2-17-12910/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12910

Tsiviilasi

Aktsiaselts TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHING vastu

rahalise kohustuse väljamõistmiseks

ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF

vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Aktsiaseltsi TREF 13. aprilli 2021 määruskaebus

ORICA EESTI OSAÜHINGU 10. mai 2021 vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja/vastustaja II (hageja/vastuhagis

kostja): aktsiaselts TREF (registrikood 10080052), esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Vastumääruskaebuse esitaja/vastustaja I (kostja/vastuhagis

hageja):

ORICA

EESTI

OSAÜHING

(registrikood

10186632), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. märtsi 2021 määrus hagejalt väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas ja teha asjas uus määrus, millega mõista aktsiaseltsilt

TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks välja menetluskulud 21 079,96 eurot.

2. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada aktsiaselts TREF ja ORICA EESTI OSAÜHING avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks aktsiaseltsi TREF vastuhagiga seotud menetluskulud 1722 eurot,

millest 551,04 eurot jääb aktsiaseltsi TREF kanda ja 1170,96 eurot ORICA EESTI

OSAÜHINGU kanda.

2.3. Määrata kindlaks ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagiga seotud menetluskulud

3487,6 eurot, millest 2371,57 eurot jääb ORICA EESTI OSAÜHINGU enda kanda

ja 1116,03 eurot aktsiaseltsi TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda.

2.4. Määrata kindlaks ORICA EESTI OSAÜHINGU põhihagiga seotud menetluskulud

21 134,89 eurot ning jätta need aktsiaseltsi TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU

kanda.

2.5. Tasaarvestada poolte kohustused menetluskulude tasumise osas (p-d 2.2- 2.4) ning

tasaarvestuse tulemusena välja mõista aktsiaseltsilt TREF ORICA EESTI

OSAÜHINGU kasuks menetluskuluna 21 079,96 eurot.

2.6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni kohustub

aktsiaselts TREF tasuma ORICA EESTI OSAÜHINGULE hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (summas 21 079,96 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Rahuldada aktsiaseltsi TREF määruskaebus osaliselt.

4. Rahuldada ORICA EESTI OSAÜHINGU määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Aktsiaselts TREF (hageja) esitas 30. augustil 2017 Viru Maakohtule hagi ORICA EESTI

OSAÜHING (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 60 655,31 eurot,

hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 79,77 eurot ning jooksvalt lisanduva

viivise kuni põhinõude suuruseni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas 3. augustil 2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja

kasuks välja kahju 35 017,56 eurot, leppetrahvi 9786,99 eurot, viivise vastuhagi esitamise seisuga

1872,50 eurot ja sealt edasi arvutatuna kahju- ja leppetrahvi summast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõuete rahuldamiseni. Alternatiivselt palus kostja

tasaarvestada hageja nõude kostja nõudega ning mõista tasaarvestusest ülejääv kostja nõude osa

hagejalt kostja kasuks välja.

3. Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 60 655,31 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 79,77 eurot

ning jooksvalt lisanduva viivise seaduses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi

jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras menetluskulud

rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt

seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja leppetrahvi 9786,99 eurot, lepingu rikkumisega tekitatud kahju 25 573,13 eurot

ning seadusjärgses määras viivise alates vastuhagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

summas 3320,94 eurot. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja jooksvalt

lisanduva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 35 360,12 eurot alates ringkonnakohtu otsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 79% hageja kanda ja 21% kostja kanda.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 6. detsembri 2019 otsusega hageja kassatsioonkaebuse

osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019 otsuse osas, milles rahuldati osaliselt

kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja selles osas samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (st hagi rahuldamata jätmise osas) jättis

tsiviilkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. märtsi 2020 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas hagi ja jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata, rahuldas osaliselt vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 14 509,21 eurot

leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju katteks, viivise alates vastuhagi esitamisest kuni

16. märtsini 2020 summas 2731,32 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 17.

märtsist 2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis kõigis kohtuastmetes

põhihagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% hageja

kanda ning 68% kostja kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

7. Riigikohus keeldus 1. juunil 2020 poolte kassatsioonkaebusi menetlusse võtmast ning jättis

kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

8. Hageja esitas 10. juulil 2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis hageja põhihagiga

seonduvalt menetluskulu tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) kokku 14 670 eurot. Otseselt

vastuhagiga seonduvate õigusabikulude summa on 1510 eurot, ent kulud ei piirdu üksnes vastuhagiga

tutvumise ning sellele vastuse koostamisega. Kulude täpset proportsiooni on raske määratleda, ent

ligikaudu kulus lisaks ringkonnakohtu menetluses vastuhagi

arutamisele umbes 50%

menetluskuludest (1920 eurost) ehk 960 eurot, Riigikohtu menetluses ja edaspidises ringkonnakohtu

ja Riigikohtu menetlustes vähemalt 40% menetluskuludest (3430 eurot) ehk 1372 eurot.

9. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Vastuhagiga seotud menetluskulude osakaal 10%

kõigist menetluskuludest on põhjendatud, ent ka maksimaalne. Menetluskulud on ka osaliselt

ülepaisutatud. Hageja väitel kulus tal ainuüksi vastuhagile vastamiseks 8,1 tundi, samas oli vastuse

pikkuseks ca 3 lehekülge, sellele oli lisatud vaid üks tõend ning kandev argumentatsioon kordas

hageja põhihagi argumentatsiooni. Seega ei ole vastuhagiga otseselt seonduv 1510 eurot põhjendatud.

Kostja ei nõustu, et eeltoodule tuleks liita veel protsentuaalselt kulusid järgnevate menetlusetappide

eest, kuivõrd hageja vastuväited vastuhagile olid läbivalt lühikesed ja formaalsed.

10. Kostja esitas 9. juulil 2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja õigusabikulud

maakohtus 23 980,74 eurot, ringkonnakohtus 4972 eurot, Riigikohtus 1520 eurot, ringkonnakohtus

teisel korral 3744 eurot, Riigikohtus teisel korral 1994,80 eurot, kokku 36 211,54 eurot, tunnihinnaga

160 eurot (lisandub käibemaks). Vastuhagi koostamise kulu maakohtus oli kokku 832 eurot, teises

ringkonnakohtu menetluses 2544 eurot, kokku 3376 eurot. Vastuhagi osakaal oli suurusjärgus 10%.

11. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja esindaja tunnitasu 160 eurot on liiga kõrge.

Kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13 ja

3-2-1-145-13) on põhjendatuks peetud 120 euro suurust tunnitasu ilma käibemaksuta ning seda ka

sarnastes kaasustes. Maakohtu menetluses kulus kostjal kogu asjaga tegelemise peale umbes 115

tundi, hagejal aga ligi 30 tundi vähem. Nii suur erinevus ei saa olla objektiivselt põhjendatud.

Maakohtu 31. mai 2018 istungil tõlkimist ei toimunud, tõlgi kaasamine polnud vajalik. 12. septembri

2018 istungiks ettevalmistumise kulu ei ole põhjendatud, kuna objektiivselt põhjendatuks sai lugeda

vaid tõlget istungil. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, mida ettevalmistumine sisaldas ning miks seda

peaks lugema põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt pole nõustaja

istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid võimalik välja mõista. Ühegi isiku sõidukulu pole

kohtupraktika kohaselt põhjendatu kulu.

Kostjal kulus apellatsioonkaebuse koostamiseks 18,7 tundi, ent põhjendatud võib olla kuni 8 tundi,

kuivõrd kaebus kordas varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti, teesid koosnesid

varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust. Kassatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks kulus kostjal kokku ligi 8 tundi, ent vaatamata koostatud vastuse mahule, oli suuremas

osas tegemist eelnevates kohtuastmetes koostatud menetlusdokumentide kopeerimisega, mistõttu

võis põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 2 tundi.

Kostja teises ringkonnakohtu menetluses kantud kuludest saab vajalikuks pidada üksnes Riigikohtu

otsusega tutvumise ning 25. veebruari 2020 istungiga seotud kulusid. Ülejäänud kulud on seotud

põhjendamatu taotluse esitamisega. Kõik kulud perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020

olid seega ebavajalikud ning tuleb jätta kostja enda kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

12. Maakohus

rahuldas

hageja

ja

kostja

taotlused

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja vastuhagiga seotud menetluskulude suuruseks 1140

eurot, millest 364,80 eurot jättis hageja kanda ja 775,20 eurot mõistis välja kostjalt hageja kasuks.

Maakohus määras kostja vastuhagiga seotud menetluskulude suuruseks 2721,21 eurot, millest

1850,43 eurot jättis kostja kanda ja 870,79 eurot mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Kostja

põhihagiga seotud menetluskulude suuruseks määras maakohus 24 490,91 eurot ning mõistis need

hagejalt välja. Maakohus tasaarvestas poolte väljamõistetud menetluskulud ning lõpptulemusena

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24 586,50 eurot ning määras, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.

Mõlema poole lepingulise esindaja tunnitasu määrad on põhjendatud. Riigikohtu praktikas on

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 27. veebruari

2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Käesoleva asja menetlemine, sh kostja esindamine, nõudis

olulisi pingutusi, mistõttu puudub alus esindaja tunnitasu muutmiseks.

Hageja vastuhagiga seotud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 1140 euro ulatuses, kuivõrd

nimetatud summa on hageja menetluskulude nimekirjast selgelt eristatav vastuhagiga seonduvate

kuludena. Täiendava 960 euro ja 1372 euro välja mõistmine pole põhjendatud, nende kohta puuduvad

menetluskulude nimekirjad ja täpsed asjaolude kirjeldused.

Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud on põhjendatud 4232,24 euro ulatuses. Kostja esitas

asjatundjate arvamuste eest arveid kokku summas 4687,24 eurot, mis on käsitletavad

dokumentaalsete tõendite saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kuluna

ning kulu on põhjendatud ja vajalik, v.a 31. mai 2018 kohtuistungi tõlkekulude osas, kuivõrd

protokollist ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud.

Kostja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja ajakulu maakohtus on 114,4

tundi, ringkonnakohtus esimesel korral 24,2 tundi, Riigikohtus 9,5 tundi, ringkonnakohtus teisel

korral 18,4 tundi, Riigikohtus teisel korral 9,1 tundi ehk kokku 175,6 tundi. Arvestades kostja esindaja

koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on

kostja põhjendatud ajakuluks maakohtus 90 tundi, s.o 14 400 eurot, millele lisanduvad arved summas

4232,24 eurot ja riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot, kokku 19 632,24 eurot. Kostja põhjendatud

ajakuluks ringkonnakohtus esimesel korral on 15 tundi, s.o 2400 eurot, lisaks riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 1100 eurot, kokku 3500 eurot ning Riigikohtus 3 tundi, s.o 480 eurot. Teises

ringkonnakohtu menetluses perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 kantud kulud olid

ebavajalikud, kuna istungi protokollist nähtub, et kostja 17. veebruaril 2020 esitatud dokumendid

tagastati seoses hilinemisega. Kostja põhjendatud ajakuluks teises ringkonnakohtu menetluses on

seega 9,4 tundi, s.o 1504 eurot, millele lisandub OÜ Park Projekt arve summas 800 eurot, kokku 2304

eurot. Teisel korral Riigikohtus käinud menetluse osas on põhjendatud ajakuluks 4 tundi, s.o 640

eurot, millele lisandub kassatsioonkautsjon 655,88 eurot, kokku 1295,88 eurot.

Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht

on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude

või töömahuga (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (Riigikohtu 26. oktoobri 2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

Kuivõrd kostja menetluskulud rahuldatakse summas 27 212,12 eurot ja kostja kinnitas, et vastuhagi

osakaal sellest oli suurusjärgus 10%, on vastuhagiga seotud põhjendatud kuluks 2721,21 eurot ning

põhihagiga seotud põhjendatud kuluks 24 490,91 eurot.

Nõupidamine ning suhtlus kliendiga ei ole ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul

peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude

väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise

kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Õigusabiteenus hõlmab

kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lisaks esindas kostjat kogu menetluse

vältel üks esindaja, kes pidi olema tsiviilasjaga juba piisavalt hästi kursis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

13. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas ning

osas, milles maakohus määras kindlaks hageja vastuhagiga seonduvate menetluskulude suuruse.

Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada poolte taotlused põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust ning tegi menetluskulude suuruse

määramisel diskretsioonivea.

Kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Kohtupraktikas on seni võetud

mõistliku tunnihinna määramisel aluseks mõlema menetlusosalise esindaja tunnitasu suurust. Kui

kostja esindaja tunnihind ületab hageja esindaja tunnihinda 25%, on see põhjendamatult kõrge. Seega

tuleb lähtuda tunnitasust 120 eurot. Ka Tartu Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-19-54, et sama

lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot ei olnud põhjendatud.

Kostja menetluskulud on ka ebamõistlikult suured, ületades oluliselt hageja menetluskulusid. Hageja

õigusabikulude summa kokku on 19 305 eurot, sisaldades ka riigilõivu (1100 eurot) ja asjatundja

paikvaatlusel osalemise kulusid (2025 eurot). Kostja menetluskuludeks määrati aga 27 212,12 eurot.

Antud vahe ei ole kindlasti mõistlik, kuivõrd asjas esitati nii hagi kui ka vastuhagi, mistõttu oli

materjalide läbitöötamise maht võrdne. Kostja kordas ka kogu menetluse väitel varasemates

menetlusdokumentides väljendatud seisukohti (mh copy-paste meetodil), mis on vastuolus

kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-ga 9.1, mille kohaselt koostatakse

menetlusdokument võimalikult lühida ja konkreetsena.

Kostja teises ringkonnakohtu menetluses kantud vastuhagiga seonduvatest kuludest saab vajalikuks

pidada üksnes Riigikohtu otsusega tutvumise ning 25. veebruari 2020 istungiga seotud kulusid.

Ülejäänud kulu, s.o perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020, oli seotud põhjendamatu

taotluse esitamisega (TsMS § 169 lg 3), ebavajalikud ja tuleb jätta kostja kanda. Samuti tuleb kostja

kanda jätta hageja vastavad kulud, sest hageja kandis kulu seoses kostja põhjendamatu taotlusega.

Arvestades asjaolu, et kostja koostas asja esimesel menetlemisel ringkonnakohtus 19-leheküljelise

apellatsioonkaebuse (enamus küll copy-paste) ning teisel menetlemisel saab põhjendatuks pidada

vaid Riigikohtu otsusega tutvumist, istungiks ettevalmistumist ja istungil osalemist, on maakohtu

põhjendatuks peetud ajakulu 9,4 tundi objektiivselt põhjendamatu ning seda tuleb vähendada.

Ka kostja esimese ringi Riigikohtu kulud olid ebamõistlikud. Kostja kulutas ilma ühegi dokumendi

koostamiseta 3 tundi (maakohtu poolt mõistlikuks peetud ajakulu), mis on ebaproportsionaalne.

Riigikohus ei võtnud poolte teise ringi kassatsioonkaebuseid menetlusse, mistõttu tuleb kõik vastavad

kulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohtu järeldus on selles osas ebaseaduslik ja

tuleb vastavas osas tühistada.

Samuti ei põhjendanud maakohus hageja hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulude proportsiooni.

Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas maakohus järelduseni jõudis või tegi seda üsna pealiskaudselt,

rikkudes põhjendamiskohustust. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja teostas vastuhagiga

seonduvaid toiminguid ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kuivõrd konkreetse proportsiooni

väljatoomine on võimatu, pidi maakohus hagita menetluse sätete kohaselt andma hageja vastuhagiga

seotud menetluskuludele siiski hinnangu. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu 15. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11).

Ka kostja asjatundja kulud ületasid hageja asjatundja kulusid umbes kaks korda. Eeltoodut ei saa

põhjendatuks pidada ning annab alust arvata, et kulud on üle paisutatud. Maakohus eksis, kui pidas

põhjendatuks OÜ Park Projekt arvet summas 800 eurot olukorras, kus ringkonnakohus jättis tõendi

esitamise taotluse rahuldamata ja tagastas tõendi.

14. Kostja (vastumääruskaebuse esitaja) vaidles hageja määruskaebusele vastu ning esitas maakohtu

määruse peale vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus

vähendas kostja menetluskulusid ja jättis need hagejalt välja mõistmata ning osas, milles kohus

rahuldas hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse ning mõistis need kostjalt välja. Kostja palub

teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 36 211,54 eurot

või alternatiivselt 150 tunni ulatuses ning määrata kindlaks hageja menetluskulud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Samuti palub kostja teha asjas tasaarvestus.

Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Seda silmas pidades tuleb

kõik kostja kantud menetluskulud summas 36 211,54 eurot hagejalt välja mõista.

Maakohus vähendas põhjendamatult kostja põhihagiga seonduvaid menetluskulusid. Kostja

õigusabikulude ajaline maht on 175,6 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 121,4 tundi.

Arvestades vaidluse õiguslikku ning ehitustehnilisest spetsiifikast ja faktoloogiast tingitud keerukust,

on kogu ajaline maht põhjendatud või alternatiivselt vähemalt 150 tunni ulatuses. Ainuüksi

maakohtus toimus kaks kohtuistungit, üks paikvaatlus (mille läbiviimist nõudis hageja) ning hageja

menetlusdokumentidele vastamiseks esitas kostja 9 menetlusdokumenti. Põhjendamatu ning

vastuoluline on ka seisukoht nagu ei saaks vastaspoolelt välja nõuda menetluskulusid, mis seonduvad

kliendi ja advokaadi nõupidamistega. Õigusvaidluse puhul on kliendi ja advokaadi suhtlus

möödapääsmatu ning eriti aktuaalne keeruliste õigusvaidluste puhul. Jääb arusaamatuks, millisel

alusel jättis maakohus vastava kulu hagejalt välja mõistmata. Selline lahendus on ka ebaõiglane, kuna

kostja ei initsieerinud tsiviilasja ega paisutanud selle mahtu.

Hageja vastuväited vastuhagile olid läbi kogu menetluse formaalsed ning lähtusid põhihagis esitatud

positsioonidest. Maakohus luges põhimõtteliselt õigesti hageja vastuhagiga seotud menetluskulude

maksimaalseks suuruseks 1140 eurot, kuid kostja palub ringkonnakohtul täiendavalt kontrollida

nimetatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning vajadusel neid vähendada, arvestades, et

hageja ei kujundanud eraldiseisvat õiguslikku positsiooni vastuhagile vastu vaidlemiseks.

Ka hageja määruskaebus on põhjendamatu. Ükski määruskaebuses toodud etteheide ei anna alust

lugeda kostja menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Hageja menetluskulude suurus ei ole alus

hindamaks kostja menetluskulude põhjendatust. Etteheide väidetava copy-paste kasutamise osas on

arusaamatu. Olukorras, kus maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, oli kostja

paratamatult sunnitud ringkonnakohtu jaoks koondama oma maakohutus esitatud seisukohad.

Maakohtu põhjendamatu ning ebaõige otsus tingis otseselt kostja apellatsioonkaebuse mahu ning

selles esitatud argumentide ulatuse. Etteheide on otsitud ning hageja kordas ka ise samu seisukohti.

Etteheited kostja esindaja tunnitasu osas olid samuti alusetud. Hageja ei viidanud relevantsele

kohtupraktikale või õigusnormile, mis välistaks vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäära 160 eurot

keeruka ning mahuka õigusvaidluse puhul.

Hageja vastuhagiga seonduvate menetluskulude osas lähtus maakohus õigesti ja põhjendatult hageja

enda poolt avaldatud vastuhagiga seonduva menetluskulu summast. Seejuures analüüsis maakohus

ka hageja väidet, et vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid on keeruline väga täpselt määratleda.

15. Hageja vaidles vastumääruskaebusele vastu. Vastumääruskaebusest ei nähtu, milliste

õigusnormide rikkumist kostja maakohtule ette heidab ning see on põhjendamata.

Lepingulise esindaja tunnitasu osas tuleb arvesse võtta, et hagi esitati 2017. aastal, mistõttu tuleb

lähtuda tolle aja kohtupraktikast. 2016. aastal leidis Riigikohus, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu

120 eurot käibemaksuga või ilma (Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Kostja

ei põhjendanud, et hagiavalduse esitamise hetkel oli tema esindaja tunnihind kooskõlas tollase

kohtupraktikaga. Menetlusosalised on küll vabad otsustama, milline õigusteenuse tunnitasumäär on

neile vastuvõetav, ent see ei tähenda, et kohus peaks kulud sellises ulatuses vastaspoolelt ka välja

mõistma (Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3219). Asjaolu,

kas ka hageja kasutas menetlusdokumentides copy-paste meetodit, ei oma tähtsust kostja

menetluskulude kindlaksmääramisel ning etteheide on ka hilinenud. Etteheide, et hageja ei

täpsustanud, kui suur tema vastuhagiga seonduv kulu on, on asjakohatu. Hageja tõi välja

hinnangulised proportsioonid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega muudab

poolte menetluskulude põhjendatud suurust ja tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja

mõistetava menetluskulu suurust. Määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Hageja vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ning kostja osas, milles maakohus vähendas

kostja menetluskulusid ning rahuldas hageja menetluskulude väljamõistmise avalduse. Kuivõrd

poolte nõuded on vastandlikud, paludes määrata teise poole menetluskulud kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust täies ulatuses (TsMS § 659, § 651

lg 1).

17. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2020 määrusega kõigis kohtuastmetest põhihagiga seotud

menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% hageja kanda ning 68%

kostja kanda (edaspidi menetluskulude jaotus).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul pole kulude mahtu ja menetlusdokumentide arvu arvestades maakohtu

põhjendused piisavad, millega on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Samuti on maakohus

eksinud osade kulude põhjendatuse hindamisel. Eeltoodud põhjusel hindab ringkonnakohus poolte

menetluskulude põhjendatust tervikuna uuesti.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamiseks

puudub alus. Esindaja tunnitasu osas on Riigikohus 11. veebruari 2015 määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi.

Kostjat esindab käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaat Peeter Viirsalu tunnihinnaga 160 eurot

(lisandub käibemaks). Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 170 eurot

(lisandub käibemaks), 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ja 190 eurot tunnis (lisandub

käibemaks) (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20; 21. oktoobri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 19.3 ja 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18).

Maakohus nentis, et kostja esindamine antud tsiviilasjas nõudis olulist pingutust. Eeltoodust

tulenevalt ei ületa kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ning puudub alus tunnitasu suuruse vähendamiseks.

19. Lähtudes menetluskulude jaotisest, analüüsib ringkonnakohus kõigepealt hageja vastuhagiga

seonduvaid kulusid. Hageja põhihagiga seonduvate kulude analüüsiks puudub menetluskulude

jaotusest tulenevalt vajadus.

19.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja maakohtus otseselt vastuhagiga seonduvat

õigusabi perioodil 6. august – 4. september 2018 kokku 12 tundi 35 minutit summas 1510 eurot.

Maakohus rahuldas hageja taotluse 1140 euro ulatuses perioodil 6. august – 27. august 2019 teostatud

toimingute eest. Kuivõrd kostja on palunud hinnata hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust täies ulatuses, võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha perioodil 6. august –

4. september 2018 teostatud toimingute osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud

põhjendamatult

tähelepanuta

hageja

ülejäänud

toimingud

maakohtus

seoses

vastuhagi

menetlemisega.

Kostja hinnangul pole hageja töö maht põhjendatud, sest et hageja vastuse pikkuseks oli üksnes ca

3 lehekülge, sellele oli lisatud vaid üks tõend ning vastuse kandev argumentatsioon moodustus hageja

põhihagi argumentatsiooni kordustest. Ringkonnakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt

sisaldasid hageja toimingud nõupidamisi kliendiga, asjatundjaga, tõendi hankimist ja vastuhagile

vastuse koostamist, mille resultaat oli 5-leheküljeline dokument, millest sisuosa oli 3 lehekülge ning

ka selles viitas hageja osaliselt enda varasematele seisukohtadele. Samuti koostas hageja selle aja sees

2-leheküljelise vastuse kohtunõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimingute resultaatidest

12 tundi ja 35 minutit töömahtu, mistõttu peab ringkonnakohus eeltoodud toimingute põhjendatud

mahuks 5 tundi summas 600 eurot.

19.2. Järgnevates menetlusetappides ei ole hageja menetluskulude nimekirjast võimalik eristada hagi

ja vastuhagiga seonduvaid toiminguid. Kostja hinnangul on eeltoodu ka ebavajalik, kuivõrd hageja

vastuväited vastuhagile olid kogu menetluse vältel lühikesed ja formaalsed. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu, kuivõrd hageja vastuhagiga seonduvat kulu ei saa täielikult eitada. Eristamatuse

tõttu võtab ringkonnakohus vastuhagiga seonduvate kulude määratlemisel samuti aluseks

protsentuaalse määratluse kogu menetluskuludest, määrates seejuures protsendi kindlaks ise, kuivõrd

poolte huvid on selles osas vastandlikud ning kumbagi seisukohta aluseks võtta ei ole võimalik.

19.3. Esimeses ringkonnakohtu menetluses kulus hageja hinnangul tal vastuhagiga seonduvale

õigusabile 50% kogu kulunud ajast, milleks hageja sõnul oli 16 tundi ehk 1920 eurot, ent

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt siiski 15 tundi ja 30 minutit ehk 1860 eurot. Maakohus hageja

menetluskulusid siin ja järgnevates menetlusetappides kindlaks ei määranud, kuivõrd nende kohta

puuduvad menetluskulude nimekirjad ja täpsed asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

siinkohal jätnud diskretsiooni täielikult teostamata. Ei saa väita, et muudes menetlusetappides peale

maakohtu vastuhagi menetlemisele aega ei kulunud. Seega oleks maakohus pidanud hagita menetluse

eripära tõttu siiski kostja vastuhagiga seonduvatele tegevustele andma hinnangu, kuigi need pole

menetluskulude nimekirjast eristatavad.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostas hageja esimeses ringkonnakohtu menetluses vastuse

apellatsioonkaebusele, menetluskulude nimekirja, vastuväite menetluskuludele ning osales

kohtuistungil. Kostja hinnangul arutati esimeses ringkonnakohtu menetluses peamiselt põhihagi ning

vastuhagi käsitleti viiteliselt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest lähtudes. Ringkonnakohus

tuvastas, et hageja vastusest apellatsioonkaebusele ei nähtu, et vastuhagi oleks eraldi käsitletud.

Protokollist nähtuvalt kestis 12. märtsi 2019 istung Tartu Ringkonnakohtus 1 tund ja 27 minutit,

sellest konkreetselt vastuhagiga seonduva arutamisena on eristatav ligikaudu 16 minutit (IV kd tl

141), kusjuures sõna võtsid sel teemal vaid kostja seaduslik ja lepinguline esindaja. Seega ei väljendu

hageja väidetu, et vastuhagi menetlemisele kulus 50% kogu ajast, üheski menetlusdokumendis ega

istungiprotokollis. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus vastuhagi menetlemisele kulunud

ajalist osakaalu 10% ulatusega ning määrab hageja vastuhagiga seonduvateks menetluskuludeks

esimeses ringkonnakohtu menetluses 186 eurot.

19.4. Riigikohtu ja teises ringkonnakohtu menetluses leidis hageja, et vastuhagile kulus 40% kogu

õigusabina osutatud ajast ehk 3430 eurost. Kuivõrd Riigikohus ei võtnud teisel korral poolte

kassatsioonkaebusi menetlusse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei ole teises Riigikohtu

menetluses kantud kulud siinse vaidluse esemeks ning neid ei saa siinkohal kindlaks määrata.

Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu ja teist ringkonnakohtu menetlust tuleb parema ülevaate

saamiseks vaadelda eraldi.

Riigikohtus kulus hagejal õigusabile aega 16 tundi summas 1920 eurot. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt kulus 1 tund sellest nõupidamisele kliendiga. Ringkonnakohus vähendab eeltoodu arvelt

hageja põhjendatud kulusid, nõustudes seejuures maakohtu põhjendustega kliendisuhtluse kulude

vastaspoolelt väljamõistmise osas, ning võtab vastuhagiga seonduva protsendi määramisel aluseks 15

tundi ehk 1800 eurot. Kostja hinnangul keskendus Riigikohtu menetlus samuti põhihagile, hageja

käsitles vastuhagi kassatsioonkaebuses lühidalt, vaid ühes punktis. Asja materjalidest nähtuvalt

koostas hageja Riigikohtus kassatsioonkaebuse, vastuse kostja seisukohtadele ja menetluskulude

nimekirja. Kassatsioonkaebus oli 7,5-leheküljeline, millest vastuhagi puudutas konkreetselt 0,5

lehekülge ehk 6% menetlusdokumendist. Teistes menetlusdokumentides vastuhagi eraldi ei

käsitletud. Seega peab ringkonnakohus hageja põhjendatud vastuhagiga seonduvateks kuludeks

Riigikohtus 6% põhjendatud menetluskuludest ehk 108 eurot.

Teises ringkonnakohtu menetluses kulus hagejal õigusabile 8 tundi ja 30 minutit summas 1000 eurot,

millest suhtlusele kliendiga kulus 40 minutit ehk 80 eurot. Eeltoodu osas vähendab ringkonnakohus

hageja kulusid. Kostja teises ringkonnakohtu menetluses vastuhagi proportsioonile hinnangut pole

andnud. Ringkonnakohtu hinnangul toimus teises ringkonnakohtu menetlus peamiselt vastuhagi

arutamine ning suur osa hageja õigusabile kulunud ajast kulus kostja esitatud hilinenud tõendite

analüüsile (vt määruse p 20.4). Ringkonnakohus hindab vastuhagi osakaaluks 90% ning määrab

hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 828 eurot.

19.5. Kokku on seega hageja vastuhagiga seonduvateks põhjendatud menetluskuludeks 1722 eurot

(600+186+108+828). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 551,04 eurot jätta hageja

kanda ning 1170,96 eurot kostja kanda.

20. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb kostja osas kindlaks määrata nii põhi- kui ka vastuhagiga

seonduvad menetluskulud, mida ringkonnakohus analüüsib järgnevalt.

20.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal maakohtus õigusabile 114,4 tundi ehk 18 304

eurot, millele lisandusid riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud

4686,74 eurot, kokku 23 980,74 eurot. Maakohus leidis, et kostja ajakulu on ülepaisutatud ning pidas

põhjendatud ajakuluks 90 tundi. Samuti vähendas maakohus kostja tõlgikulu (määruses nimetatud

kui dokumentaalsete tõendite saamise kulu) 455 euro võrra, kuivõrd ühel arvel kajastatud istungitest

maakohtu hinnangul tõlkimist ei toimunud. Hageja ei vaidlusta, et kostja menetluskulud on

ülepaisutatud, ent palub ringkonnakohtul täiendavalt hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust, kuivõrd ei ole mõistetav, kuidas kostja menetluskulud saavad olla nii palju suuremad kui

hagejal. Kostja leiab, et arvestades asja keerukust on tema menetluskulud põhjendatud ja vajalikud

ning nende vähendamiseks puudus alus.

20.2. Dokumentaalsete tõendite saamise kulude osas leiab hageja, et sellest tuleb eristada nõustaja

istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid, mida TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt ei hüvitata.

Ringkonnakohus tuvastas, et P. Park kaasati nõustajana menetlusse 31. mai 2018 kohtuistungil (III

kd tl 108 pöördel). Seega on P. Parki kulutused alates 31. maist 2018 käsitletavad nõustaja kuludena,

mis hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodut arvesse võttes on täielikult põhjendatud OÜ Park Projekt arve

nr 435 summas 1250 eurot, kuivõrd arvel on kajastatud hinnangu koostamine ning ka arvel nr 477

kajastatud seisukohti on maakohus käsitlenud täiendava asjatundja arvamusena (maakohtu otsuse

lk 7), mistõttu on põhjendatud ka arve nr 477 summas 360 eurot. Teede Tehnokeskuse arve nr 172176

summas 552,24 eurot on samuti põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ülejäänud

OÜ Park Projekt arved (s.o arved nr 533 ja 542) on käsitletavad dokumentaalse tõendi saamise kuluna

TsMS § 143 p 2 mõttes ning seetõttu põhjendatud ja vajalikud. Arve nr 533 on esitatud P. Parki

paikvaatlusel osalemise eest ning arve nr 542 P. Parki 31. mai 2018 kohtuistungil osalemise eest.

Ringkonnakohus leiab, et P. Parki paikvaatlusel osalemise kulude, s.o arve nr 533, väljamõistmine

hagejalt on põhjendatud osaliselt, kuivõrd maakohus on lubanud pooltel kaasata paikvaatlusele

isikuid enda valikul ning seda soovinud (14. märtsi 2018 kohtuistungi helisalvestis alates 22.56). Küll

aga on arvel nr 533 kajastatud summad ülepaisutatud. Põhjendatuks ei saa pidada sõidukulu 0,5 eurot

kilomeetri kohta. Ringkonnakohus võtab analoogia korras põhjendatud kilomeetritasu arvestamisel

aluseks Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 17 lg 2 ning peab põhjendatud kilomeetritasuks

0,15 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus P. Parki sõidukuludena hagejalt välja 65,25 eurot

(0,15x435) arvel kajastatud 217,50 euro asemel. Ka dokumentide läbitöötamise, sõiduaja ja

paikvaatluse kulusid kokku 13 tundi ei saa põhjendatuks pidada. Kuivõrd paikvaatlus kestis

protokollist nähtuvalt 2 tundi ja 30 minutit (II kd tl 186-188), on põhjendatud paikvaatlusel osalemise

kulu sellega ka piiratud. Täiendavalt saab põhjendatuks pidada 1 tund ettevalmistusaega, sest P. Park

oli asjatundja arvamuse andmise raamides asja materjalidega tuttav. Seega on paikvaatlusel osalemise

eest esitatud arve põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 210 eurot (60x3 tundi ja 30

minutit), millele lisandub sõidukulu 62,25 eurot, kokku 272,25 eurot. Arve nr 542 ei kuulu TsMS

§ 175 lg 2 alusel hüvitamisele.

20.3. OÜ Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse arve nr 17/18-00439109 osas pidas maakohus põhjendatud

kuluks 315 eurot, s.o tõlget 12. septembri 2018 istungil, kuna 31. mai 2018 kohtuistungi protokollist

ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Viidatud

protokollist nähtub, et tõlk on istungile ilmunud ning maakohus tõlki hoiatanud (III kd tl 102).

Tõlkimist ei toimunud, sest istungil ei jõutud tõlki vajava tunnistaja ülekuulamiseni. See on aga

menetlusrisk, mille arvelt ei ole põhjendatud tõlkekulusid vähendada. Eeltoodut arvesse võttes on OÜ

Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse arve nr 17/18-00439109 põhjendatud täies ulatuses (s.o 770 eurot).

Eeltoodust tulenevalt on kostja dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2) põhjendatud

summas 2162,24 eurot, P. Parki paikvaatlusel osalemise kulud summas 272,25 eurot ja tõlgikulud

(TsMS § 143 p 1) täielikult summas 770 eurot.

20.4. Parema ülevaatlikkuse huvides eristab ringkonnakohus kostja menetluskuludest esmalt

vastuhagiga seonduvad kulud, mis kostja hinnangul moodustavad maakohtu menetluses 832 eurot.

Ringkonnakohus tuvastab aga otseselt vastuhagiga seonduvatena 10 tundi õigusabi ehk 1600 eurot,

millele lisandub riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot. Eeltoodust 0,8 tundi ehk 128 eurot moodustab vaid

suhtlus kliendiga, mida ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Vastuhagiga seonduvad toimingud on

tehtud perioodil 24. juuli 2018 – 3. august 2018 ning 28. august 2018 – 30. august 2018. Seega on

kostja vastuhagiga seonduvad kulud maakohtu menetluses 1472 eurot ning põhihagiga seonduvad

vastavalt menetluskulude nimekirjale 16 832 eurot (18 304-1472).

20.5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab kostja õigusabikulu ka esindaja suhtlust

kliendiga. Kostja leiab, et niivõrd keerulises menetluses on kliendisuhtlus vältimatult vajalik.

Maakohus märkis, et teiselt poolelt pole põhjendatud kliendisuhtlusega seonduvate menetluskulude

väljamõistmine, millega ringkonnakohus üldjoontes nõustub. Siiski pole maakohtu määrus selles osas

jälgitav, kuivõrd maakohtu põhjendustest ei nähtu, kas ja kui palju maakohus kostja menetluskulusid

kliendisuhtluse arvelt vähendas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostjal kliendisuhtlusele

määramatu arv tunde, kuivõrd kliendisuhtlus on valdavalt kajastatud samal real muude toimingutega,

mida pole võimalik omavahel eristada. Sisuliselt ei leidu kostja menetluskulude nimekirjas kulurida,

millelt kliendisuhtlust ei nähtuks. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kliendisuhtluse

arvelt kostja maakohtus kantud põhihagiga seonduvaid menetluskulusid hinnangulise 20% ehk

3366,4 euro võrra, laskumata iga kulurea detailidesse.

20.6. Eeltoodud kalkulatsioone arvesse võttes on kostja maakohtus kantud põhihagiga seonduvate

menetluskuludena põhjendatud 13 456,6 eurot (16 832-3366,4) ning vastuhagiga 1472 eurot.

Maakohtu menetluses menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja osas pole hageja konkreetseid

vastuväiteid esitanud, vaid on palunud kontrollida kulude põhjendatust. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks võtta seisukohta iga üksiku menetlustoimingu osas. Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel tuleb hinnata menetlustoimingutele kulunud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust

kogumis, arvestades asja keerukust ja mahtu.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule 14 menetlusdokumenti ja osalenud kolmel

kohtuistungil kestvusega kokku 10 tundi ja 41 minutit ning paikvaatlusel kestvusega 2 tundi ja 30

minutit. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad kostja õigusabikulud 13 456,6 eurot põhihagiga

seonduvalt ning 1472 eurot vastuhagiga seonduvalt asja keerukusele ja mahule. Põhihagiga

seonduvale kulule lisanduvad dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2162,24 eurot ja tõlgikulu 770

eurot, kokku 16 338,84 eurot ning vastuhagiga seonduvale kulule riigilõiv 1000 eurot, kokku 2472

eurot.

20.7. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal õigusabile esimeses ringkonnakohtu

menetluses 24,2 tundi ehk 3872 eurot, millele lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot.

Maakohus pidas sellest põhjendatuks 15 tundi summas 2400 eurot, lisandub riigilõiv 1100 eurot,

kokku 3500 eurot. Maakohus arvestas seejuures, et kostja on ringkonnakohtule esitanud

apellatsioonkaebuse, kohtukõne teesid ning menetluskulude nimekirja ja osalenud kohtuistungil.

Hageja vastuväidete kohaselt polnud apellatsioonkaebuse koostamiseks ja sellele eelnenud

analüüsiks kulunud ajakulu 18,7 tundi põhjendatud, kuivõrd kostjat esindas menetluses sama

esindaja, kes oli asjaga juba tuttav ning menetlusdokument kordas kostja varasemaid seisukohti.

Ringkonnakohus nendib, et kostja 19-leheküljelisest apellatsioonkaebusest olid esimesed 5 lehekülge

(IV kd tl 116 pöördel-118 pöördel) kopeeritud kostja varasematest menetlusdokumentidest (nt kostja

kohtukõne teesid maakohtus IV kd tl 58-60), mistõttu ei saa ajakulu 18,7 tundi pidada põhjendatuks

täies ulatuses, ent kui kopeeritud osa välja jätta, on tegu siiski mahuka menetlusdokumendiga.

Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 14 tundi

ehk 2240 eurot.

Hageja vastuväidete kohaselt koosnevad ka kostja ringkonnakohtu esimeses menetluses koostatud

teesid varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust, mistõttu pole teeside koostamise

ajakulu 2,3 h põhjendatud. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et teeside koostamine on esindaja vaba

valik, kohus kostjalt teeside koostamist ei nõudnud. Seega pole põhjendatud ka teeside koostamise

kulu teiselt poolelt välja mõista ning ringkonnakohus vähendab selle arvelt kostja õigusabikulu.

Kostja esindaja osales ringkonnakohtus ka kohtuistungil kestvusega 1 tund ja 27 minutit ning

ringkonnakohus võtab arvesse, et ka istungiks valmistumine ja kliendi vastav nõustamine oli ajakulu,

mis kuulub hüvitamisele taotletud 2,4 tunni ulatuses.

Eeltoodut arvesse võttes on kostja põhjendatud õigusabikulu esimeses ringkonnakohtu menetluses

16,4 tunni eest 2624 eurot, millele lisandub riigilõiv 1100 eurot, s.o kokku 3724 eurot.

Ringkonnakohus asub ka siin seisukohale, et vastuhagi menetlemisele kulus sellest 10%. Seega on

kostja menetluskulud põhihagiga seonduvalt vastavalt 3351,6 eurot ja vastuhagiga 372,4 eurot.

20.8. Riigikohtus kulus kostjal õigusabile 10,2 tundi ehk 1632 eurot, millest maakohus pidas

põhjendatuks 3 tundi summas 480 eurot. Maakohus võttis arvesse hageja vastuväidet, et vastus

kassatsioonkaebusele oli suures osas kopeeritud varasematest menetlusdokumentidest. Samas ei ole

maakohus tuvastanud, kui suures ulatuses on teksti kopeeritud.

Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulu suurust, väites, et kostja

ei koostanud menetluses ühtegi dokumenti. Selline väide on ebaõige. Vastus kassatsioonkaebusele

on toimikus olemas ja kohtule esitatud.

Ringkonnakohus nendib, et 10-leheküljelisest menetlusdokumendist on kopeeritud tekst tuvastatav

ligikaudu 3,5 leheküljel (vastuse 2 esimest lehekülge IV kd tl 181-pöördel ja uuesti IV kd tl 185-

pöördel on kattuv kostja apellatsioonkaebuse algusega). Samuti sisaldavad kõik menetluskulude

nimekirja kuluread suhtlust kliendiga. Siiski on vastus kassatsioonkaebusele sisukas dokument, mille

koostamiseks kahtlemata aega kulus. Samuti koostas kostja selle aja sees seisukoha vastaspoole

menetlusdokumendile. Kuivõrd maakohtu diskretsioon pole Riigikohtus kantud põhjendatud ajakulu

osas jälgitav, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 7 tundi ehk 1120 eurot.

Vastuses kassatsioonkaebusele on vastuhagi käsitletud viiel real. Võttes arvesse vastuhagi osakaalu

kogu menetlusdokumendist, võib põhjendatud vastuhagi menetlemisega seonduvaks ajakuluks

lugeda ka kostja puhul 6% kogu ajast. Seega on kostja põhihagiga seonduvad menetluskulud

Riigikohtus 1052,8 eurot ja vastuhagiga seotud kulud 67,2 eurot.

20.9. Teises ringkonnakohtu menetluses kulus kostjal õigusabile 17,7 tundi ehk 2832 eurot, millele

lisandub OÜ Park Projekt arve 800 eurot, kokku 3632 eurot. Maakohus võttis arvesse hageja

seisukohta, et perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 kohtu korralduseta

menetlusdokumendi koostamiseks tehtud kulud on ebavajalikud, kuna kohus dokumente vastu ei

võtnud ning pidas põhjendatud ajakuluks õigusabile 9,4 tundi summas 1504 eurot, millele lisandub

OÜ Park Projekt arve summas 800 eurot (dokumentaalsete tõendite saamise kulu TsMS § 143 p 2

mõttes), mida maakohus pidas samuti põhjendatud ja vajalikuks kuluks.

Hageja vastuväidete kohaselt saab põhjendatuks pidada vaid Riigikohtu otsusega tutvumist, istungiks

ettevalmistumist ja istungil osalemist. Ringkonnakohus nõustub, et seisukoha koostamise kulusid

perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 ei saa põhjendatuks pidada. 25. veebruari 2020

ringkonnakohtu istungiprotokollist nähtuvalt keeldus ringkonnakohus kostja seisukohti ning

täiendavat tõendit vastu võtmast, kuivõrd kohus seisukohti ei küsinud ning tõend esitati hilinemisega

(V kd lk 6). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus eeltoodud perioodil kostjal õigusabile 13,7

tundi. Kuigi maakohus leidis, et nimetatud ajakulu polnud põhjendatud, ei vähendanud ta kostja

kulusid selle arvelt täielikult. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud toimingutest ülejäänud

õigusabi põhjendatud mahuks 4 tundi ehk 640 eurot. Selle aja sees tutvus kostja Riigikohtu otsusega,

valmistus kohtuistungiks ning osales kohtuistungil kestvusega 32 minutit.

OÜ Park Projekt arvega seotud kulu hagejalt väljamõistmine polnud põhjendatud, kuivõrd kohus

dokumenti vastu ei võtnud. Teises ringkonnakohtu menetluses kulus vastuhagi arutamisele ligikaudu

90% ajast, mistõttu on põhihagiga seonduvad kostja menetluskulud 64 eurot ja vastuhagiga

seonduvad 576 eurot.

20.10. Kokku on põhihagiga seonduvad kostja põhjendatud menetluskulud 21 134,89 eurot

(13 456,6+2162,24+272,25+770+3351,6+1058,2+64) ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud

3487,6 eurot (1472+1000+372,4+67,2+576). Menetluskulude jaotusest lähtuvalt tuleb kostja

vastuhagiga seondud kulud 2371,57 eurot jätta kostja enda kanda ning 1116,03 eurot hageja kanda.

21. Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused

menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 21 079,96 eurot

(21 134,89+1116,03–1170,96). Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 21 079,96 eurot (käibemaksuta).

22. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja esitas vastava taotluse teises ringkonnakohtu menetluses.

23. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks