2-20-6414/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6414

Tsiviilasi

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu avaldus X ja C

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X ja C ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinn,

Lastekodu

tn

korteriühistu

(registrikood 80272126), esindaja Margus Saulep

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. septembri 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt X ja C kanda.

4. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 1. mail 2020 X

(puudutatud isik I) ja C (puudutatud isik II) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikutelt

solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõla 1635,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

seisuga

30. aprill 2020

408,71 eurot

ja

edasiulatuva

viivise

alates

1. maist 2020

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

mitte suuremas summas kui põhinõue 1635,95 eurot.

2 (6)

Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikutele alates 1. juunist 2009 kuni 16. jaanuarini 2018

avaldaja majandatavas elamus korteriomand nr 27. Puudutatud isikud ei ole alates

7. aprillist 2017 kuni 8. jaanuarini 2018 esitatud arvetel kajastuvaid majandamiskulusid

tasunud.

Asjaolu, et puudutatud isikud enam korteriomanikud ei ole, ei mõjuta avaldaja õigust

puudutatud isikutelt kohustuse täitmist nõuda. Avaldaja nõuab majandamiskulude tasumist aja

eest, mil puudutatud isikud olid korteriomanikud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 ja

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi

omandaja ja võõrandaja enne võõrandamist tekkinud majandamiskulude tasumise eest

solidaarselt, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral

võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt.

Avaldaja esitas nõude tõendamiseks ühistu otsused ja majanduskavad, teenuste osutajate arved

ja ühistu üldkulude jaotuse.

Avaldaja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks

kord kuus kindlaksmääratud kuupäevaks, temale esitatud arvel märgitud maksed juhatuse

kehtestatud korras. Põhikirja p 7.1 kohaselt tasuvad liikmed soojusenergia eest ja kehtestatud

sihtotstarbeliste fondide makseid proportsionaalselt nende omandiks olevate reaalosade

osatähtsusega kõigi majas asuvate reaalosade summas. Põhikirja p 7.2 kohaselt tasutakse kulud,

mille arvestamisel lähtutakse individuaalmõõdikute näitudest, näitude põhjal tehtud arvestuste

alusel.

Kuna puudutatud isikud ei ole enda kohustust täitnud, on avaldajal õigus nõuda viivist. Kuni

31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt tuleb majandamiskulude maksmisega

viivitamisel tasuda viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva

eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates

1. jaanuarist 2018 nõuab avaldaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Puudutatud isikute vastuväidete kohta märkis avaldaja, et ta ei ole puudutatud isikute

õigusjärglaselt võla tasumist nõudnud. Avaldaja esitas selle väite tõendamiseks Creditor

Inkasso OÜ-le esitatud 8. veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et puudutatud isikute võlga ei ole

uuelt omanikult nõutud.

Korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevaid kohustusi sõltumata

sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees täitnud või mitte. Avaldaja on enda

kohustused teenuse osutajate ees nõuetekohaselt täitnud. Viimast kinnitavad ka avaldusele

lisatud tarnijate arved. Esitatud arvetel puudub info avaldaja võlgnevuste kohta.

Avaldaja ei ole avalduses esitatud võlaperioodi osas puudutatud isikute vastu varem kohtusse

nõudeid esitanud. Asjas nr 2-14-53403 jõustunud maakohtu otsusest nähtub, et hageja tugines

selles menetluses tasumata arvetele ajavahemiku 2013. a aprill kuni 2014. a mai eest.

Arusaamatuks jääb, millistest asjaoludest tulenevalt leiab puudutatud isik, et avaldaja on

viivisenõude esitamisega tahtlikult viivitanud. Kui puudutatud isikud oleksid korteriomandiga

kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks avaldajal viivise nõudeõigust

üldse tekkinud. Avaldaja viivisnõue põhineb seadusel (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1). Seega on

ka alusetu puudutatud isiku I taotlus seoses viivisenõudega tuvastada avaldaja 14. mai 2013. a

otsuse tühisus. Avaldaja ei tugine viivisenõude esitamisel üldkoosoleku otsusele.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu viivisenõude ka asjas nr 2-17-107925. See vaidlus

on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Samas on tegemist eraldiseisvate asjadega ning

menetlused üksteise käiku ei mõjuta.

Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.

3 (6)

Puudutatud isik I toob oma vastuses välja, et avaldaja ei ole avalduses kinnitanud ega sellele

lisatud tõenditega tõendanud, et ta ei ole avalduse aluseks olnud arvetest tulenevat nõuet

esitanud korteriomandi uue omanike vastu ning saanud oma nõude rahuldatud. Lisaks ei ole

avaldaja selgitanud, mida ta soovib avaldusele lisatud tõenditega tõendada. Samuti ei ole

avaldaja tõendanud, et ta on kõik teenuse osutajate arved tasunud. Avaldaja on kohtule esitanud

teenuse osutajate arved, kuid pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid teenuse osutajate arvete

tasumist.

Avaldaja ei ole õigustatud nõudma viivist sellisel kujul nagu avalduses on märgitud, v.a

viivisenõue 2018. a eest, mis on esitatud seaduses sätestatud määras. Nimelt on korteriühistu

14. mai 2013. a üldkoosoleku otsus viivise arvestust puudutavas osas tühine, sest see on

vastuolus nii heade kommete kui ka õigusaktidega. Samuti kutsuti üldkoosolek kokku

ebaseaduslikult, seal ei osalenud vajalik arv korteriomanikke ning sellest tulenevalt on kõik

koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu

viivisenõude ka asjas nr 2-17-107925 ja nimetatud asjas on vaidlus Tallinna Ringkonnakohtus

pooleli.

Puudutatud isik II väidab, et kohus on juba samade poolte vahel sama vaidluse lahendanud,

mistõttu on avaldus võetud ebaõigesti menetlusse. Lisaks on avaldaja saanud oma nõude

rahuldatud ilmselt juba korteri uuelt omanikult. Avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud

isikute vastu nõude esitamisega eesmärgiga nõuda suuremat viivist. Puudutatud isikutelt nõutav

viivise protsent ei põhine õigusaktidel ega korteriühistus seaduslikult kehtestatud määradel.

Seega on avaldus õiguslikult ja sisuliselt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 25. septembri 2020. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud

isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 1635,95 eurot ja viivise 30. aprilli 2020

seisuga 408,71 eurot. Kohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 1. maist 2020 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg.

Puudutatud isikutele kuulus alates 1. juunist 2009 kuni 16. jaanuarini 2018 avaldaja

majandatavas elamus Lastekodu 25 korteriomand nr 27. Seega olid puudutatud isikud

korteriühistu liikmed KrtS § 1 lg 4 mõistes.

Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt võla tasumist alates 7. aprilli 2017 arvest kuni

8. jaanuari 2018 arveni. Maakohtul ei ole kahtlust võla olemasolus ja põhivõla suuruses.

Puudutatud isikute vastuväited avalduses toodule on paljasõnalised ja otsitud. Avaldaja on

põhinõude kujunemist hagis selgitanud. Puudutatud isikud ei ole põhivõla kujunemisele vastu

vaielnud. Puudutatud isikud ei vaidle vastu, et nad ei ole avaldajale avalduses väljatoodud

perioodi eest tasunud. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et arved oleksid tasutud või

et puudutatud isikud ei oleks teenuseid tarbinud. Samuti ei ole puudutatud isikud vaidlustanud

arvete suurust ega ühtegi avaldaja esitatud alusdokumenti.

Puudutatud isikud on vastuväites avaldusele esile toonud põhjendusi, mis puudutavad mitte

põhivõla suurust vaid seda, et avaldaja ei ole lisanud tõendeid, et kõik teenuse osutajate arved

on avaldaja poolt tasutud, et avaldaja peab tõendama, et ta ei ole nõudnud võlga uuelt omanikult

ja seda, et võla küsimus on lahendatud juba teistes tsiviilasjades. Puudutatud isikud leiavad ka

seda, et avaldaja viivisenõue on osaliselt põhjendamatu, v.a 2018. a osas.

KrtS § 43 lg 2 järgi korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees

käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt. Seega võib võlausaldaja valida, kellelt ta võla tasumist nõuab ning

korteri omandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Praeguses asjas

4 (6)

nõuab avaldaja võla tasumist puudutatud isikutelt. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et keegi

teine on võla tasunud ega ka seda, et nõue oleks kellegi teise vastu esitatud. Avaldaja on

seevastu esitanud Creditor Inkasso OÜ-le esitatud 8. veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et

võlanõuet uuele korteri omanikule esitatud ei ole. Seega on võlg tasumata ja avaldaja on õigesti

esitanud nõude puudutatud isikute vastu.

Kohus nõustus avaldajaga, et korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast

tulenevaid kohustusi sõltumata sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees

täitnud või mitte. Samas esitas avaldaja kohtule tõenditena tarnijate arved, millel puudub info

võlgnevuste kohta. Seega on avaldaja enda kohustused teenuse osutajate ees täitnud

nõuetekohaselt.

Avaldaja ei ole avalduses esitatud võlaperioodi eest puudutatud isikute vastu varasemalt

kohtusse nõudeid esitanud. Avaldaja tugines asjas nr 2-14-53403 tasumata arvetele

ajavahemikust 2013. a aprill kuni 2014. a mai ning asjas nr 2-17-107925 palus avaldaja välja

mõista võla ajavahemiku 1. juuli 2014 kuni 1. aprill 2017 eest. Avaldaja palub praeguses asjas

majandamiskulude võla väljamõistmist alates 7. aprilli 2017 arvest kuni 8. jaanuari 2018

arveni.

Alusetu ning paljasõnaline on puudutatud isikute väide, et avaldaja on tahtlikult venitanud

puudutatud isikute vastu nõude esitamisega, eesmärgiga nõuda suuremat viivist. Kui

puudutatud isikud oleksid korteriomandiga kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud, ei oleks avaldajal viivise nõudeõigust tekkinud.

Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse 14. mai 2013. a otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Avaldaja on viivisenõude puudutatud isikute vastu esitatud seaduse alusel, mitte

tulenevalt üldkoosoleku otsusest. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata

jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 järgi võib korteriühistu nõuda

korteriomanikult majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning

jätta avaldus rahuldamata.

Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ning tegi neist ebaõigeid järeldusi. Lisaks ei arvestanud

kohus puudutatud isikute vastuväidetega.

Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isikud ei ole põhivõla kujunemisele vastu vaielnud.

Puudutatud isikud vaidlesid nõude kujunemisele vastu ning esitasid ka sellekohased

vastuväited.

Avaldaja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormist ning on kohtule esitanud tõendeid, mis

ei kinnita hagis esitatud väiteid või on hoopis jätnud olulised väited tõendamata. Kohus ei

põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes ta leidis, et avaldaja on tõendanud, et uus

korteriomanik ei ole tasunud praeguses menetluses puudutatud isikutelt nõutavat võlga.

Solidaarvastutus võimaldab küll võlausaldajal valida, millise võlgniku vastu nõue esitada, kuid

see ei võimalda nõuda mõlemalt võlgnikult võlga üheaegselt. Vastasel juhul rahuldatakse

avaldaja nõue kahekordselt. Avaldaja on jätnud tõendamata, kas ta on uutelt korteriomanikelt

nõudnud võla tasumist ning kas uus omanik on võlgnevuse tasunud. Võlg nõutakse tavapäraselt

sisse korteri omanikult, mitte korteri eelmiselt omanikult.

Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et avaldaja ei ole avalduses selgitanud, mida ta

soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ka puudutatud

5 (6)

isikute väite osas, et avaldaja ei ole tõendanud, et on kõik teenuseosutajate arved tasunud. Kui

kohtule on esitatud arved, siis peaks olema esitatud ka nende arvete tasumist tõendavad

dokumendid.

Maakohus ei süvenenud piisavalt vaidluse olemusse, sest menetlusosaliste vahel on olnud mitu

kohtuvaidlust sama õigussuhte pinnalt. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku I vastu nõuded,

milles on arvestanud põhivõla hulka ka eelnevate perioodide viivisenõudeid. Kuna avaldaja

nõuete periood on jagatud mitme aasta vahel, siis on avaldaja esitatud kalkulatsiooni peaaegu

võimatu adekvaatselt hinnata, sest see ei põhine õigusaktidega kehtestatud nõuetel. Seda fakti

kinnitab ka asjaolu, et praeguses asjas on avaldaja loobunud puudutatud isikutelt põhikirjalise

viivise nõudmisest ning on viivisenõude esitanud seaduse alusel. Avaldaja tugines varasemates

kohtumenetlustes järjepidevalt viivisenõude esitamisel tühisele üldkoosoleku otsusele. Seega

on puudutatud isiku I vastuväited ühistu koosoleku otsuse tühisuse kohta olnud õiged. Avaldaja

soovib nõuda puudutatud isikutelt kohustuse täitmist, milleks viimased ei ole tõenäoliselt

kohustatud.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Puudutatud isikud tuginevad määruskaebuses sisuliselt samadele väidetele, millele

maakohtus.

Maakohus

on

kõikidele

puudutatud

isikute

vastuväidetele

vastanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 kaudu kohalduva § 654

lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isikud on rikkunud korteriomandist

ning avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Avaldaja palub

mõista puudutatud isikutelt enda kasuks välja majandamiskulude võla 1635,95 eurot, mis

kajastub 7. aprilli 2017 arvest kuni 8. jaanuari 2018 arveni ning viivise 408,71 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega, et avaldaja ei ole oma nõude kujunemist

tõendanud. Avaldaja on avalduses välja toonud nõude kujunemise ning esitanud ka selle aluseks

olevad asjaolud ning tõendid. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks üldkoosolekute protokollid

ja majanduskavad, majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning

teenuseosutajate arved. Arvetel toodud haldus-, hooldus- ja remonditasu suurused tulenevad

avaldaja esitatud üldkoosoleku otsustest. Teiste majandamiskulude tõendamiseks on avaldaja

esitanud

teenuseosutajate

arved.

Nendest

arvetest

nähtuvad

avaldaja

kohustused

teenuseosutajate ees. Puudutatud isikutele esitatud arvetel on nõutud neilt majandamiskulude

tasumist proportsionaalselt neile kuulunud korteriomandi pinna suhtele korteriomandite

üldpinda. Selline kulude jaotamine korteriomanike vahel vastab majandamiskulude tekkimise

ajal KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud reeglile. Puudutatud isikud on esitanud üksnes üldsõnalised

vastuväited, et avaldaja esitatud tõendeid ei kinnita hagis esitatud väiteid, kuid ei ole oma

vastuväiteid sisuliselt põhjendanud.

Määruskaebusest võib aru saada, et puudutatud isikute väitel sisaldab nende vastu esitatud

põhivõlg ka varasema perioodi viivisenõuet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avaldaja on

avalduses selgelt esile toonud võla arvestuse ning selgitanud eraldi iga arve kujunemist koos

tõenditega. Avaldaja esitatud arvetel toodud konkreetse kuu majandamiskulude suurus kattub

6 (6)

arvel toodud üksikute majandamiskulude summaga. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis on

üldkoosolekute otsuste ja teenuseosutajate arvetega tõendatud, et arvetel kajastatud

majandamiskulude nõue vastab puudutatud isikute tegeliku kohustuse suurusele. Avaldaja

nõutud põhivõlg kattub arvetele toodud kuude majandamiskulude summaga.

Samuti on avaldaja selgelt esile toonud viivisenõude kujunemise. Avaldaja nõuab viivist

seaduse alusel (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1). Avaldaja ei tugine viivisenõude alusena

korteriühistu 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsusele. Seega on praeguses asjas asjakohatu

puudutatud isikute viide korteriühistu 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsusele ning selle

võimaliku tühisusele.

Puudutatud isikute väitel ei ole avaldaja tõendanud, et uus korteriomanik ei ole avaldaja

nõuet puudutatud isikute vastu juba tasunud.

Maakohus leidis õigesti, et KrtS § 43 lg 2 järgi vastutab uus korteriomanik endise

korteriomaniku kohustuste eest käendajana. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse

rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte

annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada

vajaduse korral avaldus kohtule majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja on

praegusel juhul avalduse kohtule majandamiskulude väljamõistmiseks esitanud puudutatud

isikute vastu.

Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole nõudnud korteriomandi uuelt omanikult võlgnevuse

tasumist ning esitanud selle väite tõendamiseks Creditor Inkasso OÜ-le esitatud

8. veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et puudutatud isikutelt nõutavat võlga ei ole uuelt

omanikult nõutud. Puudutatud isikute vastupidised väited on ilma igasuguste põhjendusteta,

miks nad arvavad, et uus omanik on juba võla tasunud. Sellises olukorras, ei olnud maakohtul

võimalik ka selle kohta tõendeid koguda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puudutatud isiku vastuväide, et avaldaja

ei ole tasunud teenuseosutajatele, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane. Korteriühistu

liikmed on kohustatud osalema korteriühistu kulude kandmisel. Seejuures on oluline, et

korteriühistul oleks kohustus tekkinud, mitte aga see, et korteriühistu oleks kohustuse juba

täitnud. See on ilmne ainuüksi sellest, et korteriühistu saabki enda kohustused täita liikmetelt

laekunud raha arvel.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi

solidaarselt kaebuse esitajate kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak