2-19-17902/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2021.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-17902

Tsiviilasi

DKLex OÜ, D Li, DKLex ACADEMY OÜ, Scientific

Route OÜ ja D D hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja I hagihind 6124 eurot

hageja II hagihind 3500 eurot

hageja III hagihind 3500 eurot

hageja IV hagihind 3500 eurot

hageja V hagihind 3500 eurot

Hageja I: DKLex OÜ (registrikood 12075090; asukoht

Narva mnt 7-634, 10117 Tallinn), seaduslik esindaja

juhatuse liige D L

Hageja II: D L (isikukood xxx; aadress xxx)

Hageja

III:

DKLex

ACADEMY

OÜ

(registrikood

12757576; aadress Narva mnt 7-634, 10117 Tallinn),

seaduslik esindaja juhatuse liige D L

Hageja IV: Scientific Route OÜ (registrikood 12935279;

aadress Narva mnt 7-634, 10117 Tallinn), seaduslik esindaja

juhatuse liige D D

Hageja V: D D (isikukood xxx; aadress xxx)

Hagejate I-V lepingulised esindajad: Andrei N (e-post:

lawyer.dklex@gmail.com), vandeadvokaadid Maarja Pild

(e-post maarja.pild@triniti.ee) ja Karmen Turk (e-post

karmen.turk@triniti.ee)

Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322;

aadress F. R. Kreutzwaldi tn 14, 15029 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: L S (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad teated avalikkusele

kättesaadavana:

2.1 hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil

nagu avaldati väited 10.04.2019 artiklis "Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool ja kirjastus (https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-

300ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-kirjastus):

„Käesolevaga

teavitab

Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis „"Pealtnägija": firmaveski 300

ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ DK Lex OÜ kohta järgmised

tegelikkusele mittevastavad väited:

Nagu oleks DKLex OÜ maksuskeemide taga.

Nagu oleks DKLex OÜ identiteedivarguse taga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

2.2 hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu

venekeelses

veebis

(aadressil:

www.rus.err.ee/)

ilma

lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta

samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец":

украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidecukraincy-zaregistrirovali-na-

odin-adres-v-tallinne-sotni-firmizdatelstvo-i-vuz):"Настоящим

Эстонская

общественная телерадиовещательная корпорация сообщает, что 11.04.2019 в

статье: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне

сотни фирм, издательство и вуз“ мы опубликовали следующие неправдивые

утверждения в отношении DKLex OÜ:

Как будто за налоговыми схемами стоит DKLex OÜ.

Как будто DKLex OÜ совершила кражу личности.

Эти обвинения ложны, и мы их отвергаем“.

2.3 hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“ hooaja

esimene saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas esimeses

hooaja

saates

avaldama

Eesti

Rahvusringhäälingu

telekanali

ETV

saates

„Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku

kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime

10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" DK Lex OÜ kohta järgmised tegelikkusele

mittevastavad väited:

Nagu oleks DKLex OÜ maksuskeemide taga.

Nagu oleks DKLex OÜ identiteedivarguse taga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

3. Välja mõista Eesti Rahvusringhäälingult DKLex OÜ kasuks varalise kahju hüvitis 2714

eurot.

4. Välja mõista Eesti Rahvusringhäälingult D Li (L) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000

eurot.

5. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad teated avalikkusele

kättesaadavana:

5.1 hiljemalt

3. (kolmandal)

tööpäeval

pärast

kohtuotsuse

jõustumisest

Eesti

Rahvusringhäälingu veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil

nagu avaldati väited 10.04.2019 artiklis: „"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool ja kirjastus“ (https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-

300ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-kirjastus):

„Käesolevaga

teavitab

Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis „"Pealtnägija": firmaveski 300

ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ DKLex ACADEMY OÜ kohta

järgmised tegelikkusele mittevastavad väited:

Nagu oleks DKLex ACADEMY OÜ toime pannud identiteedivarguse.

Nimetatud väide on vale ning me lükkame selle käesolevaga ümber.“

5.2 hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu

venekeelses

veebis

(aadressil:

www.rus.err.ee)

ilma

lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta

samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец":

украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidecukraincy-zaregistrirovali-na-

odin-adres-v-tallinne-sotni-firmizdatelstvo-i-vuz):

"Настоящим

Эстонская

общественная телерадиовещательная корпорация сообщает, что 11.04.2019 в

статье: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне

сотни фирм, издательство и вуз“ мы опубликовали следующие неправдивые

утверждения в отношении DKLex ACADEMY OÜ:

Как будто DKLex ACADEMY OÜ совершила кражу личности.

Эти обвинения ложны, и мы их отвергаем“.

5.3 hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“ hooaja

esimene saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas esimeses

hooaja

saates

avaldama

Eesti

Rahvusringhäälingu

telekanali

ETV

saates

„Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku

kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime

10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" DKLex ACADEMY OÜ kohta järgmised

tegelikkusele mittevastavad väited:

Nagu oleks DKLex ACADEMY OÜ toime pannud identiteedivarguse.

Nimetatud väide on vale ning me lükkame selle käesolevaga ümber.“

6. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad teated avalikkusele

kättesaadavana:

6.1 hiljemalt

3. (kolmandal)

tööpäeval

pärast

kohtuotsuse

jõustumisest

Eesti

Rahvusringhäälingu veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil

nagu avaldati väited 10.04.2019 artiklis: „"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool ja kirjastus“ (https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-

300ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-kirjastus):

„Käesolevaga

teavitab

Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis „"Pealtnägija": firmaveski 300

ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ OÜ Scientific Route kohta järgmised

tegelikkusele mittevastavad väited:

Nagu oleks OÜ Scientific Route välja andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja.

Nagu oleks OÜ Scientific Route ajakirjad rämpsteadusajakirjad, millel puudub

sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada.

Nagu oleks OÜ Scientific Route tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

6.2 hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu

venekeelses

veebis

aadressil:

www.rus.err.ee,

ilma

lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta

samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец":

украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidecukraincy-zaregistrirovali-na-

odin-adres-v-tallinne-sotni-firmizdatelstvo-i-vuz):

"Настоящим

Эстонская

общественная телерадиовещательная корпорация сообщает, что 11.04.2019 в

статье: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне

сотни фирм, издательство и вуз“ мы опубликовали следующие неправдивые

утверждения в отношении OÜ Scientific Route:

Как будто OÜ Scientific Route выпускал в интернете 11 разных научных

журналов.

Как будто OÜ Scientific Route журналы мусорные журналы так как в них нет

редакторского контроля и за 100 евро опубликовать свои статьи в них может

каждый.

Как будто OÜ Scientific Route нарочно заражала компьютеры вредоносными

программами.

Эти обвинения ложны, и мы их отвергаем“.

6.3 hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“

hooaja esimene saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas

esimeses hooaja saates, avaldama Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV saates

„Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku

kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime

10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" Scientific Route OÜ kohta järgmised tegelikkusele

mittevastavad väited:

Nagu oleks OÜ Scientific Route välja andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja.

Nagu oleks OÜ Scientific Route ajakirjad rämpsteadusajakirjad, millel puudub

sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada.

Nagu oleks OÜ Scientific Route tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

7. Välja mõista Eesti Rahvusringhäälingult D D (D) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000

eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Hageja I menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

2. Hageja II menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Hageja III menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

4. Hageja IV menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Hageja V menetluskulud jätta kostja.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. Kostja 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal kuupäeval ilmunud artiklis

"“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ ning 10.04.2019

artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один

адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ on avaldatud käesolevas kohtuasjas

vaidluse all olev sisu.

2. Kostja on avaldanud hageja I kohta viis ebaõiget väidet:

Esiteks VÄIDE 1 nagu oleks hageja I maksuskeemide taga.

Teiseks VÄIDE 2 nagu oleks hageja I valereklaami taga.

Kolmandaks VÄIDE 3 nagu oleks hageja I identiteedivarguse taga.

Neljandaks VÄIDE 4 nagu oleks hageja I pahavaraga nakatamise taga.

Viiendaks VÄIDE 5 nagu oleks hagejal I reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui

maksuparadiisist.

3. Kostja on nimetanud hagejat II „ukraina päritolu tegelaseks“ ning rõhutanud korduvalt

avaldustes ukraina rahvust. Lisaks on hageja II nime seostatud ühinguga, nimetades hageja II

ühingu juhtfiguuriks, mille kohta on avaldatud valeväited nagu oleks hageja I maksuskeemide,

valereklaami, identiteedivarguse, pahavaraga nakatamise ja Eesti maksuparadiisina reklaamimise

taga.

4. Hageja II kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja

tekitanud hagejale II hingelist valu ning kannatusi. Hageja kannatused seisnevad

meeleolulanguses ning hingelises ebamugavustundes, mida au teotava valeväite avaldamine

hagejas tekitab ja tekitas. Hageja hingelist kannatust suurendas väite lai levik. Täiendavalt

suurendavad hingelisi kannatusi lähedaste/isikute poolt, kellega hageja kokku puutub, esitatavad

küsimused ja kommentaarid pärast kostja vaidlusaluse sisu ilmumist.

5. Kostja on avaldanud hageja III kohta kaks ebaõiget faktiväidet:

Esiteks VÄIDE 1 nagu oleks hageja III veebilehel rippunud justkui haridusministeeriumi

koolitusluba, mis oli aga tegelikult asjasse puutumatu dokument.

Teiseks VÄIDE 2 nagu oleks hageja III toime pannud identiteedivarguse.

6. Kostja on avaldanud hageja IV kohta kolm ebaõiget faktiväidet:

Esiteks VÄIDE 1 nagu oleks hageja IV välja andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja.

Teiseks VÄIDE 2 nagu oleks hageja IV ajakirjad rämpsteadusajakirjade nimekirja kuuluvad

ajakirjad, millel puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli

avaldada.

Kolmandaks VÄIDE 3 nagu oleks hageja IV tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga, on tõene.

7. Kostja on teinud hageja V osas avalduse nagu oleks küsitav, kas hageja V võib ikka

ennast professoriks nimetada: „kirjastuse omanik D D nimetab end professoriks. Keeldub

kaamera ette tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja pommitab meid kirjadega /---/. Aga

sellega küsitavused ei piirdu.“.

8. Hageja V kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja

tekitanud hagejale V hingelist valu ning kannatusi. Eriti arvestades, millist vaeva on hageja V

pidanud nägema professoriks saamise nimel. Hageja kannatused seisnevad meeleolulanguses

ning hingelises ebamugavustundes, mida au teotava valeväite avaldamine hagejas tekitab ja

tekitas. Hageja hingelist kannatust suurendas väite lai levik Eestis nii eesti- kui venekeelse

elanikkonna

seas

ning

ka

Ukrainas.

Täiendavalt

suurendavad

hingelisi

kannatusi

lähedaste/isikute poolt, kellega hageja kokku puutub, esitatavad küsimused ja kommentaarid

pärast kostja vaidlusaluse sisu ilmumist.

9. Hagejatel on ebaõigete väidete ümberlükkamise nõue VÕS § 1047 lg 4 järgi. Antud juhul

on kostja vaidlusalased väited avaldanud ERR-i eetris saates „Pealtnägija“, ERR-i eestikeelses ja

venekeelses veebis. Kui kohus asub seisukohale, et vaidlusalused väited on faktiväited, siis

nõuab hageja I ümberlükkamist vaidlusalased väited avaldanud ERR-i eetris saates

„Pealtnägija“, ERR-i eestikeelses ja venekeelses veebis. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab, et

vaidlusalused väited või mõni nendest ei ole faktiväide, vaid tegu on väärtushinnangutega, siis

taotleb hageja I ebakohaste väärtushinnangu(te) eemaldamist ehk kahju õigusvastase tekitamise

lõpetamist.

10. Hagejal I on varalise kahju hüvitamise nõue summas 2714 eurot. Antud juhul on kostja

vaidlusaluste väidete avaldamisega kahjustanud nii hageja I mainet, seda eelkõige hageja I

kaubamärgi maine põhja laskmisega ehk omandisarnase õiguse rikkumisega kui ka hageja I

majandustegevusse sekkumisega. Pärast kostja telesaadet ja artiklit 10.04.2019 langes hageja I

käive märkimisväärselt ning selle tulemusena tekkis hageja I kahju ja saamata jäänud tulu

hüvitamise nõue. Hageja I äritegevuses ei viidanud enne kostja saadet miski langusele ning peale

kostja saadet ei olnud hageja I äritegevus seotud ka tahes mis muude raskuste või

mõjuteguritega. Kostja saade on aga hagejat I otseselt ja negatiivselt mõjutanud. Nimelt:

Võrreldes 2018. aastaga vähenes müük 2019. aastal 29,77% võrra ning kasum summas 2714

eurot: aasta müügitulu - 462 837 eurot: „Ettevõtte on saanud müügitulud suuruses 462 837 eurot.

Ettevõttel kujunes kasumiks 10 424 eurot.“ 2019. aastal „Ettevõtte on saanud müügitulud

suuruses 325 066 eurot. Ettevõttel kujunes kasumiks 7 710 eurot.“

11. Kostja saate ja hageja I kasumi vähenemise vahel on otsene põhjuslik seos, kuivõrd

hageja I äritegevus läks ainult tõusvas joones ning ühtegi muud muutujat, mis oleks pidanud

kasumi languse põhjustama ei esinenud. Võrreldes aastaga 2018 hageja I kasum vähenes

summas 2714 eurot ning selle summa näol on selgelt tegemist hageja I saamata jäänud tuluga.

Summa 2714 eurot saab VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohus välja mõista, isegi ei märgitud summa

on kindlasti väiksem, kui tegelikkuse hagejale I kostja ebaõigete väidete avaldamise tõttu

saamata jäänud tulu ning igapäevane kahju, mis hagejale I kostja jätkuvate avalduste tõttu juurde

tekib.

12. Riigikohus on juhendanud, et saamata jäänud tulnu nõudena ei tuleks nõuda vaid

käivet/müügitulu, vaid sellest tuleks maha arvata ka selles olukorras tehtavad kulud. Sellel

põhjusel ei nõuagi hageja I vähenenud käibe ulatuses kahju hüvitamist vaid vähenenud kasumi

ulatuses kahju hüvitamist ehk kostja esitab kahjunõude summa osas, millest on juba maha

arvatud kulud, mis hagejal I tulnuks kasumi saamiseks teha.

13. Vaidlusaluses 10.05.2019 saates ning 10.04.2019 ja 11.04.2019 artiklis rõhutatakse

korduvalt ja hageja II hinnangul ebakohasel ja õigusvastasel viisil rahvust ja eriti veel hageja II

rahvust ning rahvuse sidumine „tegelaseks“ olemisega on ebakohane õigusvastane väide.

14. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „tegelane: „kõnek kuju, tüüp, sell; asjamees.

Vaat kus tegelane! Küll on tegelane! Või niisugune tegelane sa siis oledki! Ta on üldse üks

omapärane tegelane. Keegi nokkmütsis tegelane teretas mind. Sääsed on tüütud tegelased. *..

kust võiksin leida isikuid, kes meie lastimist peavad korraldama .. – See tegelane elab siit oma

kolmekümne versta kaugusel Kuressaares. H. S.“.Mõistliku isiku standardit rakendades on

hagejat II iseloomustatud hinnanguga „Ukraina päriolu tegelane“. Kuivõrd avaldatust nähtub, et

nn tegelaseks, kes 300 firma ühte „tuppa“ registreeris on hageja II: „Pealtnägija“ tähelepanu, et

kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300, olid kirjutatud ühte ainsasse tuppa. Kuuenda korruse

kabinetis number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik on Eestis elamisloa alusel

viibiv 45-aastane ukrainlane D L /---/.“. Teatud rahvuse sidumine „tegelaseks“ olemisega on

mõnitav ning alandav ning seega negatiivne.

15. Samal ajal on ukraina rahvust esitletud telesaates ning artiklites kui asjaolu, mis justkui

tõendab ajakirjaniku esitatud väited ning seoseid, mida ajakirjanik soovib vaataja ette tuua:

„torkab silma, et enamiku firmade omanikeringis on ukrainlased /---/“; „mille omanikud on

järgmised ukrainlased“ ning „Taas on paljude artiklite autorid ukrainlased“. Viimased telesaates

ja artiklis avaldatud väited kinnitavad veel kord, et väide „ukraina päritolu tegelane“ ei ole

avaldatud neutraalsena vaid negatiivses kontekstis.

16. Tegelaseks nimetamist ei põhjenda asjaolu, et hagejal II elamisluba. Vaidlust ei ole, et

hageja II ei ole saanud ebaseaduslikult ning kostja ei tõstata ka küsimusi hageja II elamisloaga

seoses. Seega on tegemist tagantjärgi otsitud põhjendusega.

17. Seega eelnevast tulenevalt on vastustaja avaldanud ebakohase õigusvastase väite

avaldades, et hageja II on ukraina päritolu tegelane.

18. Hageja nimetamine „ukraina päritolu tegelaseks“ ning seostamine ebaõigete faktidega ei

ole kooskõlas ka IKS § 4 nõuetega. Vastavaks avalduseks ei ole ka hageja II nõusolekut ning

seega on hageja II isikuandmete avaldamine (rahvus) märgitud väites õigusvastane.

19. Antud juhul on esmalt hageja II nime seostatud ühinguga, nimetades hageja II ühingu

juhtfiguuriks, mille kohta on avaldatud valeväited nagu oleks hageja I maksuskeemide,

valereklaami,

identiteedivarguse,

pahavaraga

nakatamise

ja

Eesti

maksuparadiisina

reklaamimise. Teiseks on hageja II kohta avaldatud andmeid, et tema näol on tegemist „ukraina

päritolu tegelasega“.

20. Ebaõigete väidetega seostamine on hagejat II ülemääraselt kahjustav. Ukraina rahvuse

nimetamise juures ei ole küsimus selles, et kostja oleks hageja II rahvust lihtsalt vaidlusaluses

materjalis maininud, vaid tegemist on olukorraga, kus kostja pidas vajalikuks nimetada hagejat II

„ukraina tegelaseks“, mis ei ole aga proportsionaalne ja hageja II isikuõigusi austav. Seega

kahjustab kostja hageja II õigusi ülemääraselt.

21. Seega hageja nimetamine „ukraina päritolu tegelaseks“ ning seostamine ebaõigete

faktidega ei ole kooskõlas ka IKS § 4 nõuetega. Vastavaks avalduseks ei ole ka hageja II

nõusolek, täidetud ei ole IKS § 4 eeldused ning seega on hageja II isikuandmete avaldamine

õigusvastane.

22. Hagejal II on mittevaralise kahju nõue seoses hageja õigusvastase nimetamisega „ukraina

päritolu tegelaseks“ ning seostamise tõttu ebaõigete faktidega nagu oleks hageja I

maksuskeemide,

valereklaami,

identiteedivarguse,

pahavaraga

nakatamise

ja

Eesti

maksuparadiisina reklaamimise taga.

23. Hageja kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja tekitanud

hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).

24. ERR-i „Pealtnägija“ on üks Eesti vaadatumaid telesaateid ning hagejat II puudutav saade

oli lausa Eesti kõige vaadatuim saade vähemalt 165 000 silmapaariga. Vaidlusalune sisu avaldati

nii televisioonis, ERR-i eestikeelses portaalis kui ka venekeelses portaalis. Vaidlusalust sisu

levitasid edasi teised väljaanded nii Eestis, Ukrainas, kui ka Venemaal aga ka näiteks portaalis

CRiME, mis kajastab eelkõige ukrainlastele huvi pakkuvate süütegusid toime pannud isikute

andmeid. Vaidlusalune sisu on kättesaadav alates 2019 aprillist seega juba üle kahe aasta. Kostja

ei ole rikkumist heastanud ning ei ole teinud ühtegi täpsustust ka pärast seda, kui ERR-i

eetikanõunik teatud märkused „Pealtnägija“ saate osas tegi.

25. Eesti kohtupraktikas on au teotamise eest väljamõistetud suurimad mittevaralise kahju

hüvitised olnud seni 10 000 ja 5 000 eurot. 10 000 eurot mõisteti välja Eestis väga tuntud

poliitikule (E N K), kelle kohta avaldati ajalehes ebaõigeid faktiväiteid ning keda nimetati

seejuures korruptandiks. 5 000 eurot on senises praktikas peetud mõistlikuks hüvitiseks Eestis

tuntud ärimehele, kelle kohta avaldati raamatus valeandmeid, seostades teda KGB-ga.

26. Hageja II hinnangul on antud juhul põhjendatud välja mõista isegi suurem hüvitis,

kuivõrd viidatud kaasustes ei olnud tegemist rahvuse mõnitamisega, mis on ka käesoleva kaasuse

tuumaks ning millesse ei saa tänapäevases demokraatialikus ühiskonnas suhtuda kergekäeliselt.

27. Kostja 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal kuupäeval ilmunud

artiklis: "Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ ning

10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes avaldati: Mõistliku isiku standardit rakendades

on hageja V osas avaldatud asjaolu nagu oleks põhjust kahelda/küsida, kas hageja V võib ennast

professoriks nimetada ning tegemist on vaid petisega, kes kasutab kõlavaid nimetusi. See, et

professori olek on küsitav, tuleb otsesõnu ka saates avaldatust: „kirjastuse omanik D D nimetab

end professoriks. Keeldub kaamera ette tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja

pommitab meid kirjadega /---/. Aga sellega küsitavused ei piirdu.“ Vaidlust ei ole, et „kes

nimetas end professoriks“ on avaldatud just hageja V kohta. Tegemist on äärmiselt negatiivse, au

teotava ning alandava avalusega. Võttes justkui isikul ära õiguse ennast kuidagi nimetada ja seda

samas olukorras, kus hageja V on professor, kelle jaoks on tegemist ka identiteedi olulise osaga

ning vaevaga välja teenitud nimetusega.

28. Seega on kostja avaldanud hageja V kohta ebakohase ja õigusvastase väite.

29. Hageja V osas avaldamine, et tegemist on niinimetatud professoriga: „nimetas end

professoriks“ ning seega ka seostamine võimaiku pettusega, ei ole kooskõlas ka IKS § 4

nõuetega. Vastavaks avalduseks ei ole ka hageja V nõusolekut ning seega on hageja V

isikuandmete ebaõige avaldamine märgitud väites õigusvastane.

30. Hageja kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja tekitanud

hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS

§ 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta kahjuhüvitiseks mõistlik

rahasumma. Seega on seaduses kehtestatud eeldas, et hagejal on mittevaraline kahju tekkinud.

31. Hageja V kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja

tekitanud hagejale V mittevaralist kahju ehk hingelist valu ning kannatusi. Eriti arvestades,

millist vaeva on hageja V pidanud nägema professoriks saamise nimel. Nimelt professori tiitli

saamine Ukrainas on pikk, äärmiselt vaevaline ning sugugi mitte alati õnnestumisega lõppev

protsess.

32. Hageja kannatused seisnevad meeleolulanguses ning hingelises ebamugavustundes, mida

au teotava valeväite avaldamine hagejas tekitab ja tekitas. Hageja hingelist kannatust suurendas

väite lai levik. Täiendavalt suurendavad hingelisi kannatusi lähedaste/isikute poolt, kellega

hageja kokku puutub, esitatavad küsimused ja kommentaarid pärast kostja vaidlusaluse sisu

ilmumist.

33. Eesti kohtupraktikas on au teotamise eest väljamõistetud suurimad mittevaralise kahju

hüvitised olnud seni 10 000 ja 5 000 eurot. 10 000 eurot mõisteti välja Eestis väga tuntud

poliitikule (E N K), kelle kohta avaldati ajalehes ebaõigeid faktiväiteid ning keda nimetati

seejuures korruptandiks. 5 000 eurot on senises praktikas peetud mõistlikuks hüvitiseks Eestis

tuntud ärimehele, kelle kohta avaldati raamatus valeandmeid, seostades teda KGB-ga.

34. Hageja II hinnangul on antud juhul kaasus E. N. K kohtuasja asjaoludega analoogne.

Väita teadurile, tunnustatud õppejõule ja professorile, et tema professori staatus on küsitav, on

vähemalt sama räige ning tõsine süüdistus, kui poliitiku nimetamine korruptandiks. Mõlemad

tungivad teravalt isiku tegevuse tuuma ning kahjustavad võimalusi oma tegevust rahus jätkata.

Seda enam on professoriks olemise kahtluse alla seadmine isikule hävitav, kuivad teadlased ja ka

hageja V defineerivad end just läbi selle nimetuse.

35. Eeltoodust tulenevalt hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded.

36. DKLex OÜ palub kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad teated

avalikkusele kättesaadavana:

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Rahvusringhäälingu

või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 10.04.2019

artiklis "Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus

(https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-300-

ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-

kirjastus): „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis

„"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ DK Lex OÜ kohta

järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks DKLex OÜ maksuskeemide taga.

Nagu oleks DKLex OÜ valereklaami taga. Nagu oleks DKLex OÜ identiteedivarguse taga. Nagu

oleks DKLex OÜ pahavaraga nakatamise taga. Nagu oleks DKLex OÜ-l reklaamklipp, mis jätab

Eestist mulje kui maksuparadiisist. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need

käesolevaga ümber.“

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu venekeelses veebis (aadressil: www.rus.err.ee/) ilma lisamaterjalideta ja

Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu

avaldati väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес

в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidec ukraincy-

zaregistrirovali-na-odin-adres-v-tallinne-sotni-firm izdatelstvo-i-vuz): "Настоящим Эстонская

общественная телерадиовещательная корпорация сообщает, что 11.04.2019 в статье:

„"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ мы опубликовали следующие неправдивые утверждения в отношении

DKLex OÜ: Как будто за налоговыми схемами стоит DKLex OÜ. Как будто за фейковой

рекламой стоит DKLex OÜ. Как будто за заражением компьютерными вредоносными

программами стоит DKLex OÜ. Как будто DKLex OÜ снял клип, в котором создается

впечатление об Эстонии как о налоговом рае. Эти обвинения ложны, и мы их отвергаем“.

hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“ hooaja esimene

saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas esimeses hooaja saates avaldama

Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV saates „Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" DK Lex OÜ kohta

järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks DKLex OÜ maksuskeemide taga.

Nagu oleks DKLex OÜ valereklaami taga. Nagu oleks DKLex OÜ identiteedivarguse taga. Nagu

oleks DKLex OÜ pahavaraga nakatamise taga. Nagu oleks DKLex OÜ-l reklaamklipp, mis jätab

Eestist mulje kui maksuparadiisist. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need

käesolevaga ümber.“ ALTERNATIIVSELT, kui kohus tuvastab, et vaidlusalused väited hagi

taotluste p-s 2.1-2.3 või mõni nendest ei ole TERVIKLIK HAGIAVALDUS 3[48] faktiväide

vaid tegu on väärtushinnangutega, siis taotleb hageja I ebakohaste väärtushinnangute

eemaldamist ehk kahju õigusvastase tekitamise lõpetamist selliselt, et Eesti Rahvusringhääling

eemaldaks 10.04.2019 artiklist: „"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool

ja

kirjastus“

(https://www.err.ee/928745/pealtnagija firmaveski-300-ettevotte-seas-on-ka-

kahtlane-kool-ja

kirjastus)

järgmised

sõnad:

„maksuskeemid“,

„identiteedivargus“,

„valereklaam“, „pahavaraga nakatamine“ ja lause: „DKLexil on isegi reklaamklipp, mis jätab

Eestist mulje kui maksuparadiisist“ ning et kostja eemaldaks 11.04.2019 artiklist: „„"Очевидец":

украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“

(https://rus.err.ee/928972/ochevidec ukraincy-zaregistrirovali-na-odin-adres-v-tallinne-sotni-

firm izdatelstvo-i-vuz): järgmised sõnad: „налоговые схемы“; „фейковая реклама“,

„заражение компьютеров вредоносными программами“ ja lause: „DKLex даже сняла клип,

в котором создается впечатление об Эстонии как о налоговом рае.“

37. DKLex OÜ palub mõista Eesti Rahvusringhäälingult DKLex OÜ kasuks välja varalise

kahju hüvitis 2714 eurot.

38. D L palub mõista Eesti Rahvusringhäälingult D Li (L) (hageja II) kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

39. DKLex Academy OÜ palub kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad

teated avalikkusele kättesaadavana:

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest Eesti Rahvusringhäälingu

veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda

isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 10.04.2019 artiklis:

„"Pealtnägija":

firmaveski

300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool

ja kirjastus“

(https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-300-

ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-

kirjastus): „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis

„"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ DKLex

ACADEMY OÜ kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks DKLex

ACADEMY OÜ veebilehel rippunud justkui haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli aga

tegelikult asjasse puutumatu dokument. Nagu oleks DKLex ACADEMY OÜ toime pannud

identiteedivarguse. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu venekeelses veebis (aadressil: www.rus.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja

Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu

avaldati väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец": украинцы TERVIKLIK HAGIAVALDUS

4[48] зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“

(https://rus.err.ee/928972/ochevidec ukraincy-zaregistrirovali-na-odin-adres-v-tallinne-sotni-

firm izdatelstvo-i-vuz): "Настоящим Эстонская общественная телерадиовещательная

корпорация сообщает, что 11.04.2019 в статье: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали

на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ мы опубликовали следующие

неправдивые утверждения в отношении DKLex ACADEMY OÜ: Как будто на странице

DKLex ACADEMY OÜ значится якобы лицензия Министерства образования, которая на

поверку оказывается не имеющим никакого отношения к делу документом. Как будто

DKLex ACADEMY OÜ совершила кражу личности. Эти обвинения ложны, и мы их

отвергаем“.

hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“ hooaja esimene

saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas esimeses hooaja saates avaldama

Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV saates „Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" DKLex ACADEMY OÜ

kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks DKLex ACADEMY OÜ

veebilehel rippunud justkui haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli aga tegelikult asjasse

puutumatu dokument. Nagu oleks DKLex ACADEMY OÜ toime pannud identiteedivarguse.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

40. ALTERNATIIVSELT, kui kohus tuvastab, et vaidlusalused väited või mõni nendest ei

ole faktiväide vaid tegu on väärtushinnangutega, siis taotleb DKLex ACADEMY OÜ ebakohaste

väärtushinnangute eemaldamist ehk kahju õigusvastase tekitamise lõpetamist selliselt, et Eesti

Rahvusringhääling eemaldaks 10.04.2019 artiklist: „"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool ja kirjastus“ (https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-300-

ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-kirjastus) järgmise sõna „identiteedivargus“ ja lause:

„Veenvuse lisamiseks ripub akadeemia veebilehel justkui haridusministeeriumi koolitusluba, mis

– kui sellesse süveneda – on tegelikult asjasse puutumatu dokument.“ ning et kostja eemaldaks

11.04.2019 artiklist: „„"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне

сотни

фирм,

издательство

и

вуз“

(https://rus.err.ee/928972/ochevidec ukraincy-

zaregistrirovali-na-odin-adres-v-tallinne-sotni-firm izdatelstvo-i-vuz): järgmised sõna: „кражей

личности“ ja lause: „Для убедительности на странице академии значится якобы лицензия

Министерства образования, которая на поверку оказывается не имеющим никакого

отношения к делу документом.

41. OÜ Scientific Route palub kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama alljärgnevad

teated avalikkusele kättesaadavana:

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest Eesti Rahvusringhäälingu

veebis (aadressil: www.err.ee) ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda

isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu avaldati väited 10.04.2019 artiklis:

„"Pealtnägija":

firmaveski

300 ettevõtte seas

on ka kahtlane kool

ja kirjastus“

(https://www.err.ee/928745/pealtnagija-firmaveski-300-

ettevotte-seas-on-ka-kahtlane-kool-ja-

kirjastus): „Käesolevaga teavitab Eesti Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 artiklis

„"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja kirjastus“ OÜ Scientific

Route kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks OÜ Scientific Route välja

andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja. Nagu oleks OÜ Scientific Route ajakirjad

rämpsteadusajakirjad, millel puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks

artikli avaldada. Nagu oleks OÜ Scientific Route tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

hiljemalt 3. (kolmandal) tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumisest avaldama Eesti

Rahvusringhäälingu venekeelses veebis aadressil: www.rus.err.ee, ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samas suuruses ja viisil nagu avaldati

väited 11.04.2019 artiklis: „"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в

Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidec ukraincy-

zaregistrirovali-na-odin-adres-v-tallinne-sotni-firm izdatelstvo-i-vuz): "Настоящим Эстонская

общественная телерадиовещательная корпорация сообщает, что 11.04.2019 в статье:

„"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ мы опубликовали следующие неправдивые утверждения в отношении

OÜ Scientific Route: Как будто OÜ Scientific Route выпускал в интернете 11 разных

научных журналов. Как будто OÜ Scientific Route журналы мусорные журналы так как в

них нет редакторского контроля и за 100 евро опубликовать свои статьи в них может

каждый. Как будто OÜ Scientific Route нарочно заражала компьютеры вредоносными

программами. Эти обвинения ложны, и мы их отвергаем“.

hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksu kohtuotsuse jõustumisest või kui „Pealtnägija“ hooaja esimene

saade on eetris hiljem, siis kohtuotsuse jõustumisele järgnevas esimeses hooaja saates, avaldama

Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV saates „Pealtnägija“ ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta: „Käesolevaga teavitab Eesti

Rahvusringhääling, et avaldasime 10.04.2019 telesaates "Pealtnägija" Scientific Route OÜ kohta

järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: Nagu oleks OÜ Scientific Route välja andnud 11

erinevat

veebipõhist

teadusajakirja.

Nagu

oleks

OÜ

Scientific

Route

ajakirjad

rämpsteadusajakirjad, millel puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks

artikli avaldada. Nagu oleks OÜ Scientific Route tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga.

Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“

ALTERNATIIVSELT, kui kohus tuvastab, et vaidlusalused väited või mõni nendest ei ole

faktiväide vaid tegu on väärtushinnangutega, siis taotleb hageja III ebakohaste väärtushinnangute

eemaldamist ehk kahju õigusvastase tekitamise lõpetamist selliselt, et Eesti Rahvusringhääling

eemaldaks 10.04.2019 artiklist: „"Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool

ja

kirjastus“

(https://www.err.ee/928745/pealtnagija firmaveski-300-ettevotte-seas-on-ka-

kahtlane-kool-ja kirjastus) järgmise väite „ja mis üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist

teadusajakirja väga erinevates valdkondades.“ ja lõigu: „Nii tulevadki mängu nn

rämpsteadusajakirjad, mis pealiskaudsel vaatlusel tunduvad justkui adekvaatsed, aga kus puudub

sisuline toimetuslik kontroll ja mõõduka tasu eest saab igaüks linnukese kirja. Narva maantee

kirjastuse hinnakirja järgi maksabki ühe artikli avaldamine 100 eurot.“ ja lause „ERR-i IT-

meeste abiga sai "Pealtnägija" teada, et rämpsteaduskirjastuse lehekülg route.ee pani salaja

toimetuse arvutid krüptovaluutat kaevandama“ ning et kostja eemaldaks 11.04.2019 artiklist:

„„"Очевидец": украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм,

издательство и вуз“ (https://rus.err.ee/928972/ochevidec-ukraincy zaregistrirovali-na-odin-

adres-v-tallinne-sotni-firm izdatelstvo-i-vuz): järgmise lause: „Scientific Route выпускает в

интернете 11 разных научных журналов.“ ja lause: „Здесь в игру и вступают так

называемые мусорные журналы. На первый взгляд они кажутся адекватными, но в них нет

редакторского контроля и за умеренную плату опубликовать свои статьи в них может

каждый. Согласно прейскуранту издательства на Нарвском шоссе, 7, публикация одной

статьи стоит 100 евро.“ ja lause: „Инфотехнологи ERR установили, что сайт издательства

втайне внедрил в компьютеры редакции программы по добыче криптовалюты.“

42. D D (D) palub mõista Eesti Rahvusringhäälingult D D (D) (hageja V) kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

43. Hagejad I, II, III, IV ja V paluvad jätta menetluskulud tervikuna Eesti Rahvusringhääling

kanda ja Eesti Rahvusringhäälingult tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda seaduses

sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni hagejate menetluskulude hüvitamiseni.

Kostja vastus

44. Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.

45. Hageja I leiab hagiavalduses, et saates ja artiklis mainitud fakt, et hageja registreeris

ühele aadressile ja ühte ruumi üle 300 juriidilise isiku, tekitab auditooriumis hageja I-st

negatiivse kuvandi ning jätab mulje, nagu ta tegeleks millegi ebaseaduslikuga. Hageja I leiab, et

väljend "firmaveski" loob hagejast negatiivse kuvandi. Hageja I nõustub hagis, et eelnimetatud

fakt on õige, kuid märgib, et temale jääb arusaamatuks, miks seda fakti saates ja artiklis

mainitakse, kui hagejate tegevuses midagi seadusevastast avastatud ei ole.

46. Vaidlusaluse saate (ja seda refereeriva artikli) näol on tegemist uuriva ajakirjanduse

žanrisse kuuluva telesaatega ja uuriv ajakirjandus ei tegele ilmtingimata vaid ebaseaduslike

tegude kajastamisega, vaid käsitleb ka muid ühiskonnaelu küsimusi ning informeerib nendest

avalikkust, kui asjaolud on avaliku huvi seisukohast olulised.

47. Kostja ei ole väitnud saates ega artiklis, et sadade firmade registreerimine ühele

juriidilisele aadressile oleks seadusevastane. Nii artiklis, kui ka saates märgitakse korduvalt, et

midagi kahtlast ega keelatut firma tegevuses ei avastatud, kuigi saate toimetuse tähelepanu juhiti

hageja I tegevusele juba 2018. aastal. Küll aga äratab selline tavatu hulk ühele aadressile

registreeritud firmasid tähelepanu ja ajakirjanikud otsustasid uue vihje tõttu tutvuda kogu DKLex

Consulting Grupi ja nende partnerite tegevusega põhjalikumalt. Tutvumise käigus avastati

mitmed fakte, mis tekitasid küsimusi ja kahtlusi, kas nende firmade tegevus vastab ka

tegelikkuses sellele, mida neid tutvustavatelt veebilehtedelt lugeda võis. Neile küsimustele

otsitigi vastust saates ja pöörduti nii firmadega väidetavalt seotud olnud isikute ja hagejate endi

poole ning ka vastavate valdkondade spetsialistide poole. Kuna avastatud faktid olid suures osas

seotud DXLex kaubamärgi all tegutsevate juriidiliste isikute ja nende parteritega, ongi saates ja

artiklis loodud laiem pilt ülaltoodud isikute tegevusest ja loodud seosed.

48. Asjakohased ei ole hageja I väited, et saates ja artiklis mainitakse, et aadressil xxx,

Tallinnas on registreeritud üle 800 ettevõtte ja see ei pälvi saate toimetuse tähelepanu, kuid

hageja I registreeritud ca 300 ettevõtet samal aadressil äratab tähelepanu. Paraku on saates juttu

kogu suurest ärihoonest, milles tegutseb või kuhu on registreeritud üle 800 ettevõtte, kuid

konkreetselt hageja I tegevusele viidatult räägitakse sellel aadressil ühte tuppa registreeritud üle

300 juriidilisest isikust, mis oma märkimisväärse arvu poolest siiski tekitab tähelepanu.

49. Hageja I märgib, et artikli ja saate sissejuhatavas lauses on öeldud, et hageja I tagant

tulevad välja maksuskeemid. Hageja I märgib, et artiklis pole nimetatud ühtegi konkreetset

sündmust ega olukorda, kus oli tegemist pahatahtliku maksuskeemiga, mille eesmärgiks on

maksude maksmisest ärahoidmine. Hageja I väite teise poolega võib nõustuda - ei saates ega

artiklis ei märgitagi, et tegemist oleks maksude maksmisest kõrvalehoidmisega. Küll aga

viidatakse artiklis ja saates sellele, et hageja I veebilehel on eksitavat informatsiooni Eestis

kehtiva maksusüsteemi ja finantsasjaajamise kohta olukorras, kus Hageja I ise pakub

maksuplaneerimise ja maksualase nõustamise teenust.

50. Kuna nimetatud seigale juhiti saate toimetuse tähelepanu, pöördus toimetaja Maksu- ja

Tollimeti poole, et saada teada, kas informatsioon Eesti maksusüsteemi kohta on hageja I lehel

esitatud korrektselt. Saate toimetuse järelepärimise tulemusena pöördus Maksu- ja Tolliamet

märgukirjaga hageja I esindaja poole ja juhtis tähelepanu eksitavatele selgitustele veebilehel.

Saates annab intervjuu MTA maksude osakonna juhataja, kes kinnitab, et hageja I veebileht

sisaldas ebatäpset informatsiooni ja MTA on palunud selle parandada. Eelkõige äratas toimetuse

tähelepanu hageja I veebilehel olev reklaamklipp ja tekst üleskutsega asutada firma ning tuua

oma investeeringud Eestisse, mis oli väljendatud eksitaval kujul, nagu ettevõttel ei tekiks Eestis

üldse tulumaksukohustust. Saatelõigus on ekraanil näha (ajakood:02.20-02.32) nii reklaamklipp

kui ka tekst, milles Deerib märge 0 %lise tulumaksumäära kohta ("0 % составка налога на

прибылъ - eesti.k.:tulumaks 0% kasumilt) ilma lisaselgituseta. Käesolevaks hetkeks on hageja I

veebilehel olevas tekstis lisatud 0%lise maksumäära juurde fraas "до момента разпределения

дивидендов", eesti k.:"enne kasumi väljajagamist", kuid teksti kõrval olevas reklaamklipis ja

lisaks käesoleval ajal videojagamisplatvormil YouTube eksponeeritavas klipis jääb endiselt

silma esmalt esiletoodud 0%line maksumäär.

51. Sõna "maksuskeem" ei ole sünonüüm sõnaga "maksupettus" ja ei hõlma endas tingimata

õigusrikkumist või lausa kuritegu, mille sooritamises hageja I arvab end süüdistatavat.

Maksusüsteemidest räägitakse erialakirjanduses ja muuhulgas võivad need olla väljatöötatud ka

eesmärgil, mis võimaldab maksueeliseid ettevõtte teises riigis registreerimisel.

52. Nagu hageja I ise nii saates ja artiklis kui ka hagiavalduses kinnitab, osutavad nad

teenuseid maksunõustamise ja maksuplaneerimise valdkonnas, mistõttu hõlmab see endas ka

erinevate maksuskeemide väljatöötamist ja selle mainimine on kohane.

53. Põhjus, miks saates ja artiklis hageja I maksunõustamise alasele tegevusele tähelepanu

pöörati, oli eksitavalt ja mittetäielikult esitatud teave Eesti maksusüsteemide kohta ja on oluline

avalikkust teavitada sellisest eksitavast informatsioonist.

54. Hageja I kasutab erinevaid artiklis ja saates esitatud fraase kontekstiväliselt, sidudes

erinevate teemade kohta esitatud laused meelevaldselt teise teema kohta käivaga. Nii ei ole

saates ega artiklis räägitud midagi "kahtlastest" maksuskeemidest. Kahtlaseks peetakse hageja III

peetavat kooli ehk tema pakutavat õpet.

55. Kuna ühtlasi pakub hageja I firmade asutamise, maksuplaneerimise ja nõustamise kõrval

ka elamislubade alast nõustamist ja seda eelkõige klientidele väljapoolt Euroopa Liitu, on kõigi

eelnimetatud faktide pinnal on põhjendatud selliste võimalike seoste väljatoomine.

56. Arusaamatuks jääb hageja I etteheide, et saates ja artiklis öeldakse, et hageja I veebilehel

reklaamitakse valmisfirmasid, virtuaalset kontorit, pangakontode avamist, maksuplaneerimist ja

ka elamislubade alast nõustamist. Hageja I märgib, et tema avaldab veebilehel andmed oma

teenuste kohta ja ei avalda reklaami. Just seda saatejuht saatelõigus ja avaldatud artiklis

nimetabki - teenuseid, mille osutamist reklaamib hageja I. Reklaamiseaduse § 2 tähenduses on

reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse

osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes

huvides suunamise eesmärgil. Kui juriidiline isik oma veebilehel teavitab oma teenuste

osutamisest, siis ongi tegemist reklaamiga tema enese tegevuse tutvustamiseks.

57. Ühtlasi väidab hageja I, et kostja väide saates, et hageja I jätab oma reklaamis mulje

Eestist kui maksuparadiisist on vale. Nimetatud väite puhul ei ole tegemist faktiväitega, vaid

ajakirjaniku hinnanguga, mille on põhjustanud hageja I enda käitumine.

58. Hageja märgib, et tema hinnangul kasutatakse terminit "maksuparadiis" offshoride -

madala maksumääraga territooriumide suhtes ja ütleb, et äriühingud on nimetatud

jurisdiktsioonides

alati

kahtlase

mainega

ja

selliseid

äriühinguid

kasutatakse

tihti

rahapesuskeemides.

59. Vaatamata sellele selgitusele oli saate eetrisse mineku ajal ja on hageja I veebilehel ka

käesoleval hetkel näha teenuste loetelu, milles on nimetatud "Offshore" ja "Onshore" ja seda

kesksel kohal asuva reklaamiga, Eestist, kui 0%lise maksumääraga kasumit maksustavast riigist.

Sama on näha YouTube keskkonnas levitataval reklaamil. DxLex veebilehel väärib tähelepanu

ka erinevates keeltes olev teksti erinevus - kui eesti- ja venekeelsel infolehel offshore ja onshore

teenust ei mainita, on see näha ukrainakeelsel veebilehel. Seega tunnistab põhimõtteliselt hageja

I ka ise, et selline madala maksumäära esiletoomine (ja seda eksitaval moel, jättes selgitamata, et

maksukohustus siiski kohaldub) koos vastavasisuliste teenuste reklaamiga äratab õigustatud

tähelepanu teenuse pakkuja ja temaga seotud tegevuse suhtes.

60. Saates ega artiklis ei olegi mainitud, et hageja I veebileht nakatab arvuteid pahavaraga-

saade ja artikkel räägib kõigist hagejatest ja nende tegevusest seoses eraldi teemadega ja nimetab

selgelt, et häireid tarkvara tulemüürides tekitas teadusajakirjade kirjastuse veebileht route.ee.

61. Saate toimetuse tähelepanu köitis Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja logo hageja I

veebilehel. Toimetaja pöördus Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja poole, et saada teada

hageja I taustast ja koostööst Eesti kaubandus-ja Tööstuskojaga. Viimase esindaja vastas, et koja

liikmeks võetakse firmad formaalsete näitajate alusel ja sisulist kontrolli ei tehta, kuna eeldatakse

ärieetilist käitumist. Luba presenteerida Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja logi oma veebilehel

Hageja I ei oma. Logo on lehel ka käesoleva vastuse koostamise ajal.

62. Hageja I väidab, et seoses tema teenuste osutamisega klientidele välismaal on saate ja

artikli tagajärjel on kahjustatud tema mainet välismaal. Väidetavalt on artiklit dubleeritud

paljudes välismaa uudisteallikates. Tegelikkuses on hageja I toonud ära vaid kaks hüperlinki

ühele artiklile Ukraina meedias ja ühele Venemaal, mistõttu ei saa rääkida paljudest uudiste

allikatest ja lisaks ei tõenda seda väidet kindlasti üks, ilmselgelt ebaadekvaatne (eesti keelne

tõlge ei oma mingisugust loogilist mõttekäiku) kommentaar Eestis ilmunud "Õhtulehe"

venekeelse artikli juures.

63. Hageja II leiab, et oli õigusvastane mainida saates ja artiklis, et hageja II on ukrainlane ja

elab Eestis elamisloa alusel. Hageja hinnangul on sellega rikutud isikuandmete kaitse seaduse §-i

4. Samas kinnitab hageja II, et nii tema rahvus, kui ka fakt, et ta omab Eestis elamisluba, on

õiged.

64. Hageja II etteheidetega ei saa nõustuda. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 alusel võib

isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi.

65. Saate ja artikli kontekstis on õigustatud märkida, et hageja II on ukrainlane tulenevalt

eelpool selgitatud seostest hageja I tegevusega. Hageja I, kelle juhatuse liige on hageja II tegeleb

firmade asutamisega Eestis, nende tegevus on suunatud peamiselt kolmandate riikidest pärit

klientidele (nagu seda kinnitab hagis ka hageja I), registreeritud firmade omanike ringis on palju

ukrainlasi, valgevenelasi ja teisi endise NSVL riide kodanikke. Ühtlasi tegeleb hageja I ka

elamislubade alase nõustamisega. Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel olevast andmebaasist on

võimalik avalikult näha, millistele isikutele on väljastatud elamisload. Elamisloa alusel riigis

viibivatele isikutele on esitatud seadusega kõrgemad nõuded (need on eelduseks juba elamisloa

saamisel), mistõttu on õigustatud avalikes huvides ka mainida, et saates ja artiklis käsitletud

firmade üheks juhtfiguuriks on ise elamisloa alusel Eestis viibiv ukrainlane. Ei rahvus ega ka

avalikust andmebaasist kättesaadav informatsioon elamisloa omamise kohta ei kujuta endast

eriliigilisi isikuandmeid. Samuti ei märgita ei rahvust ega ka elamisluba kuidagi halvustavalt või

ajakirjanduseetika nõuetega vastuolus olevalt, ammugi ei kahjustata sellega ülemääraselt

andmesubjekti ehk Hageja II õigusi.

66. Hageja II leiab, et tema rahvust ja isikuandmeid mainides koos teistele hagejatele antud

ebakohase väärtushinnanguga tähendab see negatiivset väärtushinnangut hageja II suhtes. Jääb

arusaamatuks, kuidas rahvuse ja elamisloa omamise fakt saab olla negatiivne väärtushinnang

isiku kohta.

67. Hageja III ei ole nõus saates ja artiklis kajastatuga, mis tõstatab kahtlused hageja III

peetava koolitusasutuse suhtes. Saate toimetuse tähelepanu juhiti asjaolule, et hageja III

veebilehel on tema pakutava koolituse tutvustavas tekstis eksitavad viited. Nimelt tutvustab

DKLex Academy Business School enda poolt pakutavat õpet, mis on nimetatud MBA

Professional. Lühend MBA on akadeemilises kõnepruugis rahvusvaheliselt tuntud kui Master of

Business Administration ehk akadeemiline magistrikraad ärijuhtimises. Tutvustava teksti sees

nimetatakse veebilehel olevat õpet kui Manager of Business Administration.

68. Ei ole õige väide, et kostja nimetab hageja III ehk DKLex Academy OÜ peetavat

koolitusasutust tundmatuks kõrgkooliks.

69. Saate toimetus pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja

poole, et uurida sellise koolitustegevusega firma tausta. Osakonna juhataja kinnitab eksitava

esmamulje tekkimist ja selgitab, et kõnealune veebileht oma tutvustusega jätab mulje, nagu oleks

tegu mõne tundmatu kõrgkooliga. Hinnang on asjakohane, kuna Eestis kõrgharidust andvate ja

koolitusluba omavate kõrgkoolide seas DKLex Academy Business Schooli ei esine.

70. Ajakirjandusliku eksperimendi käigus helistas saate toimetaja nimetatud kooli juhile D

Lile (hageja II), et uurida, mida on võimalik koolis õppida. Vastab tõele hagiavalduses märgitu,

et D L selgitas ajakirjanikule, et klassikalises formaadis tähendab MBA kaheaastast õpet, kuid

nemad annavad diplomijärgse hariduse ja n.ö mini-MBA. Hoolimata edasisest selgitusest

õppetsükli pikkuse kohta, ei nimetatud selgitus väga selge, kuna diplomijärgse hariduse andmine

jätab mulje tasemeõppe pakkumisest ja võib potentsiaalset huvilist eksitada.

71. Tähelepanu väärib saates näidatud kaader ning käesolevale vastusele lisatud kuvatõmmis

2016. (ja ka 2017) aastal Hageja III samal veebilehel ja sama koolituse teavituseks üleval olnud

tekstist (vt lisa 9), mis siiski rääkis ärikoolist ja MBAst kui Master of Business Administration

õppest ehk magistriõppest ning ka rahvusvahelise diplomi väljastamisest. Just 2017. aastast

pärinevad veebilehel ka õppeprogrammid ning kursustele registreerumise lingid.

72. Hageja III väidab, et saates ja artiklis esitati valeväide nagu oleks kostja III veebilehel

olev Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba asjassepuutumatu. Nagu

eelpool mainitud, on hageja III esitanud oma veebilehel segadust tekitava informatsiooni tema

poolt pakutava õppe suhtes, luues keskmisele inimesele arusaama, et tegu on ärijuhtimise õppe

magistriõppega või vähemalt ärijuhtimise programmiga, mis võimaldab saada rahvusvahelise

sertifikaadi. Veebilehel on toodud HTM tegevusloa nr ja kuupäev. Tutvudes HTM

koolituslubade registris Hageja III 03.03.2015 haridus- ja teadusministri välja antud

tegevusloaga nr 77 selgub, et see on antud täiskasvanute vabahariduslikuks koolituseks õppekava

"Rahvusvaheline maksuplaneerimine" alusel. Seega mingisugust ärijuhtimise õppekava alusel

koolitusluba Hageja III Eestis ei oma ega omanud ka aastal 2016 ja 2017. aastal, millest pärineb

väljavõtte Hageja III veebilehelt. Sestap nimetabki saatejuht nimetatud tegevusluba

asjassepuutumatuks.

73. Samal veebilehel on hageja esitlenud oma koostööpartneritena Estonian Business Schooli

(EBS), mille kantsler M H kinnitab saates ja artiklis, et saate eetrisse mineku hetkel puudub

igasugune koostöö DKLex Academyga. Kantsler selgitab, et tõepoolest oli EBSil 2015. aastal

leping selle kohta, et DKLex Academy aitab EBSile tuua Ukrainast üliõpilasi, kuid see koostöö

ei toiminud ja leping lõppes 2017. aastal. Hoolimata sellest faktist, mida lepingupartneri esindaja

saates kinnitab, väidab hageja II saates siiski, et neil on koostööleping.

74. Ühtlasi märgib H, et on ebameeldiv üllatus, et EBS logi niimoodi kasutatakse ja nimetab

seda sisuliselt identiteedivarguseks. Paraku on käesoleva vastuse koostamise ajal EBS logo

taaskord DKLex Academy veebilehel, kuid viimane ei ole esitanud hagiavaldusega tõendeid

selle kohta, et pärast saate eetrisse minekut ja artikli ilmumist oleks vastav leping EBSiga

sõlmitud.

75. Hageja III märgib, et tema ei ole pärast 2017 aastat muutnud ei oma veebilehte ega ka

vastava tegevusega tegelenud. Ometi eemaldas ta saate ettevalmistamise ajal, pärast toimetuse

pöördumist veebilehele loata lisatud õppejõu I Ni nime ja käesoleval hetkel on veebilehe jaluses

märge: © 2020 / DKLex ACADEMY. See näitab, et lehe uuendamisega siiski perioodiliselt

tegeletakse.

76. Isegi, kui hageja III ei oleks ka enne saate eetrisse minekut ja enne artikli ilmumist oma

asutuse veebilehte muutnud pikka aega, tulnuks EBS logo veebilehelt eemaldada hiljemalt pärast

saates kuuldud EBSi esindaja intervjuud. Seetõttu on alust arvata, et hageja III jätkab teadlikult

avalikkuse eksitamist oma koostööpartnerite osas.

77. Samalaadne eksitav informatsioon oli veebilehel õppeasutuse õppejõudude kohta.

Veebilehel oli märgitud õppejõuna Tallinna Äripanga juht I N, kes aga ei teadnud tema nime

kasutamisest midagi. Saate eetrisse mineku ajaks nimi veebilehelt eemaldati, kuid saates

näidatakse kaadris kuvatõmmist (ajakood 07.15) veebilehel saate eetrisse mineku eel veebilehel

olnud informatsiooniga.

78. Saate toimetusel ei olnud põhjust kahelda oma allikate ütlustes, kuna allikateks olid

vahetult asjassepuutuvad isikud (I N, EBSi esindaja) ning oma hinnangu sellele, kuidas hageja

III tegevus tuginedes tema veebilehele näib andis vastava ala spetsialist ja kõrgem riigiametnik.

79. Tuginedes eeltoodud faktidele kogumis, oli ajakirjaniku antud hinnang "kahtlane kool"

täiesti kohane ja põhjustatud hageja III enese tegevusest

80. Hageja IV ei ole nõus saates ja artiklis esitatud väärtushinnangutega teadusajakirjade

kirjastuse Scientific Route OÜ tegevuse suhtes.

81. Ajakirjanike tähelepanu äras hageja I tegevuse tulemusena ühele aadressile registreeritud

firmade seas olev teadusajakirjade kirjastus. Toimetusega vestelnud teadlased avaldasid

arvamust, et kirjastuse väljaantavate ajakirjade puhul äratab tähelepanu nende väljaandmine väga

erinevates valdkondades. Nimelt ei ole kirjastus spetsialiseerunud kitsastele valdkondadele, mis

ei ole teadusajakirjade puhul väga sagedane. Samuti äratasid tähelepanu mõnede artiklite sisu

ning inglise keelne sõnakasutus. Hageja IV veebilehel oli saate ettevalmistamise ajal näha 11

erinevat teadusajakirja. Pärast ajakirjanike pöördumist ja enne saate eetrisse minekut kadusid 7

väljaannet veebilehelt. Hageja IV väidab, et nemad ei ole kunagi tutvustanud 11 teadusajakirja

väljaandmist. Selline väide on väär ja näitab, et hageja IV taotlus oli varasemalt jätta oma

tegevuse ulatusest parem mulje. Saate eetrisse mineku eelsest teabest hageja IV veebilehel annab

tunnistus veebiarhiivi väljavõte, millel on selgelt näha 11 ajakirja, mille väljaandjana Hageja IV

end reklaamib.

82. Saate toimetuse palvel veebilehe ja ajakirjadega tutvunud teadlased märkasid ajakirjade

puhul mitmeid küsitavusi. Nii seda, et mitme ajakirja toimetuse kolleegiumis oli mitme DKLex

kaubamärgi all tegutseva firma võtmefiguur D L (hageja II), kes on seal märgitud kui DKLex

Academy esindaja, kuid nagu eelpool märgitud, ei oma antud asutus mingit sidet akadeemilise

haridusega ja teadmata on ka teaduskraadi olemasolu D. Lil.

83. Täiesti lubamatu ja vastuolus igasuguste heade teadustavade või eetikanormidega on fakt,

et nii partneriteks kui ka mõne teadusajakirja kolleegiumi liikmeks on nimetatud isikuid, kes

seda tegelikult ei ole. Nii oli hageja IV veebilehel kuni ajakirjanike pöördumiseni Tallinna

Tehnikaülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse Mektory logo, mida oli presenteeritud

hageja IV partnerina. Saates kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor, et Mektrory ei

ole hageja IV partner ega andnud luba oma kaubamärgi kasutamiseks.

84. Hageja IV väljaantava füüsika- ja inseneeriaajakirja teaduskolleegiumi oli märgitud

kunagine Mektory juht ning endine Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler T V. T V kinnitas

toimetusele, et tal ei ole olnud kokkupuudet hageja IVga.

85. Saate eetrisse mineku eel ja pärast ajakirjanike küsimusi nii Mektory logo partnerite

loetelus ja T V nimi kolleegiumist kustutati. Kahetsusväärselt on aga väärinfo hageja IV

lubamatu tegevuse tagajärjel levinud paljudes andmebaasides, kuhu hageja IV oma väljaanded

on sisestanud. Nii näiteks võib leida T V nimekirja endiselt ajakirja EUREKA

teaduskolleegiumist ühes Venemaa domeeni aadressiga raamatukogus kuvatud andmebaasis.

86. Hageja IV väljaantud ajakirjades on artiklite autorid esitlenud end seotuna Eesti

ülikoolidega ilma selleks luba omamata.

87. Nii on end esitanud ühe artikli autor J R Tallinna Ülikooli teadlasena, kuid Tallinna

Ülikoolist on kinnitanud saate toimetajale, et nimetatud isik ei tööta Tallinna Ülikoolis ega oma

muud lepingulist suhet ning DKLex Academy õppejõuna kirjas olev A N on end presenteerinud

Tartu Ülikooli teadlasena. Viimase kinnitusel ei ole ülikoolil selle isikuga lepingulisi suhteid.

88. Mis puudutab saates kuvatud nn rämpsajakirjade nimekirja kuvamist, siis, loo

mõistmiseks tuli selgitada terminit "rämpsteadusajakirjad" ehk "predatory journals”. Selle üldise

selgituse

ilmestamiseks

näidati

nimekirja

“predatory

journals”,

kus

on

loetletud

rämpsteaduajakirju. Nimekiri pole ammendav, sest selliseid ajakirju tekib maailmas pidevalt

juurde (Eesti teadlased saavad pidevalt kirju üle maailma sellistelt rämpsteadusajakirjadelt).

Rämpsteadusajakirja määravad ära teatud tunnused, aga mitte sinna konkreetsesse nimekirja

kuulumine. Saates ei öeldud et hageja IV välja antavad ajakirjad on kantud eeltoodud nimekirja.

Samas eelpool toodud faktid eksitavatest kirjetest ja lubamatust käitumisest annavad alust

põhjendatud kahtluseks, kas hageja IV tegevus teadusajakirjade kirjastamisel vastab selle

valdkonna heale tavale.

89. On oluline, et avalikkus teab teadusmaailma telgitagustest ja teaduspublikatsioonide

väljaandmine ja sellega tegelevad isikud oleksid avalikkuse kriitilise jälgimise all.

90. Hagile on lisatud teaduskirjanduse ühe andmebaasi Scopus esindajate kiri, mille puhul

väidab hageja IV, et see tõendab, et tema üks väljaantav ajakiri EUREKA Physics and

Ingeneering on lisatud Scopus andmebaasi. Tegelikult öeldakse nimetatud kirjas, et ajakiri vastab

kõige vähimatele nõuetele (marginally), mis on vajalik andmebaasi kandmiseks ning väljaannete

sisu monitooritakse pidevalt ja võidakse igal hetkel andmebaasist eemaldada. Ja isegi kui hageja

IV üks väljaantavatest ajakirjadest on sattunud sellesse laiemalt tuntud andmebaasi, ei muuda see

olematuks kogu eelkirjeldatud eksitavat ja lubamatut informatsiooni hageja IV oma tegevuse

kohta on esitanud.

91. Saate lõpus esitatakse tõepoolest saatelõik sellest, et kui toimetus püüdis külastada hageja

IV veebilehte aadressil route.ee, siis andsid mitu pahavara kaitseks serveritele paigaldatud

tulemüüri ohuteate, nagu üritaks veebileht nakatada külastaja arvutit pahavaraga. On tavapärane,

et saade lõpetatakse mõne värvikama seigaga ja kuna selline intsident aset leidis, seda ka saates

kajastati. Saatelõigus on näha, et katse teeb ka Haridus- ja Teadusministeeriumi

kõrgharidusosakonna juhataja ja ekraanil kuvatakse ka vastav ohuteade. Ekraanil on näha ka

aadress ja vihje krüptorahadele.

92. Seega oli tegemist saate salvestamisel tehtava eksperimendiga ja selle kohta küsiti

arvamust ka hageja IV esindajalt, kes väitis, et ta ei tea pahavaraga nakatamisest midagi. Saates

ega artiklis ei süüdistatagi hageja IV selles tegevuses ja ongi võimalik, et põhjus, miks hageja IV

veebilehe mõneks ajaks seejärel maha võttis on selles, et ta sai teada tema veebilehele tehtud

rünnakust. Kuna hageja IV kommentaar on saates ja artiklis ära toodud, ei saa hageja IV olla

etteheiteid kostjale, et kostja kajastus ei oleks olnud objektiivne.

93. Hageja V teeb järelduse saates ja artiklis kõlanud fraasist" ...ütles kirjastuse Scientific

Route juhatuse liige ja omanik D D, kes nimetas enda professoriks", et kostja peab kahtlaseks, et

D D on professor ja on sellega esitanud ebakohase väärtushinnangu.

94. Nimetatud hageja V seisukoht on väär, kuna lauseosas kirjeldatakse seda, kuidas ta

tutvustas ennast telefonis ajakirjanikule. Ja kui ta nimetas ennast professoriks, siis ei olnud

ajakirjanikul põhjust seda ka varjata. Küll aga ei ole siiani arusaadav, millise eriala teaduskraad

on hageja V-le omistatud. ERR ei ole esitanud vaidlusaluses artiklis ja saates ebaõigeid

faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mida saab käsitleda Hagejate au ja väärikust

teotavateks.

95. Ajakirjanikul on õigus tuginedes kogutud materjalile anda ka kriitilisi subjektiivseid

väärtushinnanguid. Hagejate tegevuse kohta tuvastatud mitmed küsitavad asjaolud (eksitaval

moel esitatud informatsioon hagejate antavate teenuste osas, ebaõige kuvand Eesti

maksuseadustest, ebaõige informatsioon hagejate veebilehtedel, mis osaliselt kadus saate

ettevalmistamise käigus) on andnud põhjuse saates ja artiklis väljendatud hinnangutele.

Käesolevas vastuses on faktide õigsus ja hinnangute kohasus tõendatud

96. Kostja leiab, et ei ole rikkunud hagejate isikuõigusi, mistõttu ei ole mittevaralise kahju

hüvitamine asjakohane. Kostja leiab, et hagejate nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole

lisaks ülal toodule põhjendatud ka seetõttu, et hagejad ei ole tõendanud talle tekkinud kahju

olemasolu.

Kohtuotsuse põhjendused

97. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

98. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või

ERR-i samal kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka

kahtlane kool ja kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец":

украинцы зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ on

avaldatud käesolevas kohtuasjas vaidluse all olev sisu.

99. Hageja I käsitluse kohaselt kostja on avaldanud hageja I kohta alljärgnevad ebaõiged

faktiväited:

(1)

VÄIDE 1 nagu oleks hageja I maksuskeemide taga.

(2)

VÄIDE 2 nagu oleks hageja I valereklaami taga.

(3)

VÄIDE 3 nagu oleks hageja I identiteedivarguse taga.

(4)

VÄIDE 4 nagu oleks hageja I pahavaraga nakatamise taga.

(5)

VÄIDE 5 nagu oleks hagejal I reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui

maksuparadiisist.

100.

Hageja I hinnangul on kõik ülalnimettud faktiväited ebaõiged, tõendamata ja

õigusvastased. Hageja I palub kostjal ebaõiged faktiväited ümber lükata ning kostjal hüvitada

hagejale eelnimetatud faktiväidete avaldamisega tekitatu kahju summas 2714 eurot.

101.

Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Hageja II leiab, et kostja on avaldanud ebakohase õigusvastase väite avaldades, et

hageja II on ukraina päritolu tegelane ja on seostanud teda ebaõigete faktidega nagu olek hageja I

maksuskeemide,

valereklaami,

identiteedivarguse,

pahavaraga

nakatamise

ja

Eesti

maksuparadiisina reklaamise taga. Vastavaks avalduseks ei ole hageja II nõusolekut, täidetud ei

ole IKS § 4 eeldused ning seega on hageja II isikuandmete avaldamine õigusvastane.

102.

Hageja III leiab, et kostja on avaldanud hageja III kohta alljärgnevad ebaõiged

faktiväited:

(1) VÄIDE 1 nagu oleks hageja III veebilehel rippunud justkui haridusministeeriumi

koolitusluba, mis oli aga tegelikult asjasse puutumatu dokument.

(2) VÄIDE 2 nagu oleks hageja III toime pannud identiteedivarguse.

103.

Hageja III hinnangul on kõik ülalnimetatud faktiväited ebaõiged, tõendamata ja

õigusvastased. Hageja III palub kostjal ebaõiged faktiväited ümber lükata.

104.

Hageja IV leiab, et kostja on avaldanud hageja IV kohta alljärgnevad ebaõiged

faktiväited:

(1) VÄIDE 1 nagu oleks hageja IV välja andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja.

(2) VÄIDE 2 nagu oleks hageja IV ajakirjad rämpsteadusajakirjade nimekirja kuuluvad

ajakirjad, millel puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks

artikli avaldada.

(3) VÄIDE 3 nagu oleks hageja IV tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga, on tõene.

105.

Hageja IV hinnangul on kõik ülalnimetatud faktiväited ebaõiged, tõendamata ja

õigusvastased. Hageja IV palub kostjal ebaõiged faktiväited ümber lükata.

106.

Hageja V on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude

107.

Hageja V leiab, et kostja on teinud hageja V osas avalduse nagu oleks küsitav, kas hageja

V võib ikka ennast professoriks nimetada. Hageja V arvates kostja on avaldanud hageja V kohta

ebakohase ja õigusvastase väite. Hageja V osas avaldamine, et tegemist on niinimetatud

professoriga ning seega ka seostamine võimaliku pettusega, ei ole kooskõlas IKS § 4 nõuetega,

vastavaks avalduseks ei ole hageja V nõusoleku ning seega on hageja V isikuandmete ebaõige

avaldamine märgitud väites õigusvastane.

108.

Kostja leiab, et ta ei ole hagejate õigusi riivanud ega teinud midagi ebaseaduslikku.

109.

Kohus lahendab kõigepealt hagejate I, III ja IV nõude ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks (I), seejärel hageja I varalise kahju hüvitamise nõude (II), hagejate II ja V

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (III) ja määrab lõpetuseks kindlaks menetluskulude jaotuse

(IV).

I

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

110.

Hagejate I, III ja IV nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4

kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine

(Riikohtu lahend nr 3-2-1-24-15). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes

vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral

tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on

õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise

põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati

tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada

andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest

tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui

faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega

põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05,

p 13).

111.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses

tõendatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes

andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium

osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12 ka seda, et isiku

õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele,

kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku

kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati.

Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid,

millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium

leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil

nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

112.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb

avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida

kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei

ole asjakohane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks

ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll

sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema

faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt.

113.

Järgnevalt kohus analüüsib kas kostja on avaldanud hagejate I, III ja IV kohta ebaõigeid

faktiväiteid.

114.

Hageja I väidab, et kostja on 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ teinud

alljärgnevad hagejat I puudutavad avaldused.

115.

Saates 00:00-00:27 avaldab saatejuht M K: „Aastaid on Eestis küsitud, kas meil on liiga

lihtne asutada ettevõtet ja otsitud head tasakaalu ärivabaduse ning selle kuritarvitajate vahel. A P

kooribki järgnevas loos kiht-kihilt lahti ühe firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud

umbes 300 ettevõtet, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, valereklaam,

identiteedivargus, rämpsteadus ja tagatipuks isegi pahavaraga nakatamine.“

Saates 00:22: samal ajal alates sõnast „identiteedivargus“ 00:22 näidatakse Pealtnägija saates

taustal hageja I kaubamärki ja veebilehte:

10.04.2019 artiklis, mille juurde on lisatud ka telesaade, ilmus ka kirjalikult sarnane avaldus:

„Ukraina päritolu tegelased registreerisid ühte tuppa 300 firmat, mille tagant tulevad omakorda

välja

maksuskeemid,

elamisload,

identiteedivargus,

valereklaam,

kahtlane

kool,

rämpsteadusajakiri ja tagatipuks ka pahavaraga nakatamine.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: „Выходцы из Украины зарегистрировали в одном офисе 300

фирм, за некоторыми их которых скрываются налоговые схемы, виды на жительство,

сомнительная школа, фейковая реклама, мусорные журналы и заражение компьютеров

вредоносными программами.“

01:30-01.56 „Aga juba 2018 alguses juhiti „Pealtnägija“ tähelepanu, et kolmandik firmadest ehk

tol hetkel üle 300, olid kirjutatud ühte ainsasse tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634

asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik on Eestis elamisloa alusel viibiv 45-aastane

ukrainlane D L, kes räägib meiega pikalt telefonitsi aga keeldub kaamera ette tulemast.“ Samal

ajal kui telesaatejuht lausub sõnad „asub DKLex Consulting Group“ näidatakse teleekraanil

hageja I ärinime DKLex OÜ:

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Juba 2018. aasta alguses juhiti "Pealtnägija"

tähelepanu sellele, et kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300 olid kirjutatud ühteainsasse

tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik

on Eestis elamisloa alusel viibiv 45-aastane ukrainlane D L, kes rääkis "Pealtnägijaga" pikalt

telefonitsi, aga keeldus kaamera ette tulemast.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: „Журналисты еще в 2018 году получили информацию о том,

что треть этих предприятий зарегистрирована в одном офисе. В кабинете номер 634

находится и компания DKLex Consulting Group, которой руководит находящийся в

Эстонии на основании вида на жительство 45-летний украинец Д Л, согласившийся

общаться с журналистами только по телефону.“

Saate 02.18-02.22 avaldati: „DKLexil on isegi reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui

maksuparadiisist.“ Vahetult enne maksuparadiisi väidet näidatakse ekraanil hageja I kaubamärki

ning kodulehekülge ning seejärel hageja IV kodulehel https://www.dklex.ee/ paiknevat videot.

10.04.2019 artiklis ilmus identne avaldus: „DKLexil on isegi reklaamklipp, mis jätab Eestist

mulje kui maksuparadiisist.“ 11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli

tõlgitud verisoon ja seega taaskord samasisuline lause: „DKLex даже сняла клип, в котором

создается впечатление об Эстонии как о налоговом рае.“Hagejale I kuulub ekraanil näidatud

kaubamärk nii EL-is kui Eestis.

116.

Kohus nõustub hagejaga I, et kostja on mõistliku isiku testi rakendades avaldanud väite

nagu oleks hageja I (DKLex OÜ) maksuskeemide taga. Nimelt tuleneb nii telesaatest kui artiklist

väide, et firmaveski tagant tuleb välja maksuskeem: „A P kooribki järgnevas loos kiht-kihilt lahti

ühe firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud umbes 300 ettevõtet, mille tagant tulevad

omakorda välja maksuskeemid /---/.“ Firmaveski all on peetud silmas just hagejat I: „Aga juba

2018 alguses juhiti „Pealtnägija“ tähelepanu, et kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300, olid

kirjutatud ühte ainsasse tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634 asub DKLex Consulting

Group /---/.“ Samal ajal näitab kaamerapilt uksel DKLex OÜ nime, kui saatejuht A P mainib

DKLEx OÜ kaubamärki DKLex Consulting Group. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide,

et hageja I on maksuskeemi taga, näol on tegemist faktiväitega, sest selle tõelevastavus on

kontrollitav.

117.

Kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja ei ole tõendanud nimetatud väite

tõelevastavust. Kostja väidab, et ei saates ega artiklis ei märgita, et tegemist oleks maksude

maksmisest kõrvalehoidmisega. Küll aga viidatakse artiklis ja saates sellele, et hageja I

veebilehel on eksitavat informatsiooni Eestis kehtiva maksusüsteemi ja finantsasjaajamise kohta

olukorras, kus hageja ise pakub maksuplaneerimise ja maksualase nõustamise teenust. Põhjus,

miks saates ja artiklis hageja I maksunõustamise alasele tegevusele tähelepanu pöörati, oli

eksitavalt ja mittetäielikult esitatud teave Eesti maksusüsteemide kohta ja on oluline avalikkust

teavitada sellisest eksitavast informatsioonist.

118.

Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et sõna „maksuskeem“ on avaldatud koos

väidetega „valereklaami“, „identiteedivarguse“ ja „pahavaraga nakatamise“ taga olemisega, siis

sellest väitest saab mõistlik isik aru, kui negatiivsest. Antud väide ei ole avaldatud neutraalses

kontekstis, mis võimaldaks väita, et väide ei ole negatiivselt „isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega“, kuivõrd jätab mõistlikule isikule mulje, et

hageja I on maksudest kõrvale hoidmise skeemide taga. Pealtnägija saates ei kirjeldata ühtegi nn

maksuskeemi, mida hageja I oleks kavandanu või mille taga olnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, millest tuleneks, et hageja I ja maksuskeemide taga oleva isiku vahele saab panna

võrdusmärgi.

119.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõige väite nagu

oleks hageja I maksuskeemide taga.

120.

Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väidetest võib mõistlik inimene aru saada, et hageja

I on valereklaami väljaandmise taga. Mõistlikule vaatajale on arusaadav, et firmaveskiks

nimetatakse kostja poolt hagejat I, mille tagant omakorda tuleb välja valereklaam: „A P kooribki

järgnevas loos kiht-kihilt lahti ühe firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud umbes 300

ettevõtet, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, valereklaam /--/.“ Samal ajal, kui

räägitakse 300 ettevõtet ühte tuppa registreerinud firmaveskist, näitab kaamerapilt uksel DKLex

OÜ nime, kui saatejuht A P mainib DKLEx OÜ kaubamärki DKLex Consulting Group. Kohus

leiab, et väide, kas hageja I on valereklaami taga või mitte, on jah-ei skaalal hinnatav ja seega on

tegemist faktiväitega.

121.

Kohus asub seisukohale, et tegemist õige faktiväitega. Kostja on tõendanud nimetatud

väite tõelevastavust. Kostja on selgitanud, et saate toimetuse järelepärimise tulemusena pöördus

Maksu- ja Tolliamet märgukirjaga hageja I esindaja poole ja juhtis tähelepanu eksitavatele

selgitustele veebilehel. Saates annab intervjuu MTA maksude osakonna juhataja, kes kinnitab, et

hageja I veebileht sisaldas ebatäpset informatsiooni ja MTA on palunud selle parandada.

Eelkõige äratas toimetuse tähelepanu hageja I veebilehel olev reklaamklipp ja tekst üleskutsega

asutada firma ning tuua oma investeeringud Eestisse, mis oli väljendatud eksitaval kujul, nagu

ettevõttel ei tekiks Eestis üldse tulumaksukohustust. Saatelõigus on ekraanil näha

(ajakood:02.20-02.32) nii reklaamklipp kui ka tekst, milles Deerib märge 0 %lise

tulumaksumäära kohta ("0 % составка налога на прибылъ - eesti.k.:tulumaks 0% kasumilt)

ilma lisaselgituseta (II kd tlk 54). Käesolevaks hetkeks on hageja I veebilehel olevas tekstis

lisatud 0%lise maksumäära juurde fraas "до момента разпределения дивидендов", eesti

k.:"enne kasumi väljajagamist", kuid teksti kõrval olevas reklaamklipis ja lisaks käesoleval ajal

videojagamisplatvormil YouTube eksponeeritavas klipis jääb endiselt silma esmalt esiletoodud

0%line maksumäär (II kd tlk 55). Reklaamiseaduse § 2 tähenduses on reklaam teave, mis on

avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba

müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise

eesmärgil. Kui juriidiline isik on veebilehel teavitab oma teenuste osutamisest, siis ongi tegemist

reklaamiga tema enese tegevuse tutvustamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

hageja I on avaldanud ebatäpset informatsiooni Eesti tulumaksusüsteemi kohta ja hageja I poolt

sellise ebaõige informatsiooni avaldamist võib nimetada valereklaamiks, sest hageja

reklaamiklipp on suunatud tutvustama hageja I poolt osutatavaid teenuseid ning populariseerida

Eestisse investeerimist.

122.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on avaldanud õige faktiväite, et

hageja I on valereklaami taga.

123.

Kohtu hinnangul mõistliku inimese arvates võib kostja väidetest aru saada, et hageja I on

identiteedivarguse taga. Mõistlikule isikutele tuleneb avaldatust, et firmaveskiks, kes on

identiteedivarguse taga, on just hageja I: „A P kooribki järgnevas loos kiht-kihilt lahti ühe

firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud umbes 300 ettevõtet, mille tagant tulevad

omakorda välja maksuskeemid, valereklaam, identiteedivargus /---/.“ Samal ajal, kui saatejuht

lausub sõna „identiteedivargus“, ilmub ka ekraanile hageja I kaubamärk ning kodulehekülg, mis

kinnitab väidet, et avaldus, kes konkreetselt on identiteedivarguse taga, on just hageja I. Kuna

väide, et hageja I on identiteedivarguse taga, on kontrollitav, siis tegemist on faktiväitega.

124.

Kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja ei ole tõendanud nimetatud väite

tõelevastavust. Kui kedagi süüdistatakse identiteedivarguses, siis on kohtu hinnangul tegemist

negatiivse väitega, kuivõrd see tähendab, et hageja I on toime pannud või seotud kuriteo

toimepanemisega. KarS § § 1572 lg 1 ja 2 kohaselt teist isikut tuvastavate või tuvastada

võimaldavate isikuandmete, tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise

või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige

ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele,

või varjata kuritegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

Vaidlust pole selle üle, et hagejale I ei ole kunagi esitatud kahtlustust või süüdistust

identiteedivarguse toimepanemises, rääkimata jõustunud süüdimõistavat kohtuotsust. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 otsuse punktis 29 rõhutanud, et süütekoosseisule vastava teo

toimepanemise süüdistamisel, tuleb meedial vähemalt tõendada süütekoosseisu asjaolude

esinemist. Kostja ei ole käesoleval juhul esile toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, et

hageja I on identiteedivarguse taga. Kostja on vaid kostja vastuses viidanud põhjendusena Eesti

Kaubandus ja Tööstuskoja kaubamärgi kasutamisele, kuid ka Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja

väitel väidetavalt lubamatut kaubamärgikasutust ei ole õige nimetada identiteedivarguseks.

125.

Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud ebaõige faktiväite nagu oleks hageja I

identiteedivarguse taga.

126.

Hageja I leiab, et kostja on avaldanud väite nagu oleks hageja I pahavaraga nakatumise

taga. Kostja on selgitanud, et Pealtnägija saates ei ole mainitud, et hageja I veebileht nakatab

arvuteid pahavaraga- saates ja artiklis nimetatakse selgelt, et häired tarkvara tulemüürides tekitas

teadusajakirjade kirjastus route.ee. Kohtu arvates mõistlikul isik ei saa kostja poolt avaldatust

aru, et hageja I on pahavaraga nakatamise taga. Saate alguses on küll kostja on avaldanud: „„A P

kooribki järgnevas loos kiht-kihilt lahti ühe firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud

umbes 300 ettevõtet, mille tagant tulevad omakorda välja /---/ tagatipuks isegi pahavaraga

nakatamine“. Kuid saates on hiljem avaldatud: „ERR-i IT-meeste abiga saame teada, et

rämpsteaduskirjastuse lehekülg route.ee pani salaja „Pealtnägija“ arvutid krüptovaluutat

kaevandama. ERR-i IT: Näe vaata see coinpot.co/mine/litecoin/ - see ongi, kuhu nad raha

saavad.“ 10.04.2019 avaldatud artiklis ilmus avaldus: „ERR-i IT-meeste abiga sai "Pealtnägija"

teada, et rämpsteaduskirjastuse lehekülg route.ee pani salaja toimetuse arvutid krüptovaluutat

kaevandama.“ 11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud

verisoon ja seega taaskord samasisulised laused: Выходцы из Украины зарегистрировали в

одном офисе 300 фирм, за некоторыми их которых скрываются налоговые схемы, виды на

жительство, сомнительная школа, фейковая реклама, мусорные журналы и заражение

компьютеров вредоносными программами. Kohus leiab, et eelnevalt avaldatud väidetest saab

mõistlik inimene aru, et koduleht route.ee on pannud salaja „Pealtnägija“ arvutid krüptovaluutat

kaevandama. Seega tuleneb avaldatud sisust, et need „nad“, kes arvuteid krüptovaluuta

kaevandamise nimel pahavaraga nakatavad on hageja IV (Scintifc Route OÜ).

127.

Seega ei ole kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud väidet, et

hageja I on pahavaraga nakatumise taga.

128.

Kohus nõustub hagejaga I, et kostja poolt avaldatud väidetest võib mõistlik isik aru saada,

et kostja poolt on avaldatud „DKLexil on isegi reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui

maksuparadiisist.“ Saatest ja vaidlusalustest artiklitest tuleneb, et DKLex all peetakse silmas just

hageja I ühingut, kuivõrd just seda ärinime, koduehekülge ja kaubamärki ekraanil korduvalt

näidatakse. Samas kohus leiab, et kostja väide, et hagejal I on reklaamklipp, mis jätab Eestist

mulje kui maksuparadiisist, näol ei ole tegemist faktiväitega, vaid tegemist on

väärtushinnanguga. Samas on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud väärtushinnanguga. Eesti

keele seletava sõnaraamatu 2009 kohaselt sõna maksuparadiis tähendab tavalistest madalamate

maksumääradega

territooriumi

(https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=maksuparadiis&F=M). Kohus tuvastab, et saate

eetrisse mineku ajal ja kostja poolt hagile vastamise ajal oli hageja I veebilehel näha teenuste

loetelu, milles on nimetatud "Offshore" ja "Onshore" ja seda kesksel kohal asuva reklaamiga,

Eestist, kui 0%lise maksumääraga kasumit maksustavast riigist (II kd tlk 58). Sama on näha

YouTube keskkonnas levitataval reklaamil (II kd tlk 56). Hageja I veebilehel on erinevates

keeltes tuvastav erinevus. Kui eesti- ja venekeelsel infolehel offshore ja onshore teenust ei

mainita, on see näha ukrainakeelsel veebilehel (II kd tlk 58-58 pöördel). Seega on hageja I

toonud oma veebilehel esile Eestis kehtiva madala maksumäära koos vastavasisulise teenuse

reklaamiga.

129.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole avaldanud ebaõiget

faktiväidet nagu oleks hagejal I reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui maksuparadiisist.

Tegemist on kostja poolt avaldatud põhjendatud väärtushinnanguga.

130.

Seega on kostja avaldanud hageja I kohta järgmised ebaõiged faktiväited: hageja I on

maksuskeemide taga ja hageja I on identiteedivarguse taga.

131.

Hageja III väidab, et kostja on 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ teinud

alljärgnevad hagejat III puudutavad avaldused.

Saates: 00:43-00:57: A P (ajakirjanik): „See on „Pealtnägija“ kaastöötaja kontrollkõne

väidetavasti Tallinnas tegutsevasse haridusasutusse. Ehkki esindaja jutt jookseb telefonis

ladusalt, on esmamuljel tegu sisuliselt libaülikooliga, mis kasutab pehmelt öeldes eksitavat

reklaami ja isegi identiteedivargust.“

Saates: 06:58-07:38: „D L (DKLexi võtmeisik): Keskmiselt kuu aega. Mini-MBA maksab meil

alates 600 eurost. A P (ajakirjanik): Veenvuse lisamiseks ripub akadeemia veebilehel justkui

haridusministeeriumi koolitusluba, mis kui sellesse süveneda, on tegelikult asjasse puutumatu

dokument. Samuti on partnerina esitatud Estonian Business School ja õppejõudude hulgas

Tallinna Äripanga juht I N. Mõlemad kinnitavad, et DKLexi inimestega on suhtlust olnud, aga

oma nimede kasutamisest kodulehel kuulevad nad esimest korda "Pealtnägijalt". M H (EBSi

kantsler): See oli ebameeldiv üllatus, et sedasi on kasutatud logo, luues siis ilmselt valekuvandi

sellest koolist endast või kui ta oli kool üldse. Ma ütleksin, et see on identiteedivargus.“

10.04.2019 ilmus sarnane avaldus: "Me anname diplomijärgse hariduse ja spetsialiseerumise

sertifikaadi, n-ö mini-MBA, sest MBA klassikalises formaadis tähendab kaks aastat õpinguid,"

selgitas L, kelle sõnul õpitakse DKLex Academy's keskmiselt kuu aega. "Mini-MBA maksab

meil alates 600 eurost," lisas ta. Veenvuse lisamiseks ripub akadeemia veebilehel justkui

haridusministeeriumi koolitusluba, mis – kui sellesse süveneda – on tegelikult asjasse puutumatu

dokument. Samuti on partnerina esitatud Estonian Business School ja õppejõudude hulgas

Tallinna Äripanga juht I N. Mõlemad kinnitavad, et DKLexi inimestega on suhtlust olnud, aga

oma nimede kasutamisest kodulehel kuulsid nad esimest korda "Pealtnägijalt". "Kindlasti see oli

ebameeldiv üllatus, et sedasi on kasutatud logo, luues siis ilmselt valekuvandi sellest koolist

endast või kui ta oli kool üldse. Ma ütleksin, et see on identiteedivargus," kommenteeris EBS-i

kantsler M H.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisulised väited:

„Мы выдаем сертификат о постдипломном образовании и специализации, так называемый

миниMBA", – объяснил Л. По его словам, обучение в DKLex Academy занимает в среднем

месяц, а мини-MBA стоит от 600 евро.

Для убедительности на странице академии значится якобы лицензия Министерства

образования, которая на поверку оказывается не имеющим никакого отношения к делу

документом. Кроме того, партнером заявлена Estonian Business School (EBS), а среди

преподавателей числится директор Таллиннского бизнес-банка Игорь Новиков. Оба

подтвердили, что общались с DKLex, но об использовании своих имен впервые услышали

от "Очевидца".

"Неприятный сюрприз. Я бы назвал это кражей личности", – прокомментировал канцлер

EBS M Х.“

132.

Hageja III leiab, et kostja on avaldanud väite nagu oleks hageja III veebilehel rippunud

justkui haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli aga tegelikult asjasse puutumatu dokument.

Kohus leiab, et mõistlik inimene saab aru, et hageja III (DK Lex Academy OÜ) kodulehel rippus

justkui haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli asjasse puutumatu dokument. Tegemist on

faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas kostja III kodulehel rippus Haridusministeeriumi

koolitusluba ja kas nimetatud koolitusluba on asjasse puutumatu dokument või mitte.

133.

Kohus leiab, et väide, et tegemist oli „justkui“ haridusministeeriumi poolt väljastatud

dokumendiga, on ebaõige, sest kostjale III on tegelikult välja antud Teadus- ja

haridusministeeriumi 3. juuli 2015 käskkirjaga tegevusluba õppekava „Turunduse ja strateegia

loomise ja juhendamise praktiline juhend“ järgi (I kd tlk 96) ning 3. märts 2015 käskkirjaga

õppekavale „Rahvusvaheline maksuplaneerimise koolitus“ järgi (I kd tlk 97). Seega tegemist ei

ole „justkui“ lubadega.

134.

Samas „Pealtnägija“ saates nähtub kaadrist ning kohtule esitatud kostja III kodulehele

kuvatõmmisest 2016 ja ka 2017 koolituse kohta üleval olnud tekst räägib ärikoolist ja MBAst kui

Master of Business Administration õppest ehk magistriõppest ning ka rahvusvahelise diplomi

väljastamisest (II kd tlk 61). Seega on hageja III esitanud oma veebilehel segadust tekitava

informatsiooni tema poolt pakutava õppe suhtes, luues keskmisele inimesele arusaama, et tegu

on ärijuhtimise õppe magistriõppega või vähemalt ärijuhtimise programmiga, mis võimaldab

saada rahvusvahelise sertifikaadi. Veebilehel on toodud HTM tegevusloa nr ja kuupäev. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et kostjale III on välja antud tegevusluba õppekava „Turunduse ja

strateegia loomise ja juhendamise praktiline juhend“ järgi ja õppekava „Rahvusvaheline

maksuplaneerimise koolitus“. Seega mingisugust ärijuhtimise õppekava alusel koolitusluba

hageja III Eestis ei oma ega omanud ka aastal 2016 ja 2017. aastal, millest pärineb väljavõtte

hageja III veebilehelt. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul õigustatud saatejuhi poolt õige

nimetatud antud tegevusluba asjassepuutumatuks.

135.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide, et hageja

III kodulehel rippus haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli asjasse puutumatu dokument,

näol on tegemist õige faktiväitega.

136.

Kohus nõustub hagejaga III, et kostja poolt avaldatust mõistlik inimene saab aru, et

hageja III on toime pannud identiteedivarguse. Tegemist on faktiväitega, sest selle väite

tõelevastavust saab kontrollida.

137.

Kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja ei ole tõendanud nimetatud väite

tõelevastavust. Kohus on eelnevalt juba välja toonud, et tegemist on negatiivse väitega ning

isikut süütekoosseisule vastava teo toimepanemisel süüdistamisel tuleb meedial vähemalt

tõendada süütekoosseisu asjaolude esinemist. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja on

oma koostööpartnerina esitlenud Estonian Business Schooli (EBS), mille kantsler M H kinnitab

saates ja artiklis, et saate eetrissemineku hetkel puudub igasugune koostöö DKLex Academyga.

Kantsler selgitab, et tõepoolest oli EBSil 2015. aastal leping selle kohta, et DKLex Academy

aitab EBSile tuua Ukrainast üliõpilasi, kuid see koostöö ei toiminud ja leping lõppes 2017. aastal

(II kd tlk 63-64). Veebilehel oli märgitud õppejõuna Tallinna äripanga juht I N, kes ei teadnud

tema nime kasutamisest midagi ( II kd tlk 65).

138.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Tallinna Äripanga juht

I N oleks oma foto lisamisest hageja III veebilehele kuulnud „Pealtnägijalt“. Samuti ei nähtu I N

poolt saadetud e-kirjast, et I.N oleks olnud foto lisamisest veebi häiritud. Sealt tuleneb vaid, et

kuivõrd õppetegevust parasjagu ei toiminud, siis palus N foto eemaldada, mida koheselt ka tehti

(II kd tlk 65). Hageja III poolt on kohtule esitatud I.Ni kinnitus, et ta andis 2018. aastal oma

suulise nõusoleku osaleda hageja III poolt korraldatud kursustel lektorina ja tal puuduvad hageja

III veebileheküljel tema foto kasutamise osas nõuded (II kd tlk 182-183). Kohus nõustub

hagejaga III, et isiku esinejana/lektorina hageja III kodulehele lisamise näol ei ole tegemist

identiteedivargusega. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas, et EBS-i väitel väidetavalt

lubamatut kaubamärgikasutust ei ole õige nimetada identiteedivarguseks. Kuriteokoosseisu

kohaselt luuakse teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus. EBS-i näol ei

ole tegemist füüsilise isikuga, kellest saaks luua ebaõiget ettekujutist ning veelgi enam

kaubamärgi väidetav väärkasutus ei ole identiteedivargus. Küsimus saaks käesoleval juhul olla

vaid kaubamärgi õigusvastases kasutamises, kuid kostja ei ole teinud korrektset avaldust, et

EBS-i hinnangul on hageja III kasutanud õigustamatult hageja III kaubamärki, mida pooled

saaksid vajadusel lahendada tsiviilkohtus.

139.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõige väite, et

hageja III on toime pannud identiteedivarguse.

140.

Hageja IV väidab, et kostja on 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ teinud

alljärjärgnevad hagejat IV puudutavad avaldused:

Saates 08:30-08:40: „Kuid see pole ainus selle seltskonna katsetus akadeemilises maailmas. Siia

samasse kontorisse 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route. Firma omanikud on

järgmised ukrainlased ja see üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates

valdkondades.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kontorisse nr 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ

Scientific Route, mille omanikud on järgmised ukrainlased ja mis üllitab koguni 11 erinevat

veebipõhist teadusajakirja väga erinevates valdkondades.

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: „В кабинете номер 634 также зарегистрировано издательство

OÜ Scientific Route. Владельцы – украинцы. Scientific Route выпускает в интернете 11

разных научных журналов.“

Saates

10:32-10:48:

„A

P

(ajakirjanik):

Nii

tulevadki

mängu

nõndanimetatud

rämpsteadusajakirjad, mis pealiskaudsel vaatlusel tunduvad justkui adekvaatsed, aga kus puudub

sisuline toimetuslik kontroll ja mõõduka tasu eest saab igaüks linnukese kirja. Narva maantee

kirjastuse hinnakirja järgi maksabki ühe artikli avaldamine 100 eurot.“

Samal saates ajal alates sõnast „Nii tulevadki mängu /--/“ 10:22 näidatakse Pealtnägija saates

taustal veebilehte, mis koondab võimalikke rämpsteadusajakirjasid:

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Nii tulevadki mängu nn rämpsteadusajakirjad, mis

pealiskaudsel vaatlusel tunduvad justkui adekvaatsed, aga kus puudub sisuline toimetuslik

kontroll ja mõõduka tasu eest saab igaüks linnukese kirja. Narva maantee kirjastuse hinnakirja

järgi maksabki ühe artikli avaldamine 100 eurot.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: „Здесь в игру и вступают так называемые мусорные журналы.

На первый взгляд они кажутся адекватными, но в них нет редакторского контроля и за

умеренную плату опубликовать свои статьи в них может каждый. Согласно прейскуранту

издательства на Нарвском шоссе, 7, публикация одной статьи стоит 100 евро.“

00:00-00:27 avaldab saatejuht M K: „Aastaid on Eestis küsitud, kas meil on liiga lihtne asutada

ettevõtet ja otsitud head tasakaalu ärivabaduse ning selle kuritarvitajate vahel. A P kooribki

järgnevas loos kiht-kihilt lahti ühe firmade veski, kus ühte tuppa on registreeritud umbes 300

ettevõtet, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, valereklaam, identiteedivargus,

rämpsteadus ja tagatipuks isegi pahavaraga nakatamine.“

A P (ajakirjanik) saates 15:31-15:43: „Mis on selle pika ja harali loo kokkuvõte – kabinet

number 634 on justkui imede aed, kuhu mahub 300 ettevõtet, sealhulgas kahtlane kool ja

kirjastus, millega on seotud hulgaliselt kurioosumeid.“

A P (ajakirjanik) saates 16:20-16.38: „ERR-i

IT-meeste abiga saame teada, et

rämpsteaduskirjastuse lehekülg route.ee pani salaja „Pealtnägija“ arvutid krüptovaluutat

kaevandama. ERR-i IT: Näe vaata see coinpot.co/mine/litecoin/ - see ongi, kuhu nad raha

saavad.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Ukraina päritolu tegelased registreerisid ühte tuppa

300 firmat, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, elamisload, identiteedivargus,

valereklaam, kahtlane kool, rämpsteadusajakiri ja tagatipuks ka pahavaraga nakatamine.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „ERR-i IT-meeste abiga sai "Pealtnägija" teada, et

rämpsteaduskirjastuse lehekülg route.ee pani salaja toimetuse arvutid krüptovaluutat

kaevandama.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisulised laused:

Выходцы из Украины зарегистрировали в одном офисе 300 фирм, за некоторыми их

которых скрываются налоговые схемы, виды на жительство, сомнительная школа,

фейковая реклама, мусорные журналы и заражение компьютеров вредоносными

программами.

„/---/ стал тот факт, что веб-страница научных журналов заразила компьютеры

вредоносными программами. Инфотехнологи ERR установили, что сайт издательства

втайне внедрил в компьютеры редакции программы по добыче криптовалюты.“

141.

Kohus nõustub hagejaga IV, et kostja poolt avaldatust nähtuvalt mõistlik isik saab aru

nagu annaks hageja IV välja 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja. Saates 08:30-08:40 on

avaldatud: „Kuid see pole ainus selle seltskonna katsetus akadeemilises maailmas. Siia samasse

kontorisse 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route. Firma omanikud on järgmised

ukrainlased ja see üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates

valdkondades.“ 10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kontorisse nr 634 on registreeritud

ka kirjastus OÜ Scientific Route, mille omanikud on järgmised ukrainlased ja mis üllitab koguni

11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates valdkondades. 11.04.2019 artikli

venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega taaskord samasisuline

lause: „В кабинете номер 634 также зарегистрировано издательство OÜ Scientific Route.

Владельцы – украинцы. Scientific Route выпускает в интернете 11 разных научных

журналов.“ Seega tuleneb avaldatust selgelt, et eelnimetatud väide on avaldatud just hageja IV,

s.o kirjastuse OÜ Scientific Route OÜ kohta. Tegemist on faktiväitega, sest seda, kas hageja IV

andis saate tegemise ajal välja 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja, on võimalik kontrollida.

142.

Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega. Kostja väitel

hageja IV kodulehel saate ettevalmistamise ajal oli näha 11 erinevat teaduajakirja. Pärast

ajakirjanike pöördumist ja enne saate eetrisse minekut kadusid 7 väljaannet veeblilehelt. Kostja

arvates on väär hageja väide, et tema ei ole kunagi tutvustanud 11 teadusajakirja väljaandmist.

Kostja on esitanud oma väite tõendamiseks hageja IV veebiarhiivi väljavõtte saate eetrisse

mineku eelsest teabest, millel on näha 11 ajakirja, mille väljaandjana hageja IV end reklaamib (II

kd tlk 66-68).

143.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja IV väitel ei ole ta kunagi mh vaidlusaluse

saate ja artiklite väljaandmise ajal esitlenud end või ka tegelikkuses andnud välja 11 erinevat

veebipõhist teadusajakirja. Hageja IV kinnitab, et ta on alati välja andnud vaid neli

teadusajakirja. Hageja IV ehk Scientific Route on välja andnud järgmisi ajakirju: EUREKA:

Physics and Engineering, EUREKA: Social and Humanities, EUREKA: Health Sciences,

EUREKA: Life Sciences ning ka nende kohta oma kodulehel märkinud „Scientific Route“

Publisher. Kostja viidatud ülejäänud ajakirjade väljaandjaks ei ole hageja IV ning see nähtub ka

kostja poolt kohtule esitatud hageja IV kohtulehe väljavõttest seisuga aastast 2018 (II kd tlk 66-

68). Nimetatud kodulehe väljavõttest nähtuvalt on kostja viidatud ülejäänud ajakirjade

väljaandjaks on „PC „Technology Center“ Publisher“, mitte hageja IV. Ühtestki kostja viidatud

tõendist ei tulene ning ka tegelikkusele vasta nagu oleks hageja IV välja andnud 11

teadusajakirja. Seega kostja väited selle kohta, et loo tegemise ajal oli hageja IV veebis märgitud

11 ajakirja väljaandjana, ei ole tõesed. Hageja IV veebis on hageja IV ajakirju vaid neli.

144.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite nagu oleks

hageja IV välja andnud 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja.

145.

Kohus nõustub hagejaga IV, et kostja poolt avaldatust nähtuvalt mõistlik isik saab aru

nagu oleks hageja IV ajakirjad rämpsteadusajakirjade nimekirja kuuluvad ajakirjad, millel

puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada. Tegemist on

faktiväitega, sest seda, kas hageja IV ajakirjad kuuluvad rämpsteadusajakirjade nimekirja ja

millel puudub sisuline toimetuslik kontroll ning 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada, on

võimalik kontrollida.

146.

Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega. Kohtule esitatud

rämpsteadusajakirjasid koondavasse nimekirja (List of Predatory Journals) ei ole hageja IV poolt

välja antavaid ajakirjasid lisatud II kd tlk 184-20). Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et

hageja IV ajakirjadel puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli

avaldada ei ole leidnud tõendamist. Kohus märgib, et vaidlusalusest saatest ei tulene, et A V

oleks kõnelnud just hageja IV neljast ajakirjast. Hageja IV on selgitanud, et tema veebileheküljel

on olemas toimetuse poliitika iga Scientif Route OÜ ajakirja kohta, kus on välja toodud ka kogu

kontrolli ja retsenseerimise menetlus, mida iga artikkel peab läbima enne avalikustamist. Kohtule

on esitatud tõendina väljavõtte EUREKA: Physics and Engineering ajakirja osas, kust tulenevad

juhised artikli autoritele nii vormi kui sisu osas ning kirjeldatud on ka retsenseerimise protsessi

ning kõik see tuleb autoril läbida enne artikli avaldamist hageja IV ajakirjas (III kd tlk 1-6).

Samuti on hageja IV näidisena esitanud ühe retsensendi küsimustiku vormi, koos retsensendi

märkustega seoses artikliga: „The strength of corrosive properties of crude oils on ferrous

metals“ (III kd tlk 8-10). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja IV ajakirja

publikatsioon jõudnud ETIS-sse (III kd tlk 11) ja hageja IV ajakiri „EUREKA“ Physics and

Engineering on jõudnud teadusandmebaasi SCOPUS (I kd tlk 134). Hageja IV on selgitanud, et

enne SCOPUS-le taotluse esitamist peab ajakirja vanus olema vähemalt kaks aastat ning mitme

astmeline eksperdihinnangu protsess võib kesta kuni kaks aastat. Samal ajal teadusajakiri, mis

taotleb lisamist SCOPUSe baasi, peab olema aktsepteeritud mh kataloogide ja maailma

ülikoolide raamatukogude poolt.

147.

Oma vastuses on kostja viidanud Mektory kaubamärgi väidetavale ebaõige kasutusele.

Kohus nõustub hagejaga IV, et kaubamärgi Mektory väidetav ebaõige kasutus ei seondu

teadusajakirjanduse kvaliteediga. Hageja IV on selgitanud ja esitanud tõendid selle kohta, et

viide Mektoryle hageja IV kohtulehel tehti seoses kokkuleppega Mektory esindajaga, et hageja

IV tegeleks ukraina üliõpilaste kaasamisega Mektory tegevustesse (II kd tlk 97-102). Kohus

nõustub hagejaga IV, et T V väidetav mitteteadmine toimetuskolleegiumi kuulumisest ei ei anna

õigust nimetada kostja IV väljaannet ajakirjaks, kus 100 euro eest saab artikli avaldada igaüks.

Tõele ei vasta nagu oleks J. R ja A. N end presenteerinud vastavalt Tallina Ülikooli ja Tartu

Ülikooli teadlasena. Kohtule esitatud artiklite andmebaasi väljavõttest nähtub, et mõlemad on

oma artiklis lihtsalt teinud viite TÜ-le, kuivõrd on selle ülikooli lõpetanud. Kumbki ei sedasta, et

nad töötavad ülikoolis ( II kd 72,74).

148.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite

nagu oleks hageja IV ajakirjad rämpsteadusajakirjade nimekirja kuuluvad ajakirjad, millel

puudub sisuline toimetuslik kontroll ja 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada.

149.

Kohus leiab, et kostja poolt avaldatust nähtuvalt mõistlik isik saab aru nagu hageja IV on

tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga. Tegemist on faktiväitega, sest seda, kas hageja IV on

tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga on võimalik kontrollida.

150.

Pahavaraga nakatamine on Eestis karistusseadustiku 207 lg 1 ja 2 kohaselt keelatud ja

tegemist on kuriteoga. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest tuleneks, et hageja

IV on toime pannud, osalenud või seotud KarS § 1572 lg 1 ja 2 kohase arvutisüsteemiga

seonduva kuriteoga. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et üldse

mingisugune pahavaraga nakatamine on toimunud. Saatelõigust ei selgu, millistel erinevatel

veebilehekülgedel võisid isikud viibida, kes väitsid salajase krüptovara kaevadamise aset leidvat.

Kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja IV oleks olnud see, kes salaja krüptovara oma

veebilehega kaevandas: „pani salaja „Pealtnägija“ arvutid krüptovaluutat kaevandama.“

151.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite nagu oleks

hageja IV tahtlikult nakatanud arvuteid pahavaraga.

152.

Seega on kostja avaldanud hageja IV kohta järgmised ebaõiged faktiväited: hageja IV on

välja

andnud

erinevat

veebipõhist

teadusajakirja,

hageja

IV

ajakirjad

on

rämpsteadusajakirjade nimekirja kuuluvad ajakirjad, millel puudub sisuline toimetuslik kontroll

ja 100 euro eest saab igaüks artikli avaldada ning hageja IV on tahtlikult nakatanud arvuteid

pahavaraga.

153.

VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust

tulenevalt hagejate I, III, IV ebaõigete andmete avalduse parandamisele suunatud nõuded

kuuluvad rahuldamisele ulatuses, milles kohus on leidnud, et kostja on avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja poolt avaldatud väidete nagu

oleks hageja I valereklaami taga ja nagu oleks hagejal I reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui

maksuparadiisist ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, kostja ei ole avaldanud ebaõiget

faktiväidet nagu oleks hagejal I reklaamklipp, mis jätab Eestist mulje kui maksuparadiisist, sest

tegemist on kostja poolt avaldatud põhjendatud väärtushinnanguga ning kostja ei ole avaldanud

ebaõiget faktiväidet, et hageja III kodulehel rippus haridusministeeriumi koolitusluba, mis oli

asjasse puutumatu dokument, siis nimetatud väidete ümberlükkamisele suunatud nõuded ei kuulu

rahuldamisele.

154.

Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati

meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29).

155.

Antud juhul on kostja vaidlusalased väited avaldanud ERR-i eetris saates „Pealtnägija“,

ERR-i eesitkeelses ja venekeelses veebis. Seega tuleb kostjat kohustada avaldama ebaõigete

andmete parandamisele suuantud väited ERR-i eetris saates „Pealtnägija“, ERR-i eesitkeelses ja

venekeelses veebis kohtuotsuse resolutsioonis toodud viisil, ajal ja sõnastustes.

II

Varalise kahju hüvitamine

156.

Hageja I on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas 2714 eurot.

Hageja I leiab, et seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejal I tekkinud

kahju saamata jäänud tulu vormis VÕS § 128 lg 4 järgi summas 2714 eurot.

157.

VÕS § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatu

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning p 6 kohaselt isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kuulub kohaldumisele koos

VÕS § 1047 lg 1-3 või § 1049. VÕS § 1047 lg 1-3 ja VÕS § 1045 lg 1 p 6 järgi kvalifitseeritava

teo korral on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud varalise kahju

hüvitamist.

158.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata

jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 6 kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

159.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja I kohta järgmised ebaõiged

andmed: hageja I on maksuskeemide taga ja hageja I on identiteedivarguse taga. Kostja

ajakirjanud ei ole hageja I äritegevusse süvenenud ning on avaldanud kergekäeliselt hageja

äritegevust halvustavaid ning süüteo tunnustele vastava teo toimepanemise kohtu kindlas

kõneviisis.

160.

Kohus nõustub hagejaga I antud juhul on kostja vaidlusaluste väidete avaldamisega

kahjustanud nii hageja I mainet, seda eelkõige hageja I kaubamärgi maine kahjustamisega ehk

omandisarnase õiguse rikkumisega kui ka hageja I majandustegevusse sekkumisega.

Õiguskirjandusest tuleneb, et VÕS § 1045 lg 1 p 6 juhul kaitstakse isikut majandusliku

reputatsiooni kahjustamise eest. Hageja I poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pärast kostja

telesaadet ja artiklit 10.04.2019 on hageja I käive vähenenud. Hageja I 2018 ja 2019

majandusaasta aruannetest nähtuvalt hageja I 2018. aasta müügitulu oli 462 837 eurot ja kasum

oli 10 424 eurot (III kd tlk 16-23). 2019. aastal oli hagejal I müügitulu 325 066 eurot ja hageja I

kasum oli 7 710 eurot (III kd tlk 24-31). Seega võrreldes 2018. aastaga vähenes hageja I müük

2019. aastal 29,77% võrra ning kasum summas 2714 eurot. Kohus leiab, et kostja saate ja hageja

I kasumi vähenemise vahel on otsene põhjuslik seos. Hageja I 2018 majandusaasta aruandest

nähtuvalt läks hageja I äritegevus tõusvas joones ning esile ei ole toodus ühtegi muud muutujat,

mis oleks pidanud kasumi languse põhjustama. Guugeldades hageja I kaubamärgi nime DKLex

Consulting Group, jõuab tulemustest ka kostja avaldatud sisuni (III kd tlk 34). Nimetatud sisu

avaldati Eesti Televisioonis, ERR.i eestikeelses ja venekeelses portaalis (I kd tlk 36-41) ja

venekeelse portaalis (II kd tlk 170-172). Kostja avaldatud sisu avaldati ka Õhtulehes, Ukrainas,

kui ka Venemaal portaalis CRiME, mis kajastab eelkõige ukrainlastele huvi pakkuvate

süütegusid toime pannud isiku andmeid (III kd tlk 38-45). Samas kostja saadet võetakse

äärmiselt tõsiselt ja see jõuab paljude inimesti ja ERRi usaldusväärsus püsib Eestis väga kõrge

(III kd tlk 35-36). ERRi „Pealtnägija“ on üks Eesti vaadatumaid telesaateid ning hageja I

puudutav saade oli lause Eesti kõige vaadatum saade vähemalt 165 000 silmapaariga. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt on tehtud pankade/finantsasutuste poolsed keeldumised anda mh

avalikest allikatest kättesaadavate asjaolude tõttu hagejale liisingut (III kd tlk 32-33)

161.

Seega on kohtu hinnangul kostja 10.04.2019 telesaate „Pealtnägija“ ja ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ on avaldatu ja

hageja I kasumi vähenemise vahel otsene põhjuslik seos.

162.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja I kasuka välja kahju hüvitise summas

2714 eurot.

III

Mittevaralise kahju hüvitamine

163.

Hageja II ja hageja V on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja

paluvad mõista kostjalt hagejate II ja V kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

164.

Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguse

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1). VÕS § 1045 lg 1 p 4

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse

rikkumisega. Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,

et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks

on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2)

õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis

hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud

andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.

165.

Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku

õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

166.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikus riive

on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne- Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14) kohaselt üheks au

teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine

ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks

teguriks on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime

kahjustavad teod ja hinnangud aset leidsid.

167.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata

faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast

väljendusviisist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangu

(väärtusotsused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilme (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-09, p 16)

Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõue

168.

Hageja II hinnangul on kostja on avaldanud hageja II kohta ebakohase õigusvastase väite

avaldades, et hageja II on „Ukraina päritolu tegelane“ ja on seostanud teda ebaõigete faktidega

nagu oleks hageja I maksuskeemide, valereklaami, identiteedivarguse, pahavaraga nakatamise ja

Eesti maksuparadiisina reklaamimisega taga. Hageja nimetamisel „ukraina päritolu tegelaseks“

on tegemist isikuandmete avaldamiseks IKÜM artikkel 4(1) mõttes. Vastavaks avalduseks ei ole

hageja II nõusolekut, täidetud ei ole IKS § 4 eeldused ning seega on hageja II isikuandmete

avaldamine õigusvastane.

169.

Hageja II väidab, et kostja on 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ teinud

alljärgnevad hagejat II puudutavad avaldused:

10.04.2019 artiklis ilmus avaldus: „Ukraina päritolu tegelased registreerisid ühte tuppa 300

firmat, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, elamisload, identiteedivargus,

valereklaam, kahtlane kool, rämpsteadusajakiri ja tagatipuks ka pahavaraga nakatamine.“

Saates 01:30-01.56: „Aga juba 2018 alguses juhiti „Pealtnägija“ tähelepanu, et kolmandik

firmadest ehk tol hetkel üle 300, olid kirjutatud ühte ainsasse tuppa. Kuuenda korruse kabinetis

number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik on Eestis elamisloa alusel viibiv

45-aastane ukrainlane D L, kes räägib meiega pikalt telefonitsi aga keeldub kaamera ette

tulemast.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Juba 2018. aasta alguses juhiti "Pealtnägija"

tähelepanu sellele, et kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300 olid kirjutatud ühteainsasse

tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik

on Eestis elamisloa alusel viibiv 45-aastane ukrainlane D L, kes rääkis "Pealtnägijaga" pikalt

telefonitsi, aga keeldus kaamera ette tulemast.“

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: „Журналисты еще в 2018 году получили информацию о том,

что треть этих предприятий зарегистрирована в одном офисе. В кабинете номер 634

находится и компания DKLex Consulting Group, которой руководит находящийся в

Эстонии на основании вида на жительство 45-летний украинец Д Л, согласившийся

общаться с журналистами только по телефону.“

Saates 03:01-03.10: „Torkab silma, et enamuse firmade omanike ringis on ukrainlased,

venelased, valgevenelased ja teiste endiste Nõukogude Liidu Vabariikide kodanikud. Üksikute

firmade puhul on osakapital üle 65 000 euro, mis on justnimelt nõutud investeeringu piir, et

saada Eesti elamisluba.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kabineti 634 puhul torkab silma, et enamiku firmade

omanikeringis on ukrainlased, venelased, valgevenelased ja teiste endiste Nõukogude Liidu

liiduvabariikide kodanikud.“

Saates 08:30-08:40: „Kuid see pole ainus selle seltskonna katsetus akadeemilises maailmas. Siia

samasse kontorisse 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route. Firma omanikud on

järgmised ukrainlased ja see üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates

valdkondades.“

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kahtlane kirjastus Kontorisse nr 634 on

registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route, mille omanikud on järgmised ukrainlased ja mis

üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates valdkondades.“

Saates 14:17-14:20: „Taaskord on paljude artiklite autorid ukrainlased.“

10.04.2019

artiklis ilmus sarnane avaldus: „Taas on paljude artiklite autorid ukrainlased.“

170.

Hageja II leiab, et 10.05.2019 saates ning 10.04.2019 ja 11.04.2019 artiklis rõhutatakse

korduvalt ja hageja II hinnangul ebakohasel ja õigusvastasel viisil rahvust ja eriti veel hageja II

rahvust ning rahvuse sidumine „tegelaseks“ olemisega on ebakohane õigusvastane väide.

171.

Kohus nõustub hagejaga II, et mõistliku isiku standardit rakendades on hagejat II

iseloomustatud hinnanguga „Ukraina päritolu tegelane“. Hageja II väidab, et tegemist on

ebakohase õigusvastase väitega, jättes täpsustamata kas hageja II hinnangul on tegemist ebaõige

faktiväitega või ebakohuse väärtushinnanguga.

172.

Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „tegelane: mingil alal (aktiivselt) tegutsev,

kusagil (aktiivselt) osalev isik; juht, organisaator, funktsionäär, KÕnek kuju, tüüp, sell; asjamees

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tegelane&F=M. Kohus leiab, et teatud rahvuse teatud

rahvuse (käesoleval juhul ukraina rahvus) sidumine „tegelaseks“ olemisega on halvustav ja

negatiivne tähendus. Käesoleval juhul on Pealtnägija saates jäetud mulje, et kuna „tegelane“ on

„kirjutanud ühte ainsasse tuppa“ palju ettevõtteid, siis see ei ole küll mitte õigusvastane tegevus,

kuid igati kahtlane tegevus.

173.

Samal ajal on ukraina rahvust esitletud telesaates ning artiklites kui asjaolu, mis justkui

tõendab ajakirjaniku esitatud väited ning seoseid, mida ajakirjanik soovib vaataja ette tuua:

„torkab silma, et enamiku firmade omanikeringis on ukrainlased /---/“; „mille omanikud on

järgmised ukrainlased“ ning „Taas on paljude artiklite autorid ukrainlased“. Nimetatud telesaates

ja artiklis avaldatud väited kinnitavad veel kord, et väide „ukraina päritolu tegelane“ ei ole

avaldatud neutraalsena vaid negatiivses kontekstis.

174.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja avaldanud ebakohase väärtushinnangu, et

hageja II on „ukraina päritolu tegelane“, mis teotab hageja II au ja väärikust. Sellise väite

avaldamine massimeedias on õigusvastane ja rikub hageja II isiklikke õigus. Kostja ei ole

tõendanud, et eelnimetatud väärtushinnangu avaldamine on õiguspärane.

175.

Hageja II leiab, et tema nimetamine „ukraina päritolu tegelaseks“ ning seostamine

ebaõigete faktidega ei ole kooskõlas ka IKS § 4 nõuetega. Vastavaks avalduseks ei ole ka hageja

II nõusolekut ning seega on hageja II isikuandmete avaldamine (rahvus) märgitud väites

õigusvastane.

176.

Kohus nõustub hagejaga II, et hageja II nimetamisel „urkaina päritolu tegelaseks“ on

tegemist isikuandmete avaldamisega IKÜM artikkel 4(1) mõttes, kuivõrd on võimalik tuvastada,

keda kostja on silmas pidanud. Isikuandmete avaldamisega on tegemist ka olukorras, kus hagejat

II on nimetatud võtmefiguuriks seoses hagejaga I, s.o ettevõttega DKLex OÜ, kelle kohta on

vaidlusaluses saates avaldatud ebaõigeid väited.

177.

Antud juhul ei ole isikuandmete avaldamiseks olnud hageja nõusolekut ning täidetud ei

olnud ka IKS § 4 nõuded: IKS § 4 eeldab, et 1) avaldus peab olema tehtud

ajakirjandusväljaandes; 2) avaldus peab olema avalikes huvides; 3) ajakirjandus peab järgmina

ajakirjanduseetika reegleid ning 4) avaldus ei tohiks kahjustaks isikut ülemääraselt.

Meediaorganisatsioon peab õiguspäraselt isikuandmete töötlemiseks täitma kõik neli eeldust

ning vastava hindamise teostama enne isikuandmete töötlemist, s.t. hiljemalt anne saate

edastamist. Hindamine tuleb andmekaitse üldmääruse alusel teha vormis ja viisil, millega on

hiljem võimalik enda isikuandmete kaitse nõuetega vastavuses olevat tegevust kinnitada ja

deklareerida.

178.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-185-15 punktis 23 ajakirjanduse poolt isikuandmete

avaldamisel rõhutanud, et ajakirjandus peab isikuandmete avaldamist õigusliku aluse

olemasoluks alati põhjalikult kaaluma: „Riigikohus selgitas samas, et avaliku huvi puudumist

võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku

huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on kolleegium osutanud, et avaliku huvi

ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise

kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete

avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas

nr 3-3-1-85-15, p 23). Kolleegium jagab eeltoodud seisukohti.“ Märgitud kaasuses tuvastasid

kohtud rikkumise põhjusel, et artiklis ilmus hageja nimi (s.o isikuandmed).

179.

Kostja väidab, et IKS § 4 alusel võib isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustades

meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus leiab,

et kostja poolt tehtud avaldus ei ole avalikes huvides. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on

avalikes huvides, mis aitab edendada avalikku debatti ja täidab seega ajakirjanduslikku eesmärki,

hageja II nimetamine „ukraina päritolu tegelaseks“. Asjaolu, et hagejal II on elamisluba ja seega

on vaja mainida rahvust ei ole asjasse puutuv, kuivõrd kostja ei tõstata saates ega artiklis ühtegi

küsimust ega probleemi seoses sellega, et hageja II oleks saanud elamisloa ebaseaduslikult või ei

peaks seda omama vmt. Veelgi vähem puutub elamisluba sellesse, kas avalikes huvides on

avaldada hageja II kohta andmeid, et tegemist on „ukraina päritolu tegelasega“. Seega ei ole

kostja suutnud tõendada, kuidas aitab ühiskondlikule debatile kaasa isiku „ukraina päritolu

tegelaseks“ nimetamine. Seda enam on õigusvastane mõnitavas kontekstis rahvuse nimetamine,

kuivõrd „ukraina tegelaseks“ nimetamine ei anna ühiskondliku debati pidamisele mitte midagi

juurde. Ukraina rahvuse nimetamise juures ei ole küsimus selles, et kostja oleks hageja II rahvust

lihtsalt vaidlusaluses materjalis maininud, vaid tegemist on olukorraga, kus kostja pidas

vajalikuks nimetada hagejat II „ukraina päritolu tegelaseks“, mis ei ole aga proportsionaalne ja

hageja II isikuõigusi austav. Seega kahjustab kostja hageja II õigusi ülemääraselt.

180.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja II nimetamine „ukraina päritolu

tegelaseks“ ei ole kooskõlas IKS § 4 nõuetega. Vastavaks avalduseks ei ole ka hageja II

nõusolek, täidetud ei ole IKS § 4 eeldused ning seega on hageja II isikuandmete avaldamine

õigusvastane.

181.

Hageja II on kostja vastu esitanud mittevaralise kahju nõude seoses hageja õigusvastase

nimetamisega „ukraina päritolu tegelaseks“. Hageja II leiab, et hageja au teotamisega on kostja

tekitanud hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128

lg 5).

182.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta kahjuhüvitiseks

mõistlik rahasumma. Seega on seaduses kehtestatud eeldus, et hagejal on mittevaraline kahju

tekkinud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral, mh au teotamise nõude korral VÕS §

1045 lg 1 p 4 rikkumise asjas, on tõendamiskoormise kohta õiguskirjanduses märgitud järgmist:

„VÕS 134 lg 2 kehtib praeguses sõnastuses alates 31. detsembris 2010. Enne seda kuupäeva

kehtinud VÕS § 132 lg 2 sõnastuse järgi ei piisanud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmiseks üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus otsustas igal konkreetsel

juhul, kas üldse esineb mittevaralist kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida.

Kohtupraktikas leiti näiteks, et isiku au õigusvastase ja süülise teotamise korral ei saa rahalise

hüvitise väljamõistmise aluseks olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, au toetamise tõttu

tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolulangus. Hageja pidi § 134 lg 2 nimetatud juhtudel

tooma esile, missugused negatiivsed mittevaralise tagajärjed talle põhjustati ning oma väiteid

tõendama. /---/ „Hetkel kehtivast VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste

rikkumise korral (s.o VÕS § 1045 lg 1 p-des 2-4 nimetatud deliktide süülise toimepanemise

korral, RV korral VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi või TV korral VÕS §1061 lg 1 järgi) tuleb

lähtuda selles, et kannatanul on mittevaraline kahju tekkinud. Seega ei pea kannatanu nendel

juhutel hüvitise saamiseks iseenesest tõendama midagi muud peale vabaduse võtmise,

tervisekahjustuse tekkimise või isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse. Samas võib

kannatanu tõendada VÕS § 132 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks muid negatiivseid

mittevaralisi tagajärgi /---/.“

183.

Seega piisab kehtiva VÕS § 132 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitamiseks sellest, et

hageja tõendab asjaolu, et kostja rikkus õigusvastaselt hageja õigusi. Käesoleval juhul on kohus

eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja õigusi rikkunud au teotava väärtushinnangu

õigusvastase avaldamisega ning isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega. Hageja II väitel,

tema kohta au teotava väärtushinnanguga on kostja tekitanud hagejale II mittevaralist kahju ehk

hingelist valu ning kannatusi. Hageja kannatused seisnevad meeleolulanguses ning hingelises

ebamugavustundes, mida au teotav väärtushinnang hagejas tekitab ja tekitas. Hageja hingelist

kannatust suurendas väite lai levik. Nimelt „Pealtnägija“ näol on tegemist ERR-i usaldust

tekitava saatega, milles avaldatut ei seata kahtluse alla. ERR-i „Pealtnägija“ on üks Eesti

vaadatumaid telesaateid ning hagejat II puudutav saade oli lausa Eesti kõige vaadatuim saade

vähemalt 165 000 silmapaariga. Vaidlusalune sisu avaldati nii televisioonis, ERR-i eestikeelses

portaalis kui ka venekeelses portaalis. Vaidlusalust sisu levitasid edasi teised väljaanded nii

Eestis, Ukrainas, kui ka Venemaal aga ka näiteks portaalis CRiME, mis kajastab eelkõige

ukrainlastele huvi pakkuvate süütegusid toime pannud isikute andmeid. Vaidlusalune sisu on

kättesaadav alates 2019 aprillist seega juba üle kahe aasta. Kostja ei ole rikkumist heastanud ning

ei ole teinud ühtegi täpsustust ka pärast seda, kui ERR-i eetikanõunik teatud märkused

„Pealtnägija“ saate osas tegi. Kannatusi ja kahju suurendasid ka sõimavad kommentaarid, mis

tehti vaidlusaluse sisu refereeringutele erinevatel platvormidel. Hageja II ei ole käesoleva asja

raames avaliku elu tegelane, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat. Igal juhul on

õigusvastaste hinnangute avaldamine keelatud mistahes isiku kohta. Üldjuhul loetakse avaliku

elu tegelaseks poliitikuid. Kostja tegevus riivab hageja II privaatsust, kuivõrd hageja II ei ole

käesoleva asja raames avaliku elu tegelaseks, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat,

sest hageja II ei ole kunagi ennast ise avalikkuse ette asetanud.

184.

Kohus märgib, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda

tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).

185.

Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud

mittevaralise kahjus tekkimises süüdi. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104).

186.

Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

187.

VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsioon mittevaralise kahju eest

rahalise hüvitise suuruse määramisel. Käesoleval juhul hageja V on jätnud hüvitise summa

märkimata ja palunud kostjalt välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

188.

Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid

vastama ühiskonna heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguste tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnasetel asjaolude võrreldavad (Riigikohtu otsus nr 3-

2-119-08, p 13).

189.

Mittevaralise kahju eest välja mõistetava kahju hüvitise otsustab kohus oma diskretsiooni

alusel. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

190.

Lähtudes antud kaasuse asjaoludest ja senises kohtupraktikas sarnaste kaasuste puhul

välja mõistetud hüvitiste suurusjärkudest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja II mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamine 1000 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis

kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

191.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista mittevaralise kahju

hüvitis 1000 eurot.

Hageja V mittevaralise kahju hüvitamise nõue

192.

Hageja V leiab, et kostja poolt avaldades hageja V osas, et tegemist on niinimetatud

professoriga: nimetas end professoriks“ ning seega seostanud võimaliku pettusega, on kostja

avaldanud hageja V kohta ebakohase ja õigusvastase väite ja rikkunud sellega IKS § 4 sätestatud

nõudeid.

193.

Hageja V väidab, et kostja on 10.04.2019 telesaates „Pealtnägija“ ja/või ERR-i samal

kuupäeval ilmunud artiklis "“Pealtnägija": firmaveski 300 ettevõtte seas on ka kahtlane kool ja

kirjastus“ ning 10.04.2019 artikli 11.04.2019 venekeelses tõlkes „"Очевидец": украинцы

зарегистрировали на один адрес в Таллинне сотни фирм, издательство и вуз“ teinud

alljärgnevad hagejat V puudutavad avaldused:

Saates A P (ajakirjanik): Kirjastuse omanik D D nimetab end professoriks. Keeldub kaamera ette

tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja pommitab meid kirjadega /---/. Aga sellega

küsitavused ei piirdu.

10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: “"Me alustasime koostööd 2015. aastal. Me

kohtusime, leppisime ühistegevuses kokku. Meil on koostöö, seda eitada pole lihtsalt võimalik,"

ütles kirjastuse Scientific Route juhatuse liige ja omanik D D, kes nimetas end professoriks. /---

/Sellega aga küsitavused ei piirdu.

11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega

taaskord samasisuline lause: "Мы начали сотрудничать в 2015 году, встречались,

договорились о совместной деятельности. У нас сотрудничество, и отрицать это просто

невозможно", – возразил назвавший себя профессором член правления и владелец

Scientific Route Д Д .

194.

Kohus leiab, et mõistliku isiku standardit rakendades on hageja V osas avaldatud asjaolu

nagu oleks põhjust kahelda/küsida, kas hageja V võib ennast professoriks nimetada ning tegemist

on vaid petisega, kes kasutab kõlavaid nimetusi. See, et professoriks olek on küsitav, tuleb

otsesõnu ka saates avaldatust: Kirjastuse omanik D D nimetab end professoriks. Keeldub

kaamera ette tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja pommitab meid kirjadega /---/. Aga

sellega küsitavused ei piirdu. Kohus leiab, et tegemist on negatiivse ja isiku au riivava

avaldusega. Tegemist on faktiväitega, sest see on kontrallitav, kas kostja V näol on tegemist

professoriga või mitte.

195.

Hageja V on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et tema näol on tegemist professoriga

(I kd tlk 106-108,110). Hageja V on arvukate teadustööde autor ( I kd tlk 112-116). Seega on

kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et kostja V näol ei ole tegemist professoriga, vaid isikuga,

kes nimetab ennast professoriks.

196.

Kohus nõustub, hagejaga V, et kostja on justkui võtnud hagejalt V ära õiguse ennast

professoriks nimetada olukorras, kus hageja V on professor. Ilmselgelt on hageja V jaoks

tegemist ka identiteedi olulise osaga ning vaevaga välja teenitud nimetusega. Väide sellest, et

professor justkui vaid nimetab ennast professoriks on kahtlemata tõsiselt isiku teadlaseks olemise

tuuma riivav.

197.

Kohus leiab, et hageja V osas avaldamine, et tegemist on niinimetatud professoriga:

„nimetas end professoriks“ ning seega ka seostamine võimaiku pettusega/petturlusega, on

õigusvastane ning riivab hageja V au ja väärikust.

198.

Hageja V väitel tema au teotamisega on kostja tekitanud hagejale V mittevaralist kahju

ehk hingelist valu ning kannatusi. Eriti arvestades, millist vaeva on hageja V pidanud nägema

professoriks saamise nimel. Nimelt professori tiitli saamine Ukrainas on pikk, äärmiselt

vaevaline ning sugugi mitte alati õnnestumisega lõppev protsess. Hageja kannatused seisnevad

meeleolulanguses ning hingelises ebamugavustundes, mida au teotava valeväite avaldamine

hagejas tekitab ja tekitas. Hageja hingelist kannatust suurendas väite lai levik Nimelt

Pealtnägija“ näol on tegemist ERR-i usaldust tekitava saatega, milles avaldatut ei seata kahtluse

alla. ERR-i „Pealtnägija“ on üks Eesti vaadatumaid telesaateid ning hagejat II puudutav saade oli

lausa Eesti kõige vaadatuim saade vähemalt 165 000 silmapaariga. Vaidlusalune sisu avaldati nii

televisioonis, ERR-i eestikeelses portaalis kui ka venekeelses portaalis. Vaidlusalust sisu

levitasid edasi teised väljaanded nii Eestis, Ukrainas, kui ka Venemaal aga ka näiteks portaalis

CRiME, mis kajastab eelkõige ukrainlastele huvi pakkuvate süütegusid toime pannud isikute

andmeid. Vaidlusalune sisu on kättesaadav alates 2019 aprillist seega juba üle kahe aasta. Kostja

ei ole rikkumist heastanud ning ei ole teinud ühtegi täpsustust ka pärast seda, kui ERR-i

eetikanõunik teatud märkused „Pealtnägija“ saate osas tegi. Hageja V ei ole käesoleva asja

raames avaliku elu tegelane, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat. Arvestada tuleb ka

asjaoluga, et ERRi eetikanõuniku hinnangul: “Kui toimetus pidas vajalikuks lisada kahtlusi

tekitav fraas „kes nimetas ennest professoriks“ oleks olnud vajalik enne uurida, kas on põhjust

sellist lauset kasutada (I kd tlk 94).

199.

Kohus leiab, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda

tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).

200.

Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud

mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104).

Kohus leiab, et kostja on käitunud hageja V kohta andmete avaldamise vähemalt hooletult (VÕS

§ 104 lg 3. Mõistlik isik kostja olukorras oleks pidanud hoiduma hageja V kohta ebaõige väite

avaldamisest, sest see loob hagejast V ebaõige ettekujutuse. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

201.

VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsioon mittevaralise kahju eest

rahalise hüvitise suuruse määramisel. Käesoleval juhul hageja V on jätnud hüvitise summa

märkimata ja palunud kostjalt välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

202.

Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid

vastama ühiskonna heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguste tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnasetel asjaolude võrreldavad (Riigikohtu otsus nr 3-

2-119-08,p 13). Kohus on eelnevalt välja toonud, et Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise

kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste

rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli

1264 eurot, mediaan 800 eurot.

203.

Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel lähtub kohus antud kaasuse asjaoludest.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu

hinnangul põhjendatud hageja V mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 1000 euro

ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

204.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja V kasuks välja mõista mittevaralise kahju

hüvitis 1000 eurot.

Menetluskulude jaotus

205.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

206.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

207.

Kuna kohus on hageja I hagi rahuldanud osaliselt, kohus rahuldas hageja I ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude osaliselt ja varalise kahju hüvitamise nõude täielikult, siis on

põhjendatud hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja

kanda. Kuna kohus rahuldas hageja II hagi, siis tuleb hageja II menetluskulud jätta kostja kanda.

Kuna kohus rahuldas hageja III hagi osaliselt, kohus rahuldas kahe väite puhul ebaõiget andmete

ümberlükkamise nõude ja jättis rahuldamata ühe väite puhul ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude, siis tuleb hageja III menetluskulud jätta 70% ulatuses hageja III kanda ja 30% ulatuses

kostja kanda. Kuna kohus rahuldas hageja IV hagi, siis tuleb hageja IV menetluskulud jätta

kostja kanda. Kuna kohus rahuldas V hagi, siis tuleb hageja V menetluskulud jätta kostja kanda.

208.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik