3-21-1023/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2021, Tallinn

Haldusasja number 3-21-1023

Haldusasi

X (X) kaebus Lääneranna Vallavolikogu

08.04.2021

vaide

tagastamise

otsuse

nr

tühistamiseks

ja

Lääneranna

Vallavolikogu

kohustamiseks lahendada uuesti X 30.03.2021 esitatud

vaie või alternatiivselt tuvastada 11.03.2021 istungi

kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste

istungilt

väljasaatmise,

11.03.2021

istungil

vallavanemale umbusalduse algatamise (umbusaldamise

vastuvõtmise) ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning

kutsete edastamise õigusvastasus ning Lääneranna

Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249

kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Lääneranna valla uudistes ja teadetes avaldati 05.03.2021 Lääneranna Vallavolikogu

11.03.2021 kinnise istungi päevakord.

2. X pöördus 05.03.2021 Lääneranna Vallavolikogu poole, küsides selgitust, mis põhjusel on

volikogu 11.03.2021 istung kuulutatud kinniseks.

3-21-1023

2(8)

3. Lääneranna Vallavolikogu istung toimus 11.03.2021, kus muu hulgas korraldati hääletus

volikogu istungi kinniseks kuulutamise üle. Volikogu liikmetest 8 hääletasid selle poolt ja

6 liiget olid vastu. Seejärel palus volikogu esimees istungilt kõrvalistel isikutel lahkuda.

Samal istungil algatati ka vallavanem Arno Peksari umbusaldamine.

4. Lääneranna Vallavolikogu esimees edastas X 12.03.2021 vastuse, milles märkis, et

tulenevalt epideemia olukorras kehtestatud piirangutest toimub istung kinnisena. Lisaks tõi

esimees välja, et volikogu istungid protokollitakse, need on avalikud ning sõnavõtud on

seal üksikasjalikult kajastatud. Samas plaanitakse leida ka tehniline võimalus istungi

kajastamiseks otsepildina digikeskkonnas. Ühtlasi on volikogu liikmetest istungi kinniseks

kuulutamise poolt hääletanud 11 (8 volikogu liiget hääletasid istungi alguses kohapeal ja

volikogu esimehele teadaolevalt 3 istungist füüsiliselt mitte osa võtnud volikogu liiget

esitasid oma seisukohad kirjalikult) ja vastu on hääletanud 6. Üks hääl jäi küll nõutud häälte

arvust puudu, kuid volinike enamuse tahe oli selgelt väljendatud kinnise istungi kasuks.

5. Lääneranna Vallavolikogu järgmine istung toimus 19.03.2021, mille päevakorras oli

vallavanemale 11.03.2021 esitatud umbusalduse avaldamise avalduse läbivaatamine ja

otsustamine ning Lääneranna vallavanema valimine. Lääneranna Vallavolikogu tegi

19.03.2021 otsuse nr 248, millega avaldas umbusaldust Lääneranna vallavanemale A.

Peksarile ning luges vallavanem A. Peksari ametist vabastatuks 19.03.2021. Lääneranna

Vallavolikogu 19.03.2021 otsusega nr 249 valiti Lääneranna vallavanemaks Andres

Hirvela.

6. X esitas 30.03.2021 Lääneranna Vallavolikogule vaide, milles palus tuvastada 11.03.2021

istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt väljasaatmise,

11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile umbusalduse algatamise, 19.03.2021

istungi korraldamise ja kutsete edastamise õigusvastasus ning tunnistada kehtetuks

Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsused nr 248 ja 249.

7. Lääneranna Vallavolikogu tagastas 08.04.2021 otsusega nr 256 X vaide.

Vaie esitatakse haldusorganile, selle haldusakti või toimingu suhtes. Haldus on täitev-korraldav

tegevus. Vaidest ei selgu millist haldusorganit või haldusakti X silmas peab. Volikogu ei teosta

täitev-korraldavat tegevust. Vaidest ei selgu samuti, miks väidetavad rikkumised peaksid kaasa

tooma ainult volikogu ühtede õigusotsustuste kehtetuse ning ei peaks laienema kõigile volikogu

poolt 11.03.2021 ja 19.03.2021 tehtud otsustele. Samuti peaks vaide esitaja teadlik olema

sellest, et A. Peksar on esitanud sarnastes küsimustes kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus

on teinud otsuse esialgse õiguskaitse taotluse osas, jättes esialgse õiguskaitse kohaldamata ja

aktsepteerides seeläbi umbusaldusmenetluse õiguspärasust. Menetlus kohtus on pooleli.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse vaie, kui samas asjas

toimub kohtumenetlus.

8. Lääneranna Vallavolikogu edastas X 09.04.2021 selgituse nr 2021/1-8/589-3, tuues esile,

et volikogu esimehe ettepanek 11.03.2021 istungi kinnisuseks lähtus COVID epideemiast

tingitud piirangutest, mis kehtestati mõni päev varem Vabariigi Valitsuse otsusega.

Volikogu esimehe ettepanek leidis küll enamuse volikogu liikmete toetuse nii enne istungit

kui selle ajal, kuid volikogu otsuseks see ei vormistunud sest puudu jäi üks poolthääl.

Seega, volikogu istung jäi õiguslikus mõttes avatuks. Vastavalt pole olemas volikogu

otsust, mida vaidlustada, isegi kui see oleks vaidlustatav. Epideemia tingimustest ja

3-21-1023

3(8)

piirangutest lähtuvalt ning toetudes volikogu enamiku soovile palus volikogu esimees

11.03.2021 istungilt kõrvalistel isikutel lahkuda. Kedagi ei saadetud välja nagu vaides

väidetakse. Lisaks viibis vaide esitaja istungisaali rõdul edasi ka peale lahkumispalve

esitamist.

9. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.05.2021 X kaebus, milles ta taotleb Lääneranna

Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsuse nr 256 tühistamist ja Lääneranna

Vallavolikogu kohustamist lahendama uuesti tema 30.03.2021 esitatud vaie või alternatiivselt

tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt

väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile umbusalduse algatamise ja

19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise õigusvastasus, samuti Lääneranna

Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249 kehtetuks tunnistamist.

1)

Kaebaja vaide läbi vaatamata jätmise otsus on õigusvastane ning vastustaja oleks

pidanud vaide sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja vaie oli nõuetekohane. Kaebaja ei ole detailselt

kursis, mis on A. Peksari kaebuse sisu. Samas on selge, et see ei saa olla sama, mis on kaebaja

vaide sisu, sest kaebaja esitas vaide seoses kaebaja õiguste rikkumisega. Volikogu on jätnud

arvestamata, et samad/sarnased asjaolud/sündmused võivad kaasa tuua korraga mitmete isikute

erinevate õiguste rikkumise. Kui haldusorgan on isiku õigusi tema arvates rikkunud, siis on

isikul õigus pöörduda vaidega haldusorgani poole ja haldusorgan kohustub vaide sisuliselt

lahendama. Arusaamatuks jääb ka viide sellele nagu vaidest ei selguks, millist haldusorganit

või haldusakti kaebaja silmas peab. Kaebaja on vaides välja toonud, kellele on vaie esitatud,

mis on vaide esitamise alus ning põhjendus ja selged nõuded. Lisaks, kui kaebaja oleks

pöördunud vale organi poole, siis organil on kohustus suunata kaebaja õige organi poole. Seega

palub kaebaja, et halduskohus kohustaks vastustajat vaatama kaebaja vaie uuesti läbi või

alternatiivselt lahendaks vaides esitatud taotlused ise.

2)

Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamine ja istungile tulnud

inimeste väljasaatmine oli õigusvastane, volikogu eiras kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) ja Lääneranna Vallavolikogu töökorra (töökord) nõudeid. Kehtiva õiguse

kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud, v.a kui on täidetud KOKS § 44 lg-s 4

sätestatud tingimused. Vastustaja rikkus kaebaja põhiõigusi (vähemalt Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 19, § 34 ja § 44 lg 1). Eeltoodud rikkumised olid niivõrd olulised, et sellest

tingituna on 11.03.2021 istungil vallavanem A. Peksari umbusalduse algatamine õigusvastane.

Kuna vallavanemale umbusalduse algatamine on kõrgendatud avaliku huviga toiming, siis selle

lahendamine õigusvastaselt kinniseks kuulutatud istungil, rikkudes kohaliku omavalitsuse

toimimise aluspõhimõtteid ja istungit jälgima tulnud inimeste põhiõigusi, on samuti

õigusvastane. Kui eelmisel istungil ei ole õiguspäraselt ja kehtivalt umbusaldust algatatud, siis

ei saa järgmisel istungil seda küsimust otsustada (KOKS § 46 lg-d 11 ja 2). Seega Lääneranna

Vallavolikogul ei olnud võimalik võtta 19.03.2021 istungil õiguspäraselt vastu otsuseid nr 248

ja 249. Otsused nr 248 ja nr 249 on õigusvastased ka seetõttu, et töökorra § 5 lg 9 järgi ei

tohtinud 19.03.2021 istungit üldse toimuda. Istungi toimumine oli vastuolus kehtiva õigusega.

Enne 19.03.2021 istungi toimumist teavitas 19.03.2021 istungile mitteilmumisest kokku 9

volinikku, mistõttu kohustus volikogu esimees tulenevalt töökorra § 5 lg-st 9 istungi ära jätma

ja määrama uue istungi aja. Volikogu esimees rikkus seda kohustust. Seeläbi jättis volikogu

esimees taaskord järgimata volikogu tööle kehtestatud normid. See rikkumine on ka

eraldiseisvalt oluline, kuna istungil hakati lahendama vallavanema umbusaldamise küsimust ja

valima uut vallavanemat. Kohaliku omavalitsuse elanikud on valinud volinikud endid esindama

ning volikogu tööd reguleerivate normide eesmärk on ka tagada, et volinikud saaksid seda

3-21-1023

4(8)

ülesannet täita. Kui niivõrd suurel hulgal volinikel ei olnud võimalik istungile tulla, et volikogu

esimehel tekkis kohustus istung ära jätta, siis ei tohtinud volikogu esimees ja/või volikogu

enamus oma jõu- ja võimupositsiooni rakendades istungit n-ö jõuga läbi suruda.

10. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis X 7-päevase

tähtaja teatamaks, kas ta osales Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungil pärast seda,

kui volikogu esimees esitas palve istungilt lahkuda. Sama määrusega kohustas kohus

Lääneranna valda esitama 15 päeva jooksul kohtule seisukoht, kas valla andmetel viibis

X Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungil pärast seda, kui volikogu esimees esitas

palve istungilt lahkuda. Kohus andis sama tähtaja jooksul vallale ka võimaluse esitada oma

seisukoht kaebuse menetlusse võtmise kohta.

11. X teatas 16.06.2021 kohtule, et pärast seda, kui volikogu esimees palus kaebajal ja teistel

volikogu istungile tulnud külalistel istungilt lahkuda, tõusis kaebaja toolilt ning lahkus

koheselt saali rõdult. Kaebaja suundus saali rõdult sama hoone (Lihula Kultuurimaja) I

korrusel asuvasse köögiruumi, kus viibis veel kokku ca 45 minutit, misjärel lahkus majast.

Kaebaja ei läinud volikogu istungile tagasi ega saanud seda mistahes viisil näha või kuulda.

Kaebajaga koos olid X, X ja X. Kui kohus leiab, et kaebaja selgitus koos dokumentaalsete

tõenditega (eeskätt kaebuse lisa 2 – protokoll) ei ole piisav, siis palub kaebaja

tunnistajatena üle kuulata eelviidatud isikud.

12. Lääneranna vald esitas 25.06.2021 kohtule seisukoha, milles märkis, et 11.03.2021

toimunud Lääneranna Vallavolikogu istung läks pärast lahkumispalve esitamist edasi

tavapärases korras, eraldi ootepausi külaliste lahkumise või mittelahkumise tuvastamiseks

ei tehtud. Samuti ei näe töökord ette külaliste tuvastamist, registreerimist või muul viisil

nende liikumise fikseerimist protokollis. Volikogu esimehe asukoht koosoleku ajal oli

kultuurimaja saali peasissekäigu lähedal. Rõdu, kus viibisid külalised asus volikogu

esimehe kohal ning sellest tulenevalt ei olnud volikogu esimehel võimalik jälgida, kes

rõdul viibisid ja mis ajal keegi lahkus. Nagu ka X vaidemenetluses esitatud vastuses

osundati, kedagi otseselt istungilt lahkuma ei sunnitud või välja ei suunatud. Külaliste

lahkumise palve aluseks oli vajadus võtta abinõud viiruse leviku tõkestamiseks, vastavalt

tolle ajahetke valitsuse soovitustele ja piirangutele. Palve toetus samuti volikogu liikmete

enamiku poolt e-kirja teel enne istungit väljendatud soovidele. Seega järgis istungi juhataja

oma tegevuses COVID leviku tõkestamiseks antud soovitusi ja volikogu enamiku tahet.

Kuna istungi kinniseks kuulutamise formaalsel hääletusel jäi 2/3 häältest üks hääl puudu,

siis jäi istung juriidiliselt avatuks. Kohal olnud külastajatele oli see teada ja nad võinuks

soovi korral istungit edasi jälgida.

Kaebuse menetlusse võtmise osas on Lääneranna vald seisukohal, et X ei ole õigust nõuda

11.03.2021 ega ka 19.03.2021 toimunud istungitel vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist.

Ühegi eelpool nimetatud otsuse osas ei ole kaebaja haldusmenetluse mõttes menetlusosaline,

seega ei ole ka X õigustatud subjekt vaidemenetlust algatama. Samuti ei saa vaidemenetluse

käigus Lääneranna Vallavolikogu tuvastada ja/või tunnistada volikogu istungi korraldamise

protsessi õigusvastaseks. Nimelt ei ole volikogu istungi kokku kutsumine iseenesest haldusakt

või haldustoiming. Volikogu istungi kokkukutsumine ei ole HMS § 72 tähenduses

vaidemenetluse ese.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja on kohtule esitanud järgmised nõuded:

3-21-1023

5(8)

-

tühistada Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsus nr 256 ja

kohustada Lääneranna Vallavolikogu lahendama uuesti tema 30.03.2021 esitatud vaie;

-

alternatiivselt tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud

inimeste istungilt väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile

umbusalduse algatamise ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise

õigusvastasus ning tunnistada kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsused nr

248 ja 249.

Esmalt selgitab kohus, et vaide tagastamist tuleb lugeda toiminguks (HMS § 79 lg 3, vt ka

Anno Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004

(Haldusmenetluse käsiraamat), lk 410-413). Kaebaja sooviks saab seega pidada seda, et kohus

tuvastaks vaide tagastamise õigusvastasuse ja kohustaks Lääneranna valda vaiet sisuliselt

lahendama või siis lahendaks kohus ise vaides esitatud nõuded.

14. Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsusest/teatest nr 256 võib

(koostoimes kaebajale saadetud 09.04.2021 selgituskirjaga nr 2021/1-8/589-3) aru saada, et

vaie tagastati kahel alusel: isikul puudus õigus vaie esitada ning samas asjas toimub

kohtumenetlus (HMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 5). Kohus analüüsib järgnevalt esmajärjekorras

küsimust, kas kaebajal oli vaide esitamise õigus ja on kaebeõigus kohtumenetluses. Selleks on

muu hulgas vajalik analüüsida vaides esitatud nõudeid.

15. Õiguskirjanduses on selgitatud, et vaideõigus vaidemenetluses ja kaebeõigus

halduskohtumenetluses on oma sisult kattuvad (vt Haldusmenetluse käsiraamat lk 393-394).

HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et

kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil,

sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid

seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).

Vaide- ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming

otseselt puudutab (vt Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Haldusakt piirab

isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse

kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse

kasutamist (vt Riigikohtu 07.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-9-02, p 10). Vaiet ega kaebust ei saa

esitada kellegi kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguskorra kaitsmise eesmärgil

(vt Haldusmenetluse käsiraamat lk 395). Vaide- ja kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemiseks

peab kohus väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas

selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve ning kui säte kaitseb

avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest

kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku

põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul,

kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (vt ka Riigikohtu 20.12.2001 otsus 3-3-1-15-01,

p 22).

16. Mis puudutab kaebaja nõudeid tuvastada 11.03.2021 istungil vallavanemale

umbusalduse algatamise ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise

õigusvastasus, samuti Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249 kehtetuks

tunnistamise / tühistamise nõudeid, siis ei puuduta nimetatud toimingud ja haldusaktid kohtu

hinnangul otseselt kaebaja õigusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on Lääneranna valla elanik ja

3-21-1023

6(8)

seeläbi võib vallavolikogu tegevus teda kaudselt mõjutada, ei ole piisav seos, et jaatada kaebaja

kaebeõigust nimetatud nõuete osas. Seega puudub kaebajal nende nõuete esitamiseks

subjektiivne õigus / subjektiivse õiguse riive kui kaebeõiguse eeldus.

17. Lisaks on kaebaja nõudeks tuvastada Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungi

kinniseks kuulutamise ja istungit jälgima tulnud inimeste (kaebaja) istungilt väljasaatmise

õigusvastasus.

Kuivõrd kaebaja läks 11.03.2021 Lihula Kultuurimajja, et jälgida volikogu istungit, ent

volikogu esimees palus istungisaalist kõrvalistel isikutel (sh kaebajal) lahkuda, siis saab

kaebajal olla puutumus nõuetega tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise ja kaebaja

istungilt väljasaatmise õigusvastasus. Samas eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude

esitamine seda, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Samuti peab tuvastamiskaebuse esitamine

HKMS § 38 lg 4 järgi olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Praegusel juhul ei ole kohtule

äratuntav, kuidas aitaks kaebajat see, kui kohus tuvastab 11.03.2021 istungi kinniseks

kuulutamise ja kaebaja istungilt väljasaatmise õigusvastasuse. Pelgalt kaebaja huvi veenduda

volikogu tegevuse õigusvastasuses ei ole piisav, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama

isikul reaalselt ka edaspidiselt kaitsta oma subjektiivseid õiguseid (vt nt Riigikohtu 12.11.2009

määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12).

Kohtule arusaadavalt oli volikogu esimehe palve kõrvalistel isikutel istungisaalist lahkuda

tingitud peaasjalikult sellest, et kõnesoleval perioodil oli Eestis ulatuslikult levimas

koroonaviirus, millise leviku tõkestamiseks seadis Vabariigi Valitsus oma 19.08.2020

korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud“ muu hulgas piiranguid avalike koosolekute läbiviimisele (vt kõnesoleva 11.03.2021

jõustunud redaktsiooni § 13). Kuigi Vabariigi Valitsus ei keelanud istungite pidamist, paluti ka

kohalikel omavalitsustel juhinduda oma töös valitsuse seatud meetmete eesmärgist ja juhinduda

avalikele üritustele seatud piirangutest 1 . Arvestades eeltoodut ning üldteada asjaolu, et

koroonaviiruse leviku tõkestamisele aitab kõige tõhusamalt kaasa isikutevaheliste kontaktide

vähendamine, ei saa volikogu esimehe palvet pidada meelevaldseks. Siinkohal märgib kohus,

et ei võta seisukohta selles, kas volikogu tegevus vastas õigusaktides sätestatud nõutele või

mitte, vaid hindab kaebaja huvi kaalukust kõnesolevate tuvastamisnõuete esitamiseks. Lisaks,

kuigi 11.03.2021 istungit ei olnud avalikkusel (sh kaebajal) võimalik jälgida (ka mitte

elektroonselt), siis korraldati juba järgnev istung (s.o 19.03.2021) selliselt, et vallaelanikud said

istungit jälgida elektrooniliste vahendite abil2. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et volikogu

oleks järjepidavalt (näiteks enne või pärast 11.03.2021 istungit) piiranud kaebaja kui

vallaelaniku õigust osaleda volikogu istungitel.

Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kuigi KOKS § 44 lg 4 ja töökorra § 6 lg 1 annavad

üldjuhul valla elanikele õiguse volikogu istungitel viibida ja neid jälgida, on viidatud

õigusnormid siiski sätestatud eeskätt avalikes huvides ning nende ülesandeks on reguleerida

volikogu istungite läbiviimise korda. Istungit jälgima tulnud isikutel ei ole istungil õigust

sekkuda ega sõna võtta, v.a juhul kui istungi juhataja seda võimaldab (vt töökorra § 6 lg 6).

Seega asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik viibida volikogu 11.03.2021 istungil ei saanud ka

sisuliselt mõjutada sellel istungil vastu võetud otsustusi (sh umbusalduse algatamist

vallavanema suhtes). Kohus mõistab, et üldisemas mõttes võivad valla tehtavad toimingud ja

1 vt https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-koroonaviiruse-perioodil/

2 vt https://reporter.elu24.ee/7205671/reporter-laaneranna-vallavanema-arno-peksari-umbusaldus-jarelvaadatav

3-21-1023

7(8)

vastu võetavad otsused mõjutada vallaelanike heaolu, ent vastavate huvide tagamise kohustus

on siiski antud volikogule kui valla tegevust korraldavale ja juhtivale esinduskogule. Nimelt

peavad volikogu liikmed juhinduma seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest

ja huvidest (KOKS § 17 lg 2). KOKS ei näe ette kaebuse esitamise õigust avalikes huvides

(HKMS § 44 lg 2).

Tõhus viis vallavolikogu tegevuse seaduslikkuse tagamiseks on vallavolikogu võimalike

ebaseadusliku otsuste vaidlustamine nende isikute poolt, keda vastavad otsused otseselt

puudutavad (nt vallavanema umbusaldamise vaidlustamine sama vallavanema poolt, mida on

kohtule arusaadavalt kõnealusel juhul ka tehtud), samuti vallaelanike poolt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel osalemise kaudu enda meelsuse väljendamine. Kohus toob

täiendavalt välja, et kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle teostab

haldusjärelevalvet Justiitsiministeerium (Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lg 1). VVS ei

sätesta, kes võib taotleda ministeeriumilt järelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide

õiguspärasuse üle ning seega võib järeldada, et sellise taotluse võib esitada igaüks. See tähendab

ühtlasi seda, et ka kaebajal on võimalik vastava taotlusega ministeeriumi poole pöörduda.

Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisulohale, et kohtu hinnangul ei loo volikogu istungite avalikkuse

regulatsioon kaebajale subjektiivset vaide- ja kaebeõigust ning Lääneranna Vallavolikogu

11.03.2021 istungi kinnisusega seonduva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik – puudub selline intensiivne riive mõne kaebaja (põhi)õiguse osas, mis tekitaks

kaebajale reaalseid negatiivseid tagajärgi.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul puudus kaebajal vaideõigus

kohalikule omavalitsusele vaide esitamiseks ning seega puudub kaebajal vaides esitatud nõuete

osas ka kohtumenetluses kaebeõigus. Toodud põhjendused laienevad ka Lääneranna

Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudele ning

kohustamisnõudele vaide uueks (sisuliseks) läbivaatamiseks, st ka nende osas puudub kaebajal

eeltoodut arvestades kohtu hinnangul ilmselgelt kaebeõigus.

19. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kaebajal

puudub kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis tagastab kohus kaebuse tervikuna

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

20. Kuna kaebus kuulub eeltoodud põhjusel tagastamisele, ei oma määravat tähendust

küsimus, kas teine vaide tagastamise alus (samas asjas toimub kohtumenetlus) oli õiguspärane.

21. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle

esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

22. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv

tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu riigilõiv

kaebajale tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

3-21-1023

8(8)