2-16-7183/206 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Villem Lapimaa

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. juuli 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7183

Kohtuasi

VGi hagi OÜ Shchukin house, NSi ja MP vastu

solidaarselt seltsingute likvideerimise tõttu panuste

tagastamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks, NSi vastu

alusetult saadud 330 000 euro ja suulise laenulepingu

alusel saadud 250 000 euro tagastamiseks. OÜ

Shchukin house ja NSi vastuhagi VGi vastu seltsingute

likvideerimise tõttu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu

Shchukin

house,

NSi

ja

MP

ühine

apellatsioonkaebus

VGi vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Osaühingu Shchukin house vastu esitatud nõude osas

2 867 000 eurot

NSi vastu esitatud nõude osas 5 563 500 eurot

MP vastu esitatud nõude osas 5 292 500 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 330 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

VG

(sündinud

xx.xxxxx.xxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxx),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Anneli Aab ja Aivar Pilv

Kostja Osaühing Shchukin house (registrikood 12167834)

Kostja NS (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja MP (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Daniil

Savitski ja Raivo Laus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10. juunil 2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a otsus osas, milles maakohus

otsustas lepingute 4–13 alusel ostetud maalide müügist saadava kasumi jaotada

võrdselt VGi ja vastavalt osaühingu Shchukin house või NSi vahel ning määras

maalide müümata jätmise korral VGi kasuks väljamõistetavaks hüvitiseks 50%

2 (24)

maalide turuväärtusest, millest on maha arvatud hagejale tagastatav panus.

Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse ning hagi tagamise

abinõuna maalide aresti kehtima jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jaotada maalide müügist saadav kasum proportsioonis 41% VGile ja 59%

osaühingule Shchukin house või NSile ja määrata hüvitise suurus maalide müümata

jätmisel samast proportsioonist lähtuvalt.

2. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.

3. Osaühingu Shchukin house, NSi ja MP apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. VGi vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada VGi hagi osaliselt. Osaühingu Shchukin house ja NSi vastuhagi

jätta rahuldamata.

5.2. Mõista osaühingult Shchukin house, NSilt ja MPlt solidaarselt VGi kasuks

välja tagastamisele kuuluv panus 2 842 500 eurot.

5.3. Mõista NSilt ja MPlt solidaarselt VGi kasuks välja tagastamisele kuuluv panus

2 450 000 eurot.

5.4. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi vahel 07.08.2012 sõlmitud

lepingu nr MLCH-0708 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Kazimir

Severinovich Malevichi maal „Talupoeg rehaga“, lõuend, õli, 94x76.

5.4.1 Punktis

5.4

nimetatud

enampakkumise

tulemusena

laekunud

ostuhinnast

arvestada

maha

enampakkumise

läbiviimise

dokumenteeritud kulud ja 650 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse

kohtuotsuse resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada

VGi ja osaühingu Shchukin house vahel selliselt, et osaühingule

Shchukin house jääb 57,7% ja VGile 42,3% järelejäänud ostuhinnast.

5.4.2 Määrata punktis 5.4 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house p-s 5.4

nimetatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada

osaühingut Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi

osa kaotuse eest 942 466,33 eurot.

5.5. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VG’i vahel 14.11.2012 sõlmitud

lepingu nr BGR-1411 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Boris

Dmitrijevich Grigorjev’i maal „Naise portree“, lõuend, õli, 150 x 77.

5.5.1 Punktis

5.5

nimetatud

enampakkumise

tulemusena

laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 450 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada VGi ja

osaühingu Shchukin house vahel võrdselt.

5.5.2 Määrata punktis 5.5 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates

otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house p-s 5.5 nimetatud

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut

Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse

eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse

jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p-s 5.5.1.

nimetatud VGi panus (450 000 eurot).

5.6. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi vahel 05.12.2012 sõlmitud

lepingu nr BSKE-1212 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

3 (24)

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Jean-Michel

Basquiat maalid:

5.6.1 “Charles The First”, 1982/2005 Siiditrükk Lenox Museum Board peal,

61 x 48 tolli - 155 x 122 cm. Väljaanne 13/20 HC. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.2 “Rome Pays Off”, 1984/2005 Siiditrükk Lenox Museum Board peal, 44 x

40 tolli - 111.7 x 101.6 cm. Väljaanne 13/20 HC. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.3 “Rinso”, 1982/2001 Siiditrükk Lenox Museum Board peal, 40 x 40 tolli -

101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 1/15 AP. Allkirjastatud kinnitatud

autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt tagaküljel;

5.6.4 “Cabeza”, 1982/2005 Siiditrükk Lenox Museum Board peal, 50 1/2 x 40

tolli - 128.27 x 101.6 cm. Väljaanne 38/85 HC. Allkirjastatud kinnitatud

autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt tagaküljel;

5.6.5 “Jawbone of an Ass”, 1982/2005 Siiditrükk Lenox Museum Board peal,

61 x 41 1/2 tolli - 155 x 105.4 cm. Väljaanne 38/85 HC. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.6 “Untitled (Ernok)”, 1982/2001 Siiditrükk Lenox Museum Board peal, 40

x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 59/85 HC. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.7 “Untitled (Head)”, 1983/2001 Siiditrükk Lenox Museum Board peal, 40

x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 7/15 AP. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.8 “Untitled (Per Capita)”, 1982/2001 Siiditrükk Lenox Museum Board

peal, 40 x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 26/85. Allkirjastatud

kinnitatud autentsussertifikaadil Basquiat varanduse halduri poolt

tagaküljel;

5.6.9 Punktides 5.6.1–5.6.8. nimetatud maalide enampakkumise tulemusena

laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise

dokumenteeritud kulud ja 505 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse

hagiavalduse resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada

võrdselt VGi ja osaühingu Shchukin house vahel.

5.6.10

Määrata punktis 5.6 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 5.6

nimetatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada

osaühingut Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi

osa kaotuse eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest

kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p-

s 5.6.9. nimetatud VGi panus (505 000 eurot).

5.7. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi 27.12.2012 sõlmitud lepingu nr

KND-2712 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut

Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Vassily Kandinsky maal

„Abstraktne kompositsioon“, paber, akvarell, 19*24 cm, 1917.

4 (24)

5.7.1 Punktis

5.7

nimetatud

enampakkumise

tulemusena

laekunud

ostuhinnast

arvestada

maha

enampakkumise

läbiviimise

dokumenteeritud kulud ja 125 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse

kohtuotsuse resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta

41% VGile ja 59% osaühingule Shchukin house.

5.7.2 Määrata punktis 5.7 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates

otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 5.7 nimetatud

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut

Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse

eest 418 804,12 eurot.

5.8. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi vahel 21.03.2013 sõlmitud

lepingu nr MLCH-2103 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Kazimir

Severinovich Malevichi maal „Supremaatism“, 81,3x63,4, lõuend, õli.

5.8.1 Punktis

5.8

nimetatud

enampakkumise

tulemusena

laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 650 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile

ja 59% osaühingule Shchukin house.

5.8.2 Määrata punktis 5.8 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates

otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 5.8 nimetatud

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut

Shchukin house maksma VG’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse

eest 4 246 019,49 eurot.

5.9. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi vahel 22.03.2013 sõlmitud

lepingu nr PTVD-2203 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Kuzma Petrov-

Vodkini maal „Poiss ja tüdruk idast”, 1921. a. õli papil, segatehnika, suurus:

31x49 cm. Allkiri: paremal nurgas „KE[B 192T.

5.9.1 Punktis

5.9

nimetatud

enampakkumise

tulemusena

laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 200 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.2 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile

ja 59% osaühingule Shchukin house.

5.9.2 Määrata punktis 5.9 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates

otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 5.9 nimetatud

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut

Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse

eest 529 070,35 eurot.

5.10. Lõpetada osaühingu Shchukin house ja VGi vahel 05.06.2013 sõlmitud

lepingu nr MLCH-0506 alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada

osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel Kazimir

Severinovich Malevichi maal „Supremaatiline kompositsioon ringiga“ 44,70

x 55, lõuend, õli.

5.10.1

Punktis 5.10 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 262 500 eurot (VGi panus, mis tagastatakse punkti 5.2 alusel)

ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile ja 59% osaühingule

Shchukin house.

5 (24)

5.10.2

Määrata punktis 5.10 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 5.10

nimetatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada

osaühingut Shchukin house maksma VGile hüvitist maali kaasomandi

osa kaotuse eest 3 276 764,62 eurot.

5.11. Lõpetada NSi ja VGi vahel 20.12.2011 sõlmitud lepingu nr NGHR-1211 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel Natalia Goncharova maal „Äike” 1910, lõuend, õli, 126x95

cm ja Natalia Goncharova maal „Sõdurid pesevad hobuseid”, 1910-1911,

lõuend, õli, 80 x 100 cm.

5.11.1

Punktis 5.11 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 700 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse punkti 5.3 alusel)

ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile ja 59% NSile.

5.11.2

Määrata punktis 5.11 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui NS punktis 5.11 nimetatud kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit maksma VGile

hüvitist maali „Äike“ kaasomandi osa kaotuse eest 2 488 803,04 eurot ja

maali „Sõdurid pesevad hobuseid“ kaasomandi osa kaotuse eest

1 830 727,28 eurot.

5.12. Lõpetada NSi ja VGi vahel 01.06.2012 sõlmitud lepingu nr NGHR-0106 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel

Natalia

Sergeevna

Goncharova

maal

,,Päevalillede

korjamine“, lõuend, õli, 125,5x140 cm, 1910. a.

5.12.1

Punktis 5.12 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 600 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni punkti 5.3 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41%

VGile ja 59% NSile.

5.12.2

Määrata punktis 5.12 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui Nikolay Schukin punktis 5.12 nimetatud

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit

maksma VGile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis

vastab 41%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga,

millest on eelnevalt maha arvestatud p-s 5.12.1. nimetatud VGi panus

(600 000 eurot).

5.13. Lõpetada NSi ja VGi vahel 26.09.2012 sõlmitud lepingu nr LPV-0912 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel

Ljubov

Sergeevna

Рopova

maal

„Ruumilise

jõu

konstruktsioon", lõuепd, õli, 117,5 х 81,5 cm.

5.13.1

Punktis 5.13 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 350 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni punkti 5.3 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41%

VGile ja 59% NSile.

5.13.2

Määrata punktis 5.13 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui NS punktis 5.13 nimetatud kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit maksma VGile

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 41%-le

6 (24)

maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt

maha arvestatud p-s 5.13.1 nimetatud VGi panus (350 000 eurot).

5.14. Lõpetada NSi ja VGi vahel 10.12.2012 sõlmitud lepingu nr KND-1212 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel Vassili Kandinsky maal „Abstraktne kompositsioon“, papp,

guašš, 22x32cm, 1914 (?) a.

5.14.1

Punktis 5.14 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 300 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.3 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile

ja 59% NSile.

5.14.2

Määrata punktis 5.14 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui NS punktis 5.14 nimetatud kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit maksma VGile

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 798 306,06 eurot.

5.15. Lõpetada NSi ja VGi vahel 10.12.2012 sõlmitud lepingu nr LPV-1012 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel Ljubov Sergeevna Рopova maal „Natüürmort koos

kitarriga, puuviljade ning veinipudeliga ovaalis", lõuеnd, õli,77х60 cm.

5.15.1

Punktis 5.15 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 400 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.3 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile

ja 59% NSile.

5.15.2

Määrata punktis 5.15 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui NS punktis 5.15 nimetatud kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit maksma VGile

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 41%-le

maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt

maha arvestatud p-s 5.15.1 nimetatud VGi panus (400 000 eurot).

5.16. Lõpetada NSi ja VGi vahel 01.06.2013 sõlmitud lepingu nr RZNV-0106 alusel

tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada NSit müüma avalikul

enampakkumisel Olga Vladimirovna Rozanova maal „DG“, lõuend, õli,

87x63,5 cm.

5.16.1

Punktis 5.16 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud

ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud

kulud ja 100 000 eurot (VGi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse

resolutsiooni p 5.3 alusel) ning ülejäänud ostuhinnast jätta 41% VGile ja

59% NSile.

5.16.2

Määrata punktis 5.16 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud

alates otsuse jõustumisest. Kui NS punktis 5.16 nimetatud kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada NSit maksma VGile

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 41%-le

maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt

maha arvestatud p-s 5.16.1. nimetatud VGi panus (100 000 eurot).

5.17. Jätta VGi nõue NSilt 330 000 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

5.18. Mõista NSilt VGi kasuks välja 250 000 eurot.

HAGI TAGAMISE ABINÕUD

7 (24)

5.19. Jätta kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse Harju Maakohtu 18.05.2016

määrusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrusega) ja

Harju Maakohtu 09.12.2016 määrusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu

06.11.2017 määrusega) seatud hagi tagamise abinõud, välja arvatud

resolutsiooni p-des 5.4–5.16 nimetatud maalide arestimine. Tühistada hagi

tagamise abinõud nimetatud osas.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5.20. Jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud VGi kanda.

5.21. Nõuetega, millest hageja on loobunud või mille tagasivõtnud, seotud

menetluskulude jaotus on märgitud maakohtu 23. jaanuari 2018 määruses.

5.22. Jätta ülejäänud menetluskulud 91% osas solidaarselt osaühingu Shchukin

house, NSi ja MP kanda ja 9% osas VGi kanda.

5.23. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VG (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule Osaühingu Shchukin house (kostja I),

NSi (kostja II), MP (kostja III), Shchukin Gallery Inc (kostja IV) ja DP (kostja V) vastu hagi

dokumentide esitamiseks, kaasomandi lõpetamiseks, panuste tagastamiseks ning võla

väljamõistmiseks.

2. Hageja võttis 18. mai 2016 avaldusega hagi kostja V suhtes tagasi ja kohus keeldus

23. mai 2016. a määrusega hagi kostja V suhtes menetlusse võtmast. Hageja esitas

31. oktoobril 2016 avalduse hagist osaliseks loobumiseks kostja I suhtes. Hageja võttis

25. septembril 2017 hagi kostjate II, III ja IV suhtes osaliselt tagasi ja esitas täpsustatud nõuded.

Kohus võttis 23. jaanuari 2018. a määrusega vastu hagist osalise loobumise kostja I suhtes ja

lõpetas selles osas menetluse ning jättis hagi osaliselt läbi vaatamata kostjate II, III ja IV vastu

esitatud nõude osas. Kohus tegi 16. augustil 2018 osaotsuse, millega rahuldas hagi kostjate I ja

II suhtes dokumentide väljaandmiseks. Hageja esitas 16. aprillil 2020 hagi täpsustuse ja

1. juunil 2020 hagi tervikteksti, mille kohaselt palub hageja:

 kostjatelt I-III solidaarselt enda kasuks välja mõista 2 842 500 eurot;

 kostjatelt II ja III solidaarselt enda kasuks välja mõista 2 450 000 eurot;

 lõpetada tema ja kostjate I või II vahel sõlmitud maalide ühisostulepingute 1–13 alusel

tekkinud kaasomand maalidele selliselt, et kohustada sõltuvalt lepingust vastavalt kas

8 (24)

kostjat I või kostjat II võõrandama lepingu alusel soetatud maalid enampakkumisel,

arvestada saadud tulemist maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja

hageja panus maalide ostmiseks ning jagada ülejäänud ostuhind hageja ja sõltuvalt

lepingust vastavalt kostja I või kostja II vahel lepingutes toodud proportsioonides.

Määrata kostjatele maalide müümiseks tähtaeg kolm kuud. Kui kostjad maale selle aja

jooksul ei müü, asendada see kohustus kohustusega tasuda hagejale lepingus toodud osa

maalide väärtusest, millest on maha arvatud hagejale tagastatav panus;

 mõista kostjalt II enda kasuks välja laenulepingu alusel saadud 250 000 eurot ning

alusetult saadud 330 000 eurot.

3. Hagi kohaselt soetasid hageja ning kostjad I ja II ühiselt maale eesmärgiga need edasi müüa

ning maalide müügist saadav kasu omavahel jagada.

3.1. Hageja ja kostja I on sõlminud järgmised maalide ühisostu lepingud: 7. augusti 2012

leping MLCH-0708 tähtajaga 1. september 2015, mille esemeks on K. Severinovich Malevichi

maal „Talupoeg rehaga“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale I üle 650 000 eurot (edaspidi

leping 1); 14. novembri 2012 leping BGR-1411 tähtajaga 1. detsember 2015, mille esemeks on

B. Dmitrijevich Grigorjevi maal „Naise portree“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale I

üle 450 000 eurot (edaspidi leping 2); 5. detsembri 2012 leping BSKE-1212 tähtajaga

5. detsember 2015, mille esemeks on J.M. Basquiati 8 siiditrükis maali ja mille alusel on hageja

kandnud kostjale I üle 505 000 eurot (edaspidi leping 3); 27. detsembri 2012 leping KND-2712

tähtajaga 10. detsember 2015, mille esemeks on V. Kandinsky

maal „Abstraktne

kompositsioon“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale I üle 125 000 eurot (edaspidi leping

4); 21. märtsi 2013 leping MLCH-2103 tähtajaga 1. aprill 2015, mille esemeks on

K. Severinovich Malevichi maal „Supremaatism“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale I

üle 650 000 eurot (edaspidi leping 5); 22. märtsi 2013 leping PTVD-2203 tähtajaga

1. aprill 2015, mille esemeks on K. Petrov-Vodkini maal „Poiss ja tüdruk idast“ ja mille alusel

on hageja kandnud kostjale I üle 200 000 eurot (edaspidi leping 6); 5. juuni 2013 leping

MLCH-050 tähtajaga 1. juuli 2016, mille esemeks on K. Severinovich Malevichi maal

„Supremaatiline kompositsioon ringiga“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale üle

262 500 eurot (edaspidi leping 7).

3.2. Hageja ja kostja II on sõlminud järgmised maalide ühisostu lepingud: 20. detsembril 2011

leping NGHR-1211 tähtajaga 28. veebruar 2015, mille esemeks on N. Goncharova maalid

„Äike“ ja „Sõdurid pesevad hobuseid“ ja mille alusel on hageja kostjale II kandnud üle

700 000 eurot (edaspidi leping 8); 1. juuni 2012 leping NGHR-0106 tähtajaga 1. aprill 2015,

mille esemeks on N. Sergeevna Goncharova maal „Päevalillede korjamine“ ja mille alusel on

hageja kostjale II kandnud üle 600 000 eurot (edaspidi leping 9); 26. septembri 2012 leping

LPV-0912 tähtajaga 1. oktoober 2015, mille esemeks on L. Sergeevna Popova maal „Ruumilise

jõu konstruktsioon“ ja mille alusel on hageja kostjale II kandnud üle 350 000 eurot (edaspidi

leping 10); 10. detsembri 2012 leping KND-1212 tähtajaga 10. detsember 2015, mille esemeks

on V. Kandinsky maal „Abstraktne kompositsioon“ ja mille alusel on hageja kostjale II

kandnud üle kokku 300 000 eurot (edaspidi leping 11); 10. detsembri 2012 leping LPV-1012

tähtajaga 1. aprill 2015, mille esemeks on L. Sergeevna Popova maal „Natüürmort kitarriga,

puuviljade ning veinipudeliga ovaalis“ ja mille alusel on hageja kostjale II kandnud üle 400 000

eurot (edaspidi leping 12) ning 1. juuni 2013 leping RZNV-0106 tähtajaga 1. aprill 2015, mille

esemeks on O. Vladimirovna Rozanova maal „DG“ ja mille alusel on hageja kostjale II

kandnud 100 000 eurot (edaspidi leping 13).

3.3. Hagejal on kostjate I ja II vastu seltsingulepingute lõppemisest tulenev panuste

tagastamise nõue. Lepingute 1–7 alusel on hageja kostjale I üle andnud 2 842 500 eurot.

Lepingute 8–13 alusel on hageja kostjale II üle andnud 2 450 000 eurot.

9 (24)

3.4. Hageja ning kostjad I–III sõlmisid 30. jaanuaril 2014 käenduslepingu (edaspidi

käendusleping), millega kostjad II ja III võtsid ühiselt kohustuse tagada kostjatega I ja II

sõlmitud lepingutest 1–13 tulenevaid nõudeid hageja ees 5 292 500 euro ulatuses. Kostja II on

kostja I 50% osa omanik ja juhatuse liige. Kostja III on kostja II abikaasa ja kostja I juhatuse

liige ning 50% osa omanik. Hageja ning kostjad I ja II allkirjastasid 6. veebruaril 2014 lepingute

1–13 osalise täitmise kohta aktid, milles pooled kinnitasid, et hageja on vastavalt kostjale I või

kostjale II lepingutes 1–13 nimetatud summad üle kandnud ning kostjad I ja II on raha kätte

saanud; et kostjad I ja II on lepingutes nimetatud maali soetanud, pooled on maali ühisomanikud

ning et maalid on kostjate I ja II valduses. Aktide kohaselt on hageja ning kostja I ühisomandis

maalid soetamisväärtusega 5 685 000 eurot ning hageja ning kostja II ühisomandis maalid

soetamisväärtusega 4 900 000 eurot.

3.5. Kostjate I ja II kohustus oli valmistada ette maalide müük ja müüa need kasumlikult edasi.

Kuigi kõikide hagis nimetatud lepingute tähtaeg on saabunud, ei ole kostjad I ja II neid

kohustusi täitnud. Hagejal puudub ülevaade seltsingu tegevusest. Lepingute 9, 10, 3, 12, 8 ja

13 p-de 2.5 kohaselt pidi hageja müügilepingu tingimused heaks kiitma, ülejäänud lepingud

sellist sätet ei sisaldanud. Kostjad I ja II ei ole esitanud hagejale maalide müügilepinguid,

näidanud maale, ülevaadet ega aruandlust maalide müügieelse protsessi käigust ega

tulemustest. Lisaks ei ole kostjad I ega II hagejale üle andnud lepingute 1–13 alusel

üleandmisele kuuluvat kasumit, maale ega kandnud tagasi ka hageja tasutud raha. Hagejal ei

ole olnud võimalik kostjatega I ja II ühiselt soetatud maale üle vaadata. Hagejale teadaolevalt

on maalid kostjate I–III valduses.

3.6. Kuna kõik seltsingulepingud on tähtaja möödumisega lõppenud, tuleb seltsingud

likvideerida ja maalide kaasomand jagada. Maalide, mille osas kostjad on esitanud

hindamisaktid, saab maalide väärtuse aluseks võtta kostja tellitud hindamisaktid. Maalid, mille

osas hindamisakte ei ole, saab maalide väärtuseks võtta maalide keskmise turuväärtuse

kohtuotsuse jõustumise aja seisuga.

3.7. Lisaks seltsingulepingutest 1–13 tulenevatele nõuetele sõlmisid hageja ja kostja II 25.

jaanuaril 2013 maalide ühisostulepingu KSTPV-2501, mille esemeks oli K. Petrov Vodkini

maal „Poiss ja tüdruk Uzbeksitaanist“ ning B. Kustodievi maal „Neiu portree“. Lepingu p 2.2

alusel kandis hageja kostjale II üle 330 000 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajaga 1. veebruar

2015. Lepingut ei täidetud, kuna pooled otsustasid ümber. Eeltoodust hoolimata ei ole kostja II

hagejale selle lepingu eest tasutud raha tagasi maksnud.

3.8. Hageja andis kostjale II suulise kokkuleppe alusel laenu 250 000 eurot, mida kostja II ei

ole hagejale tagastanud.

Kostjate vastuväited ja vastuhagi

4. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Lepingutes 1–13

märgitud lepingute kehtivuse tähtajad on maalide ostmise lõpptähtajad, mitte maalide müümise

lõpptähtajad. Lisaks on käenduslepingu sõlmimisega panuste tagastamise tähtaega edasi

lükatud. Nimelt lepiti käenduslepingus kokku, et käendajad kohustuvad maksma hagejale

investeeritud summad välja ainult juhul, kui ilmneb üks või mitu sätestatud tingimust, kusjuures

üheks tingimuseks on, et maale ei ole hiljemalt 1. jaanuaril 2017 müüdud. Lepingute esemeks

olevad maalid on hinnalised, mistõttu on nende ostmine, hindamine ja müümine pikk protsess,

keskmise kestusega 3–5 aastat. Eluliselt ei ole usutav, et kostjad allkirjastasid lepingud

tingimustel, mis kohustasid neid müüma maale alates ostutehingust 3 aasta jooksul, olles

teadlikud, et see aeg kulub ainuüksi maali müügi ettevalmistamiseks. Samuti ei võimalda

hageja tegevus kostjatel enda kohustusi täita, mistõttu on kostjatel õigus vastastikuste

kohustuste täitmine edasi lükata kuni takistuse äralangemiseni. Hagi esitamise seisuga on

kostjad jõudnud müügiettevalmistuse protsessi korraldada vaid 4 maali osas. Nende maalide

väärtuseks on hinnatud 33 500 000 USA dollarit, mis tähendab, et ainuüksi nende maalide

10 (24)

realiseerimisega on võimalik lahendada kõik poolte vaidlused. Paraku ei ole nende maalide

müük võimalik, sest hageja juhiste alusel on RI need maalid kostjate valdusest ära võtnud ning

hoiustanud need kostjatele teadmata asukohas, keeldudes neid kostjatele tagastamast. See aga

tingib olukorra, kus kostjad ei saa oma lepingulist kohustust maalide müügiks täita.

4.1. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et nad ei ole esitanud hagejale vajalikku ülevaadet ega

aruandlust lepingute esemeks olevate maalide omandamisest, müügieelse protsessi käigust,

seisundist ega muudest asjaoludest. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse, mida pooled pidasid

alates 2015. a augustist kuni hagi esitamiseni. Pooled on vahetanud kirju ka perioodil 2012. a

november kuni 2014. a märts hageja assistendi A. N kaudu. Perioodil 2014. a aprill kuni 2015. a

aprill kui suheldi otse hagejaga. Seega on kostjad alates esimese maali ühisostu lepingu

sõlmimisest kuni hagi esitamiseni hoidnud hagejat toimuvaga kursis, esitanud dokumente ja

allkirjastanud lisakokkuleppeid. Lisaks allkirjastasid pooled 6. veebruaril 2014 aktid lepingute

osalise täitmise kohta, mis omakorda tõendavad, et hageja oli asjade käiguga kursis ja omas

informatsiooni maalide ostu-müügi protsessi kohta. Samade aktidega on pooled kinnitanud ka

soetatud maalide ostuhinnad, mistõttu on väär hageja väide, et tal puudub informatsioon

maalide soetamise ja nende hindade kohta. Kostjad on edastanud hagejale tervikliku

dokumentatsiooni maalide kohta, mis olid lõppmüügiks valmis.

4.2. Hageja nõue lepingu KSTPV-2501 alusel üle antud 330 000 euro tagastamiseks on

alusetu. Pooled loobusid selle lepingu alusel ostmast B. Kustodievi maali „Neiu portree“ ning

ostsid vaid P. Vodkini maali „Poiss ja tüdruk Uzbekistanist“. Kuivõrd ühe maali osas

müügiprotsess katkestati, sõlmiti uus leping PTVD-2203, mille esemeks on sama maal K.

Petrov-Vodkini maal „Poiss ja tüdruk idast“. Kostjad lepingu KSTPV-2501 alusel raha ei

saanud, vaid kõik arveldused tehti uue lepingu, s.o PTVD-2203 kohta. Hageja nõue on ka

aegunud. Väidetavalt andis hageja kostjale II raha 30. jaanuaril 2013. Hageja alusetu

rikastumise nõue muutus seega sissenõutavaks 31. jaanuaril 2013. Hageja esitas hagi 5. mail

2016, st pärast aegumistähtaja möödumist.

4.3. Hageja välja pakutud seltsingu jagamise viis on ebaõiglane ja vastuolus mõistlikkuse

põhimõttega. Hageja nõuab omapoolsete panuste tagastamist, kuid ei arvesta, et sama suured

panused maalide omandamiseks on teinud ka kostjad I ja II, kelle panused tuleb samuti

tagastada. Lisaks ei ole hageja arvestanud kostjate tehtud kulutustega osade maalide

müügieelseks ettevalmistamiseks, mis tuleb seltsinguvara arvel kostjatele hüvitada. 3 kuuga ei

ole võimalik maale müüa suurimat tulu tooval viisil. On oht, et kui enampakkumine viiakse läbi

ilma alghinda nimetamata, ostetakse maalid hinnaga, millest ei piisa isegi seltsingu kohustuste

täitmiseks. Samas kui alghinnaks määrata maalide turuväärtus, on peaaegu kindel, et ühtegi

pakkumust ei tehta. Ainus võimalus maale kasumlikult müüa on enampakkumisel

rahvusvaheliselt tunnustatud oksjonimajades (xxxxxxxxxxx), kuid see protsess võtab aega

mitmeid kuid ja vahel ka aastaid.

4.4. Kostjad nõustuvad hagejaga, et esmajärjekorras tuleb täita seltsingu kohustused. Vale on

aga see, et seltsingul puuduvad kohustused. Kostjatele tuleb hüvitada maalide müügieelse

ettevalmistumise kulu. Kostjad nõustuvad, et kuna lepingutes on määratud seltsinglaste osa

kasumi jaotamises, siis tuleb sellest lähtuda. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et lepingute

kohaselt peab hageja maksma kostjatele summa, mis vastab 18 %-le hageja teenitavast kasumist

(18% poolest ehk 50%-st on 9%). Hagejal on õigus saada 41% maali müügist saadavast

kasumist ja kostjal I või II 59% kasumist. Kostjate arvates on samuti ebaõiglane neile seatav

kohustus tasuda maalide enampakkumisega müügi ebaõnnestumise korral hagejale 50% maali

turuväärtusest, kuna turuväärtus selgub alles siis kui maal on maha müüdud.

5. Kostjad esitasid 21. septembril 2020 vastuhagi lepingutest 1–13 tulenevate seltsingute

likvideerimiseks. Kostjad soovivad kaasomandi jagada selliselt, et maalid jäävad

kaasomanikele kohustusega maksta teisele kaasomanikule nende osa välja rahas.

Seltsingulepingud tuleks lõpetada selliselt, et nelja seltsingulepingu esemeks olevad neli maali

11 (24)

koguväärtusega 23 075 000 USA dollarit jääksid hagejale ja kümne seltsingulepingu esemeks

olevad 17 maali koguväärtusega 21 854 494,50 USA dollarit jääksid kostjatele. Hageja peaks

pärast nõuete tasaarvestamist tasuma kostjatele 1 220 505,50 USA dollarit. Hagejale jäävad

järgmised maalid: lepingu MLCH-2103 alusel soetatud "Supermaatism" maksumusega

12 000 000 USA dollarit; lepingu PTVD-2203 alusel soetatud "Poiss ja tüdruk idast"

maksumusega 1 625 000 USA dollarit; lepingu NGHR-1211 alusel soetatud "Äike"

maksumusega 7 000 000 USA dollarit; lepingu KND-1212 alusel soetatud "Abstraktne

kompositsioon" maksumusega 2 450 000 USA dollarit. Kostjatele jäävad maalid: lepingu

MLCH-0708 alusel soetatud "Talupoeg rehaga" maksumusega 3 500 000 USA dollarit; lepingu

BGR-1411 alusel soetatud "Naise portree" maksumusega 534 105 USA dollarit; lepingu BSQE-

1212 alusel soetatud 8 maali maksumusega 599 384,50 USA dollarit; lepingu KND-2712 alusel

soetatud "Abstraktne kompositsioon" maksumusega 1 250 000 USA dollarit; lepingu MLCH-

0506 alusel soetatud "Supermaatiline kompositsioon ringiga" maksumusega 9 000 000 USA

dollarit; lepingu NGHR-1211 alusel soetatud "Sõdurid pesevad hobuseid" maksumusega 5 250

000 USA dollarit; lepingu NGHR-0106 alusel soetatud "Päevalillede korjamine" maksumusega

712 140 USA dollarit; lepingu LPV-0912 alusel soetatud "Ruumilise jõu konstruktsioon"

maksumusega 415 415 USA dollarit; lepingu LPV-1012 alusel soetatud "Natüürmort koos

kitarriga, puuviljadega ning veinipudeliga ovaalis" maksumusega 474 760 USA dollarit ning

lepingu RZNV-0106 alusel soetatud "DG" maksumusega 118 690 USA dollarit.

Hageja vastuväited vastuhagile

6. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Olukorras, kus kostjad

pole sõltumata jõustunud osaotsusest esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks maalide ostmist,

ostuhinda, maalide asukohta või olemasolu, on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostjad ei ole

neid maale ostnud. Järelikult on vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis vastuolus hea

usu põhimõttega ning on ebaõiglane hageja suhtes, kellele kohtuotsuse alusel jääksid maalid,

kuid pole võimalik veenduda, kas kostjad on need maalid üldse ostnud. Sellises olukorras ei ole

hageja nõus kostjatele nende osa välja maksma.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2021. a otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi

rahuldamata. Kohus mõistis kostjatelt I–III solidaarselt hageja kasuks välja 2 842 500 eurot

(resolutsiooni p 2) ning kostjatelt II ja III solidaarselt hageja kasuks välja 2 450 000 eurot

(resolutsiooni p 3). Kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 250 000 eurot. Kohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt II välja alusetult saadud 330 000 eurot. Maakohus

rahuldas hageja nõude maalide kaasomandi lõpetamiseks järgmiselt:

 lõpetas hageja ja kostja I vahel lepingu MLCH-0708 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel

K. Severinovich

Malevichi

maali

„Talupoeg

rehaga“.

Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise

kulu ja hageja panus 650 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 2 alusel.

Ülejäänud ostuhind tuleb jagada hageja ja kostja I vahel selliselt, et kostjale I jääb sellest

57,7% ja hagejale 42,3%. Kui kostja I kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida,

kohustada kostjat I maksma hagejale hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest

942 466,33 eurot;

 lõpetas kostja I ja hageja vahel lepingu BGR-1411 alusel tekkinud kaasomandi selliselt,

et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel B. Dmitrijevich Grigorjevi maali „Naise portree“. Enampakkumise

tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja

panus 450 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 2 alusel. Ülejäänud

ostuhind tuleb jagada hageja ja kostja I vahel võrdselt. Kui kostja I kohustust tähtaja

12 (24)

jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat I maksma hagejale hüvitist maali

kaasomandi osa kaotuse eest 50% maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga,

millest on eelnevalt maha arvestatud hageja panus 450 000 eurot;

 lõpetas kostja I ja hageja vahel lepingu BSKE-1212 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel J.-M. Basquiati maalid: “Charles The First”, “Rome Pays Off”,

“Rinso”, “Cabeza”, “Jawbone of an Ass”, “Untitled (Ernok)”, “Untitled (Head)” ning

“Untitled (Per Capita)”. Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha

arvata enampakkumise kulu ja hageja panus 505 000 eurot, mis tagastatakse hagi

resolutsiooni p 2 alusel. Ülejäänud ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja I

vahel. Kui kostja I seda kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada

kostjat I maksma hagejale hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 50% maali

turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud

hageja panus 505 000 eurot;

 lõpetas hageja ja kostja I vahel lepingu KND-2712 alusel tekkinud kaasomandi selliselt,

et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel V. Kandinsky maali „Abstraktne kompositsioon“. Enampakkumise

tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja

panus 125 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 2 alusel. Ülejäänud

ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja I vahel. Kui kostja I seda kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat I maksma hagejale hüvitist

maali kaasomandi osa kaotuse eest 510 736,73 eurot;

 lõpetas kostja I ja hageja vahel lepingu MLCH-2103 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel K. Severinovich Malevichi maali „Supremaatism“. Enampakkumise

tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja

panus 650 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 2 alusel. Ülejäänud

ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja I vahel. Kui kostja I seda kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat I maksma hagejale hüvitist

maali kaasomandi osa kaotuse eest 5 178 072,55 eurot;

 lõpetas kostja I ja hageja vahel lepingu PTVD-2203 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel K. Petrov-Vodkini maali „Poiss ja tüdruk idast”. Enampakkumise

tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja

panus 200 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 2 alusel. Ülejäänud

ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja I vahel. Kui kostja I seda kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat I maksma hagejale hüvitist

maali kaasomandi osa kaotuse eest 645 207,74 eurot;

 lõpetas kostja I ja hageja vahel lepingu MLCH-0506 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat I müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel K. Severinovich Malevichi maali „Supremaatiline kompositsioon

ringiga“. Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata

enampakkumise kulu ja hageja panus 262 500 eurot, mis tagastatakse p 2 alusel.

Ülejäänud ostuhind tuleb jagada võrdselt kostja I ja hageja vahel. Kui kostja I seda

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat I maksma hagejale

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 3 996 054,41 eurot;

 lõpetas kostja II ja hageja vahel lepingu NGHR-1211 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel N. Goncharova maali „Äike” ja N. Goncharova maali „Sõdurid

13 (24)

pesevad hobuseid”. Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha

arvata enampakkumise kulu ja hageja panus 700 000 eurot, mis tagastatakse p 3 alusel.

Ülejäänud ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja II vahel. Kui kostja II seda

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat II maksma hagejale

hüvitist maali „Äike“ kaasomandi osa kaotuse eest 3 035 125,66 eurot ja maali „Sõdurid

pesevad hobuseid“ kaasomandi osa kaotuse eest 2 232 594,24 eurot;

 lõpetas kostja II ja hageja vahel lepingu NGHR-0106 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel

N. Sergeevna

Goncharova

maali

,,Päevalillede

korjamine“.

Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise

kulu ja hageja panus 600 000 eurot, mis tagastatakse otsuse resolutsiooni p 3 alusel.

Ülejäänud ostuhind tuleb jagada hageja ja kostja II vahel võrdselt. Kui kostja II seda

kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat II maksma hagejale

hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 50% maali turuväärtusest kohtuotsuse

jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud hageja panus 600 000 eurot;

 lõpetas kostja II ja hageja vahel lepingu LPV-0912 alusel tekkinud kaasomandi selliselt,

et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel L. Sergeevna Popova maali „Ruumilise jõu konstruktsioon".

Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise

kulu ja hageja panus 350 000 eurot, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3

alusel. Ülejäänud ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja II vahel. Kui kostja II

seda kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat II maksma

hagejale hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 50% maali turuväärtusest

kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud hageja panus 350

000 eurot;

 lõpetas kostja II ja hageja vahel lepingu KND-1212 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel V. Kandinsky maali „Abstraktne kompositsioon“. Enampakkumise

tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja

panus 300 000 eurot, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel. Ülejäänud

ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ning kostja II vahel. Kui kostja II seda kohustust

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat II maksma hagejale hüvitist

maali kaasomandi osa kaotuse eest 973 543,98 eurot;

 lõpetas hageja ja kostja I vahel lepingu LPV-1012 alusel tekkinud kaasomandi selliselt,

et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel L. Sergeevna Popova maali „Natüürmort koos kitarriga puuviljade

ning veinipudeliga ovaalis". Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast tuleb

maha arvata enampakkumise kulu ja hageja panus 400 000 eurot, mis tagastatakse

kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel. Ülejäänud ostuhind tuleb jagada võrdselt hageja ja

kostja II vahel. Kui kostja II seda kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida,

kohustada kostjat II maksma hagejale hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 50%

maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha

arvestatud hageja panus 400 000 eurot;

 lõpetas hageja ja kostja II vahel lepingu RZNV-0106 alusel tekkinud kaasomandi

selliselt, et kohustas kostjat II müüma 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest avalikul

enampakkumisel O. Vladimirovna Rozanova maali „DG“. Enampakkumise tulemusena

laekunud ostuhinnast tuleb maha arvata enampakkumise kulu ja hageja panus 100 000

eurot, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel. Ülejäänud ostuhind

jagatakse võrdselt hageja ja kostja II vahel. Kui kostja II seda kohustust tähtaja jooksul

14 (24)

nõuetekohaselt ei täida, kohustada kostjat II maksma hagejale hüvitist maali

kaasomandi osa kaotuse eest 50% maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga,

millest on eelnevalt maha arvestatud hageja panus 100 000 eurot.

Kohus jättis menetluse käigus kohaldatud hagi tagamise abinõud kuni kohtuotsuse täitmiseni

jõusse.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt (5 542 500/5 872 500=0,944), siis jäi 94,4%

menetluskuludest solidaarselt kostjate I–III kanda ja 5,6% hageja kanda.

7.1. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi

õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud.

 hageja ja kostja I lepingutele 1–7 kohaldub Eesti õigus;

 hageja ja kostja II lepingutele 8–13 kohaldub Vene Föderatsiooni õigus;

 hageja ja kostjate I ja II sõlmitud maalide ühisostu lepingute puhul on tegemist

seltsingulepingutega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 ja Vene Föderatsiooni TsK §

1041 lg 1);

 seltsingut juhtima õigustatud isikud olid kostja I ja II, kelle kohustus oli esitada hagejale

vajalik informatsioon maalide ostmise kohta (lepingute p 2.3), viia läbi kõik vajalikud

ekspertiisid ja koguda dokumendid kunstiteoste kontrollimiseks eesmärgiga need

edaspidi kunstiturul müüa, sh dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu

(provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõentavad maalide loomise

aja, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused (lepingute p 2.4); määrata kunstiteoste müügi

viis kunstiturul (eratehing, oksjon, rahvusvaheline antiigisalong, läbi fondi või galerii)

ja müüa maalid (lepingute p 2.5); kõik müügitehingutega seotud kohustused (lepingute

p 2.6); kunstiteoste müük lepingupoolte jaoks soodsatel tingimustel (lepingute p 2.8 või

3); regulaarselt informatsiooni esitamine müügieelse valmistumise seisundist ja saadud

tulemustest (lepingute p 2.9 või 3.1).

7.2. Seltsingulepingutest 1–7 tulenevate seltsingute likvideerimine peab vastama VÕS § 580–

604 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 tingimustele ning seltsingulepingutest 8–13 tulenevate

seltsingute Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi (VF TsK) § 252 ja 1041 jj sätetele.

7.3. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

 hageja ja kostja I on sõlminud järgmised maalide ühisostu lepingud:

-

7. augusti 2012 leping MLCH-0708, mille esemeks on K. Severinovich Malevichi maal

„Talupoeg rehaga“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 1 300 000 eurot ja p 2.2

alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 550 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt

on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. september 2015. Lepingu osalise täitmise akti

kohaselt on hageja kandnud kostjale I üle 650 000 eurot, mida kinnitab ka poolte

käendusleping, mistõttu luges kohus tõendatuks, et hageja on lepingu alusel kostjale I

andnud 650 000 eurot;

-

14. novembri 2012 leping BGR-1411, mille esemeks on B. Dmitrijevich Grigorjevi

maal „Naise portree“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 900 000 eurot ja p 2.2

alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 450 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt

on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. detsember 2015;

-

5. detsembri 2012 leping BSKE-1212, mille esemeks on J.-M. Basquiati 8 erinevat

maali, mille p 2.1 kohaselt on maalide hind 1 010 000 eurot ja p 2.2 alusel kannab

hageja nende ostmiseks kostjale I üle 505 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping

sõlmitud tähtajaga kuni 5. detsember 2015;

15 (24)

-

27. detsembri 2012 leping KND-2712, mille esemeks on V. Kandinsky maal

„Abstraktne kompositsioon, 1917“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 250 000

eurot ja p 2.2 alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 125 000 eurot. Lepingu

p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 10. detsember 2015;

-

21. märtsi 2013 leping MLCH-2103, mille esemeks on K. Severinovich Malevichi maal

„Supremaatism 1929“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 1 300 000 eurot ja p 2.2

alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 650 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt

on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. aprill 2015;

-

22. märtsi 2013 leping PTVD-2203, mille esemeks on K. Petrov-Vodkini maal „Poiss

ja tüdruk idast“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 400 000 eurot ja p 2.2 alusel

kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 200 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on

leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. aprill 2015;

-

5. juuni 2013 leping MLCH-0506, mille esemeks on K. Severinovich Malevichi maal

„Supremaatiline kompositsioon ringiga“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus

525 000 eurot ja p 2.2 alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale I üle 262 500 eurot.

Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. juuli 2016.

 Hageja ja kostja II on sõlminud järgmised maalide ühisostu lepingud:

-

20. detsembri 2011 leping NGHR-1211, mille esemeks on N. Goncharova maalid

„Äike“ ja „Sõdurid pesevad hobuseid“, mille p 2.1 kohaselt on maalide kogumaksumus

1 400 000 eurot ja p 2.2 alusel kannab hageja selle ostmiseks kostjale II üle

700 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni

28. veebruar 2015;

-

1. juuni 2012 leping NGHR-0106, mille esemeks on N. Sergeevna Goncharova maal

„Päevalillede korjamine“, mille p 2.1. kohaselt on maali maksumus 1 200 000 eurot ja

p 2.2 alusel kannab hageja kostjale II üle 600 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on

leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. aprill 2015;

-

26. septembri 2012 leping LPV-0912, mille esemeks on L. Sergeevna Popova maal

„Ruumilise jõu konstruktsioon“, mille p 2.1. kohaselt on maali maksumus 700 000 eurot

ja p 2.2 alusel kannab hageja kostjale II üle 350 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on

leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. oktoober 2015;

-

10. detsembri 2012 leping KND-1212, mille esemeks on V. Kandinsky maal

„Abstraktne kompositsioon“, mille p 2.1. kohaselt on maali maksumus 600 000 eurot ja

p 2.2 alusel kannab hageja kostjale II üle 300 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on

leping sõlmitud tähtajaga kuni 10. detsember 2015;

-

10. detsembri 2012 leping LPV-1012, mille esemeks on L. Sergeevna Popova maal

„Natüürmort koos kitarriga, puuviljade ning veinipudeliga ovaalis“, mille p 2.1 kohaselt

on maali maksumus 800 000 eurot ja p 2.2 alusel kannab hageja kostjale II üle

400 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1. aprill 2015;

-

1. juuni 2013 leping RZNV-0106, mille esemeks on O. Vladimirovna Rozanova maal

„DG“, mille p 2.1 kohaselt on maali maksumus 200 000 eurot ja p 2.2 alusel kannab

hageja kostjale II üle 100 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud

tähtajaga kuni 1. aprill 2015;

 30. jaanuaril 2014 sõlmisid hageja ja kostjad I–III käenduslepingu, millega kohustusid

kostjad II ja III ühiselt tagama hageja nõudeid kostjate I ja II vastu, mis tulenevad

lepingutest 1–13 kogusummas 5 292 500 eurot;

16 (24)

 6. veebruaril 2014 allkirjasid hageja ja kostjad I ja II lepingute 1–13 osalise täitmise

kohta aktid, kus pooled kinnitasid, et hageja on kostjatele I ja II lepingutess sätestatud

raha üle kandnud ning kostjad I ja II on raha kätte saanud; kostjad I või II on

lepingujärgsed maalid soetanud ja vastu võtnud maalide dokumentatsiooni; pooled on

lepingujärgsete maalide ühisomanikud ning maalid on kas kostja I või II valduses.

7.4. VÕS § 602 ja VF TsK § 1050 lg 2 kohaselt tuleb seltsingu likvideerimisel seltsinguvarast

esmalt täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt. Kostjad ei ole

tõendanud, et nad on maalide müügieelse ettevalmistusega teinud kulutusi.

7.5. VÕS § 603 lg 1 ja VF TsK § 252 lg 2, § 1050 lg 2 kohaselt tuleb seltsingu likvideerimisel

tagastada seltsinglaste panused. Hageja on andnud lepingute 1–7 alusel kostjale I omapoolse

panusena üle 2 842 500 eurot ja lepingute 8–13 alusel kostjale II 2 450 000 eurot. Kostjate

omapoolsete panuste tegemise kohta tõendid puuduvad. Seega arvestas kohus seltsinglastele

tagastamisele kuuluvate panustena ainult hageja kostjatele I ja II tehtud makseid 5 292 500

eurot. Eeldusel, et kostjatel seda raha alles ei ole, kuna see on kulutatud maalide ostmiseks,

tuleb panuste tagastamiseks maalid müüa (VÕS § 600 lg 2). Kohus arvestas seejuures, et hageja

panuste tagastamine lepingute 1–13 järgi on tagatud ka kostjate II ja III antud isikliku

käendusega. Käenduslepingu p 4.8 kohaselt vabanevad käendajad käenduslepingust

tulenevatest kohustustest üksnes juhul, kui lepingutest 1–13 tulenevad nõuded on hagejale

täidetud. Seega vastutavad hageja poolt kostjale I panustena tasutud summa 2 842 500 eurot

tagastamise eest solidaarselt kostjaga I ka kostjad II ja III ning kostjale II panustena tasutud 2

450 000 euro tagastamise eest solidaarselt kostjaga II ka kostja III.

7.6. VÕS § 604 järgi tuleb pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud

vara jagada seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (ka VF TsK § 1048).

Juhul kui maalid on olemas ja kostjate valduses, tuleb need enampakkumisel müüa. Pärast seda

kui maalide müügist saadud tulust on arvestatud maha hagejale tagastatavad panused ja

enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud, tuleb maalide müügist saadav raha poolte

vahel jagada vastavalt igas seltsingulepingus kokkulepitud proportsioonile (seltsingulepingute

p-d 2.7, 3.2).

Kohus ei nõustunud kostjate väitega, et neile tuleb lisaks nende osale tagada 18% maali müügist

saadavast kasumist. See tingimus kuulunuks kohaldamisele kui kostjad oleksid

seltsingulepinguid kohaselt täitnud. Praegusel juhul ei ole tegemist seltsingulepingu täitmisega,

vaid seltsingute likvideerimisega, mille puhul komisjonitasu maksmine kostjatele ei ole

põhjendatud.

Kuna maalid on eelduslikult kostjate valduses, siis sõltub seltsinguvara müügi võimalikkus ja

üksnes kostjatest. Seega pidas kohus põhjendatuks määrata TsMS § 365 lg 1 alusel kostjatele

tähtaeg seltsinguvara müügiks ning juhul kui kostjad seda kohustust tähtaegselt ei täida,

määrata täiendavalt, et see kohustus on asendatud kahjuhüvitisega TsMS § 365 lg 2 alusel.

Seltsinguvara müügi põhjendatud tähtaeg on 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd

maalide enampakkumisega müük peaks eeldatavasti toimuma rahvusvaheliselt tunnustatud

Londoni ja New Yorki oksjonimajade kaudu, mistõttu on põhjendatud pikema tähtaja

määramine kui hageja taotletud 3 kuud. Kohus ei jaganud kostjate arvamust, et hageja taotlus

– nõuda kostjatelt maalide enampakkumise läbikukkumise korral talle kaasomandi alusel

kuuluv proportsionaalne osa maali turuväärtusest – oleks ebaõiglane või et see sunniks kostjaid

realiseerima maale väga madala hinnaga. Realiseerimata maalide eest kahjuhüvitise määramine

on põhjendatud, kuivõrd sellisel juhul jäävad müümata maalid kostjatele ja hageja jääb enda

kaasomandi osast maalides ilma, mistõttu kahjuhüvitis peab vastama hageja kaasomandi osale

maali turuväärtusest. Kuivõrd maalid on eelduslikult kostjate valduses, siis on neil ka õigus

määrata maalidele enampakkumisega müügil turuhinnale vastav alghind ja vältida sellega

müüki põhjendamatult madala hinnaga.

17 (24)

Nende maalide osas, mille kohta on olemas A. Rosenbergi hindamisaktid, tuleb kahjuhüvitise

määramisel lähtuda nendest hindamisaktidest, muude maalide osas maali turuväärtusest

kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on maha arvatud hageja panus ja tulem jagatud

vastavalt poolte osadele.

Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kostjad on vaidlusalused maalid tegelikult

ostnud ja need on kostjate valduses, on õigustatud teha maalide müük enampakkumisel kostjate

kohustuseks. Maalide müük kostjate korraldataval avalikul enampakkumisel vastab sisuliselt

kostjate seltsingulepingute p-st 2.5 tulenevatele kohustustele määrata maalide müük

kunstiturul. Samuti ei tulene AÕS § 77 lg-st 2, et avaliku enampakkumise peab läbi viima

kohtutäitur.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud seltsingulepingutest 1–13 tulenevad kaasomandi

lõpetamise nõuded lahendada hageja taotluse alusel, v.a hageja taotletud seltsinguvara müügi

tähtaeg, mis peab olema pikem kui kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Piisav aeg

maalide müümiseks on 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks arvestas kohus, et

lepingu 1 puhul peab taotletav kahjuhüvitis olema määratud sarnaselt teiste lepingutega, mille

kohta on kohtule esitatud A. Rosenbergi hindamisaktid. Lepingu 1 esemeks oleva K. Malevichi

maali „Talupoeg rehaga“ väärtus seisuga 28. veebruar 2020 oli 3 500 000 USA dollarit, s.o

2 878 052,79 eurot, millest hageja kaasomandi osa väärtus on 942 466,33 eurot (2 878 052,79

– 650 000 x 0,423).

7.7. Kostjate vastuhagi osas leidis maakohus, et olukorras, kus pole tõendatud, kas kostjad on

vaidlusalused maalid üldse soetanud, kas maalid on kostjate valduses või kus nad on, pole õige

jagada seltsinguvara selliselt, et jätta osa maale hagejale ja osa kostjatele ning kohustada hagejat

hüvitama tasaarvestuse korras kostjatele maalide väärtuse vahe 1,2 miljonit USA dollarit. Seega

jättis kohus kostjate vastuhagi seltsingulepingutest 1–13 tuleneva kaasomandi lõpetamiseks

rahuldamata.

7.8. Poolte kokkuleppest tulenevalt lepingut KSTPV-2501 kahe kunstniku maali

omandamiseks ei täidetud. Selle asemel sõlmisid hageja ja kostja I 22. märtsil 2013 kokkuleppe

ainult ühe maali, s.o K.Petrov-Vodkini „Poiss ja tüdruk idast“ omandamiseks. Seega lõppes

leping KSTPV-2501 hageja ja kostja II vastastikusel kokkuleppel hiljemalt 22. märtsil 2013

(VÕS § 186 p 4) ja alates sellest ajast tekkis hagejal õigus VÕS § 1027 ja § 1028 alusel lepingu

KSTPV-2501 alusel kostjale II makstud 330 000 euro tagasinõudmiseks, mida hageja oleks

pidanud aegumise vältimiseks tegema hiljemalt kolme aasta jooksul alates alusetust

rikastumisest tulenevast nõudest teadasaamisest, st kuni 22. märtsini 2016 (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1). Kuna hagi on esitatud 5. mail 2016, siis kostjate aegumise

vastuväide põhjendatud. Kohus jättis selle hageja nõude kostja II vastu aegumise kohaldamise

tõttu rahuldamata.

7.9. Kohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu suulisest laenulepingust tuleneva

250 000 euro väljamõistmiseks. Kostja II poolt laenu saamine 30. septembril 2013 summas

250 000 eurot on tõendatud kostja II allkirjastatud kviitungiga. Kostjad ei ole selle hageja

nõude osas vastuväited esitanud, mistõttu kohus rahuldas ka selle nõude osas hagi.

Apellatsioonkaebus

8. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

8.1. Asjas esitatud lepingud jagunevad nendeks, millele kohaldub Eesti õigus ja nendeks,

millele kohaldub Vene õigus. Kuivõrd asjakohased Eesti ja Vene õigusaktid on sisult sarnased,

viitavad kostjad Eesti õiguse regulatsioonile.

18 (24)

8.2. Kuna vaidlustatud otsusega rahuldatud panuste tagastamise kohustus on VÕS § 600 lg 2

kohaselt lahutamatult seotud kaasomandi müümisega (jagamisega), siis kuulub otsusega

sätestatud seltsinguvara jagamise viisi tühistamise korral tühistamisele ka panuste tagastamise

kohustus.

8.3. Kohus jättis kostjatele seltsingust tuleneva panuse tagastamise väljamõistmise

tähelepanuta VÕS § 603 lg 4. Kohus ei arvestanud, et maalide müügist saadud rahast ei pruugi

piisata hagejale panuste tagastamiseks, mistõttu vastutavad seltsinglased, k.a hageja VÕS § 602

lg 2 järgi puudu oleva summa eest ühiselt vastavalt seltsinglaste osale kahju katmises. Seega ei

olnud kohtul võimalik mõista kostjatelt välja hagejale tagastamisele kuuluvad panuseid VÕS

§ 603 alusel täissummadena, kuivõrd kostjate lõplik vastutuse ulatus selgub alles pärast

seltsinguvara müüki.

8.4. Kohus laiendas meelevaldselt 30. jaanuari 2014. a käenduslepingu objekti, leides et kostja

III vastutab käendajana ka lepingust RZNV-0106 tulenevate kostja II nõuete eest.

8.5. Kohus on ühisvara jagamise tingimuste kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire.

Ühisvara jagamise tingimused ja viis on ebaõiglased ja viivad ebamõistlike tagajärgedeni.

Lisaks on kohtuotsuse täitmise viis ja kord ebaselge ning suures ulatuses jäetud reguleerimata.

Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-de 4–16 saab täita üksnes eeldusel, et maalid on olemas ja

kostjate valduses. Seega lähtus kohus eeldusest, et kõik lepingutes nimetatud maalid on kostjate

valduses. Samal ajal on kohus otsuse põhjendustes mitmel korral viidanud sellele, et maalide

olemasolu ei ole tõendatud. Seega on maakohtu otsus vastuoluline. Sisuliselt nõuab kohus

maalide jagamist, mida tõenäoliselt ei eksisteeri.

Lisaks ei ole kohus resolutsiooni koostamisel arvestanud ka maalidega, mille müük on

kostjatest sõltumatutel põhjustel võimatu. Seega on kohus teadlikult pannud kostjatele

kohustusi, mille täitmine on võimatu. Kostjad on menetluse käigus selgitanud ning esitanud

tõendid selle kohta, et lepingute BGR-1411, BSKE-1212, LPV-0912 ja LPV-1012 alusel

soetatud maalid on hävinud tulekahju ja/või veekahjustuse tagajärjel. Vastavate maalide

hävimise faktile ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hävinud maale ei ole võimalik müüa.

Kostjad on ka selgitanud, et lepingute MLCH-2103, MLCH-0506 ja NGHR-1211 alusel

soetatud maalid on ebaseaduslikult kostjate valdusest väljunud ja vastavate maalide tagasi

saamiseks on USA-s pooleli kohtuvaidlus. Neid maale oma valdusesse tagasi saamata on

kostjatel võimatu täita resolutsiooni p 8, 10 ja 11. Sisuliselt on kohus otsuse resolutsiooni p-des

8.2, 10.2 ja 11.2 kohustanud kostjaid 6 kuu möödumisel otsuse jõustumisest tasuma hagejale

nende lepingutega kaetud maalide eest 14 441 846,86 eurot, mis on arvestades hageja panust

seltsingusse ebaõiglane ja võimatu. Selline hüvitamiskohustus põhjustab kostjate I ja II

pankroti.

Samuti on kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ebaõige lähtuda hindamisaktidest olukorras, kus

ka hageja on väitnud, et hindamisaktidel puudub tõendiväärtus.

Kohus kohustas kostjaid maale võõrandama vajadusel ka välismaal. Samal ajal jättis kohus kuni

otsuse jõustumiseni jõusse menetluse käigus kohaldatud hagi tagamise abinõud, mille kohaselt

on kostjatel keelatud maalide käsutamine, sh nende väljaviimine Eesti Vabariigist. See vastuolu

välistab kostjate võimaluse maalid võõranda.

Ei ole tõenäoline hinnaliste maalide tulemuslik müük kohtu määratud tähtaja jooksul. Maalide

edukas müümine kestab 3–5 aastat. Kuivõrd praegusel juhul on kostjatele määratud maalide

müümiseks ebareaalselt lühike tähtaeg ning maalide müümata jätmisel ähvardab neid suur

kahjuhüvitise maksmise kohustus, siis tekitab see ebamõistliku olukorra, kus kostjad on

sunnitud maalid müüma ilma vajalikke ettevalmistustöid tegemata väga madala alghinnaga.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4–16 sätestatud maalide müügi korda ei saa pidada

arusaadavaks. Näiteks ei ole selgitatud, mida kohus mõistab „avaliku enampakkumise“ all.

19 (24)

Samuti ei ole kindlaks määratud müümise kohta, müügi alghinda, alghinna alandamise

tingimusi ja muid olulisi tingimusi.

8.6. Kohus tõlgendas poolte kasumi jagamise kokkulepet otsuse resolutsiooni p-des 7–16

ebaõigesti. Poolte lepingutest tulenev tahe oli kasumi jagamisel eelistada kostjaid, arvestades

kostjate suuremat panust seltsingu tegevuses. Kuivõrd täiendava 18% tasumise kohustus hageja

poolt on üks kasumi jaotamise kokkuleppe osa, siis on ebaõige selle arvestamata jätmine. Poolte

kokkuleppel jääks teenitavast kasumist 41% (50%–9%) hagejale ja 59% (50%+9%) kostjatele.

Seega oleks kohus pidanud resolutsiooni p-des 7.1–16.2 tulemi jaotamisel lähtuma vahekorrast

41% hagejale ja 59% kostjatele.

8.7. Kohus jättis kostjate vastuhagi lahendamisel kohaldamata VF TsK § 252 lg 3. Vene

õiguse kohaselt tuleb esmalt kaaluda kaasomaniku osa eraldamist kaasomandist natuuras ehk

asja jagamist kaasomanike vahel reaalosades. Selle variandi pakkusid kostjad välja ka

vastuhagis. Maakohtu määratud seltsinguvara jagamise viis oleks VF TsK § 252 lg 4 kohaselt

pidanud kaaluma ainult juhul, kui natuuras eraldamine ei oleks seadusega lubatud või ei oleks

võimalik ilma kaasomandile ebaproportsionaalse kahju tekitamata. Kohus ei ole selliseid

asjaolusid välja toonud ning VF TsK § 252 lg 3 kohaldamata jätmist põhjendanud.

8.8. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulu 94,4% ulatuses kostjate kanda ja 5,6% ulatuses

hageja kanda. Kohus jättis tähelepanuta, et algselt nõudis hageja kostjatelt kokku

7 706 841,44 euro tasumist. Kohus ei arvestanud menetluskulu jaotamisel hagejapoolseid

hagist osaliselt loobumisi ja tagasivõtmisi. Kuna hageja algne nõue oli kokku

7 706 841,44 eurot, millisest rahuldati nõudeid 5 542 500 euro ulatuses, siis oleks kohus

pidanud jätma menetluskulu 71,9% solidaarselt kostjate kanda ja 28,1% hageja kanda.

9. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulu kostja

kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

10. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Hageja palub uue otsusega hagi tervikuna rahuldada.

Alternatiivselt palub hageja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10.1. Hagi osaliselt rahuldamata jätmisel on kohus rikkunud materiaalõiguse norme ja

menetlusõiguse norme. Kohus ei vastanud hageja väidetele ning kohaldas ebaõigesti

TsÜS § 152 lg-t 1, § 147 lg-t 1, § 151 lg-t 1. Kohus järeldas ebaõigesti, et hageja nõue on

330 000 euro osas aegunud. Hageja jääb kõikide menetluses esitatud seisukohtade juurde ning

palub need lugeda vastuapellatsioonkaebuse osaks.

10.2. Hageja palus kohtul lahendada 330 000 euro osas nõue esmalt seltsingulepingu sätete

alusel ning alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus jättis tähelepanuta hageja

alternatiivse käsitluse, kas hageja nõue saab tuleneda seltsingulepingust. Samuti jättis kohus

kohaldamata TsÜS § 152 lg-e 1, mille kohaselt tuleb nõuete konkurentsi puhul lähtuda

tehingulise nõude aegumistähtajast. 330 000 euro nõude saab lahendada sarnaselt teiste maalide

ühisostu lepingutele VÕS § 600 lg 1 ja 603 alusel ning lähtuda lepingu p-st 3.4, mille kohaselt

pooled on kokku leppinud, et lepingu kehtimise aeg on 1. veebruar 2015. Arvestades, et hagi

on kohtusse esitatud 18. mail 2016 ning tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat, ei ole nõue aegunud.

11. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millest kohus järeldas, et leping KSTPV-2501 lõppes hageja

ja kostja II kokkuleppel hiljemalt 22. märtsil 2013. Kohus ei käsitlenud hageja väidet, et kui

uue lepingu sõlmimisega oleks pooled lugenud lepingu KSTPV-2501 lõppenuks, oleks pooled

lepingu KSTPV-2501 alusel ülekantud summad lugenud lepingu PTVD-2203 alusel tehtud

ettemaksuks. Arvestades, et uus leping, mis sisaldas ühte lepingu KSTPV-2501 esemeks olevat

maali, s.o Petrov-Vodkini „Poiss ja tüdruk Uzbekistanist“, sõlmiti 22. märtsil 2013 (s.o leping

20 (24)

PTVD-2203) ja selle lepingu alusel kandis hageja kostjale I eraldi raha, on ilmne, et vähemalt

tolleks hetkeks ei olnud pooled loobunud lepingu KSTPV-2501 täitmisest. Vastasel juhul oleks

lepingu KSTPV-2501 alusel ülekantud raha loetud ettemaksuks või kajastunuks see muul viisil

lepingu PTVD-2203 alusel raha ülekandmisel. Seega peab olema poolte otsus lepingut KSTPV-

2501 mitte täita tehtud oluliselt hiljem. Arvestades seda, et lepingus KSTPV-2501 on kokku

lepitud tähtajas 1. veebruar 2015, ei saanud teistsuguse kokkuleppe puudumisel, toimuda

alusetu rikastumine mitte varem kui 1. veebruaril 2015. Kuna leping ei ole tühine, ei saa lähtuda

raha ülekandmise ajast.

12. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja

menetluskulu hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus otsustas lepingute 4–13 alusel ostetud maalide müügist saadava kasumi

jaotada võrdselt hageja ja vastavalt kostja I või II vahel ning määras maalide müümata jätmise

korral hageja kasuks väljamõistetavaks hüvitiseks 50% maalide turuväärtusest, millest on maha

arvatud hagejale tagastatav panus. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse

ning hagi tagamise abinõuna maalide aresti kehtima jätmise osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab kasumi proportsioonis 41% hagejale ja 59% kostjale

I või II ja määrab samast proportsioonist lähtuva hüvitise suuruse. Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, vastuapellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

14. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi seltsingulepingute lõpetamiseks, tehtud panuste

tagastamiseks ja kasumi jagamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on lepingud 1–13

sõlminud. Lepingute eesmärgiks oli ühiselt osta maale ja müüa need kasumlikult edasi.

Ringkonnakohus nõustub poolte ja maakohtuga, et lepinguid saab pidada seltsingulepinguiks.

Lepingute järgi soetati maalid kaasomandisse. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses

eelkõige maalide kaasomandi lõpetamise viisi üle. Samuti vaidlevad pooled hagejal saada

olevate hüvitiste suuruse üle.

15. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu valitud kaasomandi lõpetamise viisi

selliselt, et kostjad on kohustatud müüma maalid avalikul enampakkumisel. Kostjate vastuhagis

toodud kaasomandi lõpetamise viis selliselt, et osad maalid jäävad kostjatele ja osad hagejale

selliselt, et hageja kohustub hüvitama kostjatele maalide väärtuste vahe, ei ole võimalik. Nimelt

on hageja väljendanud, et ta ei ole nõus maalide ainuomandi saamise vastu kostjatele hüvitist

tasuma. Kaasomandi lõpetamine selliselt, et isikule jäetakse asi kohustusega hüvitada selle

väärtus, ei ole lubatav olukorras, kus isik ei ole nõus hüvitist maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 23). Seda järeldust ei muuda ka see, et kostjaga II

sõlmitud lepingutele 8–13 kohaldub Vene Föderatsiooni õigus, mille kohaselt tuleks võimalusel

eelistada kaasomandi jagamist reaalosadena (VF TsK § 252). Nimelt ei ole maalid kogumis

käsitatavad ühe asjana, st tegemist on kaasomandiga igale maalile, ning maale ei ole võimalik

ilma neid kahjustamata reaalosadeks jagada. Samuti on maalide müük vajalik selleks, et oleks

võimalik hagejale tagastada tehtud panused.

16. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjate vastuväited selle kohta, et maakohus

ei ole seltsingu lõpetamisel arvestanud kostjate panuste ja tehtud kulutustega. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud enda tehtud panuste ja kulutuste suurust.

Panuste tegemist soovivad kostjad tõendada üksnes hagi lisadeks 18–30 olevate aktidega.

21 (24)

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need aktid ei tõenda kostjate tehtud panuste suurust.

Aktides on pooled kinnitanud üksnes hageja panuste tegemist. Seda, et maalid on ostetud on

kinnitanud aktis üksnes kostjad. Aktidest nähtub ka, et maalid ostsid kostjad ja need on kostjate

valduses. Seega ei nähtu aktidest, et hagejal oleks sel hetkel olnud teada, millise hinnaga kostjad

maalid tegelikult ostsid. Kostjad ei ole vaatamata sellele, et maakohtu vaheotsusega neid selleks

kohustati, esitanud lepinguid, millega maalid osteti ja millest nähtuks maalide ostuhind ja selle

kaudu kostjate panus. Kulutuste kohta ei ole kostjad tõendeid esitanud.

17. Ringkonnakohtu

hinnangul

rahuldas

maakohus

põhjendatult

hageja

nõude

seltsingulepingute alusel tehtud panuste tagastamiseks. Nimelt nähtub poolte kokkulepetest

selgelt, et poolte suhetes on risk, et maalide müügist ei ole võimalik saada piisavalt tulu panuste

tagastamiseks, jäetud kostjate kanda. See tuleneb selgelt poolte sõlmitud käenduslepingust.

Ringkonnakohus leiab, et käenduslepingus kokkulepitut saab VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi arvestada

ka seltsingulepingute tõlgendamisel, kuna kõik seltsingulepingu pooled (hageja, kostja I ja

kostja II) olid ka käenduslepingu pooleks ning käenduslepingus lepiti selgelt kokku, millised

on seltsingulepingutest tulenevad kohustused, mida kostjad II ja III käendajatena tagavad, ja

millistel tingimustel need sissenõutavaks muutuvad. Käenduslepingust nähtub, et

käenduslepinguga tagasid kostjad kohustust tagastada hagejale panused. Käenduslepingu p-s

1.3 on nimetatud juhtudena, mil kostjad peavad hagejale panused tagastama mh olukorda, kus

maalid riknevad, kaovad sh varastatakse, on võltsitud või nende väärtus on madalam

ostuhinnast. Seega on pooled erinevalt VÕS § 603 lg-st 4 ja § 602 lg-st 2 kokku leppinud, et

juhul, kui seltsinguvarast ei piisa hageja tehtud panuste tagastamiseks, peavad kostjad hagejale

tehtud panused hüvitama. Selline riskijaotus on mõistlikult selgitatav asjaoluga, et lepingute

järgi pidid hagejad maalid ostma, need jäid hagejate valdusesse, hagejad pidid läbi viima müügi

ettevalmistamiseks vajalikud toimingud ning ka maalid omal äranägemisel müüma. Arvestades

poolte kokkulepet, ei välista seega hageja panuste tagastamise nõuet ei see, kui maalid müüakse

odavamalt ega see, kui need on hävinud või kadunud.

18. Põhjendatud ei ole kostjate apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et poolte sõlmitud

käendusleping ei hõlma lepingust RZNV-0106 tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus märgib

esiteks, et kostjad esitasid sellesisulise vastuväite esmakordselt apellatsioonkaebuses,

põhjendamata, miks nad seda maakohtu menetluses ei teinud. Teiseks nähtub käenduslepingust,

et kuigi selle preambulis ei ole lepingut RZNV-0106 (ilmselt ekslikult) märgitud, on lepingu

p-s 1.2.12 tagatava kohustusena märgitud ka sellest lepingust tulenevat 100 000 euro maksmise

kohustust.

19. Iseenesest on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja positsioon on menetluses

olnud mõneti vastuoluline. Ühelt poolt nõuab hageja maalide müüki, kuid teiselt poolt avaldab

kahtlust, kas kostjad on maalid üldse ostnud. Samas on see vastuolu kohtu hinnangul mõistetav

ja tingitud kostjate endi käitumisest. Ühelt poolt on kostjad hagi lisadeks 18–30 olevates aktides

kinnitanud, et on maalid ostnud. Samas ei ole kostjad aga täitnud maakohtu vaheotsust ega

esitanud maalide ostmisega seotud dokumente. Arvestades ka seda, et kostjad ise ei ole väitnud,

et nad ei ole maale ostnud, ei ole see hagejate mõneti vastuoluline positsioon, mis kajastub ka

maakohtu otsuses, maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

20. Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka kostjate väited selle kohta, et osad maalid on

hävinenud. Kostjad neid väiteid tõendanud ei ole. Tõend kusagil tulekahju toimumise kohta, ei

näita seda, et tulekahjus hävisid ka lepingu esemeks olnud maalid. Väidetava maalidele

tekkinud veekahjustuse kohta tõendeid üldse esitatud ei ole. Ainuüksi kostjate selgitused ei ole

kohtumenetluses asjaolude tuvastamiseks piisavad. Ka asjaolu, et osad maalid on läinud

kostjate valdusest välja R. Iseevi valdusesse ei anna alust maakohtu otsust muuta. Kohtule

esitatud New Yorgi kohtu dokumentidest kostjate ja R. Iseevi vahelise vaidluse kohta nähtub,

et R. Iseev on selles vaidluses tuginenud sellele, et kostjad on talle maalid pantinud 2 000 000

USA dollari suuruse laenu tagatiseks. Kostjad ise on esitanud New Yorgis toimuva

22 (24)

kohtuvaidluse kohta vastuolulisi väiteid. Maakohtu 13. novembri 2020 istungil kinnitasid

kostjad, et New Yorgi kohtu otsuse kohaselt peab R. Iseev kostjatele maalid tagastama ja

kostjad peavad R. Iseevile maksma 2 000 000 dollarit. Samas ringkonnakohtu istungil väitsid

kostjad, et vaidlus New Yorgi kohtus on veel pooleli. Arvestades kohtule esitatud New Yorgis

toimuva kohtuasja materjale, on kostjatel ilmselt võimalik maalid tagasi saada, tasudes R.

Iseevile laenulepingu järgse võla. Seega ei välista maalide R. Iseevi valduses olemine

kohtuotsuse täitmist. Nagu kohus eelnevalt leidis, on aga igal juhul maalide valduse kaotamine

poolte lepingu järgi kostjate risk.

21. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu otsust ka maalide müügiks antud

tähtaja kohta. Kostjate väited, et maalide müügiks kulub 3–5 aastat on paljasõnalised.

Ringkonnakohus möönab, et on ilmselge, et sedavõrd kallite maalide müük ei saa toimuda

päevapealt, kuid maalide müügiks tähtaja määramisel tuleb arvestada mõlema poole huve. Ei

saa oodata, et hageja peaks enda nõude rahuldamisega ootama veel aastaid olukorras, kus poolte

sõlmitud käenduslepingu kohaselt tulnuks maalid müüa hiljemalt 1. jaanuariks 2017.

Arvestades lepingute sõlmimisest ja kokku lepitud maalide müügi lõpptähtajast möödunud

aega, oleksid kostjad, kui nad tegutsesid heas usus, pidanud juba ammu tegelema maalide

müügiks ettevalmistamisega. Seega arvestab maakohtu antud tähtaeg 6 kuud mõistlikult

mõlema poole huvidega.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles maakohus kohustas kostjaid maalide

müüki korraldama. Maalide müük oli kostjate kohustus ka lepingu järgi. Samuti on maalid

kostjate valduses. Kostjaid peaks motiveerima maale võimalikult kõrge hinnaga müüma see, et

neil on õigus saada osa maalide müügist saadavast kasumist.

23. Maakohus on õigesti lähtunud maalide väärtuse kindlakstegemisel kohtule esitatud

hindamisaktidest. Muid tõendeid esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

hindamisaktides toodud väärtused ei oleks õiged. Kostjad ise on lasknud hindamisaktid

koostada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse resolutsiooni täitmisel võib tekkida

täiendavaid vaidlusi. Nimelt ei ole maakohus osade lepingute puhul, mille esemeks olevate

maalide kohta ei ole hindamisakte esitatud, määranud kindlaks hüvitise suurust, mille kostja I

või II peavad maksma juhul, kui nad lepingu esemeks olevaid maale tähtaegselt ei müü, vaid

on sidunud hüvitise suuruse maalide turuväärtusega otsuse jõustumise ajal. Arvestades

täitemenetluse formaliseeritusse põhimõtet, ei ole kohtutäituril võimalik hüvitise suurust

täitemenetluses ise tuvastada. Ringkonnakohus leiab siiski, et see ei tingi maakohtu otsuse

tühistamist ja hagi osalist rahuldamata jätmist. Nimelt on nii lepingute kui ka maakohtu

jõustunud vaheotsuse kohaselt kostjate kohustus esitada maalide hindamisaktid. Kostjad ei ole

osade maalide kohta seda teinud. Sellises olukorras ei pea kohus õigeks panna hagi rahuldamata

jätmise riski hagejale. Samas ei ole kohtul võimalik määrata maalide väärtust olukorras, kus

selle kohta tõendeid ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui otsuse täitmisel tekib

pooltel vaidlus hüvitise suuruse üle, on võimalik esitada TsMS § 368 lg 2 järgne hagi

tuvastamaks, kui suure hüvitise peavad kostjad nende maalide müümata jätmisel hagejale

tasuma.

24. Ringkonnakohus nõustub kostjate apellatsioonkaebusega, et maakohus on kohaldanud

valesti VÕS § 604. Selle sätte kohaselt tuleb pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste

tagastamist järelejäänud vara jagada seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises.

Seega tuleb ka seltsingu lõpetamisel arvestada poolte kokkuleppeid kasumi jaotamise kohta.

Järelikult on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja 18%

enda kasumiosast kostjatele tasuma, kehtib vaid lepingu täitmisel, mitte aga vara jaotamisel

seltsingu lõpetamisel. Sellised kokkulepped sisaldusid lepingutes 4–13 vastavalt kas p-s 2.10

või 3.2, millede kohaselt jagatakse kaasomandi müügist saadu lepingu poolte vahel võrdselt,

kuid hageja peab maksma vastavalt kostjale I või II 18% enda teenitud kasumist. VÕS § 604

kohaselt tuleb kasumi jaotamise kokkulepet arvestada lisaks lepingu täitmisele ka vara

23 (24)

jaotamisel seltsingu lõppemisel. Seega on põhjendatud kostjate apellatsioonkaebus osas, milles

kostjad leiavad, et nende lepingute alusel saadavast kasumist peaks kuuluma hagejale 41% ja

kostjale I või II 59%. Maakohtu otsus tuleb seega nende lepingute osas otsustatud kasumi

jaotuse ja maalide müümata jätmisel makstavate hüvitiste suuruse osas tühistada ning määrata

kasumi jaotus lepingutes kokkulepitud proportsioonides.

25. Ringkonnakohus nõustub kostjate apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsusega

jõusse jäetud hagi tagamise meetmed takistavad kostjatel täitmast otsusest tulenevat kohustust

müüa maalid. Nimelt on maalid hagi tagamise korras arestitud. See ei võimalda aga kostjatel

maale kehtivalt käsutada. Seetõttu tuleb maakohtu seatud hagi tagamise abinõud maalide

arestimise osas tühistada.

26. Kostjad on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse ka osas, milles

maakohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu laenulepingu alusel 250 000 euro saamiseks.

Kostjad ei ole aga apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks maakohtu otsus selles

osas vale on. Kostjad ei ole sellele nõudele ka maakohtus sisulisi vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus ei näe seetõttu alust maakohtu otsust selle nõude rahuldamise osas muuta.

27. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles

maakohus leidis, et hageja nõue 330 000 euro saamiseks on aegunud. Mõlemad pooled on välja

toonud, et lepingut KSTPV-2501 poolte kokkuleppel ei täidetud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et poolte kokkulepe lepingu KSTPV-2501 lõpetamiseks pidi olema sõlmitud

hiljemalt 22. märtsil 2013, mil pooled sõlmisid lepingu PTVD-2203, mille esemeks oli üks

lepingu KSTPV-2501 osaks olnud maalidest. Sellises olukorras oli selge, et poolte tahe ei

saanud olla enam suunatud lepingu KSTPV-2501 täitmisele, kuivõrd samal ajal lepingute

PTVD-2203 ja KSTPV-2501 täitmine ei ole võimalik. Seda järeldust ei välista ka asjaolu, et

lepingus PTVD-2203 ei olnud märgitud midagi varasema lepingu alusel makstud raha kohta.

See võib olla selgitatav näiteks sellega, et kostja II ei olnud tegelikult raha saanud, nagu

väidavad kostjad. Olukorras, kus pooled olid hiljemalt 22. märtsil 2013 kokku leppinud, et

lepingut KSTPV-2501 ei täideta, muutus sellest ajast sissenõutavaks ka hageja nõue lepingu

alusel üleantu tagastamiseks. Seega oli hageja lepingust tulenev nõue hagi esitamise ajaks 5.

mail 2016 TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegunud. Samuti oli TsÜS § 151 järgi aegunud

võimalik alusetu rikastumise nõue.

28. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas, tuginedes sellele,

et maakohus ei ole menetluskulusid jaotades arvestanud seda, et hageja on osadest algselt

esitatud nõuetest loobunud ja osad nõuded tagasi võtnud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus

on nende nõuetega seotud menetluskulude jaotuse märkinud 23. jaanuari 2018 määruses. See

määrus on jõustunud ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lisaks otsuses märgitud

menetluskulude jaotusele arvestada ka selles määruses märgitud menetluskulude jaotust.

29. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta

menetluskulude jaotust. Hageja nõuete rahuldamise täpset proportsiooni ei ole võimalik

määrata, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid poolte endi

kanda, arvestades asjaolu, et hagi rahuldatakse suures osas. Ringkonnakohtu hinnangul on

arvestades hagi rahuldamise ulatust õiglane jätta 9% menetluskuludest hageja ja 91%

solidaarselt kostjate kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle menetlemisega seotud kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast otsuse jõustumist.

24 (24)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Villem Lapimaa