2-20-18752/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18752

Kohtuasi

Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldus XX vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Tallinn,

Tuulemaa

tn

korteriühistu

(registrikood 80160964), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jevgenia Pahhutši

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Mitte tagastada XX-le määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 20. detsembril 2020 Harju Maakohtule

avalduse XX (puudutatud isik) vastu võla väljamõistmiseks.

2 (3)

2. Avaldaja esitas 21. detsembril 2020 kohtule avalduse tagasivõtmise avalduse. Avalduse

kohaselt tasus kolmas isik puudutatud isiku eest võlgnevuse.

3. Maakohus edastas 4. jaanuari 2021. a kirjaga puudutatud isikule avaldaja 20. detsembri 2021

ja 21. detsembri 2020 avaldused ning määras puudutatud isikule tähtaja nende avalduste kohta

seisukoha esitamiseks.

4. Puudutatud isik palus rahuldada avaldaja 21. detsembri 2020. a taotlus 20. detsembri 2020. a

avalduse tagasivõtmiseks. Menetluskulu palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud

isikule osutati õigusabi ajakuluga 9 tundi ja tunnitasumääraga 172,8 eurot (sh käibemaks),

kokku on esindajakulu 1555,2 eurot.

5. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku menetluskulu kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Puudutatud isik on menetluskulu kindlaksmääramise avalduse esitamisel pahauskne ning

tegemist on näiliku tehinguga, eesmärgiga rikastuda alusetult avaldaja arvelt. Puudutatud isik

on vandeadvokaat ning lepingulise esindaja võtmisega tekitab puudutatud isik avaldajale kahju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis 25. jaanuari 2021. a määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu

võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Avaldaja on avalduse tagasi võtnud, mistõttu

puudub alus menetluse jätkamiseks. Menetluskulu jäi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 168 lg 4 järgi avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja nõue oli rahuldatud enne kohtusse pöördumist.

Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse menetluskulu väljamõistmiseks.

Puudutatud isiku menetluskulu ei ole TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ega vajalik. Selleks,

et avaldajat ja kohut teavitada võla tasumisest ning esitada seisukoht loobumise avalduse osas,

ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Seisukoha esitamine ei eeldanud asja sisulist analüüsi, kuivõrd

võlg oli juba 15. detsembril 2020 kolmanda isiku poolt tasutud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

tema menetluskulud jäid avaldajalt välja mõistmata, ja rahuldada puudutatud isiku

menetluskulu

kindlaksmääramise

avaldus.

Puudutatud

isik

palub

talle

tagastada

määruskaebuselt

tasutud

riigilõiv.

Kohus

ületas

puudutatud

isiku

menetluskulu

kindlaksmääramata jätmisel diskretsioonipiire. Puudutatud isik ei nõustu kohtuga, et

puudutatud isiku menetluskulu ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus ei esitanud puudutatud

isikule konkreetset küsimust, nt kas võlg on tasutud, vaid nõudis vastust puudutatud isikule

edastatud kahe avalduse kohta. Puudutatud isikule on selgusetu, kuidas saab lepinguline

esindaja väljendada seisukohta ilma materjalidega tutvumata. Lisaks oli avaldustes viidatud ka

teisele kohtuasjale, mistõttu pidi esindaja ülevaate saamiseks lugema ka teist asja. Avaldaja on

põhjendamatult nimetanud puudutatud isiku lepingulist esindajat tankistiks. Hoopis avaldaja

esindaja tegevus on taunitav, kuna kliendilt raha välja meelitamiseks esitab ta kohtusse

ilmselgelt põhjendamatuid avaldusi.

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude

kindlaksmääramata jätmise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega on

3 (3)

vaidlustamata osas (avalduse menetlusse võtmata jätmine ning menetluskulu jaotus) maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

12. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohus

ei

ole

puudutatud

isiku

menetluskulu

kindlaksmääramata

jätmisel

diskretsioonipiire

ületanud.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga, et selleks, et kohtule teatada, et puudutatud isik on nõus avalduse tagasivõtmisega,

ei ole vaja kasutada esindaja abi. Seejuures on oluline ka asjaolu, et puudutatud isik on

vandeadvokaat. Seega pidi puudutatud isik juba avaldust ja avaldusest loobumise avaldust kätte

saades aru saama, et tulenevalt avaldusest loobumisest mingit kohtumenetlust ei järgne. Seega

ei olnud tal vaja pöörduda ka esindaja poole, mistõttu ei ole vajalik ka esindaja ajakulu

avaldustega tutvumiseks. Väide, et saanud avalduse koos selle tagasivõtmise avaldusega, oli

esindajal vaja tutvuda veel ka teise tsiviilasja materjalidega, on ilmselgelt pahatahtlik ja

menetlusõigusi kuritarvitav. Kohus ei saa TsMS § 200 lg-st 2 tulenevalt mõista avaldajalt välja

menetluskulusid, mille puudutatud isik on tekitanud ilmselt pahatahtlikult avaldajale kahju

tekitamiseks.

13. Puudutatud isik on esitanud taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust selle taotluse rahuldamiseks.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak