3-21-1423/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1423

Määruse kuupäev

08.07.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. kaebus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-

2/135 tühistamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.M.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.M. kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde M.M. vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 20.02.2021–

19.06.2021 kohta.

3. Vabastada M.M. riigilõivu tasumise kohustusest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

4. Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Kuulutada haldusasja nr 3-21-1423 menetlus vastustaja

poolt 01.07.2021 kohtule esitatud videosalvestist ning

kaebaja terviseandmeid sisaldavat eksperthinnangut ja

tervisekaardi väljavõtteid (toimiku leheküljed 16–25, 30–

32) puudutavas osas kinniseks.

6. Piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja poolt

01.07.2021 kohtule esitatud videosalvestisega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 4 ja 6 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 88 lg 5,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse

teadmiseks Viru Vanglale.

Kaebajale edastatakse ka tema poolt kohtule 29.06.2021

edastatud dokumentide koopiad (kokku 12 lehel).

3-21-1423

ASJAOLUD

1. Viru Vangla valvur koostas 05.06.2021 ettekande (tl 10), mille kohaselt leidis samal päeval

kella 17.50 paiku aset intsident, kus kinnipeetav M.M. ägestus ja hakkas valvurit erinevate

roppude sõnadega sõimama pärast seda, kui ta oli soovinud saada külmkapi juurde, kuid valvur

selgitas talle, miks ei olnud see tol hetkel võimalik.

2. Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 (tl 8–9) M.M. suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga

tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning

ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

3. M.M. esitas 20.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla

05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ning tuvastada, et vangla tegevus, mis seisnes tema

suhtes käeraudade kohaldamises ilma seda arstiga kooskõlastamata, ja vangla tegevus seoses

kaebaja hoidmisega erirežiimil alates 06.06.2021 ilma igapäevaste kohustuslike kontrollideta

on õigusvastane ja alandav. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla

05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise. Kaebaja põhjendused on järgmised.

Kaebaja paigutati 2019. aastal kahe teise kinnipeetavaga Viru Vangla II üksuse V7 osakonna

läänepoolsetesse kambritesse. Kaebaja paigutamist sinna peeti võimalikuks arvatavasti

seetõttu, et ta ei kuulu ühtegi kuritegelikku ühendusse, ei järgi vangla subkultuuri ega ole

vägivaldne. Samuti on tema uue kuriteo toimepanemise risk ülimadal ning vangla toetab tema

ennetähtaegset vabastamist. Kaebaja paigutati 13.05.2021 koos nende kinnipeetavatega ümber

koridori otsas asuvatesse kambritesse ning loodi uus turvatud grupp lõunapoolsetes kambrites.

Eelnev näitab julgeolekuosakonna arvamust kaebaja kohta, mis ei klapi 05.06.2021. a ettekande

koostanud valvuri väidetuga. Uue grupi loomisel tegi vangla mitu viga, nt ei ole teada, millal

lõunapoolsetes kambrites viibijad saavad pesumasinat kasutada või külmkappi asju panna ja

neid sealt võtta. Selline puudulik regulatsioon loob pinnase valvurite omavoliks ning viis

05.06.2021 toimunud intsidendini. Kaebajal on liikumispuue ning ta ei saa raudus käsi käia.

Kaebaja on esitanud sellekohased selgitused 16.06.2021. a vastuses distsiplinaarmenetluse

algatamise teatele. Kaebaja suhtes käeraudade kohaldamisega ja selle arstiga kooskõlastamata

jätmisega võeti kaebajalt õigus end kohtus kaitsta ja õigus arsti abile.

Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise

kohustusest.

4. M.M. esitas 21.06.2021 vaide Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135

tühistamiseks ja käskkirja täitmise peatamiseks.

5. Viru Vangla palus 01.07.2021. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

5.1. Kohtule esitatud videosalvestiselt 05.06.2021 toimunud intsidendi kohta nähtub, et kaebaja

žestikuleerib kambri trellukse juures ägedalt, tema liigutustes, sh käte liikumises ega toetumises

jalgadele ei

nähtu

mingitki

takistust.

See annab kaudse kinnituse täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud ametniku ettekandes kirjeldatule, et kaebaja

liikus ka kambris tol hetkel vabalt ja iseseisvalt. See asjaolu kinnitab, et kaebaja võib olla

vanglaametnikele ohtlik, sh füüsiliselt. Eluliselt usutavaks võib lugeda seda, et suurem oht võib

lähtuda isikust, kes püüab end avalikkusele näidata tegelikkusest väetimana, sest potentsiaalne

ohver oskab teda siis vähem karta. Kaebaja tegelik liikumisvõime olemasolu vähendab

täiendavate julgeolekuabinõude, sh ohjeldusmeetmete mõju HKMS § 249 lg 3 tähenduses talle

endale.

3-21-1423

5.2. Vangla julgeoleku tagamine on oluline avalik huvi ning antud juhul on huvi ametnike

julgeoleku kaitsmiseks oluliselt kaalukam kui kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisest tulenevad piirangud. Ka varasemalt on vangla tuvastanud, et kaebaja püüab oma

liikumisvaegust üle võimendada, et saada vanglalt kohtlemisel hüvesid. 05.06.2021 toimunud

intsidendi

kohta

on

14.06.2021

kaebaja

suhtes

alustatud

kriminaalmenetlus

karistusseadustiku § 274 lg 1 tunnustel.

5.3. Kaebuse perspektiiv on vähene. Vangla käskkirjas ei ole puudusi, mis tingiksid selle

vältimatult kehtetuks tunnistamise, käskkiri on antud vangla julgeoleku tagamiseks selleks

pädeva isiku poolt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 4 alusel.

5.4. Vangla palub piirata kaebaja ja teiste isikute ligipääsu kohtule esitatud turvasalvestisele

HKMS § 79 lg 1 p 1 (vajadusel ka lg 6) alusel. Kaitstavaks informatsiooniks on kaamera

vaateväli, pimedad nurgad, resolutsioon jms, mille teadmine, sh nende kirjeldamine kolmandate

isikute poolt võiks anda kinnipeetavatele võimaluse panna toime varjatult uusi süütegusid.

6. Kaebaja esitas kohtule 29.06.2021, 30.06.2021, 02.07.2021 ja 04.07.2021 täiendavad

seisukohad.

6.1. Vangla teab, et kaebaja ei käi kambrist väljas ilma kargu ja seljaortoosita. Kaebajal on

raske teiste seas liikuda ning ta ei suuda enam teiste inimestega suhelda. Kaebaja vaimsed

probleemid viisid selleni, et ta kaotas esimest korda kuue aasta jooksul enesevalitsemise ja

ründas ametnikku verbaalselt. Kaebaja soovib liikuda, kuid ta ei saa raudus käsi karguga käia

ning ilma karguta ei saa ta kambrist välja minna.

6.2. Kaebaja suhtes on koostatud veel 34 ettekannet, milles öeldakse, et kaebaja keeldub

loenduse ajal käeraudu kandmast. Nendes ettekannetes on nimetamata see, et kaebaja kasutab

paremat kätt tasakaalu hoidmiseks või sellega vastu seina toetamiseks. Kaebaja on alati ka toitu

võtnud ainult ühe käega ja karku kasutades ning ta ei saa hoida tasakaalu kaht kätt koos hoides.

See, et raudus käsi ei ole võimalik karkudega käia, on asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Kaebaja

olukorda arvestades on absurdne temalt nõuda treppide läbimist ilma karguta ja raudus käsi.

Kaebaja mõlemad käed ei ole Viru Vanglas viibimise aja jooksul üldse raudus olnud. Vastasel

juhul oleks kõik väljaviimised ära jäänud. Sellel aastal ei ole antud ühtegi tõendit, mis kinnitaks,

et kaebaja oleks üleöö paranenud ning suudaks nüüd raudus käsi, tasakaalu kaotamata ja ümber

kukkumata käia.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus otsustab esmalt menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise (I), lahendab seejärel

esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning hindab viimasena kaebuse lubatavust (III).

I

8. Tulenevalt

HKMS

§

lg-st

koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra

tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Vastustaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud

videosalvestis sisaldab teavet Viru Vangla turvasüsteemide kohta, mistõttu on tegemist avaliku

teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.

9. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest

ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata

HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on üheks selliseks aluseks

3-21-1423

riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmise või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse vajadus. Menetlusosalisele

ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam

menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lg 2 teine lause).

10. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud ei ole lubada kinnipeetavast kaebajal tutvuda

vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestisega. Videosalvestise vaatlus võimaldaks

kaebajal näha vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, samuti salvestatava

pildi kvaliteeti ja detailsust. Eelkirjeldatud teabe avalikustamine kaebajale ohustaks vangla

julgeolekut, kuivõrd annaks kaebajale võimaluse vajadusel tegutseda väljaspool kaamera

vaateulatust. Samas ei annaks videomaterjaliga tutvumine kaebajale infot, millest ta juba teadlik

ei ole ning millega tutvumine oleks tema õiguste kaitseks tingimata vajalik.

11. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja nr 3-21-1423 menetluse kohtule

01.07.2021 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 alusel

koosmõjus HKMS § 79 lg 1 p-ga 1 kaebaja õigust videosalvestisega tutvuda.

12. Kohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks ka tema

terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei kaalu selles osas üles

kaebaja eraelu kaitse huvi. Seega kuulutab kohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja

TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.

II

13. Kaebaja on palunud peatada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise

(HKMS § 251 lg 1 p 1). Kaebaja on esitanud nimetatud käskkirjale 21.06.2021 vaide, mistõttu

on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).

14. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda

riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks

riigilõivu tasumise kohustusest. Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, võib kohtu

hinnangul kaebaja sellist tahet siiski järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus

HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto

väljavõtte ajavahemiku 20.02.2021–19.06.2021 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest

keeldumisest aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

15. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eeltoodud sätetest lähtuvalt tuleb kohtul esmalt

kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks taotlejale kahjulike

tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse

vajadus. Teiseks tuleb kohtul hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Seejärel tuleb

kohtul viimasena kaaluda asjas vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt

poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed haldusorgani jaoks esialgse õiguskaitse

kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus.

3-21-1423

16. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.o kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine,

kehakultuuriga

tegelemise

keelamine,

vanglasisese

liikumis-

ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamine võib

vaieldamatult põhjustada kaebajale ebamugavusi ning kitsendab tema vabadusi. Kuigi kaebaja

ei ole talle käskkirja täitmise peatamata jätmisel saabuvaid kahjulikke tagajärgi selgelt välja

toonud, saab tema väidetest järeldada, et ta peab kahjulikuks tagajärjeks ennekõike seda, et ta

ei saa tema suhtes kohaldatavate käeraudadega liikuda. Kohtu hinnangul esineb kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus, hoolimata sellest, kas need kaebaja väited vastavad tõele või mitte

– täiendavate julgeolekuabinõude meetmete jätkuva kohaldamisega kaasnevad kaebajale

vabadusõiguse täiendavad piirangud, millega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi ei ole võimalik

hiljem kõrvaldada. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või

halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või

kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu 16.12.2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-87-16, p 14).

17. Olenemata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolust, ei ole asjas esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks alust. Kaebajale kohaldatud piirangutest tulenevat riivet ei saa

pidada antud juhul olulisemaks asjas esinevast avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest.

Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus

tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.

18. Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirjast nr 3-21/1-2/135 nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vältida ohtu vangla julgeolekule ning ennetada edaspidiste

raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Täiendavad julgeolekuabinõud on ennetavad

meetmed, mille rakendamise aluseks on vangla piiratud teabe põhjal kujunenud prognoos

õigushüve võimaliku kahjustamise kohta (vt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17,

p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

19. Kaebaja ettearvamatut käitumist ning temast tuleneda võivat ohtu vanglateenistuse

ametnikele kinnitab vanglaametniku 05.06.2021. a ettekanne (tl 10). Sellest nähtub, et kaebaja

ägestus üksnes seetõttu, et tal ei võimaldatud minna külmkapi juurde, ning hakkas seejärel

ametnikku erinevate roppude sõnadega sõimama. Kaebaja kasutatud lausetes sisaldusid ka

sõnad „muidu annan sulle vastu lõugu“. Ametniku kinnitusel tundis ta ennast ohustatuna.

Kohus leiab, et arvestades 05.06.2021. a toimunud intsidenti, kinnitab kaebaja võimalikku

ohtlikkust ametnikele kaudselt ka intsidendi kohta esitatud videosalvestis. Salvestiselt nähtub,

et kaebaja žestikuleerib ägedalt kätega. Samuti saab videosalvestise pinnalt järeldada, et

kaebaja liikus kambris vabalt – videolt on näha, et ta liigub vahepeal trellidest eemale ja seejärel

trellide juurde tagasi. Sellest tulenevalt võib arvata, et kaebaja liikumine on vähemalt suure osa

ajast vaba ning ka tema terviseseisund ei välista ametnike ründamist. Seega kinnitab esitatud

videosalvestis 05.06.2021. a ettekandes kirjeldatut.

20. Kaebajast lähtuva ohu võimalikkust ei lükka kohtu hinnangul ümber kaebaja esitatud

07.09.2020. a töövõime hindamise eksperthinnangus (tl 16–25) või 2017. ja 2018. aastal tema

tervisekaarti tehtud kannetes (tl 30–32) toodu. Eksperthinnangust tuleneb, et kaebaja võimekus

liikuda on muutlik ning sõltub näiteks tema varasemast aktiivsusest. Kaebaja kirjeldatud

piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole aga tervise infosüsteemi andmetel kinnitust

leidnud. Seega puudub eksperthinnangu pinnalt alus arvata, et kaebajast ei saaks lähtuda ohtu

vanglateenistuse ametnikele. Samuti ei ole eeltoodu ning kohtule esitatud videosalvestise

pinnalt kohtule täielikult usutavad kaebaja viited sellele, et tema saatmine käeraudades

jalutuskäigule, arsti juurde, kohtusse, arvuti juurde või mujale on igal ajal täielikult välistatud.

21. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud on äärmiselt negatiivse ja ettearvamatu

käitumisega kinnipeetava isoleerimine teistest kinnipeetavatest, kuivõrd oma käitumisega võib

3-21-1423

ta mõjutada ka teisi kinnipeetavaid panema toime samalaadseid rikkumisi. Samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud ohtu ennetaval eesmärgil ohjeldusmeetmete kasutamine vanglasisesel

saatmisel, kuna tegemist on otsese ohuga vanglateenistuse ametnikele, kes kinnipeetavaga

teenistusülesandeid täites kokku puutuvad. Viru Vangla peab tagama vangla julgeoleku ning

seal viibivate isikute elu ja tervise kaitse, mistõttu ei saa kaebajal lubada tegutseda vaide- või

kohtumenetluse ajal viisil, mis võib eelkirjeldatud õigushüvesid kahjustada. Seega oleks

esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega.

22. Kaebaja vaides esitatud väited, et ta sai ettekande sisust teada alles käskkirjast, ametnik

valetas 05.06.2021. a ettekandes teadlikult ja arvestades kaebaja tervislikku seisundit ei saa ta

liikuda käeraudades, on kohtu hinnangul üldsõnalised ning kohtule ei nähtu praeguses

menetlusstaadiumis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks eeltoodud põhjustel

kaebaja suhtes vastunäidustatud. Isegi kui kaebajal on käeraudades liikumine raskendatud, ei

tähenda see veel, et tema suhtes ei saaks vangla julgeoleku tagamiseks üldse täiendavaid

julgeolekuabinõusid rakendada.

23. Kuigi vaidlusalusest intsidendist on möödunud ca üks kuu ning tõsikindlalt ei saa väita

kaebajast tulenevat ohtu ametnikele ka praegusel ajal, puuduvad kohtul asjas esitatud tõendite

ja väidete pinnalt praegusel ajal alused vastupidisele seisukohale asumiseks. Arvestades

julgeolekuabinõude kohaldamise algusaega, hindab vangla julgeolekuabinõude kohaldamise

pikendamise vajalikkust tõenäoliselt lähiajal. Vanglal tuleb julgeolekuabinõude kohaldamine

lõpetada, kui nende kohaldamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Kui vangla otsustab

julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada, on kaebajal õigus see otsus vaidlustada.

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja

nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata.

25. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

III

26. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

27. Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ning

tuvastada, et vangla tegevus enne kaebajale käeraudade kohaldamist arsti seisukoha küsimata

jätmisel ning täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse igapäevaselt

kontrollimata jätmisel on olnud õigusvastane ja alandav.

28. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

29. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Praegusel juhul on kaebaja esitanud 21.06.2021 Viru Vanglale vaide 05.06.2021. a käskkirja

nr 3-21/1-2/135 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel

tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on

kaebajal tühistamisnõude puhul täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastada.

3-21-1423

30. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebuses toodud

tuvastamisnõuete eraldiseisvaks esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

31. Tuvastamisnõude võib esitada, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4

ja § 44 lg 1). Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusega piiratud. HKMS § 45 lg 2

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ning sama lõike teise lause kohaselt ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Tuvastamisnõude esitamine ei ole põhjendatud

üksnes eesmärgil teha kindlaks haldusorgani tegevuse õigusvastasus.

32. Kohus leiab, et kaebaja saab kaitsta oma õigusi seoses tuvastamisnõuetes viidatud

asjaoludega tõhusamate õiguskaitsevahenditega kui tuvastamiskaebus.

Kui Viru Vangla peaks jätma kaebaja vaide vangla 05.06.2021. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või selle tagastama, saab kaebaja

esitada kohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks. Selle tühistamiskaebuse läbivaatamisel tuleb

kohtul muu hulgas hinnata, kas vangla võttis käskkirja andmisel ja kohaldatavate täiendavate

julgeolekuabinõude meetmete valiku tegemisel kaalutlusõiguse kohaldamisel asjakohaselt

arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2) ning

arvestas seejuures õiguspäraselt VangS §-st 41 tulenevat kinnipeetava inimväärikuse tagamise

kohustust, sh kohustust kindlustada kinnipeetava tervise kaitse. Toimingu sooritamata jätmise

eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine ei oleks antud juhul kaebaja õiguste kaitseks tõhusam

kui käskkirja võimalik tühistamine sama toimingu sooritamata jätmise tõttu.

Kaebajal on tõhusamad õiguskaitsevahendid ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

jätkuva kohaldamise kontrollimisel. Vastavalt VangS § 69 lg-le 3 tuleb täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama

paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal

algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

kehtetuks tunnistama (HMS § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1). Kui vangla seda ei tee, on

kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks

tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ega vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav

pöörduda halduskohtusse. Vaide- või kohtumenetluse ajal saab kinnipeetav halduskohtult

taotleda esialgset õiguskaitset. (vt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 21)

33. Kui kaebaja on soovinud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kahju hüvitamise

eesmärgil, on tal võimalik esitada esmalt vanglale taotlus tekkinud kahju hüvitamiseks. Kui

vangla jätab taotluse rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või tagastab selle, saab kaebaja

esitada kahju hüvitamise kaebuse kohtule (VangS § 11 lg 8). Vastavalt HKMS § 45 lg 2 teisele

lausele ei ole kohtule tuvastamiskaebuse esitamine hüvitamiskaebuse ettevalmistamise

eesmärgil lubatud. Samal põhjusel ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav osas, milles

kaebaja soovib selle tuvastamist, et vangla tegevus on olnud teda alandav. Seda, milliseid

tagajärgi on põhjustanud haldusorgani tegevus sellest puudutatud isikule ning kas need

tagajärjed on olnud alandavad, saab kohus hinnata kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel

(HKMS § 37 lg 2 p 4, riigivastutuse seaduse §-d 7 ja 9).

34. Eelnevalt

esitatud

põhjendustel

tagastab

kohus

kaebuse

tuvastamisnõuetes

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

35. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)