2-17-12910/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebuse esitajad ja kaebuse liik Aktsiaseltsi TREF 13. aprilli 2021 määruskaebus Määrata kindlaks aktsiaseltsi TREF vastuhagiga seotud menetluskulud 1722 eurot,
Legislator headnote
AI generated2-17-12910/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprilli 2021 määruskaebus Määrata kindlaks aktsiaseltsi TREF vastuhagiga seotud menetluskulud 1722 eurot,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-12910
Tsiviilasi
Aktsiaselts TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHING vastu
rahalise kohustuse väljamõistmiseks
ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF
vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Aktsiaseltsi TREF 13. aprilli 2021 määruskaebus
ORICA EESTI OSAÜHINGU 10. mai 2021 vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja/vastustaja II (hageja/vastuhagis
kostja): aktsiaselts TREF (registrikood 10080052), esindaja
vandeadvokaat Robert Sarv
Vastumääruskaebuse esitaja/vastustaja I (kostja/vastuhagis
hageja):
ORICA
EESTI
OSAÜHING
(registrikood
10186632), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 9. märtsi 2021 määrus hagejalt väljamõistetud
menetluskulude suuruse osas ja teha asjas uus määrus, millega mõista aktsiaseltsilt
TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks välja menetluskulud 21 079,96 eurot.
2. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
2.1. Rahuldada aktsiaselts TREF ja ORICA EESTI OSAÜHING avaldused
menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2. Määrata kindlaks aktsiaseltsi TREF vastuhagiga seotud menetluskulud 1722 eurot,
millest 551,04 eurot jääb aktsiaseltsi TREF kanda ja 1170,96 eurot ORICA EESTI
OSAÜHINGU kanda.
2.3. Määrata kindlaks ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagiga seotud menetluskulud
3487,6 eurot, millest 2371,57 eurot jääb ORICA EESTI OSAÜHINGU enda kanda
ja 1116,03 eurot aktsiaseltsi TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda.
2.4. Määrata kindlaks ORICA EESTI OSAÜHINGU põhihagiga seotud menetluskulud
21 134,89 eurot ning jätta need aktsiaseltsi TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU
kanda.
2.5. Tasaarvestada poolte kohustused menetluskulude tasumise osas (p-d 2.2- 2.4) ning
tasaarvestuse tulemusena välja mõista aktsiaseltsilt TREF ORICA EESTI
OSAÜHINGU kasuks menetluskuluna 21 079,96 eurot.
2.6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni kohustub
aktsiaselts TREF tasuma ORICA EESTI OSAÜHINGULE hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (summas 21 079,96 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
3. Rahuldada aktsiaseltsi TREF määruskaebus osaliselt.
4. Rahuldada ORICA EESTI OSAÜHINGU määruskaebus osaliselt.
5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda
(TsMS § 178 lg 4).
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1. Aktsiaselts TREF (hageja) esitas 30. augustil 2017 Viru Maakohtule hagi ORICA EESTI
OSAÜHING (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 60 655,31 eurot,
hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 79,77 eurot ning jooksvalt lisanduva
viivise kuni põhinõude suuruseni.
2. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas 3. augustil 2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja
kasuks välja kahju 35 017,56 eurot, leppetrahvi 9786,99 eurot, viivise vastuhagi esitamise seisuga
1872,50 eurot ja sealt edasi arvutatuna kahju- ja leppetrahvi summast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõuete rahuldamiseni. Alternatiivselt palus kostja
tasaarvestada hageja nõude kostja nõudega ning mõista tasaarvestusest ülejääv kostja nõude osa
hagejalt kostja kasuks välja.
3. Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
põhivõla 60 655,31 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 79,77 eurot
ning jooksvalt lisanduva viivise seaduses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi
jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras menetluskulud
rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt
seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,
millega jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis hagejalt
kostja kasuks välja leppetrahvi 9786,99 eurot, lepingu rikkumisega tekitatud kahju 25 573,13 eurot
ning seadusjärgses määras viivise alates vastuhagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni
summas 3320,94 eurot. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja jooksvalt
lisanduva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 35 360,12 eurot alates ringkonnakohtu otsuse
tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja
ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 79% hageja kanda ja 21% kostja kanda.
5. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 6. detsembri 2019 otsusega hageja kassatsioonkaebuse
osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019 otsuse osas, milles rahuldati osaliselt
kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja selles osas samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (st hagi rahuldamata jätmise osas) jättis
tsiviilkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata.
6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. märtsi 2020 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus
rahuldas hagi ja jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi
rahuldamata, rahuldas osaliselt vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 14 509,21 eurot
leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju katteks, viivise alates vastuhagi esitamisest kuni
16. märtsini 2020 summas 2731,32 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 17.
märtsist 2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis kõigis kohtuastmetes
põhihagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% hageja
kanda ning 68% kostja kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab
kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
7. Riigikohus keeldus 1. juunil 2020 poolte kassatsioonkaebusi menetlusse võtmast ning jättis
kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
8. Hageja esitas 10. juulil 2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis hageja põhihagiga
seonduvalt menetluskulu tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) kokku 14 670 eurot. Otseselt
vastuhagiga seonduvate õigusabikulude summa on 1510 eurot, ent kulud ei piirdu üksnes vastuhagiga
tutvumise ning sellele vastuse koostamisega. Kulude täpset proportsiooni on raske määratleda, ent
ligikaudu kulus lisaks ringkonnakohtu menetluses vastuhagi
arutamisele umbes 50%
menetluskuludest (1920 eurost) ehk 960 eurot, Riigikohtu menetluses ja edaspidises ringkonnakohtu
ja Riigikohtu menetlustes vähemalt 40% menetluskuludest (3430 eurot) ehk 1372 eurot.
9. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Vastuhagiga seotud menetluskulude osakaal 10%
kõigist menetluskuludest on põhjendatud, ent ka maksimaalne. Menetluskulud on ka osaliselt
ülepaisutatud. Hageja väitel kulus tal ainuüksi vastuhagile vastamiseks 8,1 tundi, samas oli vastuse
pikkuseks ca 3 lehekülge, sellele oli lisatud vaid üks tõend ning kandev argumentatsioon kordas
hageja põhihagi argumentatsiooni. Seega ei ole vastuhagiga otseselt seonduv 1510 eurot põhjendatud.
Kostja ei nõustu, et eeltoodule tuleks liita veel protsentuaalselt kulusid järgnevate menetlusetappide
eest, kuivõrd hageja vastuväited vastuhagile olid läbivalt lühikesed ja formaalsed.
10. Kostja esitas 9. juulil 2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja õigusabikulud
maakohtus 23 980,74 eurot, ringkonnakohtus 4972 eurot, Riigikohtus 1520 eurot, ringkonnakohtus
teisel korral 3744 eurot, Riigikohtus teisel korral 1994,80 eurot, kokku 36 211,54 eurot, tunnihinnaga
160 eurot (lisandub käibemaks). Vastuhagi koostamise kulu maakohtus oli kokku 832 eurot, teises
ringkonnakohtu menetluses 2544 eurot, kokku 3376 eurot. Vastuhagi osakaal oli suurusjärgus 10%.
11. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja esindaja tunnitasu 160 eurot on liiga kõrge.
Kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13 ja
3-2-1-145-13) on põhjendatuks peetud 120 euro suurust tunnitasu ilma käibemaksuta ning seda ka
sarnastes kaasustes. Maakohtu menetluses kulus kostjal kogu asjaga tegelemise peale umbes 115
tundi, hagejal aga ligi 30 tundi vähem. Nii suur erinevus ei saa olla objektiivselt põhjendatud.
Maakohtu 31. mai 2018 istungil tõlkimist ei toimunud, tõlgi kaasamine polnud vajalik. 12. septembri
2018 istungiks ettevalmistumise kulu ei ole põhjendatud, kuna objektiivselt põhjendatuks sai lugeda
vaid tõlget istungil. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, mida ettevalmistumine sisaldas ning miks seda
peaks lugema põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt pole nõustaja
istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid võimalik välja mõista. Ühegi isiku sõidukulu pole
kohtupraktika kohaselt põhjendatu kulu.
Kostjal kulus apellatsioonkaebuse koostamiseks 18,7 tundi, ent põhjendatud võib olla kuni 8 tundi,
kuivõrd kaebus kordas varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti, teesid koosnesid
varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust. Kassatsioonkaebusele vastuse
koostamiseks kulus kostjal kokku ligi 8 tundi, ent vaatamata koostatud vastuse mahule, oli suuremas
osas tegemist eelnevates kohtuastmetes koostatud menetlusdokumentide kopeerimisega, mistõttu
võis põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 2 tundi.
Kostja teises ringkonnakohtu menetluses kantud kuludest saab vajalikuks pidada üksnes Riigikohtu
otsusega tutvumise ning 25. veebruari 2020 istungiga seotud kulusid. Ülejäänud kulud on seotud
põhjendamatu taotluse esitamisega. Kõik kulud perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020
olid seega ebavajalikud ning tuleb jätta kostja enda kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
12. Maakohus
rahuldas
hageja
ja
kostja
taotlused
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja vastuhagiga seotud menetluskulude suuruseks 1140
eurot, millest 364,80 eurot jättis hageja kanda ja 775,20 eurot mõistis välja kostjalt hageja kasuks.
Maakohus määras kostja vastuhagiga seotud menetluskulude suuruseks 2721,21 eurot, millest
1850,43 eurot jättis kostja kanda ja 870,79 eurot mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Kostja
põhihagiga seotud menetluskulude suuruseks määras maakohus 24 490,91 eurot ning mõistis need
hagejalt välja. Maakohus tasaarvestas poolte väljamõistetud menetluskulud ning lõpptulemusena
mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24 586,50 eurot ning määras, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.
Mõlema poole lepingulise esindaja tunnitasu määrad on põhjendatud. Riigikohtu praktikas on
põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 27. veebruari
2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Käesoleva asja menetlemine, sh kostja esindamine, nõudis
olulisi pingutusi, mistõttu puudub alus esindaja tunnitasu muutmiseks.
Hageja vastuhagiga seotud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 1140 euro ulatuses, kuivõrd
nimetatud summa on hageja menetluskulude nimekirjast selgelt eristatav vastuhagiga seonduvate
kuludena. Täiendava 960 euro ja 1372 euro välja mõistmine pole põhjendatud, nende kohta puuduvad
menetluskulude nimekirjad ja täpsed asjaolude kirjeldused.
Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud on põhjendatud 4232,24 euro ulatuses. Kostja esitas
asjatundjate arvamuste eest arveid kokku summas 4687,24 eurot, mis on käsitletavad
dokumentaalsete tõendite saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kuluna
ning kulu on põhjendatud ja vajalik, v.a 31. mai 2018 kohtuistungi tõlkekulude osas, kuivõrd
protokollist ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud.
Kostja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja ajakulu maakohtus on 114,4
tundi, ringkonnakohtus esimesel korral 24,2 tundi, Riigikohtus 9,5 tundi, ringkonnakohtus teisel
korral 18,4 tundi, Riigikohtus teisel korral 9,1 tundi ehk kokku 175,6 tundi. Arvestades kostja esindaja
koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on
kostja põhjendatud ajakuluks maakohtus 90 tundi, s.o 14 400 eurot, millele lisanduvad arved summas
4232,24 eurot ja riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot, kokku 19 632,24 eurot. Kostja põhjendatud
ajakuluks ringkonnakohtus esimesel korral on 15 tundi, s.o 2400 eurot, lisaks riigilõiv
apellatsioonkaebuselt 1100 eurot, kokku 3500 eurot ning Riigikohtus 3 tundi, s.o 480 eurot. Teises
ringkonnakohtu menetluses perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 kantud kulud olid
ebavajalikud, kuna istungi protokollist nähtub, et kostja 17. veebruaril 2020 esitatud dokumendid
tagastati seoses hilinemisega. Kostja põhjendatud ajakuluks teises ringkonnakohtu menetluses on
seega 9,4 tundi, s.o 1504 eurot, millele lisandub OÜ Park Projekt arve summas 800 eurot, kokku 2304
eurot. Teisel korral Riigikohtus käinud menetluse osas on põhjendatud ajakuluks 4 tundi, s.o 640
eurot, millele lisandub kassatsioonkautsjon 655,88 eurot, kokku 1295,88 eurot.
Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse
kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht
on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude
või töömahuga (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Dokumentide
koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise
menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (Riigikohtu 26. oktoobri 2011
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
Kuivõrd kostja menetluskulud rahuldatakse summas 27 212,12 eurot ja kostja kinnitas, et vastuhagi
osakaal sellest oli suurusjärgus 10%, on vastuhagiga seotud põhjendatud kuluks 2721,21 eurot ning
põhihagiga seotud põhjendatud kuluks 24 490,91 eurot.
Nõupidamine ning suhtlus kliendiga ei ole ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul
peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate
toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude
väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise
kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Õigusabiteenus hõlmab
kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid
kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi,
seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lisaks esindas kostjat kogu menetluse
vältel üks esindaja, kes pidi olema tsiviilasjaga juba piisavalt hästi kursis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub
maakohtu määrus tühistada hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas ning
osas, milles maakohus määras kindlaks hageja vastuhagiga seonduvate menetluskulude suuruse.
Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada poolte taotlused põhjendatud ja
vajalikus ulatuses.
Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust ning tegi menetluskulude suuruse
määramisel diskretsioonivea.
Kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Kohtupraktikas on seni võetud
mõistliku tunnihinna määramisel aluseks mõlema menetlusosalise esindaja tunnitasu suurust. Kui
kostja esindaja tunnihind ületab hageja esindaja tunnihinda 25%, on see põhjendamatult kõrge. Seega
tuleb lähtuda tunnitasust 120 eurot. Ka Tartu Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-19-54, et sama
lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot ei olnud põhjendatud.
Kostja menetluskulud on ka ebamõistlikult suured, ületades oluliselt hageja menetluskulusid. Hageja
õigusabikulude summa kokku on 19 305 eurot, sisaldades ka riigilõivu (1100 eurot) ja asjatundja
paikvaatlusel osalemise kulusid (2025 eurot). Kostja menetluskuludeks määrati aga 27 212,12 eurot.
Antud vahe ei ole kindlasti mõistlik, kuivõrd asjas esitati nii hagi kui ka vastuhagi, mistõttu oli
materjalide läbitöötamise maht võrdne. Kostja kordas ka kogu menetluse väitel varasemates
menetlusdokumentides väljendatud seisukohti (mh copy-paste meetodil), mis on vastuolus
kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-ga 9.1, mille kohaselt koostatakse
menetlusdokument võimalikult lühida ja konkreetsena.
Kostja teises ringkonnakohtu menetluses kantud vastuhagiga seonduvatest kuludest saab vajalikuks
pidada üksnes Riigikohtu otsusega tutvumise ning 25. veebruari 2020 istungiga seotud kulusid.
Ülejäänud kulu, s.o perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020, oli seotud põhjendamatu
taotluse esitamisega (TsMS § 169 lg 3), ebavajalikud ja tuleb jätta kostja kanda. Samuti tuleb kostja
kanda jätta hageja vastavad kulud, sest hageja kandis kulu seoses kostja põhjendamatu taotlusega.
Arvestades asjaolu, et kostja koostas asja esimesel menetlemisel ringkonnakohtus 19-leheküljelise
apellatsioonkaebuse (enamus küll copy-paste) ning teisel menetlemisel saab põhjendatuks pidada
vaid Riigikohtu otsusega tutvumist, istungiks ettevalmistumist ja istungil osalemist, on maakohtu
põhjendatuks peetud ajakulu 9,4 tundi objektiivselt põhjendamatu ning seda tuleb vähendada.
Ka kostja esimese ringi Riigikohtu kulud olid ebamõistlikud. Kostja kulutas ilma ühegi dokumendi
koostamiseta 3 tundi (maakohtu poolt mõistlikuks peetud ajakulu), mis on ebaproportsionaalne.
Riigikohus ei võtnud poolte teise ringi kassatsioonkaebuseid menetlusse, mistõttu tuleb kõik vastavad
kulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohtu järeldus on selles osas ebaseaduslik ja
tuleb vastavas osas tühistada.
Samuti ei põhjendanud maakohus hageja hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulude proportsiooni.
Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas maakohus järelduseni jõudis või tegi seda üsna pealiskaudselt,
rikkudes põhjendamiskohustust. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja teostas vastuhagiga
seonduvaid toiminguid ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kuivõrd konkreetse proportsiooni
väljatoomine on võimatu, pidi maakohus hagita menetluse sätete kohaselt andma hageja vastuhagiga
seotud menetluskuludele siiski hinnangu. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole
kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele (Riigikohtu 15. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11).
Ka kostja asjatundja kulud ületasid hageja asjatundja kulusid umbes kaks korda. Eeltoodut ei saa
põhjendatuks pidada ning annab alust arvata, et kulud on üle paisutatud. Maakohus eksis, kui pidas
põhjendatuks OÜ Park Projekt arvet summas 800 eurot olukorras, kus ringkonnakohus jättis tõendi
esitamise taotluse rahuldamata ja tagastas tõendi.
14. Kostja (vastumääruskaebuse esitaja) vaidles hageja määruskaebusele vastu ning esitas maakohtu
määruse peale vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus
vähendas kostja menetluskulusid ja jättis need hagejalt välja mõistmata ning osas, milles kohus
rahuldas hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse ning mõistis need kostjalt välja. Kostja palub
teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 36 211,54 eurot
või alternatiivselt 150 tunni ulatuses ning määrata kindlaks hageja menetluskulud põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Samuti palub kostja teha asjas tasaarvestus.
Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Seda silmas pidades tuleb
kõik kostja kantud menetluskulud summas 36 211,54 eurot hagejalt välja mõista.
Maakohus vähendas põhjendamatult kostja põhihagiga seonduvaid menetluskulusid. Kostja
õigusabikulude ajaline maht on 175,6 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 121,4 tundi.
Arvestades vaidluse õiguslikku ning ehitustehnilisest spetsiifikast ja faktoloogiast tingitud keerukust,
on kogu ajaline maht põhjendatud või alternatiivselt vähemalt 150 tunni ulatuses. Ainuüksi
maakohtus toimus kaks kohtuistungit, üks paikvaatlus (mille läbiviimist nõudis hageja) ning hageja
menetlusdokumentidele vastamiseks esitas kostja 9 menetlusdokumenti. Põhjendamatu ning
vastuoluline on ka seisukoht nagu ei saaks vastaspoolelt välja nõuda menetluskulusid, mis seonduvad
kliendi ja advokaadi nõupidamistega. Õigusvaidluse puhul on kliendi ja advokaadi suhtlus
möödapääsmatu ning eriti aktuaalne keeruliste õigusvaidluste puhul. Jääb arusaamatuks, millisel
alusel jättis maakohus vastava kulu hagejalt välja mõistmata. Selline lahendus on ka ebaõiglane, kuna
kostja ei initsieerinud tsiviilasja ega paisutanud selle mahtu.
Hageja vastuväited vastuhagile olid läbi kogu menetluse formaalsed ning lähtusid põhihagis esitatud
positsioonidest. Maakohus luges põhimõtteliselt õigesti hageja vastuhagiga seotud menetluskulude
maksimaalseks suuruseks 1140 eurot, kuid kostja palub ringkonnakohtul täiendavalt kontrollida
nimetatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning vajadusel neid vähendada, arvestades, et
hageja ei kujundanud eraldiseisvat õiguslikku positsiooni vastuhagile vastu vaidlemiseks.
Ka hageja määruskaebus on põhjendamatu. Ükski määruskaebuses toodud etteheide ei anna alust
lugeda kostja menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Hageja menetluskulude suurus ei ole alus
hindamaks kostja menetluskulude põhjendatust. Etteheide väidetava copy-paste kasutamise osas on
arusaamatu. Olukorras, kus maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, oli kostja
paratamatult sunnitud ringkonnakohtu jaoks koondama oma maakohutus esitatud seisukohad.
Maakohtu põhjendamatu ning ebaõige otsus tingis otseselt kostja apellatsioonkaebuse mahu ning
selles esitatud argumentide ulatuse. Etteheide on otsitud ning hageja kordas ka ise samu seisukohti.
Etteheited kostja esindaja tunnitasu osas olid samuti alusetud. Hageja ei viidanud relevantsele
kohtupraktikale või õigusnormile, mis välistaks vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäära 160 eurot
keeruka ning mahuka õigusvaidluse puhul.
Hageja vastuhagiga seonduvate menetluskulude osas lähtus maakohus õigesti ja põhjendatult hageja
enda poolt avaldatud vastuhagiga seonduva menetluskulu summast. Seejuures analüüsis maakohus
ka hageja väidet, et vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid on keeruline väga täpselt määratleda.
15. Hageja vaidles vastumääruskaebusele vastu. Vastumääruskaebusest ei nähtu, milliste
õigusnormide rikkumist kostja maakohtule ette heidab ning see on põhjendamata.
Lepingulise esindaja tunnitasu osas tuleb arvesse võtta, et hagi esitati 2017. aastal, mistõttu tuleb
lähtuda tolle aja kohtupraktikast. 2016. aastal leidis Riigikohus, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu
120 eurot käibemaksuga või ilma (Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Kostja
ei põhjendanud, et hagiavalduse esitamise hetkel oli tema esindaja tunnihind kooskõlas tollase
kohtupraktikaga. Menetlusosalised on küll vabad otsustama, milline õigusteenuse tunnitasumäär on
neile vastuvõetav, ent see ei tähenda, et kohus peaks kulud sellises ulatuses vastaspoolelt ka välja
mõistma (Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3219). Asjaolu,
kas ka hageja kasutas menetlusdokumentides copy-paste meetodit, ei oma tähtsust kostja
menetluskulude kindlaksmääramisel ning etteheide on ka hilinenud. Etteheide, et hageja ei
täpsustanud, kui suur tema vastuhagiga seonduv kulu on, on asjakohatu. Hageja tõi välja
hinnangulised proportsioonid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu
väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega muudab
poolte menetluskulude põhjendatud suurust ja tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja
mõistetava menetluskulu suurust. Määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.
Hageja vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ning kostja osas, milles maakohus vähendas
kostja menetluskulusid ning rahuldas hageja menetluskulude väljamõistmise avalduse. Kuivõrd
poolte nõuded on vastandlikud, paludes määrata teise poole menetluskulud kindlaks põhjendatud ja
vajalikus ulatuses, kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust täies ulatuses (TsMS § 659, § 651
lg 1).
17. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2020 määrusega kõigis kohtuastmetest põhihagiga seotud
menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% hageja kanda ning 68%
kostja kanda (edaspidi menetluskulude jaotus).
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline
peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita
menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum
lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1
kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on
ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
Ringkonnakohtu hinnangul pole kulude mahtu ja menetlusdokumentide arvu arvestades maakohtu
põhjendused piisavad, millega on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Samuti on maakohus
eksinud osade kulude põhjendatuse hindamisel. Eeltoodud põhjusel hindab ringkonnakohus poolte
menetluskulude põhjendatust tervikuna uuesti.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamiseks
puudub alus. Esindaja tunnitasu osas on Riigikohus 11. veebruari 2015 määruses tsiviilasjas
nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku
hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja
vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb
hinnata igas kohtuasjas eraldi.
Kostjat esindab käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaat Peeter Viirsalu tunnihinnaga 160 eurot
(lisandub käibemaks). Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 170 eurot
(lisandub käibemaks), 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ja 190 eurot tunnis (lisandub
käibemaks) (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20; 21. oktoobri 2020
määrus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 19.3 ja 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18).
Maakohus nentis, et kostja esindamine antud tsiviilasjas nõudis olulist pingutust. Eeltoodust
tulenevalt ei ületa kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest
makstavat tasu ning puudub alus tunnitasu suuruse vähendamiseks.
19. Lähtudes menetluskulude jaotisest, analüüsib ringkonnakohus kõigepealt hageja vastuhagiga
seonduvaid kulusid. Hageja põhihagiga seonduvate kulude analüüsiks puudub menetluskulude
jaotusest tulenevalt vajadus.
19.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja maakohtus otseselt vastuhagiga seonduvat
õigusabi perioodil 6. august – 4. september 2018 kokku 12 tundi 35 minutit summas 1510 eurot.
Maakohus rahuldas hageja taotluse 1140 euro ulatuses perioodil 6. august – 27. august 2019 teostatud
toimingute eest. Kuivõrd kostja on palunud hinnata hageja menetluskulude põhjendatust ja
vajalikkust täies ulatuses, võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha perioodil 6. august –
4. september 2018 teostatud toimingute osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud
põhjendamatult
tähelepanuta
hageja
ülejäänud
toimingud
maakohtus
seoses
vastuhagi
menetlemisega.
Kostja hinnangul pole hageja töö maht põhjendatud, sest et hageja vastuse pikkuseks oli üksnes ca
3 lehekülge, sellele oli lisatud vaid üks tõend ning vastuse kandev argumentatsioon moodustus hageja
põhihagi argumentatsiooni kordustest. Ringkonnakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt
sisaldasid hageja toimingud nõupidamisi kliendiga, asjatundjaga, tõendi hankimist ja vastuhagile
vastuse koostamist, mille resultaat oli 5-leheküljeline dokument, millest sisuosa oli 3 lehekülge ning
ka selles viitas hageja osaliselt enda varasematele seisukohtadele. Samuti koostas hageja selle aja sees
2-leheküljelise vastuse kohtunõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimingute resultaatidest
12 tundi ja 35 minutit töömahtu, mistõttu peab ringkonnakohus eeltoodud toimingute põhjendatud
mahuks 5 tundi summas 600 eurot.
19.2. Järgnevates menetlusetappides ei ole hageja menetluskulude nimekirjast võimalik eristada hagi
ja vastuhagiga seonduvaid toiminguid. Kostja hinnangul on eeltoodu ka ebavajalik, kuivõrd hageja
vastuväited vastuhagile olid kogu menetluse vältel lühikesed ja formaalsed. Ringkonnakohus
kostjaga ei nõustu, kuivõrd hageja vastuhagiga seonduvat kulu ei saa täielikult eitada. Eristamatuse
tõttu võtab ringkonnakohus vastuhagiga seonduvate kulude määratlemisel samuti aluseks
protsentuaalse määratluse kogu menetluskuludest, määrates seejuures protsendi kindlaks ise, kuivõrd
poolte huvid on selles osas vastandlikud ning kumbagi seisukohta aluseks võtta ei ole võimalik.
19.3. Esimeses ringkonnakohtu menetluses kulus hageja hinnangul tal vastuhagiga seonduvale
õigusabile 50% kogu kulunud ajast, milleks hageja sõnul oli 16 tundi ehk 1920 eurot, ent
menetluskulude nimekirjast nähtuvalt siiski 15 tundi ja 30 minutit ehk 1860 eurot. Maakohus hageja
menetluskulusid siin ja järgnevates menetlusetappides kindlaks ei määranud, kuivõrd nende kohta
puuduvad menetluskulude nimekirjad ja täpsed asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
siinkohal jätnud diskretsiooni täielikult teostamata. Ei saa väita, et muudes menetlusetappides peale
maakohtu vastuhagi menetlemisele aega ei kulunud. Seega oleks maakohus pidanud hagita menetluse
eripära tõttu siiski kostja vastuhagiga seonduvatele tegevustele andma hinnangu, kuigi need pole
menetluskulude nimekirjast eristatavad.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostas hageja esimeses ringkonnakohtu menetluses vastuse
apellatsioonkaebusele, menetluskulude nimekirja, vastuväite menetluskuludele ning osales
kohtuistungil. Kostja hinnangul arutati esimeses ringkonnakohtu menetluses peamiselt põhihagi ning
vastuhagi käsitleti viiteliselt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest lähtudes. Ringkonnakohus
tuvastas, et hageja vastusest apellatsioonkaebusele ei nähtu, et vastuhagi oleks eraldi käsitletud.
Protokollist nähtuvalt kestis 12. märtsi 2019 istung Tartu Ringkonnakohtus 1 tund ja 27 minutit,
sellest konkreetselt vastuhagiga seonduva arutamisena on eristatav ligikaudu 16 minutit (IV kd tl
141), kusjuures sõna võtsid sel teemal vaid kostja seaduslik ja lepinguline esindaja. Seega ei väljendu
hageja väidetu, et vastuhagi menetlemisele kulus 50% kogu ajast, üheski menetlusdokumendis ega
istungiprotokollis. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus vastuhagi menetlemisele kulunud
ajalist osakaalu 10% ulatusega ning määrab hageja vastuhagiga seonduvateks menetluskuludeks
esimeses ringkonnakohtu menetluses 186 eurot.
19.4. Riigikohtu ja teises ringkonnakohtu menetluses leidis hageja, et vastuhagile kulus 40% kogu
õigusabina osutatud ajast ehk 3430 eurost. Kuivõrd Riigikohus ei võtnud teisel korral poolte
kassatsioonkaebusi menetlusse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei ole teises Riigikohtu
menetluses kantud kulud siinse vaidluse esemeks ning neid ei saa siinkohal kindlaks määrata.
Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu ja teist ringkonnakohtu menetlust tuleb parema ülevaate
saamiseks vaadelda eraldi.
Riigikohtus kulus hagejal õigusabile aega 16 tundi summas 1920 eurot. Menetluskulude nimekirjast
nähtuvalt kulus 1 tund sellest nõupidamisele kliendiga. Ringkonnakohus vähendab eeltoodu arvelt
hageja põhjendatud kulusid, nõustudes seejuures maakohtu põhjendustega kliendisuhtluse kulude
vastaspoolelt väljamõistmise osas, ning võtab vastuhagiga seonduva protsendi määramisel aluseks 15
tundi ehk 1800 eurot. Kostja hinnangul keskendus Riigikohtu menetlus samuti põhihagile, hageja
käsitles vastuhagi kassatsioonkaebuses lühidalt, vaid ühes punktis. Asja materjalidest nähtuvalt
koostas hageja Riigikohtus kassatsioonkaebuse, vastuse kostja seisukohtadele ja menetluskulude
nimekirja. Kassatsioonkaebus oli 7,5-leheküljeline, millest vastuhagi puudutas konkreetselt 0,5
lehekülge ehk 6% menetlusdokumendist. Teistes menetlusdokumentides vastuhagi eraldi ei
käsitletud. Seega peab ringkonnakohus hageja põhjendatud vastuhagiga seonduvateks kuludeks
Riigikohtus 6% põhjendatud menetluskuludest ehk 108 eurot.
Teises ringkonnakohtu menetluses kulus hagejal õigusabile 8 tundi ja 30 minutit summas 1000 eurot,
millest suhtlusele kliendiga kulus 40 minutit ehk 80 eurot. Eeltoodu osas vähendab ringkonnakohus
hageja kulusid. Kostja teises ringkonnakohtu menetluses vastuhagi proportsioonile hinnangut pole
andnud. Ringkonnakohtu hinnangul toimus teises ringkonnakohtu menetlus peamiselt vastuhagi
arutamine ning suur osa hageja õigusabile kulunud ajast kulus kostja esitatud hilinenud tõendite
analüüsile (vt määruse p 20.4). Ringkonnakohus hindab vastuhagi osakaaluks 90% ning määrab
hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 828 eurot.
19.5. Kokku on seega hageja vastuhagiga seonduvateks põhjendatud menetluskuludeks 1722 eurot
(600+186+108+828). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 551,04 eurot jätta hageja
kanda ning 1170,96 eurot kostja kanda.
20. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb kostja osas kindlaks määrata nii põhi- kui ka vastuhagiga
seonduvad menetluskulud, mida ringkonnakohus analüüsib järgnevalt.
20.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal maakohtus õigusabile 114,4 tundi ehk 18 304
eurot, millele lisandusid riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud
4686,74 eurot, kokku 23 980,74 eurot. Maakohus leidis, et kostja ajakulu on ülepaisutatud ning pidas
põhjendatud ajakuluks 90 tundi. Samuti vähendas maakohus kostja tõlgikulu (määruses nimetatud
kui dokumentaalsete tõendite saamise kulu) 455 euro võrra, kuivõrd ühel arvel kajastatud istungitest
maakohtu hinnangul tõlkimist ei toimunud. Hageja ei vaidlusta, et kostja menetluskulud on
ülepaisutatud, ent palub ringkonnakohtul täiendavalt hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja
vajalikkust, kuivõrd ei ole mõistetav, kuidas kostja menetluskulud saavad olla nii palju suuremad kui
hagejal. Kostja leiab, et arvestades asja keerukust on tema menetluskulud põhjendatud ja vajalikud
ning nende vähendamiseks puudus alus.
20.2. Dokumentaalsete tõendite saamise kulude osas leiab hageja, et sellest tuleb eristada nõustaja
istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid, mida TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt ei hüvitata.
Ringkonnakohus tuvastas, et P. Park kaasati nõustajana menetlusse 31. mai 2018 kohtuistungil (III
kd tl 108 pöördel). Seega on P. Parki kulutused alates 31. maist 2018 käsitletavad nõustaja kuludena,
mis hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodut arvesse võttes on täielikult põhjendatud OÜ Park Projekt arve
nr 435 summas 1250 eurot, kuivõrd arvel on kajastatud hinnangu koostamine ning ka arvel nr 477
kajastatud seisukohti on maakohus käsitlenud täiendava asjatundja arvamusena (maakohtu otsuse
lk 7), mistõttu on põhjendatud ka arve nr 477 summas 360 eurot. Teede Tehnokeskuse arve nr 172176
summas 552,24 eurot on samuti põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ülejäänud
OÜ Park Projekt arved (s.o arved nr 533 ja 542) on käsitletavad dokumentaalse tõendi saamise kuluna
TsMS § 143 p 2 mõttes ning seetõttu põhjendatud ja vajalikud. Arve nr 533 on esitatud P. Parki
paikvaatlusel osalemise eest ning arve nr 542 P. Parki 31. mai 2018 kohtuistungil osalemise eest.
Ringkonnakohus leiab, et P. Parki paikvaatlusel osalemise kulude, s.o arve nr 533, väljamõistmine
hagejalt on põhjendatud osaliselt, kuivõrd maakohus on lubanud pooltel kaasata paikvaatlusele
isikuid enda valikul ning seda soovinud (14. märtsi 2018 kohtuistungi helisalvestis alates 22.56). Küll
aga on arvel nr 533 kajastatud summad ülepaisutatud. Põhjendatuks ei saa pidada sõidukulu 0,5 eurot
kilomeetri kohta. Ringkonnakohus võtab analoogia korras põhjendatud kilomeetritasu arvestamisel
aluseks Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 17 lg 2 ning peab põhjendatud kilomeetritasuks
0,15 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus P. Parki sõidukuludena hagejalt välja 65,25 eurot
(0,15x435) arvel kajastatud 217,50 euro asemel. Ka dokumentide läbitöötamise, sõiduaja ja
paikvaatluse kulusid kokku 13 tundi ei saa põhjendatuks pidada. Kuivõrd paikvaatlus kestis
protokollist nähtuvalt 2 tundi ja 30 minutit (II kd tl 186-188), on põhjendatud paikvaatlusel osalemise
kulu sellega ka piiratud. Täiendavalt saab põhjendatuks pidada 1 tund ettevalmistusaega, sest P. Park
oli asjatundja arvamuse andmise raamides asja materjalidega tuttav. Seega on paikvaatlusel osalemise
eest esitatud arve põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 210 eurot (60x3 tundi ja 30
minutit), millele lisandub sõidukulu 62,25 eurot, kokku 272,25 eurot. Arve nr 542 ei kuulu TsMS
§ 175 lg 2 alusel hüvitamisele.
20.3. OÜ Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse arve nr 17/18-00439109 osas pidas maakohus põhjendatud
kuluks 315 eurot, s.o tõlget 12. septembri 2018 istungil, kuna 31. mai 2018 kohtuistungi protokollist
ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Viidatud
protokollist nähtub, et tõlk on istungile ilmunud ning maakohus tõlki hoiatanud (III kd tl 102).
Tõlkimist ei toimunud, sest istungil ei jõutud tõlki vajava tunnistaja ülekuulamiseni. See on aga
menetlusrisk, mille arvelt ei ole põhjendatud tõlkekulusid vähendada. Eeltoodut arvesse võttes on OÜ
Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse arve nr 17/18-00439109 põhjendatud täies ulatuses (s.o 770 eurot).
Eeltoodust tulenevalt on kostja dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2) põhjendatud
summas 2162,24 eurot, P. Parki paikvaatlusel osalemise kulud summas 272,25 eurot ja tõlgikulud
(TsMS § 143 p 1) täielikult summas 770 eurot.
20.4. Parema ülevaatlikkuse huvides eristab ringkonnakohus kostja menetluskuludest esmalt
vastuhagiga seonduvad kulud, mis kostja hinnangul moodustavad maakohtu menetluses 832 eurot.
Ringkonnakohus tuvastab aga otseselt vastuhagiga seonduvatena 10 tundi õigusabi ehk 1600 eurot,
millele lisandub riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot. Eeltoodust 0,8 tundi ehk 128 eurot moodustab vaid
suhtlus kliendiga, mida ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Vastuhagiga seonduvad toimingud on
tehtud perioodil 24. juuli 2018 – 3. august 2018 ning 28. august 2018 – 30. august 2018. Seega on
kostja vastuhagiga seonduvad kulud maakohtu menetluses 1472 eurot ning põhihagiga seonduvad
vastavalt menetluskulude nimekirjale 16 832 eurot (18 304-1472).
20.5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab kostja õigusabikulu ka esindaja suhtlust
kliendiga. Kostja leiab, et niivõrd keerulises menetluses on kliendisuhtlus vältimatult vajalik.
Maakohus märkis, et teiselt poolelt pole põhjendatud kliendisuhtlusega seonduvate menetluskulude
väljamõistmine, millega ringkonnakohus üldjoontes nõustub. Siiski pole maakohtu määrus selles osas
jälgitav, kuivõrd maakohtu põhjendustest ei nähtu, kas ja kui palju maakohus kostja menetluskulusid
kliendisuhtluse arvelt vähendas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostjal kliendisuhtlusele
määramatu arv tunde, kuivõrd kliendisuhtlus on valdavalt kajastatud samal real muude toimingutega,
mida pole võimalik omavahel eristada. Sisuliselt ei leidu kostja menetluskulude nimekirjas kulurida,
millelt kliendisuhtlust ei nähtuks. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kliendisuhtluse
arvelt kostja maakohtus kantud põhihagiga seonduvaid menetluskulusid hinnangulise 20% ehk
3366,4 euro võrra, laskumata iga kulurea detailidesse.
20.6. Eeltoodud kalkulatsioone arvesse võttes on kostja maakohtus kantud põhihagiga seonduvate
menetluskuludena põhjendatud 13 456,6 eurot (16 832-3366,4) ning vastuhagiga 1472 eurot.
Maakohtu menetluses menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja osas pole hageja konkreetseid
vastuväiteid esitanud, vaid on palunud kontrollida kulude põhjendatust. Ringkonnakohus ei pea
vajalikuks võtta seisukohta iga üksiku menetlustoimingu osas. Menetluskulude suuruse
kindlaksmääramisel tuleb hinnata menetlustoimingutele kulunud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust
kogumis, arvestades asja keerukust ja mahtu.
Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule 14 menetlusdokumenti ja osalenud kolmel
kohtuistungil kestvusega kokku 10 tundi ja 41 minutit ning paikvaatlusel kestvusega 2 tundi ja 30
minutit. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad kostja õigusabikulud 13 456,6 eurot põhihagiga
seonduvalt ning 1472 eurot vastuhagiga seonduvalt asja keerukusele ja mahule. Põhihagiga
seonduvale kulule lisanduvad dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2162,24 eurot ja tõlgikulu 770
eurot, kokku 16 338,84 eurot ning vastuhagiga seonduvale kulule riigilõiv 1000 eurot, kokku 2472
eurot.
20.7. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal õigusabile esimeses ringkonnakohtu
menetluses 24,2 tundi ehk 3872 eurot, millele lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot.
Maakohus pidas sellest põhjendatuks 15 tundi summas 2400 eurot, lisandub riigilõiv 1100 eurot,
kokku 3500 eurot. Maakohus arvestas seejuures, et kostja on ringkonnakohtule esitanud
apellatsioonkaebuse, kohtukõne teesid ning menetluskulude nimekirja ja osalenud kohtuistungil.
Hageja vastuväidete kohaselt polnud apellatsioonkaebuse koostamiseks ja sellele eelnenud
analüüsiks kulunud ajakulu 18,7 tundi põhjendatud, kuivõrd kostjat esindas menetluses sama
esindaja, kes oli asjaga juba tuttav ning menetlusdokument kordas kostja varasemaid seisukohti.
Ringkonnakohus nendib, et kostja 19-leheküljelisest apellatsioonkaebusest olid esimesed 5 lehekülge
(IV kd tl 116 pöördel-118 pöördel) kopeeritud kostja varasematest menetlusdokumentidest (nt kostja
kohtukõne teesid maakohtus IV kd tl 58-60), mistõttu ei saa ajakulu 18,7 tundi pidada põhjendatuks
täies ulatuses, ent kui kopeeritud osa välja jätta, on tegu siiski mahuka menetlusdokumendiga.
Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 14 tundi
ehk 2240 eurot.
Hageja vastuväidete kohaselt koosnevad ka kostja ringkonnakohtu esimeses menetluses koostatud
teesid varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust, mistõttu pole teeside koostamise
ajakulu 2,3 h põhjendatud. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et teeside koostamine on esindaja vaba
valik, kohus kostjalt teeside koostamist ei nõudnud. Seega pole põhjendatud ka teeside koostamise
kulu teiselt poolelt välja mõista ning ringkonnakohus vähendab selle arvelt kostja õigusabikulu.
Kostja esindaja osales ringkonnakohtus ka kohtuistungil kestvusega 1 tund ja 27 minutit ning
ringkonnakohus võtab arvesse, et ka istungiks valmistumine ja kliendi vastav nõustamine oli ajakulu,
mis kuulub hüvitamisele taotletud 2,4 tunni ulatuses.
Eeltoodut arvesse võttes on kostja põhjendatud õigusabikulu esimeses ringkonnakohtu menetluses
16,4 tunni eest 2624 eurot, millele lisandub riigilõiv 1100 eurot, s.o kokku 3724 eurot.
Ringkonnakohus asub ka siin seisukohale, et vastuhagi menetlemisele kulus sellest 10%. Seega on
kostja menetluskulud põhihagiga seonduvalt vastavalt 3351,6 eurot ja vastuhagiga 372,4 eurot.
20.8. Riigikohtus kulus kostjal õigusabile 10,2 tundi ehk 1632 eurot, millest maakohus pidas
põhjendatuks 3 tundi summas 480 eurot. Maakohus võttis arvesse hageja vastuväidet, et vastus
kassatsioonkaebusele oli suures osas kopeeritud varasematest menetlusdokumentidest. Samas ei ole
maakohus tuvastanud, kui suures ulatuses on teksti kopeeritud.
Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulu suurust, väites, et kostja
ei koostanud menetluses ühtegi dokumenti. Selline väide on ebaõige. Vastus kassatsioonkaebusele
on toimikus olemas ja kohtule esitatud.
Ringkonnakohus nendib, et 10-leheküljelisest menetlusdokumendist on kopeeritud tekst tuvastatav
ligikaudu 3,5 leheküljel (vastuse 2 esimest lehekülge IV kd tl 181-pöördel ja uuesti IV kd tl 185-
pöördel on kattuv kostja apellatsioonkaebuse algusega). Samuti sisaldavad kõik menetluskulude
nimekirja kuluread suhtlust kliendiga. Siiski on vastus kassatsioonkaebusele sisukas dokument, mille
koostamiseks kahtlemata aega kulus. Samuti koostas kostja selle aja sees seisukoha vastaspoole
menetlusdokumendile. Kuivõrd maakohtu diskretsioon pole Riigikohtus kantud põhjendatud ajakulu
osas jälgitav, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 7 tundi ehk 1120 eurot.
Vastuses kassatsioonkaebusele on vastuhagi käsitletud viiel real. Võttes arvesse vastuhagi osakaalu
kogu menetlusdokumendist, võib põhjendatud vastuhagi menetlemisega seonduvaks ajakuluks
lugeda ka kostja puhul 6% kogu ajast. Seega on kostja põhihagiga seonduvad menetluskulud
Riigikohtus 1052,8 eurot ja vastuhagiga seotud kulud 67,2 eurot.
20.9. Teises ringkonnakohtu menetluses kulus kostjal õigusabile 17,7 tundi ehk 2832 eurot, millele
lisandub OÜ Park Projekt arve 800 eurot, kokku 3632 eurot. Maakohus võttis arvesse hageja
seisukohta, et perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 kohtu korralduseta
menetlusdokumendi koostamiseks tehtud kulud on ebavajalikud, kuna kohus dokumente vastu ei
võtnud ning pidas põhjendatud ajakuluks õigusabile 9,4 tundi summas 1504 eurot, millele lisandub
OÜ Park Projekt arve summas 800 eurot (dokumentaalsete tõendite saamise kulu TsMS § 143 p 2
mõttes), mida maakohus pidas samuti põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
Hageja vastuväidete kohaselt saab põhjendatuks pidada vaid Riigikohtu otsusega tutvumist, istungiks
ettevalmistumist ja istungil osalemist. Ringkonnakohus nõustub, et seisukoha koostamise kulusid
perioodil 16. detsember 2019 – 17. veebruar 2020 ei saa põhjendatuks pidada. 25. veebruari 2020
ringkonnakohtu istungiprotokollist nähtuvalt keeldus ringkonnakohus kostja seisukohti ning
täiendavat tõendit vastu võtmast, kuivõrd kohus seisukohti ei küsinud ning tõend esitati hilinemisega
(V kd lk 6). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus eeltoodud perioodil kostjal õigusabile 13,7
tundi. Kuigi maakohus leidis, et nimetatud ajakulu polnud põhjendatud, ei vähendanud ta kostja
kulusid selle arvelt täielikult. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud toimingutest ülejäänud
õigusabi põhjendatud mahuks 4 tundi ehk 640 eurot. Selle aja sees tutvus kostja Riigikohtu otsusega,
valmistus kohtuistungiks ning osales kohtuistungil kestvusega 32 minutit.
OÜ Park Projekt arvega seotud kulu hagejalt väljamõistmine polnud põhjendatud, kuivõrd kohus
dokumenti vastu ei võtnud. Teises ringkonnakohtu menetluses kulus vastuhagi arutamisele ligikaudu
90% ajast, mistõttu on põhihagiga seonduvad kostja menetluskulud 64 eurot ja vastuhagiga
seonduvad 576 eurot.
20.10. Kokku on põhihagiga seonduvad kostja põhjendatud menetluskulud 21 134,89 eurot
(13 456,6+2162,24+272,25+770+3351,6+1058,2+64) ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud
3487,6 eurot (1472+1000+372,4+67,2+576). Menetluskulude jaotusest lähtuvalt tuleb kostja
vastuhagiga seondud kulud 2371,57 eurot jätta kostja enda kanda ning 1116,03 eurot hageja kanda.
21. Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused
menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 21 079,96 eurot
(21 134,89+1116,03–1170,96). Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud
summas 21 079,96 eurot (käibemaksuta).
22. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja esitas vastava taotluse teises ringkonnakohtu menetluses.
23. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei
hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks