välja

arvutada. Võrreldes algset hinnapakkumist (I kd tl 17) kostja poolt kinnitatud lisapakkumisega

11-1 (I kd, tl 39 pöördel), on erinevate tööde mahud võrreldes algsete mahtudega ca 1,5–2 korda

suuremad. Seega oli tegemist olulise mahumuutusega.

Hageja edastas 5. oktoobri 2018. a kostjal e-kirjaga (I kd, tl 33–34) lisatööde hinnapakkumise

nr 11 koos muudetud ajagraafikuga ning palus kooskõlastust hiljemalt 8. oktoobril 2018,

märkides: „Enne kui me oleme nendes muudatustes lõplikult kokku leppinud, ei saa me platside

ehitust töösse panna, kuna maht erineb oluliselt lepingus kokkulepitust“. Lisatud uue

ajagraafiku järgi tuli platside ja teede tööd teha 11. oktoobrist kuni 2. novembrini, s.o kolme

nädala ja kahe päeva jooksul ning seejärel oli kuni 9. novembrini 2018 kavas nädala jooksul

teha haljastustööd. Algse ajagraafiku (I kd, tl 27) järgi oli platside ehituseks kavandatud

30 päeva augustis ja septembris. Hinnapakkumise nr 11 järgi oli muudetud tööde maksumus

122 259 eurot 51 senti (lisandub käibemaks). Algselt oli nende tööde hind 82 708 eurot 50 senti

(lisandub käibemaks) (I kd, tl 17).

10. oktoobril 2018 saatis hageja kostjale e-kirja (I kd, tl 36-38), milles teatas, et kuna eelmisel

nädala saadi mahumuudatuste ja lahenduste osas asjad selgeks vaieldud, siis edastab hageja

kostjale töövõtulepingu muudatuse nr 1 projekti ja korrigeeritud ajagraafiku. Ühtlasi teatas

hageja, et platside ehitustööd on edasi lükatud kostjapoolse info puudumise tõttu. Hageja

avaldas lootust, et kui lepingumuudatus saab allkirjastatud, siis suudab hageja novembri lõpuks

oma kohustused täita. Lisaks saatis hageja 11. oktoobril 2018 korrigeeritud hinnapakkumise

nr 11-1 hinnaga 116 561 eurot 72 senti (lisandub käibemaks) (I kd, tl 39 pöördel). Kostja

kinnitas 11. oktoobri 2018. a e-kirjas, et tellib antud mahus tööd hageja käest (kirja manuses

oli hinnapakkumine 11-1). Seejuures ei teinud kostja märkusi ajagraafiku kohta. Asjas ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid allkirjastanud lepingu muudatuse nr 1, milles

sisaldus nii hinna- kui ka lõpptähtaja muudatus. Seega ei ole pooled vastavas muudatuses,

sh lepingu lõpptähtaja pikenemises kuni 30. novembrini 2018 lepingu p-s 3.1 sätestatud vormis

kokku leppinud. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid muus vormis lõpptähtaja

pikenemises üksmeele saavutamist.

Seega pidi hageja andma kostjale tööd lõplikult üle hiljemalt 30. novembril 2019 ning alates 1.

detsembrist 2019 rikkus hageja oma kohustust.

2-19-4521

21.2.3. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingu p 8.1.5 alusel

igal juhul leppetrahvi. Hageja heidab maakohtule põhjendatult ette seda, et maakohus jättis

tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hageja viivitus oli tingitud kostjast.

Kolleegium märgib, et juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101

lg 1 järgi kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda leppetrahvi, kuid VÕS § 101 lg 3

järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele ega kasutada õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Viidatud sätte järgi ei saa võlausaldaja mh

tugineda võlgniku viivitusele ega nõuda tähtaja järgimata jätmise eest leppetrahvi, kui viivituse

on põhjustanud võlausaldaja enda viivitus kohustuste täitmisel või võlgniku kohustuste

täitmiseks vajaliku koostöö tegemata jätmine.

Praegusel juhul pidi hageja algse kokkuleppe järgi andma tööd lõplikult üle 26. oktoobril 2018,

kuid lepingu p 1.4.1 alusel lükkus tähtaeg edasi kuni 30. novembrini 2018. Seega ei ole hageja

alates 26. oktoobrist kuni 30. novembrini 2018 oma tööde üleandmise kohustust rikkunud ning

kostjal ei ole õigust nõuda selle aja eest hagejalt leppetrahvi.

Kostjal võib hageja viivituse tõttu olla õigus nõuda leppetrahvi alates 1. detsembrist 2018 kuni

14. jaanuarini 2018 (ringkonnakohus luges ülal tööd sel päeval vastuvõetuks), kuid kostja saab

nõuda selle ajavahemiku eest leppetrahvi üksnes juhul, kui ta ei ole ise põhjustanud hageja

viivitust ja viivitus ei tulene asjaolust, mille riisikot kannab kostja. Kuigi kostja väitel põhjustas

viivituse tööde tegemises ja mahtude arvutamises see, et hageja ise viivitas objekti

projekteerimislepingu täitmisel, ei saa sellest järeldada, et hageja on ise alltöövõtulepingus

nimetatud tööde tegemisel viivituse põhjustanud. Kuna kostja võitis riigihanke ja sõlmis

tellijaga töövõtulepingu ning selle täitmiseks erinvate alltöövõtjatega alltöövõtulepingud

(sh hagejaga projekteerimise lepingu ja ehitustööde alltöövõtulepingu), kandis kostja

peatöövõtjana riisikot alltöövõtjate viivituste eest, mis tingisid teise alltöövõtja töödes viivituse.

Sellise viivituse korral sai kostja kasutada õiguskaitsevahendeid viivituse põhjustanud

alltöövõtja vastu, kuid suhetes teiste alltöövõtjatega kandis kostja peatöövõtjana tekkinud

viivituse riisikot ega saanud sellest tingitult teistele alltöövõtjatele viivitust ette heita ega

õiguskaitsevahendeid VÕS § 101 lg 3 järgi kohaldada.

Hageja väitel põhjustas viivituse see, et mahud selgusid alles 21. septembril 2018, kostja

viivitas hinnapakkumise kooskõlastamisega ning platside ja teede ehitustöid ei saanud alustada,

kuna eeltööd olid tegemata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja saatis hagejale alles

21. septembril 2018 joonised, mille alusel sai hageja välja arvutada muutunud mahud ja

kavandada teede ja platside ehitustööde tegemist, kuigi algse ajakava järgi pidid need tööd

olema selleks ajaks juba tehtud ning enne seda ka teiste alltöövõtjate eeltööd. Samuti ei ole

kostja viivitamata kooskõlastanud hageja 5. oktoobril 2018 saadetud muutunud mahtudega

tööde hinnapakkumist ning tegi seda alles 11. oktoobril 2018. Arvestades seda, et hageja

arvestuste järgi saanuks muunud oludes hageja tööd tehtud 30. novembriks 2018, ei oleks

kostjal olnud neid etteheiteid arvestades õigust heita hagejale ette viivitust kuni 30. novembrini

2018. Selle ajani oli aga lõpptähtaeg nagunii tööde alustamise viibimise tõttu edasi lükkunud

ning kostjal puudus õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Hageja edasine viivitus ei olnud aga enam

kostja viivitustest tingitud. Maakohtu tuvastatud poolte kirjavahetus kinnitab, et tööd jäid

lõplikult üle andmata seetõttu, et kostja keeldus töid puuduste tõttu vastu võtmast. Töös

esinevad puudused ja nende kõrvaldamine oli aga selgelt hageja enda riisiko.

2-19-4521

21.3. Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt alates 1. detsembrist 2018 kuni 14. jaanuarini 2019

leppetrahvi 270 eurot päevas, s.o kokku 45 päeva eest 12 150 eurot ning arvestades kostja

tasaarvestuse avaldust on kostja selles ulatuses hageja nõuded täitnud.

22. Kostja 70 924 euro 45 sendi suuruse katelde paigaldustöödega seotud kahju hüvitamise

nõude luges maakohus õigesti alusetuks ja jättis selles osas tasaarvestuse vastuväite haginõude

lahendamisel arvestamata. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid

TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis väidetud kahju. Kuigi kostja

väitel pidid katelde paigaldajad käima hageja viivituse tõttu katlaid paigaldamas ja seadistamas

kahe korra asemel neli korda, ei ole kostja selle väite aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.

Samuti ei ole esile toonud ega tõendanud, millised kulud oleksid tal algselt katelde paigaldamis

ja seadistamistöödega tekkinud ning millised täiendavad kulud tekkisid tal seetõttu, et hageja

viivitas katelde paigaldamiseks vajalike eeltööde tegemisega. Kostja esitatud tõendid

kinnitavad küll seda, et katelde paigaldamise töid tehti kostja väidetud aegadel ja nende eest

esitas katelde paigaldaja kostjale arve, kuid neist ei saa järeldada hageja viivituse tõttu

lisakulude tekkimist.

IV

23. Ülaltoodud põhjendustel on ringkonnakohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt

alltöövõtulepingu alusel tasu 290 606 eurot 46 senti (koos käibemaksuga) ning alates 11. maist

2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni võla käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas.

Samas on kostja hageja nõudega kehtivalt tasaarvestanud leppetrahvinõude 12 150 euro

ulatuses.

Seda

arvestades

rahuldab

ringkonnakohus

hageja

põhinõude

osaliselt,

s.o 278 456 euro 46 sendi ulatuses ning mõistab kostjalt lisaks põhivõlale välja ka nimetatud

summa käibemaksuta osalt (222 765 eurot 17 senti) alates 11. maist 2019 kuni võla tasumiseni

viivise 0,09% päevas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin