2-20-131152/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-131152

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2021. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-20-131152

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. O. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

370,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479,

asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

10150, Harju maakond; lepinguline esindaja A. Ž., Julianus

Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee).

Kostja: T. O. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX,

menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja T. O. vahel

22.10.2018.

a

sõlmitud

liitumislepingust

nr

XXX,

osamaksetega

vara

müügilepingust nr XXX ja nutikindlustuse lepingust nr XXX tulenev võlgnevus

kokku summas 304,63 eurot, mis koosneb põhivõlast 238,01 eurot, võla

sissenõudmiskulust 30 eurot ja viivisest perioodi 19.02.2019. a - 21.01.2021. a eest

summas 36,62 eurot.

3. Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (238,01

eurolt) alates 22.01.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hagi käsitlustasu ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 87% ulatuses T. O. kanda ja 13% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

6. Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas

221,85 eurot, mis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX

viitenumbriga XXX.

7. Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt viivis alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 20.05.2021. a Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja

taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt

määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22.10.2018. a sõlmitud

liitumislepingust nr XXX, osamaksetega vara müügilepingust nr XXX ja nutikindlustuse

lepingust nr XXX tulenevat põhivõlga 276,01 eurot, viiviseid viimase arve maksetähtajale

järgnevast päevast s.o 19.02.2019 - 21.01.2021. a eest summas 42,47 eurot, võla

sissenõudmiskulusid 30 eurot ja täiendavalt viivist põhinõudelt alates 22.01.2021. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

6. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 22.10.2018. a sõlmitud lepinguid

lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

7. Kostja poolt tasumata arved koosnevad muuhulgas käsitlustasust summas 38 eurot. Hageja

on selgitanud, et käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu

tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Kohus on seisukohal, et hageja käsitlustasul on leppetrahvi tunnused.

8. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol (leppetrahv) on tegemist

tühise tingimusega VÕS § 415 lg 1 järgi. Kuivõrd käsitlustasu summas 38 eurot on tühine

tuleb hageja käsitlustasu nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata

käsitlustasult arvestatava viivise nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja

mõista 238,01 eurot (276,01-38) ning sellelt arvutatuna seadusjärgne viivis perioodi

19.02.2019 . a – 21.01.2021. a eest 36,62 eurot.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel

TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel jätta 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.

11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 480 eurot.

12. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 370,56 eurot tasuda

riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude

jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 65,25 eurot (75 eurost 87%).

13. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud

hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise

esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses) ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt

vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise

esindaja kulud 156,60 eurot (180 eurost 87%).

14. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku

summas 221,85 eurot (65,25 + 156,60).

15. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik