2-20-13273/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13273

Tsiviilasi

XX avaldus CC vastu ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks

CC vastuavaldus XX vastu ühise hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Laureana Telk

Puudutatud

isik

I

(ema)

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Karin Ploom

Puudutatud

isik

II

(laps)

DD

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

III

(laps)

RR

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

IV

(laps)

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute II–IV riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik

Eestkosteasutused:

Saaremaa vald vallavalitsuse kaudu (registrikood

77000306), esindaja Elve Rozenkron

Pärnu linn linnavalitsuse kaudu (registrikood 75000064),

esindaja Linda Õisman

Lääneranna vald vallavalitsuse kaudu (registrikood

77000298), esindajad vallavanem Andres Hirvela ja

lastekaitsespetsialist Saima Soobard

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Lääneranna valla (vallavalitsuse kaudu) 2. juunil 2021 esitatud

dokumentaalne tõend (LLL 28. mai 2021. a iseloomustus DD kohta).

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. aprillil 2021 tsiviilasjas nr 2-20-13273 tehtud määrus

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a DD-le, RR-le ja

2 (10)

QQ-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata,

kuid täiendada määruse põhjendusi.

3. Rahuldada CC määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada XX avaldus.

4.2. Rahuldada CC vastuavaldus osaliselt.

4.3. Lõpetada täielikult XX ja CC ühine hooldusõigus nende alaealiste laste DD,

RR ja QQ suhtes ning anda DD, RR ja QQ hooldusõigus täielikult XX-le.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud DD-le, RR-le ja QQ-le riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud maa- ja ringkonnakohtus, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

4.5. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Pärnu Maakohtu 24. septembri 2020. a

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

4.6. Määrus

saata

jõustumisest

arvates

kümne

päeva

jooksul

Pärnu

linnavalitsusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa) esitas 13. septembril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema

ja CC (ema) (koos vanemad) ühine hooldusõigus alaealiste laste DD, RR ja QQ (koos lapsed)

suhtes ja anda laste hooldusõigus täielikult isale. Menetluskulud palus isa jätta poolte endi

kanda.

Avalduse kohaselt on vanematel omavahel keeruline suhelda. 2020. a mais võttis lastekaitse

isaga ühendust ja palus lastele ema juurde järgi minna, sest ema oli laste suhtes vägivaldne,

misjärel asusid lapsed koos isaga elama Pärnumaale. Suve keskel leppisid vanemad

suusõnaliselt kokku, et lapsed jäävad elama isaga. D asus õppima LLLs ja elab poolvenna BB

juures, kes on eripedagoog LLLs. R ja Q käivad AAA ja elavad isa korteris, mille vald perele

eraldas. Uute oludega kohanemine ja enesedistsipliini kehtestamine on võib-olla olnud lastel

raskendatud, kuid lapsed saavad edukalt koolis hakkama.

Kohus on laste isalt välja mõistnud elatise. Kohtutäitur teeb selle alusel kinnipidamisi ja kannab

raha laste emale, kes aga saadud raha laste peale ei kuluta. Ajal, mil lapsed on elanud isa juures,

ei ole ema lapsi rahaliselt toetanud ega ole ka esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse

peatamiseks või lõpetamiseks. Laste ema jättis hooletusse laste tervise. Lapsed on tugevalt

ülekaalulised. Isa viibis lastega 2020. a augustis uuringutel Pärnu haiglas ning lapsed käivad

toitumisnõustaja ja psühholoogi juures. Isa ei käinud lastega perearsti juures, sest pandeemia

3 (10)

ajal ei ole perearst soovinud patsientidega kohtuda. Asjakohatu on laste ema viide alkoholi

tarvitamisele ja kriminaalkorras karistatusele, sest need sündmused toimusid aastaid tagasi.

2. Laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Laste ema esitas

8. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus laste suhtes osaliselt ning anda laste hooldusõigus viibimiskohta, haridust ja

huviringe puudutavates küsimustes emale. Menetluskulud palus ema jätta isa kanda.

Ema on sisuliselt ainuisikuliselt lapsed üles kasvatanud. Laste isal on ulatuslik elatise

võlgnevus. Samuti on laste isal probleeme alkoholiga, ta elab sotsiaalpinnal ja elatub

juhutöödest ning on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Laste ema ei ole kunagi olnud laste

vastu vägivaldne. 2020. a suve keskel toimunud kokkusaamisel ei olnud arutelu, vaid emale

öeldi, kuhu lapsed elama asuvad ja kuhu kooli nad lähevad. Laste ema leiab, et D võiks

nooremate vendadega koos elada. Laste ema soovib kas kõiki kolme last või mitte kedagi.

Lastel on nutisõltuvus ning lahkhelid ema ja laste vahel ongi tekkinud sellest, et ema ei luba

lastel olla piiramatult nutiseadmetes. Isa seevastu lastele piiranguid ei sea, soodustades lastel

nutisõltuvuse süvenemist. Ajal, mil lapsed elasid koos emaga, ei olnud lastel probleeme

hinnetega ega koolist puudumiste või koduste tööde esitamisega. Laste õppeedukus on isa hoole

all oluliselt langenud ja isa ei ole võimeline tagama laste koolikohustuse täitmist

nõuetekohaselt. Laste ema on tegelenud laste tervisega seotud probleemidega, mh külastas arste

ja käis ka toitumisnõustaja juures. Alles 2020. a detsembris võttis laste isa perearstiga ühendust.

3. Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu) toetab laste viibimiskoha määramist laste isa juurde

ja eelistab kompromissi sõlmimist.

Laste ema elas lastega Saaremaa vallas eramajas, kus on olemas laste vajadusi arvestavad

tingimused, aga probleeme on privaatsuse tagamisega. Lastel esineb nuti- ja osaliselt ka

toidusõltuvus. Ema on kergesti ärrituv ja läbirääkimiste asemel püüab lapsi suunata käskluste

ja sundimisega, välistamata ka füüsilise jõu kasutamist. Laste abivajaduse tõttu on korduvalt

pöördutud lasteabitelefoni poole. Ema keeldub isaga ühendust võtmast, kuna ei soovi temaga

suhelda. 6. aprillil 2020 helistas ema lastekaitsetöötajale ning teatas, et tema kodus toimus tüli

laste nutiseadmete liigse kasutamise tõttu, mille käigus sattus tema elukaaslane lastega

kähmlusesse ja üks lastest sai haiget. Ema soovis, et lastekaitsetöötaja võtaks ühendust isaga,

kes võtaks nad mõneks ajaks enda juurde elama. 2020. a suve keskpaigas toimunud ümarlaual

leppisid vanemad kokku, et lapsed jäävad isa juurde ja asuvad õppima AAA. Sügisel leidis ema

siiski, et lapsed peavad elama oma kodus Saaremaal ja käima elukohajärgses koolis. Laste isa

ja BB on aktiivselt tegelenud laste tervise probleemidega.

4. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) toetas isa avaldust, aga mitte ema vastuavaldust.

Ei saa asuda seisukohale, et õppeedukuse langus on isast tulenev, sest põhjuseks võivad olla

pandeemiaga seotud piirangud ja ka õpetatava materjali raskus on ajas kasvav. Tõele vastab, et

ema oli ümarlaual ise nõus sellega, et lapsed jäävad isa juurde elama. See, et isa elab kohalikule

omavalitsusele kuuluvas korteris, näitab üksnes seda, et isal on elupind olemas. Asja

lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, kas isa on kriminaalkorras karistatud. Puudub

informatsioon selle kohta, et laste isa kasutaks vägivaldseid või autoritaarseid kasvatusvõtteid.

5. Lääneranna valla (vallavalitsuse kaudu) arvates on DD huvides, et tema elukoht oleks

poolvenna BB juures ja hariduskäik jätkuks Lääneranna vallas. Laste parimates huvides on pere

suunata perelepitusteenusele.

D sõnul on keskkond BB juures parem ja tal on sõbrad tekkinud ning emaga on tal telefoni teel

kergem suhelda. D peab sotsiaalmeediat ja nutiseadmeid enda jaoks tähtsaks. D ei oska ema

kohta midagi head öelda. Isa ei pidavat karjuma, ei ole vägivaldne ja ei ähvarda nii palju.

6. Laste esindaja toetab isa avaldust, aga mitte ema vastuavaldust.

4 (10)

D avaldas üheselt mõistetavalt, et ta ema juurde tagasi elama ei lähe. Ta on BB juures harjunud,

tema õppeedukus on hea ja ta on koolis aktiivne. Q ja R avaldasid, et eelistavad isa juures elada.

Samuti avaldas Q, et ema on nii tema kui ka teiste laste suhtes olnud korduvalt vägivaldne. Q

ja R kinnitasid, et koolis läheb neil normaalselt ja palju aega on nad arvutis.

Esimese astme kohtu määrus

7. Pärnu Maakohus rahuldas 30. aprilli 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) laste isa

avalduse täielikult ja laste ema vastuavalduse osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

täielikult ja andis laste hooldusõiguse täielikult isale. Maakohus jättis isa menetluskulud ema

kanda ja lastele määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda ning määras kindlaks ja mõistis

emalt isa kasuks välja menetluskulude hüvitise.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on laste huvides vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine vanemate omavaheliste ületamatute suhtlusprobleemide tõttu. Ettepanekule osaleda

perenõustamisel ei ole vanemad valmisolekut avaldanud. Samuti on ühise hooldusõiguse

lõpetamist soovinud mõlemad vanemad. Laste huvides on anda hooldusõigus isale, mh on seda

soovinud kõik lapsed. Tuvastatav ei ole, et laste õppeedukus on langenud isa suutmatuse või

tahtmatuse tõttu asjaga tegelda. Lisaks on laste isa valmis rohkem tegema laste huvides

vajalikke järeleandmisi. Näiteks ei ole laste ema nõus lubama oma elukohta tulla lapsel, kes

seda soovib, vaid nõuab kõigi kolme lapse korraga külla tulemist. Laste huvides on ühise

hooldusõiguse lõpetamine nii isiku- kui ka varahoolduse osas, sest olukorras, kus lapsed on

elanud üle aasta isa juures, ei ole ema pidanud vajalikuks peatada täitemenetlust elatise

võlgnevuse nõudes ega ise ülalpidamist andnud. Asjas esitatud täiskasvanud laste ja tuttavate

kirjalikult koostatud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

rahuldati laste isa avaldus, jäeti laste ema avaldus osaliselt rahuldamata ja menetluskulud laste

ema kanda ning teha uue määruse, millega jätta laste isa avaldus täies ulatuses rahuldamata,

rahuldada laste ema avaldus täies ulatuses ja jätta menetluskulud laste isa kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu lahend laste huvides, kuivõrd kohus jättis kõrvale asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Laste õppeedukus kannatab isa juures viibimisel, mida näitab

see, et kahel nooremal lapsel olid negatiivsed hinded trimestri hinnete seas. Isegi kui

õppeedukuse langemine on tingitud muudest asjaoludest, siis on lastel ohtralt märkusi tegemata

töödest, puuduvatest koolivahenditest ja lugupidamatust suhtumisest õpetajatöösse ja

õpetajatesse. Samuti jääb arusaamatuks, millele tugineb kohtu järeldus, et isa on valmis tegema

rohkem laste huvides järeleandmisi. Laste ema ei võimalda lastel piiramatult nutiseadmetes

viibida, kuid seda ei saa pidada ebamõistlikuks põhimõtteks, mille osas peaks vanem

järeleandmisi tegema. Laste isa tegutseb sellele vastupidiselt, mistõttu on laste jaoks isa juures

elamine meelepärasem. Ema ei ole nõus võtma endale, sh külastuseks ühte last, sest see mõjub

laste omavahelisele suhtele halvasti. Kohus jättis ka põhjendamatult tähelepanuta ema esitatud

HH ja TT kirjalikud selgitused.

Maakohus lähtus laste tahtest, aga praegusel juhul ei ole lapse tahe ja tema huvi kokkulangevad,

sest lapsed eelistavad isa juurde jäämist põhjusel, et isa ei sea lastele piire. Nutisõltuvus mõjub

lastele negatiivselt. Kohus jättis ka arusaamatult kõrvale laste kaalutõusu. Lisaks jättis kohus

välja selgitamata kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Isa ei ole varasemalt tundnud kordagi

huvi laste õppetöö vastu ega osalenud nende ülalpidamises majanduslikult. Samuti on isa

korduvalt kandnud vanglakaristust, tabatud joobes juhtimiselt ja kuritarvitab alkoholi. Kuivõrd

kohus tegi lahendi isa huvides, siis oleks tulnud jätta menetluskulud tema või poolte endi kanda.

9. Laste isa, laste esindaja ja eestkosteasutused vaidlevad määruskaebusele vastu, jäädes

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ning paluvad jätta määruskaebuse

5 (10)

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lääneranna vald (vallavalitsuse kaudu) märkis

täiendavalt, et LLL iseloomustuse kohaselt on D õppeedukus hea, suhted teiste õpilastega

paremad ja elustiil tervislikum.

10. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles

maakohus jättis laste isa menetluskulud laste ema kanda ning määras kindlaks ja mõistis

menetluskulude hüvitise emalt isa kasuks välja, samuti menetluskuludelt viivise väljamõistmise

osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab laste isa ja ema

menetluskulud nende endi kanda. Osas, milles maakohus jättis laste menetluskulud (riigi

õigusabi tasu ja kulud) riigi kanda, jääb maakohtu määrus muutmata. Samuti ei ole ülejäänud

osas vaidlustatud määruse resolutsiooni tühistamiseks määruskaebuses esitatud väidete põhjal

alust, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tuleb täiendada määruse

põhjendusi. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni esialgse

õiguskaitse kohaldamise tühistamise osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus määruse

resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles vastavalt

TsMS § 173 lg 1 teisele lausele märgib ka kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

12. Lääneranna vald (vallavalitsuse kaudu) esitas vastuses määruskaebusele uue tõendina LLL

28. mai 2021. a iseloomustuse DD kohta, mida maakohtu menetluses ei esitatud. TsMS § 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi

tõendeid saavad esitada ka teised menetlusosalised. Arvestades asja sisu on esitatud

dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

13. Ringkonnakohtus vaieldakse jätkuvalt selle üle, millisele vanemale tuleks anda alaealiste

laste hooldusõigus. Kolleegium märgib, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt lähtub

kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus

lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades

kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Kolleegium selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

15, p 28).

14. Kolleegium märgib, et kuigi laste ema vaidlustab määruskaebuses esitatud taotlustest

nähtuvalt isa avalduse rahuldamise täies ulatuses, siis sisulised vastuväited vanemate ühise

hooldusõiguse täieliku lõpetamise kohta, mh varahoolduse lõpetamise osas kaebuses puuduvad.

Samuti on laste ema määruskaebuse põhjenduste p-s 2.20 palunud maakohtu lahend tühistada

üksnes

osas,

millega

hooldusõigus

anti

isale.

Menetlusnormide

rikkumist

või

diskretsioonipiiride ületamist kolleegium ühise hooldusõiguse täieliku lõpetamise osas ka ei

tuvastanud.

15. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus

rikkus ainuhooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel menetlusõiguse norme.

6 (10)

15.1. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata

asjas esitatud täiskasvanud laste ja tuttavate kirjalike seletustega. Menetlusosaliseks mitteoleva

isiku kohtule adresseeritud kiri ei ole küll tunnistaja ütlus TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid

see on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 14. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18). Sealjuures on eriregulatsioon hagita menetluse

kohta, kus kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka tõendusvahendi, mida

TsMS § 229 lg 2 esimeses lauses nimetatud ei ole (TsMS § 229 lg 2 teine lause).

15.2. Samuti on määruskaebuses heidetud põhjendatult maakohtule ette seda, et maakohus

jättis analüüsimata mitmed menetluses esitatud väited. Hagita asjas tehtava lõpplahendi

põhjendavas osas peab kohus TsMS § 442 lg 8 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 märkima

kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega. Praegusel juhul maakohus nõuet võtta seisukoht

kõigi menetluses esitatud väidete kohta ei järginud.

15.3. Vaatamata eeltoodule on kolleegium seisukohal, et need menetlusõiguse rikkumised ei

muuda asja lahendamisel tehtud lõppjäreldust ebaõigeks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

õigesti leidnud, et alaealiste laste hooldusõiguse isale andmine on laste huvides. Laste ema

väited ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kolleegium saab maakohtu rikkumised

kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

16. Laste ema tugineb sellele, et laste isa ei suuda tagada laste koolikohustuse piisavat täitmist.

Kolleegium laste ema käsitlusega ei nõustu.

16.1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et asja materjalid ei anna alust järeldada,

et laste õppeedukus on langenud isa suutmatusest tingituna. Kolleegium nõustub selles osas

maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga

659).

16.2. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka laste ema väide, et Qle ja Rile koolis

tehtud märkused annavad tunnistust tegemata töödest, puuduvatest koolivahenditest ja

lugupidamatust suhtumisest (kd II, tl 8 ja 10, tl 104 pöördel ja 105, tl 109 pöördel, tl 110

pöördel). Kolleegium leiab, et asjas esitatud tõendeid kogumis arvestades ei ole alust asuda

seisukohale, et isaga olles laste koolikohustuse täitmine kannatab.

Nimelt nähtub AAA 22. veebruari 2021. a iseloomustusest Q kohta, et Q püüab oma õppimist

kontrolli alla saada, võtab tundidest aktiivsemalt osa ja ilmutab initsiatiivi õpetajatega

suhtlemises, et leida järelevastamise või koos õppimise võimalusi (kd II, tl 54). Q selgitas

ärakuulamisel maakohtule, et tal on mentor, kes aitab tal õppida (kd II, tl 25). AAA 22.

veebruari 2021. a iseloomustusest R kohta järeldub, et kuigi koduste töödega esineb probleeme,

siis püüdleb R siiski parema tulemuse poole, vajadusel esitab kodused ülesanded uuesti ja tunnis

on aktiivne (kd II, tl 55 ja pöördel). Lisaks nähtub ringkonnakohtule esitatud LLL 28. mai 2021.

a iseloomustusest D kohta, et D on nii kontakt- kui ka distantsõppe perioodil näidanud üles

igakülgset huvi õppetöö vastu, tema hinded on positiivsed, ta teeb kõik selleks, et lõpetada

neljade ja viitega ning on osalenud edukalt ka olümpiaadidel (kd III, tl 17). D kinnitas ka

ärakuulamisel kohtule, et tal on läinud õppimine paremaks (kd II, tl 20).

17. Laste ema ei nõustu määruskaebuses ka maakohtu etteheidetega tema kasvatusmeetodile.

Kolleegium ei näe alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas.

17.1. Kolleegiumi hinnangul märkis maakohus põhjendatult, et ema keeldumine oma elukohta,

sh külastuseks ühe lapse võtmisest ei arvesta laste individuaalsete vajaduste, isikupära ja

soovidega. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Kuigi R märkis

ärakuulamisel maakohtule, et talle ei meeldiks see, kui ta läheks üksi ema juurde (kd II, tl 25),

7 (10)

siis ei kinnita asja materjalid ema määruskaebuses väljendatud kartust, et olukorras, kus ema

võtab endale, mh külastuseks näiteks D, kes on avaldanud selleks soovi, siis mõjub see laste

omavahelisele suhtele halvasti, sest lapsed arvaksid, et ema eelistab ühte poega.

17.2. Kolleegium märgib, et laste ema esitas maakohtule vanema tütre HH ja laste hoidmisega

abistanud TT selgitused. Nende selgituste kohaselt lahendab laste ema erimeelsused selgituste

ja kokkulepete teel (kd II, tl 135–143). Samuti on laste ema tööandja oma selgitustes öelnud

ema kohta kiidusõnu (kd II, tl 148). Samas ei ole ema eitanud vägivallajuhtumi toimumist 5.

aprillil 2020, s.o ajal, mil lapsed elasid tema juures. Nii kinnitas ka Saaremaa valla esindaja, et

laste ema helistas 6. aprillil 2020 lastekaitsetöötajale, teatades, et tema elukaaslane sattus

lastega kähmlusesse, mille käigus R sai haiget ning palus, et isa viiks lapsed enda juurde.

Saaremaa valla esindaja tõi kohtu ette, et enne kõnealust sündmust fikseeriti ajavahemikus

1. septembrist 2019 kuni 6. veebruarini 2020 veel mitmeid pöördumisi laste abivajaduse tõttu

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile perekonna laste ja lähisugulaste poolt. Saaremaa

valla esindaja sõnul on laste ema kergesti ärrituv ning läbirääkimiste asemel püüab lapsi suunata

käskluste ja sundimisega, välistamata ka füüsilise jõu kasutamist. Samuti on Q maakohtule

avaldatu kohaselt kodus löömisi olnud ka varem (kd II, tl 24–25). Laste esindaja märkis, et Q

avaldas ka talle, et ema on nii tema kui ka teiste laste suhtes olnud korduvalt vägivaldne.

Eelnevat arvestades on kolleegiumil kahtlus, et ema ei pea alati laste kasvatamisel silmas laste

parimaid huve. Lääneranna valla esindaja tõi esile, et D sõnul isa ei karju, ei ole vägivaldne ja

ei ähvarda nii palju kui ema. Ka Pärnu linna esindaja kinnitas, et tal puudub informatsioon, mis

viitaks sellele, et laste isa kasutab vägivaldseid või autoritaarseid kasvatusvõtteid.

18. Laste ema väidete kohaselt ei järgi isa laste tervist puudutavates küsimustes laste huve.

Kolleegiumi hinnangul ei kinnita asja materjalid ema kartust, et laste võimalik nuti- ja

toidusõltuvus isale hooldusõiguse määramise korral süveneb.

18.1. Laste ema märgib, et isa ei sea lastele nutiseadmete kasutamisel piiranguid. Kolleegium

möönab, et ka laste esindaja sõnul veedavad lapsed palju aega arvutis ning Lääneranna valla

esindaja väite kohaselt peab D nutiseadmeid tähtsaks. Samas nähtub AAA 22. veebruari 2021.

a iseloomustusest Q kohta, et kui kooliaasta alguses oli Q passiivne ja märgata oli nutisõltuvust,

siis on asjad liikunud paremuse poole (kd II, tl 54). Samuti järeldub AAA 22. veebruari 2021.

a iseloomustusest R kohta, et kuigi ajalooõpetaja sõnul esineb tähelepanu hajumist, siis mitme

teise õpetaja sõnul on R tundides aktiivne (kd II, tl 55 ja pöördel). Q märkis ärakuulamisel

maakohtule, et klassis tal enam telefoni ei ole ja isa võtab telefoni ka õhtuti enne kella üheksat

ära (kd II, tl 24) ning R selgitas, et isa piirab interneti kasutamist (kd II, tl 26). Laste isa märkis

ärakuulamisel kohtule, et kui ta ütleb Q-le ja R-le, et konkreetsel kellaajal tuleb ära lõpetada

arvutis olemine, siis lapsed teda kuulavad (kd II, tl 60). Kolleegiumi hinnangul saab asja

materjalidest teha järelduse, et isa on teadlik laste liigsest nutiseadmete kasutamisest ja püüab

seda piirata.

Kuigi Lääneranna valla sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötaja sõnul D haigutas, kui nad temaga

rääkisid, mis võib viidata sellele, et D on õhtuti kaua üleval, nagu leiab ema, siis märkis D

ärakuulamisel maakohtule, et ta on nutiseadmetega hakanud ümber käima kontrollitumalt (kd

II, tl 20) ning LLL 12. veebruari 2021. a D kohta esitatud iseloomustusest nähtuvalt tegeleb D

mitmete huvialadega ja tal on sügav huvi robootika vastu (kd II, tl 40). Toimiku materjalid ei

anna alust väita, et isale ainuhooldusõiguse andmise korral D võimalik nutisõltuvus

intensiivistub. Kohtu ette toodust nähtub, et D tegeleb praegusel ajal aktiivselt oma hobidega

ning on ka kehaliselt aktiivne (vt ka käesoleva määruse p 18.2).

18.2. Samuti tõuseb laste ema väidete kohaselt laste kaal laste emast eemaloleku ajal.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohtule esitatud LLL 28. mai 2021. a iseloomustusest D kohta

nähtub, et D kehaline aktiivsus on suurenenud (osalemine ujumis- ja saalihokitreeningutel), ta

jälgib oma toitumist ja kaal on langenud (kd III, tl 17). Samuti kinnitas D ärakuulamisel

8 (10)

maakohtule, et ta on hakanud rohkem liigutama ja on kaalust alla võtnud (kd II, tl 20–21), Q

märkis, et ka tema kaal on langenud, ta käib iga nädal jõusaalis ja isa jälgib toitumist (kd II, tl

24–25) ning ka R sõnul on tema kaal langenud, ta käib psühholoogi juures ja on teadlik

toitumisnõustaja soovitustest (kd II, tl 25). Laste isa märkis ärakuulamisel maakohtule, et ta

ostis lastele treenimiseks trenažööri puhuks, kui ilmad on väljas halvad (kd II, tl 65). Eeltoodust

tulenevalt ei anna kolleegiumi hinnangul asja materjalid alust järeldada, et isale

ainuhooldusõiguse andmine avaldab laste kaalule negatiivset mõju. Samuti on kolleegiumi

arvates isa teadlik laste kaaluga seotud probleemist ja püüab selles osas laste arengut toetada.

18.3. Laste ema esitas Üleriigilise Digiregistratuuri kuvatõmmised laste epikriiside aegade

kohta, mis kinnitavad ema väitel, et isa ei ole lastega pöördunud spetsialistide poole (kd II, tl

119–125). Samuti tõi laste ema esile, et isa võttis 16. detsembril 2020 ühendust osaühinguga

Pärnu Perearstid ja soovis R nimistusse tuua, aga talle antud 18. detsembri 2020. a vastuvõtuaja

isa tühistas (kd II, tl 134 ja pöördel). Samas märgib kolleegium, et laste isa kohtule esitatud

epikriiside kohaselt külastasid Q ja R 2020. a juulikuus perearsti (kd I, tl 166 ja 170) ning R on

käinud arsti juures ka 1. september 2020. a (kd I, tl 172). Samuti kinnitavad toimiku materjalid

laste isa esile toodut, et Q viibis 2020. a augustikuus uuringutel Sihtasutuses Pärnu Haigla (kd

I, tl 162–163). BB on Lääneranna valla esindajale kinnitanud, et D on käinud silmaarsti ja

hambaarsti juures. Arsti juures käimist kinnitas ka D ise ärakuulamisel maakohtule (kd II, tl

20). Eelnevat arvestades ei kinnita asja materjalid ema seisukohta, et laste emast eemaloleku

ajal ei ole tegeletud laste tervislike probleemidega.

19. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka laste ema

viide sellele, et laste isa ei ole varasemalt tundnud huvi laste õppetöö vastu ega osalenud nende

ülalpidamises majanduslikult ning on kandnud vanglakaristust, tabatud joobes juhtimiselt ja

kuritarvitanud alkoholi.

19.1. Kolleegium möönab, et lapsed elasid enne 2020. a aprillikuu sündmusi emaga ja ema

hoolitses laste eest. Samas kinnitavad asja materjalid, et lapsed on hingeliselt isaga seotud. D

märkis ärakuulamisel maakohtule, et ta käib isal külas (kd II, tl 20) ning selgitas Lääneranna

valla esindajale, et ta peab enda kõige halvemateks jõuludeks neid, kus ema teatas, et ta ei saa

vendadega isa juurde minna. Q märkis ka, et ta soovib isa, aga mitte ema juures elada (kd II, tl

24–25) ning ka R soovib isa juurde jääda (kd II, tl 25). Samuti on laste esindaja sõnul D

avaldanud, et tema Saaremaale tagasi ema juurde elama ei lähe ning Q ja R kinnitanud, et nad

tahavad elada isa juures.

19.2. Kolleegiumi hinnangul ei kinnita asja materjalid, et isa ei oleks vaimselt ega

majanduslikult laste kasvatamiseks valmis ning ei ole alust asuda seisukohale, et isa ei suuda

teostada hooldusõigust laste huvidest lähtuvalt. Laste ema esitas alkoholi kuritarvitamise

kinnitamiseks BB selgitused, kes kirjeldab isa alkoholilembust ajal, mil ta elas laste ema ja

isaga koos, s.o kuni 2007. aastani (kd II, tl 13). Kolleegium märgib, et kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu, et laste isa kuritarvitaks endiselt alkoholi. Samuti ei saa laste isa

valmisoleku puudumist laste kasvatamiseks järeldada sellest, et isa on varasemalt

kriminaalkorras karistatud sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Laste ema esitatud tõendi

kohaselt määrati viimane karistus 2015. aasta alguses (kd II, tl 149). Seega juhtusid ema

kirjeldatud sündmused aastaid tagasi. Kolleegium leiab, et asja materjalid kinnitavad Pärnu

linna esindaja seisukohta, mille kohaselt on isa pingutanud ja teinud muudatusi, et vanema

kohustuste täitmist parandada. Nii näiteks läbis isa edukalt 2020. a oktoobris vanemluskoolituse

„Ema-isa õhtukool“ (kd I, tl 174–175).

19.3. Seoses laste elamistingimustega viitas laste ema sellele, et isa elab sotsiaalkorteris. Isa on

kinnitanud, et korter, milles ta koos R ja Q-ga elab, on renoveeritud ja vastab laste vajadustele.

Ka Pärnu linna esindaja märkis, et tegemist on tavalise korteriga. Seega ei ole kolleegiumil alust

asuda seisukohale, et R-le ja Q-le ei oleks tagatud kasvatamiseks nõuetekohaseid

elamistingimusi. Lääneranna valla esindaja kirjeldas maakohtule D elamistingimusi ning selle

9 (10)

põhjal leiab kolleegium, et ka D-l on sobilikud elamistingimused. Kuigi Saaremaa valla

esindaja sõnul on laste ema majas olemas laste vajadusi arvestavad tingimused, siis selgitas

valla esindaja samas, et seal on probleeme privaatsuse tagamisega ruumidel uste puudumise

tõttu, mis soodustas vendade vahel lahkhelide tekkimist. Lisaks on laste ema väitel laste isal

suur elatise võlgnevus. Kolleegium märgib, et laste ema ei ole samas vastu vaielnud laste isa

esile toodule, et ajal, mil lapsed on elanud isa juures, ei ole laste ema lapsi rahaliselt toetanud.

19.4. Siinjuures märgib kolleegium sedagi, et 5. aprillil 2020 toimunud intsidendi järel palus

laste ema ise, et laste isa võtaks lapsed enda juurde ning Saaremaa valla ja Pärnu linna esindajad

on kinnitanud laste isa asjas esile toodut, et 2020. a suve keskpaigas toimunud ümarlaual oli

laste ema ise nõus, et lapsed jäävad isaga elama.

20. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et hooldusõiguse andmist isale on soovinud kõik

lapsed. Laste ema heidab määruskaebuses maakohtule ette laste tahtega arvestamist.

Kolleegium nõustub iseenesest laste emaga, et lähtuda ei saa üksnes laste arvamusest, kuid

kolleegiumi hinnangul on hooldusõiguse isale andmine ülaltoodut arvestades kooskõlas ka

teiste laste heaolu mõjutavate asjaoludega ning kokkuvõttes laste huvides (PKS § 123).

Seejuures on PKS § 137 lg 2 p 1 kohaselt vähemalt 14-aastasel lapsel sisuline

kaasarääkimisõigus ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ühele vanemale üleandmise küsimuses,

kuna vähemalt 14-aastase lapse vastuseisu korral ei saa kohus avaldust hooldusõiguse

üleandmiseks rahuldada. Maakohtus 12. veebruaril 2021 toimunud ärakuulamise ajal oli D 15-

aastane ning tema märkis maakohtule, et hooldusõiguse üleandmise osas toetab isa (kd II, tl

20). Seda on D märkinud ka Lääneranna valla lastekaitsetöötajale (kd II, tl 45–46). Samuti on

laste esindaja sõnul D talle avaldanud, et ta ei lähe Saaremaale ema juurde tagasi elama ning D

oli ärakuulamisel seisukohal, et ainult isa lubab tal BB juurde jääda (kd II, tl 21). Laste ema

märkis aga 29. märtsil 2021 maakohtus toimunud ärakuulamisel, et tema soovib kas kõiki

kolme last või mitte kedagi (kd II, tl 61).

21. Neil põhjendustel asub kolleegium seisukohale, et maakohtu määrus tuleb jätta ühise

hooldusõiguse täieliku lõpetamise ja laste isale ainuhooldusõiguse andmise osas lõppjärelduses

muutmata.

22. Kolleegium märgib, et TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 477¹ lg 2

teise lausega peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama

mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul määras maakohus

24. septembri 2020. a esialgse õiguskaitse määrusega asjas lõpplahendi jõustumiseni kindlaks

laste elukoha, hariduse ja tervisega seotud küsimused ning ema ja laste vahelise ajutise

suhtlemiskorra. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks asja lahendades otsustanud

esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist puudutavad küsimused. Arvestades, et vaidlustatud

määrusega on elukoha, hariduse ja tervisega seotud küsimuste otsustamine hooldusõigusega

hõlmatud ning vanemad ei nõudnud suhtlemise korra määramist, siis langeb esialgse

õiguskaitse vajadus asja lahendava kohtumääruse jõustumisel ära.

Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2

teise lausega maakohtu 24. septembri 2020. a esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõud ning täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.

23. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

24. Laste ema vaidlustas määruskaebuses ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.

Kolleegium nõustub laste emaga seisukohaga, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles

maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud laste ema kanda, kuid mitte laste ema

taotlusega jätta menetluskulud laste isa kanda. Kolleegium leiab, et menetluskulud tuleb jätta

vanemate endi kanda, nagu pidas oma alternatiivses käsitluses põhjendatuks ka laste ema.

10 (10)

Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kolleegium leiab, et vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) arvestades ei ole

praeguses asjas võimalik kindlaks teha ühte konkreetset menetlusosalist, kelle kahjuks või kelle

huvides lahend tehakse, mistõttu on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a laste riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

25. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta vanemate endi kanda. Laste määruskaebemenetluses

kantud kulud (riigi õigusabi tasu) tuleb jätta riigi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt

puudub vajadus laste isa ja ema menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)