2-21-8539/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista R. M. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 6010 eurot 63 senti 06.10.2019 kuni 27.05.2021 1206 eurot 92 senti ja sissenõudekulu 35 eurot).
Legislator headnote
AI generated2-21-8539/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista R. M. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 6010 eurot 63 senti 06.10.2019 kuni 27.05.2021 1206 eurot 92 senti ja sissenõudekulu 35 eurot).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Margit Vutt
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2021, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-8539
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. M. (M. ) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 705 eurot 10 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),
lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post:
tarvo.ilves@plusplus.ee;
Kostja R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), e-
post:xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista R. M. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 6010 eurot 63 senti
(sh põhivõlg 3 352 eurot 55 senti, enne 22.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1406
eurot 16 senti, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates
06.10.2019 kuni 27.05.2021 1206 eurot 92 senti ja sissenõudekulu 35 eurot).
3. Mõista R. M. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (3352 eurot
55 senti) 0,06% päevas alates 28.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades, et viivis
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõuet 3352 eurot 55 senti,
so summani 694 eurot 47 senti.
4. Jätta menetluskulud R. M. kanda.
5. Mõista R. M. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 570 eurot. R.
M. on kohustatud maksma temalt väljamõistetud 570 euro suuruste menetluskulude
tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse
kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse
või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.05.2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus
mõista R. M. (kostja) hageja kasuks välja 22.08.2019 lepingust 24812672, tulenev võlgnevus
kompromissisummas 4768 eurot 71 senti (sh põhivõlg 3352 eurot 55 senti, enne 22.08.2019
sissenõutavaks muutunud viivised 1406 eurot 16 senti ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), 1
206 euro 92 sendi suurune viivis põhinõudelt 3352 eurot 55 senti alates 06.10.2019 kuni
27.05.2021, samuti 35 euro suurune sissenõudekulu. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks
välja ka viivise põhivõlalt 0,06% päevas alates 28.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses kuni
summani 694 eurot 47 senti.
Hagiavalduse
kohaselt
tuleneb
hageja
nõue
poolte
vahel
22.08.2019
sõlmitud
kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 24812672 (leping), mille kohaselt kostja kohustus
tasuma hagejale kokkulepitud 4 758 euro 71 sendi suuruse kompromissisumma maksegraafiku
alusel igakuiste osamaksetena. Kompromissisummale lisandus lepingu p 5.1 kohaselt lepingu
sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja on lepingujärgseid makseid ei tasunud. Lepingu p 3.2 kohaselt
kohustus
kostja
maksekohustuse
rikkumisel
tasuma
viivist
0,06%
maksmata
kompromissisummalt päevas. Lepingu p 3.1 nägi ette, et kui kostja ei tasu kompromissisummat
õigel ajal ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osas kohe sissenõutavaks.
Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 05.10.2019 osamakse tasumise tähtaja
möödumisel. Hageja on 14.10.2019, 21.05.2020 ja 21.01.2021 saatnud kostjale tasulised
võlateatised.
2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku
vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud 31.05.2021
kohtule
avaldatud
ja
rahvastikuregistrisse
kantud
elektronpostiaadressil
xxxxxxxxxxxxxx@mail.ee ja kostja on 07.06.2021 kohtule kinnitud menetlusdokumentide
kättesaamisest (tl 18). Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele
kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt
määratud tähtajaks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et
hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
Seetõttu rahuldab kohus hagi.
4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 450 euro suuruse riigilõivu ja
õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja
menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450
eurot.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja
taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga,
mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud
hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide
viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades
asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust
ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks
ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga).
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 570 (120 + 450) eurot.
Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Margit Vutt
kohtunik