3-18-1495/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

2. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1495

Haldusasi

X

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

11.04.2018

ettekirjutuse

nr

1812899/00155

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. august 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155

(edaspidi ka: ettekirjutus), millest nähtuvalt on TLPA algatanud aadressil Lehola 6, Tallinn

asuvavate hoonete osas riikliku järelevalve menetluse. Menetluse algatamise aluseks on

asjaolu, et Lehola 6 on TLPA hinnangul teostatud ümberehitustöid. TLPA teostas

ettekirjutusest nähtuvalt 26.01.2018 kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et hoonet

soojustatakse, vahetatud on katus, aknad ning paigaldatud on õhksoojuspump. Ehitustööd olid

ameti arvates ettekirjutuse tegemise momendil pooleli. TLPA tuvastas, et kinnistul asuvad

elamu ja majandushoone ning need kaks hoonet ei ole eraldiseisvad hooned, vaid hooned on

kokku ehitatud ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Kuna ümberehitustöid teostatakse

hoonele, mille ehitusalune pind on üle 60 m2, on tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 35 lg-st 3

ja lisast 1 nõutav ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine. TLPA kohustas ettekirjutuses Xd kui

kinnistu omanikku:

1) esitama TLPA-le andmete esitamise teatis kahe hoone kokku liitmiseks (tähtaeg 11.01.2018);

2) peale andmete esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist esitada TLPA-le

nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega (tähtaeg 11.09.2018);

3) peale ehitusprojekti kooskõlastamist ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe aasta jooksul

hoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tl 9-10p).

2. X esitas TLPA 11.04.2018 ettekirjutusele nr 1812899/00155 vaide. Tallinna Linnavalitsus

jättis 27.06.2018 korraldusega nr 1043-k X vaide rahuldamata (tl 15-16).

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.07.2018 X kaebus nõudega tühistada TLPA 11.04.18

ettekirjutus nr 1812899/00155. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK)

korras kohtumenetluse ajaks ettekirjutuse täitmine.

31.07.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse õiguskaitse

taotluse ja peatas TLPA 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155 täitmise käesolevas asjas

lõpliku lahendi jõustumiseni. Asjas toimus paikvaatlus 12.04.2019. Haldusasja menetlus oli

peatatud kuni 20.10.2020 seoses poolte vahel kompromissläbirääkimiste pidamisega. Asjas

toimus eelistung 12.11.2020 kell 10.00. 06.05.2021 määrusega otsustas kohuspärast

kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumist lahendada haldusasja kirjalikus menetluses.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub tühistada TLPA 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155

alljärgnevatel põhjustel.

4.1.

Kaebaja leiab, et Ehs § 35 lg-s 3 on sätestatud koosseis, millise korral on vajalik

ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine. Hoone, registrikoodiga 101008706, ehitamine,

laiendamine jms, ei ole nimetatud normi kohaselt sellises mahus ehitamine, milline nõuaks

ehitusteatist ja ehitusprojekti. Seega leiab kaebaja, et vastustaja ettekirjutus sisaldab endas

paljuski meelevaldset ning see tuleks jätta tähelepanuta.

4.2. Veelgi enam, vastustaja ettekirjutuses seisneb, et kinnistul asuvad elamu ja majandushoone

ning need kaks hoonet ei ole eraldiseisvad hooned. Hooned on ameti arvates kokku ehitatud

ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Seega on majandushoone vaid formaalselt eraldiseisev

hoone. Kuna hooned kokku moodustavad ameti hinnangul terviku, siis tuleb hoonete

ümberehitustöid käsitleda terviklahendusena. Käesoleval hetkel teostatakse ümberehitustöid

ameti seisukohast lähtuvalt hoonele, mille ehitisealune pind on üle 60 m2. Kaebaja leiab, et

tegemist on vastustaja meelevaldse hinnanguga, millisele ei ole võimalik leida seadusest

tulenevat õigustust ja põhjendust. Vastustaja oma paikvaatluse ning senise menetluse tulemina

on ise jõudnud järeldusele, et teostatakse ehitustöid hoonele, millise pindala ei ületa 20m2.

Seega on täielikult põhistamata ja meelevaldne väide 60m2 ehitusaluse pindalaga hoone

ehitamisest. Kaebaja leiab, et vastustaja on ületanud sellise oletuse juures oma seadusest

tuleneva pädevuse piire.

4.3. Vastustaja on ettekirjutuse kohaselt jõudnud järeldusele, et ülalpoolkirjeldatust tulenevalt

ning 01.07.2015 jõustunud EhS § 19 lõike 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja

ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et

tegemist on täielikult asjassepuutumatu osaga ettekirjutusest kuivõrd ettekirjutus ei sisalda

mitte ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et omanik oleks kuidagiviisi rikkunud EhS § 19 lg

1 või muid EhS nõudeid. Omanikuna on kaebaja täitnud kõiki, eelkõige EhS §-s 19, sätestatud

kohustusi. Vastustaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, millisest selgesti nähtuks kaebaja poolne

seaduse rikkumine.

4.4. Ettekirjutuses seisneb veel, et EhS § 35 lg 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav EhS

lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Tulenevalt lisast 1 on elamu ümberehitamisel, mille

ehitisealune pind on üle 60 m2, nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Võttes arvesse riikliku

järelevalve menetluse käigus kogutud tõendeid ning ehitusseadustiku regulatsioone, on amet

seisukohal, et Lehola tn 6 ümberehitustöid teostatakse õigusliku aluseta. Kaebaja on

positsioonil, et vastustaja selline seisukoht on meelevaldne ning tugineb üksnes ettekirjutuse

koostaja oletustele ning subjektiivsele hinnangule. Selleks puudub igasugune seaduslik alus.

Kaebaja on veendunud, et vastustaja on ettekirjutuse tegemisel rikkunud oluliselt hea halduse

põhimõtet ning HMS sätteid.

4.5. Kaebaja märgib, et muu hulgas on Riigikohus oma 27.03.2002 lahendis haldusasjas nr 3-

3-1-17-02 leidnud, et olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole

kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Käesolevas asjas vastustaja aga on

sattunud tõsisesse eksimusse HMS sätete ning hea haldustava vastu, kohustades kinnistu

omanikku alluma seadusliku aluseta tehtud ettekirjutusele. Kaebaja leiab, et selline ettekirjutus

rikub tema kui omaniku ning kodaniku õigusi tugevalt.

4.6. Täielikult põhjendamatult on vastustaja oma ettekirjutuses nõudnud järgmist:

1)

Esitada ametile andmete esitamise teatis kahe hoone kokku liitmiseks. Tähtaeg

11.05.2018.

2)

Peale andmete esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist, esitada ametile

nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Tähtaeg 11.09.2018.

3)

Peale ehitusprojekti kooskõlastamist ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe (1) aasta

jooksul hoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga.

4.7. Hooned, aadressil Lehola tn 6 on püsitatud õiguslikul alusel. Amet ei ole ka tuvastanud

vastupidist, mistõttu on mõistmatu ameti sellekohane ettekirjutus. Kaebaja leiab, et vastustaja

ettekirjutus tuleb tühistada kuivõrd see on tehtud seadusliku aluseta. Teatavasti andmed hoonete

kohta kanti ehitisregistrisse (hooneregistrisse) muu hulgas majavalduse plaani alusel. Võrreldes

hoone ehitamise aja seisuga ei ole kaebaja mitte midagi muutnud hoonete ruumikuju osas.

Seega ei saa väita, et hooned oleks käesolevaks järsku muutunud üheks hooneks.

4.8. Vastustaja ettekirjutus ei saa olla maja andmete registrisse kandmise muutmise aluseks.

Kaebaja poolt oleks see meelevaldne tegu, nagu on vastustaja poolt meelevaldne sellise

teostamist nõuda. 1975. aastal on jooksvad muudatused majavalduse plaanil läbi viinud ja

kontrollinud vastava eriala kvalifitseeritud spetsialistid ning tehtud on vastavad kanded.

Allkirjaga on kinnitatud ülesmõõtmise andmeil plaani valmistanud kvalifitseeritud spetsialist

ja seda kontrollinud ja parandused teinud spetsialist (Õunapuu).

4.9. Olemasoleva majavalduse plaani alusel, on elamu ja külge ehitatud kõrvalhoone kantud

ehitusregistrisse eraldi ehitistena. Seda on ka näha majavalduse looduses ülesmõõdetud ja selle

alusel valmistatud skitsil. Kaebaja leiab, et kuna ehitised looduses paiknevad samasuguselt kui

need on plaanil, ei ole ametil õigust nõuda avaldust nende liitmise kohta. Hoonete paiknemises

ei ole mitte midagi muutunud võrreldes 1975. aasta seisuga. Käesolevale kaebusele on lisas nr

6 lisatud kaebajale kuuluvate hoonete 1975. aasta inventariseerimise aluseks oleva

ülesmõõtmisjoonise ärakiri.

4.10. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning

tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Nagu öeldud, ei ole 11.04.2018

ettekirjutus tuginev seadusele, välja ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset rikkumist. HMS § 3

lg-s 2 on sätestatud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mida 11.04.2018 ettekirjutus ilmselgelt ei ole. Sellest

isegi ei nähtu, millisel eesmärgil amet üldse antud menetluse on alustanud. Kaebaja on

positsioonil, et eksitud on lisaks heale haldustavale ka menetlusökonoomika põhimõtte

rakendamisega kuivõrd ebaõige on riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku poolt alustada

ilmselgelt riigile ebavajalikku ja kodanikule koormavat menetlust.

4.11. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesolevas

asjas aga on amet eksinud ka nimetatud normi vastu, seades eesmärgiks kodaniku (kinnistu

omaniku) jaoks kulutuste tegemise ning põhjendamatute toimingute läbiviimise.

4.12. Vastustaja alustas menetlust võimaliku ebaseadusliku ehitamise tuvastamiseks. Saades

tõendid ning tuvastades kõik asjaolud, jõudis ka amet ise järeldusele, et omaniku poolset

eksimist EhS normide vastu ei esinenud, mistõttu alustas ametnik sisuliselt uue menetluse,

nõudmaks ehitiste ühendamist, tuginedes seejuures EhS üldistele normidele. Selline ameti

poolne tegevus ja kogu menetluse edasine käik peale asjaolude tuvastamist on muutunud

kodaniku jaoks ilmselgelt koormavaks ning selline ei saa täita ka riigi poolt kehtestatud

eesmärke. Kaebaja leiab, et vastustaja käitumist tema suhtes võib pidada lausa kiusuks ning

pahatahtlikkuseks.

4.13. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et ettekirjutus haldusaktina ei ole õiguspärane muu hulgas

HMS § 54 nõuete rikkumise tõttu. Ettekirjutuses on eksitud sisuliselt kõikide HMS § 54

sätestatud tingimuste vastu, selles puudub isegi õiguslik motivatsioon, milline puudutaks

konkreetset juhtumit. Üldistele EhS normidele tuginevalt ei ole ametil õigus nõuda

ettekirjutuses märgitud toimingute läbiviimist.

4.14. Oma 27.06.2018 korralduses möönab ka vastustaja ise, et Lehola tn 6 hoone on püsitatud

õiguslikul alusel. Vastustaja on märkinud mõistetamatult aga, et 1934. aasta ehitusprojekt ja

1977. aastal koostatud asendiplaan käsitlevad elamut ja abihoonet ühe ehitisena. Amet märgib,

et kuna ja mis asjaoludel on need arvele võetud eraldi hoonetena, pole teada. Edasi on, nähtuvalt

27.06.2018 korraldusest, jätnud vastustaja sisuliselt oma korralduse õiguslikult põhjendamata,

miks tuleks jätta ettekirjutus jõusse. Seetõttu ka kaebaja pikemalt ei käsitle korralduse sisu

kuivõrd see on väga üldsõnaline ning kopeerib ettekirjutuse teksti.

4.15. 27.06.2018 määruses seisneb, et Linnavalitsus möönab, et 1977. aastal koostatud

asendiplaan käsitleb elamut ja külge ehitatud kõrvalhoonet ühe ehitisena ja kuna ja mis

asjaoludel on need arvele võetud eraldi hoonetena pole teada. Kaebaja hinnangul siiski see on

teada, kuna tema valduses on majavalduse koosseisu plaan (vt tl 55) ja sellel on pädeva

ametniku poolt 1975.a tehtud punasega jooksvad muudatused ja ülesmõõtmise andmetel plaani

valmistanud ja kontrollinud vastava eriala spetsialistide allkirjad. Majavalduse koosseisu

plaanil on punasega läbikriipsutatud kõik andmed, mis näitavad hoone põhipinda, täisehitatud

pinda, täisehitatud protsenti ja hoone mahtu. Kokkuvõtmise real, on andmed lausa 2 punase

joonega läbikriipsutatud. Looduses ülesmõõdetud ja selle alusel valmistatud skitsil on selgelt

näha punasega märgitud elamu 1 ja hoone 2 ja nende vahele on tõmmatud punane joon.

4.16. 1975. aastal olid vastava eriala kvalifitseeritud spetsialistid seisukohal, et nii

konstruktiivselt (eraldi vundamendid), kui funktsionaalselt (elamu teenindamiseks vajalik

hoone) on tegemist eraldi ehitistega.

4.17. Vastustaja oma 27.06.2018 korralduses väidab, et andmete korrastamine ehitisregistris ei

kahjusta vaide esitaja õigusi. Seejuures on vastustaja ise toonud välja, et ehitisregistri andmetel

puudub õiguslik tähendus ning need on üksnes informatiivsed, kuid leiab, et kaebaja peab siiski

tegema ehitusprojekti ja asuma sellele taotlema kooskõlastusi. Kaebaja, kuna ta ei ole elamut

ümber ehitanud, leiab, et ainuüksi uue ehitusprojekti nõudmine rikub oluliselt tema õigusi ning

toob kaasa olulisi kulutusi.

4.18. Kui hoone ehitusalune pind on 0 – 20 m2 ning kõrgus kuni 5m, ei nõua selle

rekonstrueerimine ehitusteatist ja ehitusprojekti. Oma ettekirjutusega vastustaja põhjustab

kaebajale kulutuste tegemist põhjendamatute toimingute näol.

4.19. Nagu ka eelpool mainitud, alustas kaebaja kõrvalhoone, ehitisalase pinnaga 0-20m2 ja,

kuni 5m kõrge, parandamistöid kooskõlastatult Nõmme Linnaosavalitsuse ehituse

spetsialistiga, kes veel omakorda küsis TLPA-lt (vastustajalt) teavet, Lehola 6 asuva,

kõrvalhoone ümberehitamise kohta (tl 17 ja selle pöördel). Vastustaja esindaja Anni Martini

vastus ei olnud keelav ega sisaldanud mingisuguseid ettekirjutusi.

4.20. Kaebaja tegi seega kõrvalhoonele parandustöid, kuna see oli väliselt amortiseerunud.

Kaebaja ei teostanud ühtegi sellist tööd, millise jaoks oleks vajalik esitada ehitusteatis või

ehitusloa taotlus. Kuna käesoleval ajal on ehitised ehitusregistris registreeritud eraldi ehitistena,

ei toimu ümberehitamist õigusliku aluseta. Selleks, et ümberehitustööd vastustaja seisukohalt

teostataks õigusliku aluseta, sunnib amet kaebajat ehitisregistris ehitised kokku liitma. Sellisel

juhul oleks tegemist 0-60m2 ehitusalase pinnaga ja üle 5m kõrge hoonega, mis nõuab

ehitisteatist ja ehitusprojekti ning vastustaja saaks tugineda sellele, et registrisse kantud andmed

ei ole õiguspärased.

4.21. Pikaleveninud menetlused, alates jaanuarist, on takistanud kõrvalhoone parandustööde

lõpule viimist, seetõttu on tekkinud juba ilmastiku poolt tingitud kahjustusi.

4.22. Kaebaja soovib rõhutada, et vastustaja oma ettekirjutuses nr 1812899/00155 ei ole välja

toonud mitte ühtegi konkreetset rikkumist, siis ei ole vastustajal alust nõuda ehitusteatise ja

ehitusprojekti esitamist. Kaebaja ei ole möönnud, nagu väidab vastustaja oma korralduses, et

kaebaja on hoonet ümber ehitanud. Kaebaja on vaid ehitist korrastanud.

4.23. Kaebaja väidab, et majandushoone on 5 m kõrge tuginedes majaplaanile (tl 55-56p).

Kaebaja leiab, et tal puudub alus kahelda joonise õiguspärasuses. Põhipindala on kõrvalhoonel

13,95m2, mida tõendab kaebaja joonise esimesel leheküljel asuva kandega. Seega, tulenevalt

eeltoodust palub kaebaja kohtul lugeda tõendatuks, et menetluse keskmeks oleva

majandamishoone kõrgus on 5 m.

4.24. Kaebaja soovib rõhutada, et ta on käesolevas asjas algusest saadik tuginenud eelkõige

asjaolule, et vastustajal puudub õigus nõuda kaebajalt hoonete ühendamiseks avalduse esitamist

ning ühes sellega puudub vastustajal ka õigus meelevaldselt väita, et tegemist on ühe hoonega.

Käesolevas asjas, vaidlusaluses ettekirjutuses puudub sisuliselt motivatsiooniosa, mis tõendaks

seda, kuidas seadusega antud pädevust omav riigiametnik on jõudnud sellise tulemuseni nagu

ettekirjutuse resolutiivosa p nr 1 otsuses seisneb üksnes, et ametnik arvab, et tegemist on ühe

ehitisega (lk 2, 6 lõik). Selline põhjendus ei saa olla õigustloova akti motivatsiooniosaks

kuivõrd see on üldine ametniku oletus, puudub kaalutlus jt tunnused. Otsuse motivatsioon peab

tingimata sisaldama juriidilist mõttekäiku, mille järelmiga saab üksnes samale tulemusele jõuda

ametnikuga.

Kaebaja rõhutab, et ehitisregistri korrastamine hiljemalt 01.01.2020 ei sätesta funktsionaalselt

koos toimivat hoonete liitmise kohustust. Muu hulgas EhS § 3 lg 3 kohaselt on lubatud

funktsionaalselt koos toimiv hoonete kompleks eraldi ehitistena. Seega vaidlustatavas otsuses

puudub mistahes juriidiline alus selle tegemiseks (eelkõige p 1. osas) lisaks motivatsiooniosa

puudumisele. Seega tuleks antud otsus tühistada.

Kuivõrd kaebaja leiab, et otsus oma punkti nr 1 motiveerimatuse tõttu on ebaõige, on ebaõiged

ka järgmised punktid kuivõrd nende täitmine sõltub üksnes ja ainult punktist nr 1.

4.25. Kaebaja leiab, et ehitusregister on korras ega vaja korrastamist kaebaja hoonete osas.

Tegemist ei ole ühe hoonega.

Kaebaja hinnangul vastutaja poolt kaebajale etteheidetavate tööde teostamise osas, ei lähtuta

seadustest, mille puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti kohustuslikkus puudub. Ehitusseadustiku

lisa 1-s on ära toodud elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoonele tehtavatest toimingutest,

mille puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti kohustuslikkus puudub. Lisaks olenemata ehitise

kõrgusest ja ehitisealuse pinna suurusest ei vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti EhS § 4 lg l ja lg

3 ja EhS § 6 all hoonele tehtavad toimingud.

Kaebaja ei nõustu vastutaja seisukohaga, et on teinud töid seadusevastaselt.

4.26. Kaebaja on seisukohal, et vastutaja poolt on põhjendamata, milline seadus keelab riiklikus

ehitisregistris registrikoodiga 101008706 ehitise ümberehitamist? Milline seadus keelab

ehitisele, millel on oma ehitisealune pind ja kõrgus, teha tegevusi ehitusseadustiku Lisas 1

ettenähtud korras? Milline seadus keelab elamule tehtavaid tegevusi osade kaupa? Vastutaja

poolsed põhjendused, mis on ettekirjutuse nr 1812899/00155 aluseks: 1) vastutaja ei tea kuna

ja mis asjaoludel on need hooned arvele võetud eraldi hoonetena, et ekslikud andmed

ehitisregistris ei saa olla ebaseadusliku ehitamise aluseks ega õigustamiseks. 2) vastutaja

väidab, et 1977. aastal koostatud asendiplaan käsitlevad elamut ja abihoonet ühe ehitisena.

Väide on väär. Kaebajal on Tallinna Linna TSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse

Tootmisgrupi poolt 1977 aastal koostatud geodeetiline krundiplaan ja sama asutuse poolt 1975

aastal korrigeeritud majavalduse inventariseerimisjoonis, kus hooned on märgitud eraldi

hoonetena ( 1 ja 2 ). Hooned registreeriti omal ajal Tallinna Tehnilise Inventariseerimise

Büroos. Inventariseerimise toimik nr 7779. 12.10.1977. Hoonete eraldi kandmise aluseks

ehitisregistrisse on 1975. aasta Tallinna Linna TSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise

Peavalitsuse Tootmisgrupi poolt korrigeeritud majavalduse inventariseerimisjoonis ja sama

ameti poolt 1977 aastal koostatud geodeetiline krundiplaan. Hoonete andmete kandmine eraldi

hoonetena hooneregistrisse ei olnud ekslik, vaid kohustuslik.

Kaebaja peab õiglaseks põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet, et õiguskorras

kaebajale antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas

suunas. Kaebajale antud õigused muutusid rabavalt ebasoodsas suunas. Kooskõlastatult

Nõmme Linnaosa Valitsuse ehituse vanemspetsialisti Mart Miiduga, alustas kaebaja 2017 aasta

suvel elamu külge ehitatud amortiseerunud kõrvalhoonet, mis ehitisregistris on eraldi

ehitisregistrikoodiga (101008706), ümber ehitama saunaks ja kuuriks. Kaebaja lähtus

ehitusseadustikus Lisa 1 tehtavatele tegevustele kehtivatest nõuetest. Kõrvalhoone

ümberehitamise lõpujärgus, kui oli veel jäänud viimistlustööd, muutis vastutaja 11.04.2018

kaebajale antud õigust, mis andis õiguse ümber ehitada eraldi koodiga abihoonet.

Vastutaja olles seisukohal, et toimub elamu ümberehitamine, mille ehitisealune pind on üle

60m2, mitte külge ehitatud kõrvalhoone ümberehitus, mille ehitisealune pind oli 13,9m2, seega

11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/0015 on tehtud elamule.

Kaebaja eksis, kuna oli täiesti kindel, et laiendab elamu külge ehitatud kõrvalhoonet, mille

ehitisealunepind majavalduse plaanil on 13,95m2 ja kõrgus 5m, kuni 20m2- ni. Hoone,

ehitisealuse pinnaga 0 – 20m2 ja kuni 5m kõrge, ümberehitamisel puudub ehitusteatise,

ehitusprojekti ja ehitusloa esitamise kohustuslikkus (ehitusseadustiku Lisa 1). Lisaks,

26.01.2018 TLPA poolt läbi viidud paikvaatlusele, tehti teine paikvaatlus veel 26.03.2018,

kuhu kaebaja ei saanud kohale tulla. Ameti poolne paikvaatlus 26.03.2018 ei tuvastanud, et

kõrvalhoone ehitisealune pind on 21,5m2. Alles 12.04.2019 kohtuliku paikvaatluse ajal

kohtuniku poolt tehtud mõõtmistest selgus, et elamu külge ehitatud kõrvalhoone ehitisealune

pind on 21,5m2 ja kõrgus 50cm kõrgem. Eelnevalt oli kaebaja kindel, et laiendati kõrvalhoonet

kuni 20m2 suuruseks ja 5m kõrguseks, mis ei vajanud ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist.

Ehitisealune pind suurenes 1,5m2 võrra ehitaja inimliku eksituse tõttu, sest hoone laiust

suurendati ekslikult 30 cm võrra rohkem. Hoone kõrguseks loeti majavalduse plaanilt 5m, mis

osutus kõrvalhoone ruumide (pesuköök ja pööning) kõrguseks, seetõttu on kõrgus 50cm

kõrgem. Kui hoone ei oleks olnud eksituse tõttu 50cm kõrgem ja 30cm laiem, poleks vaja olnud

ei ehitusteatis, ei ehitusprojekti ega kanda sisse ehitisregistrisse.

Kokkuvõtvalt palub kaebaja kohtul tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.04.18

ettekirjutus nr 1812899/00155 seaduslikult põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

5.1. Kaebuse väited TLPA 11.04.2018 tehtud ettekirjutuse nr 1812899/00155 ebaseaduslikkuse

osas tuginevad põhiliselt asjaolule, et riiklikus ehitisregistris on elamu ja majandushoone, mis

tegelikult on nii faktiliselt kui funktsionaalselt üks hoone, märgitud kahe erineva hoonena.

Vastustaja

esitas

tõendamaks,

et

tegemist

on

ühe

hoonega,

oma

31.07.2018

menetlusdokumendi lisadena fotod 1934. aasta ehitusprojektist ja 1977. aasta asendiplaanist,

samuti 26.03.2018 paikvaatlusakti. Kõik need tõendid näitavad üheselt, et tegemist on ühe

hoonega.

EhS § 3 lg 2 teises lauses antud hoone legaaldefinitsioonist ilmneb, et ühe hoonena käsitletakse

ehitist, mis on katuse ja muude välispiiretega väliskeskkonnast katkematult eraldatud ja millel

on välispiiretega eraldatud ühtne siseruum. Kaebaja on ka ise selgitanud, et soovib kasutada

kõneksoleva hoone majandusosa funktsionaalses koostoimes ülejäänud hoonega – WC ja

vannitoana. Seega ei ole ehitisregistri järgi eraldi käsitletud elamu ja majandushoone kuidagi

käsitletavad eraldi hoonetena, kuna moodustavad terviku ja on läbikäidavad (ehk omavad ühtset

siseruumi).

5.2. Kuigi kaebaja leiab kaebuses, et vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, mida ta on valesti

teinud, on selge, et kaebaja on teinud ümberehitustöid, mis eeldanuks algselt vähemalt kohaliku

omavalitsuse kirjalikku nõusolekut (30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 16).

Ümberehitustöid on tehtud erinevatel aegadel, oluline sealjuures on, et ümberehitustööd olid

veel pooleli ka vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal (sh soojustustööd ehk EhS § 4 lg 3 p-i 1

kohane piirdekonstruktsioonide muutmine).

Kaebaja rõhutab oma kaebuses, et hoone on püstitatud õiguslikul alusel, mistõttu jääb talle

ettekirjutus mõistmatuks. Vastustaja selgitab, et ettekirjutus ei käsitlegi ehitise püstitamist, vaid

ebaseaduslikku ümberehitamist, mille kohta vajalik ehitusprojekt puudub. Vastupidiselt

kaebaja väitele on vaidlustatud ettekirjutus ebaseadusliku ümberehitamise asjaolusid

põhjalikult käsitlenud – ehitusprojektita on tehtud ümberehitustöid hoonele, mille ehitisealune

pindala ületab 60 m2-t. Seega on kaebaja rikkunud EhS § 35 lg-st 3 tulenevat nõuet, mille

kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul.

Lisa 1 kohaselt vajab elamu ümberehitamine ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 ehitusteatist ja

ehitusprojekti. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ehitusteatist ja ehitusprojekti esitanud ei ole.

5.3. Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 korralduses nr 1043-k (vaideotsus) on õigesti märgitud,

et isegi juhul, kui Lehola tn 6 elamu osi saaks käsitleda eraldi hoonetena ehitisealuse pinnaga

vastavalt 59 m2 ja 14 m2, siis kehtiks nende ümberehitamisel ikkagi EhS § 35 lg-st 3 ja EhS

lisast 1 tulenev kohustus esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga – seda põhjusel, et tegemist

on üle 5m kõrguste hoonetega. EhS lisa 1 kohaselt tuleb ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5

m kõrge elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone ümberehitamiseks esitada ehitusteatis

koos ehitusprojektiga.

Vastustaja esitas kohtule Lehola tn 6 asuvate hoonete 1975. aastal koostatud

inventariseerimisjoonised (tl 45-47). Inventariseerimisjooniste lõikelt A-B saab tuletada, et nn

majandushoone osa on kõrgem kui 5 meetrit.

Vastustaja

märgib,

et

ilmselt

just

1975.

aastal

koostatud

Lehola

tn

inventariseerimisdokumendid on olnud põhjuseks, miks ehitisregistrisse on Lehola tn 6 elamu

kohta kantud valeandmed – 1975. aasta inventariseerimisjoonised ei vasta hoone olemuse

määratlemisel 1934. aasta ehitusprojektile, mille alusel kõnealune elamu püstitati. Vastustaja

selgitab sealjuures, et inventariseerimisjooniste eesmärk on teine, kui see on ehitusprojektil.

Inventariseerimisjoonised ei näita ehitamise seisukohast olulisi asjaolusid, vaid annavad

ülevaate hoone osade põhipindalast ja mahust.

5.4. Vastustaja selgitab, et ekslikud andmed ehitisregistris ei saa olla ebaseadusliku ehitamise

aluseks ega õigustamiseks, seda enam, et vastavalt EhSRS § 26 lg-le 7 on kuni 2016. aasta 31.

märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel vaid informatiivne ja statistiline tähendus. Kuid

EhSRS § 26 lg 1 kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks, s.t et

selleks ajaks peab ehitisregister kajastama ehitiste tegelikke ja tõeseid andmeid, millel on

õiguslik tähendus.

5.5. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et 11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/00155 on

õiguspärane, samuti on õiguspärane Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 korraldus nr 1043-k

(vaideotsus). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas ettekirjutuses ettenähtud ehitusprojekti nõue

tema subjektiivseid õigusi rikuks. Ehitusprojekti mõte on tagada ehitise vastavus normidele,

mis on suunatud muuhulgas sellele, et hoone kasutamine oleks ohutu. Kaebaja ei ole ka väitnud

ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused projekti tellimiseks.

Vastustaja hinnangul ei saa antud juhul olla mõistlikku vaidlust selles, et ehitisregistri andmed

on praegu ekslikud ega vasta ehitusprojektile, mille alusel Lehola tn 6 elamu püstitati, samuti

selles, et sellised ümberehitustööd, nagu need Lehola tn 6 elamus hetkel pooleli on, vajavad

kehtiva seaduse kohaselt ehitusteatise esitamist koos ehitusprojektiga.

5.6. Vastustaja märgib, et paikvaatluse tulemusena tuvastati, et hoonet soojustatakse, vahetatud

on katus, aknad (plastik) ning paigaldatud on õhksoojuspump ning et paikvaatluse ajal olid

ehitustööd pooleli. Kohtule on esitatud kaebaja selgituste protokoll (12.02.2018), kus kaebaja

möönab ümberehitamist. EhS lisa 1 kohaselt tuleb elamu ümberehitamiseks, mille ehitisealune

pind on üle 60 m2, esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Seega on õiguspärased ka

ettekirjutuse p-des 2 ja 3 toodud nõuded.

5.7. 26.11.2020 seisuga on uued andmed, mille kohaselt Lehola tn 6 kinnistul paikneb 73 m2

suuruse ehitisealuse pinnaga kahe korteriga 2-korruseline elamu, kantud riiklikusse

ehitisregistrisse (EHR). Seega poolte vahel puudub praeguseks vaidlus, kas tegemist on ühe või

kahe hoonega.

5.8. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole kaasa aidanud oma ebaseadusliku ehitise

seadustamisele.

Esiteks, kaebaja on terve kohtumenetluse tuginenud väitele, et ta on Nõmme linnaosa

valitsusest (Nõmme LOV) saanud juhiseid, nagu oleks elamu laiendamine abihoone arvelt

seaduse alusel lubatud ilma ehitusprojekti koostamata. Selline seisukoht on paljasõnaline ja

tõendamata. Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 7 Nõmme LOV ehituse vanemspetsialisti M.

Miidu ja TLPA spetsilisti A. Martini kirjavahetuse, milles öeldakse järgmist (tekst muutmata

kujul kursiivis): „Jah, põhimõtteliselt on sul õigus, kui eraldi koodiga ehitist soovitakse

laiendada, siis kuni 20m2 suuruseks 5 m kõrguseks võib inimene seda rekkida, ilma, et ta peaks

ehitusprojekti LV-sse esitama. NB! Küll aga peab omanik olema informeeritud, et seda tehes

ta jälgib kõiki õigusaktidest ja üldplaneeringutest (Tallinna ÜP; Nõmme ÜP) tulenevaid

projekteerimisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid, sh sobivust abihoone külge ehitatud maja

arhitektuurse lahendusega, tuleohutuse nõudeid ning naabrite õigusi. Oluline on, et ehitada

tuleb ehitusprojekti kohaselt (Ehitusseadustiku § 12, lg 1, 2, 3). St seadus nõuab igasuguseks

ehitustegevuseks projekti, aga kõiki projekte ei pea omavalitsusele esitama.“

Seega jah, kohalikule omavalitsusele ei pea esitama ehitusprojekti juhul, kui rekonstrueeritakse

ehitist kuni 20 m2, kuid käesoleval juhul oli tegemist kokku ehitatud majandushoone ja elamu

rekonstrueerimisega, mitte väikese majandushoone rekonstrueerimisega, nagu on püüdnud

väita kaebaja. Lisaks olenemata faktist, et kohalikule omavalitsusele ei pea esitama

ehitusprojekti, ei tähenda see, nagu võiks üldse ilma ehitusprojektida ehitada, nagu väidab

kaebaja oma 17.03.2021 e-kirjas (tl 131).

Teiseks, kaebaja on korduvalt viidanud, nagu oleks elamu seadustamisel kasutusteatise

menetluses ehitusprojekti esitamise nõue vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja õiguspärase

ootuse põhimõttega. Vastustaja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hetkel kehtiv ehitusseadustik

võeti vastu 11.02.2015, jõustus 01.07.2015. Seega ka ehitustööde teostamise ajal oli

ehitusseadustik juba kehtiv. Vahepeal ei ole ehitusseadustiku muudetud, vähemalt mitte

selliselt, et see tähendaks „rabavalt ebasoodsat suunda“ kaebaja jaoks. Asjaolu, et kaebaja ei

ole kursis ehitusseadustikuga, ei oska elektrooniliselt sisestada ehitusprojekti või muid

vajaminevaid dokumente läbi EHR-i, ei ole paraku põhjustatud vastustajast. Vastustaja on

andud selged juhised kaebajale, kuidas ehitist seadustada.

5.9. EhSRS §-d 28 ja 29, mille alusel on võimalik vastavalt enne 2003. a 1. jaanuari või pärast

2003. aasta 1. jaanuari ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ebaseaduslikku ehitist seadustada

auditi, mitte ehitusprojekti alusel, antud juhul rakendamisele ei kuulu, sest kaebaja poolt

esitatud audit kinnitab, et ümberehitus on toimunud 2017. aastal, seega peab kaebaja esitama

vastustajale ka ehitusprojekti. Auditi juurde esitatud mõõdistusjoonised ehitusprojekti ei

asenda. Kõik vastavad märkused on kasutusteatise menetluses kaebajale esitatud juba 2019.

aasta oktoobris (vt tl 96-97).

5.10. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja oma 27.05.2021 menetlusdokumendis

püüab endiselt väita, et tegemist on/peaks olema kahe hoonega. Samuti pole kaebaja tõendanud

oma väidet, nagu oleks algselt tema jaoks olnud kohustuslik kanda hooned eraldi

hooneregistrisse.

Eluliselt usutav on, et hooned olid siiski kantud juba algselt registrisse kahe eraldi hoonena

ekslikult ning ka juba 1975. aasta joonistel märgitud teadmata põhjusel eraldi hoonena. Igal

juhul – tänaseks päevaks on nimetatud anomaalia leidnud lahenduse ning kaebaja on täitnud

ettekirjutuse nr 1812899/00155 nõude 1: „esitada ametile andmete esitamise teatis kahe hoone

kokku liitmiseks.“ Seda küll paraku enam kui kaheaastase viivitusega (ameti poolt määratud

tähtaeg oli 11.05.2018, vt ka kaebuse lisa nr 1 – ettekirjutus nr 1812899/00155 lk 3 p 1).

5.11. Ettekirjutuse nõuded 2 ja 3 on täitmata tänaseni. Ettekirjutuse nõue 2 on: „Peale andmete

esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist, esitada ametile nõuetekohane ehitusprojekt

koos ehitusteatisega. Tähtaeg 11.09.2018“ ja nõue 3: „Peale ehitusprojekti kooskõlastamist

ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe (1) aasta jooksul hoone vastavusse kehtiva

ehitusprojektiga.“

5.12. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) lisast 1 puudub ehitise, mille ehitise alune pind on 0-

20 m2 ning on kuni 5m kõrge, ehitustööde teostamiseks loa ja teavitamiskohustus.

Kinnistul asuv elamu osast ja majandushoone osast koosnev hoone ei ole kaks eraldiseisvat

hoonet. Hooned on kokku ehitatud ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Seega on

majandushoone vaid formaalselt eraldiseisev hoone. Kuna hooned kokku moodustavad terviku,

siis tuleb hoonete ümberehitustöid käsitleda terviklahendusena. Teostatud on ümberehitustöid

hoonele, mille ehitisealune pind on üle 60 m2.

Eeltoodust tulenevalt ning 01.07.2015 jõustunud EhS § 19 lõike 1 kohaselt peab omanik tagama

ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning

ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja

teadete esitamise.

Lähtudes EhS § 12 lg-st 1, 2 ja 3 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja

ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema

kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu

puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste

olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud

juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Tulenevalt EhS § 4 lg 3 punktidest 1, 2 ja 3 on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena

ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise

ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone,

muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning paigaldatakse,

muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas

välisilmet. Käesoleval juhul on tegemist olnud ehitise ümberehitamisega.

EhS § 35 lg 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste

puhul. Tulenevalt lisast 1 on elamu ümberehitamisel, mille ehitisealune pind on üle 60 m2,

nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seega pidi kaebaja ümberehitamiseks esitama ehitusteatise

ja ehitusprojekti, mida kaebaja aga teinud ei ole.

Eeltoodud punktid on esitatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses. Seega jääb arusaamatuks kaebaja

väide, justkui oleks ettekirjutus tehtud seadusliku aluseta.

5.13. Vastustaja selgitab täiendavalt, et tema arusaama kohaselt peab kaebaja endiselt aktiivselt

tegelema oma hetkel ebaseadusliku ehitise seadustamise nimel, esitades vastustajale teatise

koos korrektse ehitusprojektiga. Juhul kui kaebaja seda ei tee, on vastustaja sunnitud järelevalve

menetlust jätkama ning asi võib päädida kaebaja jaoks uue sunniraha hoiatusega. Seega ei ole

võimalik kaebajal saavutada taotletavat eesmärki ehk – käesoleva kaebusega ei ole võimalik

saavutada ebaseadusliku ehitise seadustamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutuses märgitut, asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus

seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.

6.1. Esmalt märgib kohus, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teisest

lausest tulenevalt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga.

6.2. HKMS § 165 lg 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata

põhjendusega

nõustumisele.

Antud

juhul

kohus

nõustub

nii

vastustaja

argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses (tl 9-10p) ja selle suhtes tehtud

vaideotsuses (tl 15-16), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud

vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega märkides siiski täiendavalt alljärgnevat.

7. Käesolevas vaidluses on esimeseks peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas ehitisregistris

ettekirjutuse tegemise ajal eraldiseisvate objektidena registreeritud elamu (ehitisregistri kood

10100876) ja majandushoone (ehitisregistri kood 101008706) moodustavad ühe terviku.

Vastusest sellele sõltub vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasus. Käesolev vaidlus ei ole niivõrd

õiguslik, vaid on pigem taandud esitatud tõendite hindamisele. Tuleb hinnata seda, kas kõrvuti

paiknevaid hooneid tuleb käsitada ühena või eraldiseisvatena. Samuti tuleb välja selgitada

hoonete kõrgus ja pindala.

8. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, riikliku ehitisregistri andmetest nähtus ettekirjutuse

tegemise aja seisuga (vt tl 11 ja 12), et kinnistul asub elamu (ehitisregistri koodiga 101008705),

mille ehitisealune pind on 59 m2 ning majandushoone (ehitisregistri koodiga 101008706), mille

ehitisealune pind on 14 m2.

Samuti loeb kohus paikvaatluse aktiga tõendatuks, et Lehola 6, Tallinn asuval elamul

(ehitisregistri koodiga 101008705) on vahetatud aknad (paigaldatud plastikaknad) ja

paigaldatud õhksoojuspump. Samuti on vahetatud katus. Majandushoonel (ehitisregistri

koodiga 101008706) on vahetatud katus, teostatud soojustustööd, paigaldatud plastikaknad (vt

tl 25-26p). Kaebaja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.

9. Kohus leiab, et asjas on kohtuliku paikvaatlusega tõendamist leidnud, et väljaulatuva

hooneosa katuse harja seespoolne kõrgus maapinnast (kõrgus alumise harjani) on 5,521 m.

Kohus on fikseerinud toimingu videokaameraga (videofail 00109.MTS, lisatud paikvaatluse

protokollile, KIS dok 21s).

Kohtulikul paikvaatlusel on fikseeritud ka see, et maja tagaküljel on 2 eraldi sissepääsu.

Vasakpoolne uks viib üles teisele korrusele. Parempoolsest uksest sisenedes tuleb pöörata

koridoris vasakule, kus jõuab vannituppa-tualetti-pesuruumi. Nurgas asuvad dušš ja wc, eraldi

uks viib saunaruumi. Sauna kõrval asub puukuur, kuhu pääseb väljas asuvast uksest. Olukord

hoone sees on fikseeritud fotodel ja videofailil (videofail 00110.MTS ja fotofailid

DSC01640.jpg ja DSC01641.jpg, lisatud paikvaatluse protokollile).

Kohtulikult paikvaatlusel fikseeris kohus, et Tallinna linna esindaja Andres Õunap mõõtis ära

väljaulatuva hooneosa pikkuse mõlemal seinal käsilaseriga. See on 4,607m (aia pool) ja 4.608

m (tänava pool) ja väljaulatuva hooneosa otsa laiuse 4,66 m. (vastavalt videofailid 00111.MTS,

00113.MTS ja 00112.MTS lisatud paikvaatluse protokollile, KIS dok 21s).

Vaidlust ei ole ka selles, et kohtumenetluse ajal on kaebaja esitanud 26.11.2020 vastustajale

uued andmed, mille kohaselt paikneb Lehola 6 kinnistul 73m2 suuruse ehitisealuse pinnaga

kahe korteriga kahekorruseline elamu. Seega puudub käesolevaks ajaks poolte vahel vaidlus

sisuline vaidlus selles, et tegemist on ühe tervikliku hoonega, mis on üle 60m2 ja üle 5m

kõrge (vt ka elamu inventariseerimise mõõdistusjoonised tl 154-163). Vastavad andmed on

tuvastatud ka eelpool märgitud kohtuliku paikvaatlusega.

Kohus leiab, et 26.11.2020 esitatud avaldusega on kaebaja täitnud käesolevas asjas vaidlustatud

ettekirjutuse resolutsiooni p 1 (ehk kaebaja on esitanud vastustajale teatise kahe hoone kokku

liitmiseks). Vastustaja on eeltoodut kinnitanud ka kohtule esitatud vastuses kaebusele.

10. Õiguslik vaidlus puudub ka selles, et tulenevalt EhS lisast 1, puudub ehitise, mille

ehitisealune pind on 0-20 m2 ning on kuni 5m kõrge, ehitustööde teostamiseks loa- ja

teavitamiskohustus.

Hoone ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrge ümberehitamiseks on vajalik ehitusteatis

ja ehitusprojekt. Hoone, mille ehitusalune pind on üle 60 m2 on ümberehitamiseks vajalik

ehitusteatis ja ehitusprojekt. (EhS Lisa 2 kohaselt on viimase kahe puhul vajalik hiljem ka

kasutusteatis ja ehitusprojekt).

11. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et talle ei ole tehtud ettekirjutust pelgalt

majandushoone ümberehitamise tõttu, vaid ka elamu ümberehitustööde tõttu.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema tehtud töid ei saaks käsitelda ümberehitustöödena,

mille teostamisel on nõutav ehitusteatise esitamine.

Kohus selgitab, et EhS § 4 lg 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on

ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena

ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise

ümberehitamine

on

eelkõige

ehitamine,

mille

käigus:

1)

muudetakse

hoone

piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid

konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab

ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või

kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6)

taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Käesoleval juhul on kaebaja muutnud vaieldamatult tehnosüsteeme (kaebaja on paigaldanud

elamule õhksoojuspumba), mida tuleb aga käsitleda ümberehitamisena. Õhksoojuspump on

paigaldatud elamule, mis on üle 5m kõrge.

2017 aastal teostas kaebaja ja tema poolt palgatud ehitusettevõte hoone pesuköögi osa

rekonstrueerimise, mille käigus lammutati olemasoleva pesuköögi osa maha koos

vundamentidega ning ehitati selle asemel endisega samas mahus saunakompleks koos kuuriga

ja katuse korrusel oleva panipaigaga (vt auditi lk 4, tl 145-153p). Eeltoodud töid tuleb käsitleda

EhS § 4 lg 3 p 2 ja p 3 mõttes ümberehitamisena.

12. EhS § 3 lg 2 teine lause sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt funktsionaalselt koos toimivat

ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas

seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et antud juhul on tegemist konstruktiivselt ja

funktsionaalselt tegemist tervikhoonega, kuna väidetav abihoone on elamuga ehituslikult

seotud (ühine sein), sinna pääseb otse elamust ning selle kasutusotstarbeks on kavandatud

muuhulgas wc ja vannituba (tl 58 ja vt ka audit tl tl 145-153p). WC ja vannituba on oma

funktsioonilt korteri või maja eluruumide hulka kuuluvad ja nendega ühte eesmärki –

kindlustada elamispinna elanikele kaasaegsed elamistingimused - täitvad ruumid. Kaebaja ei

ole tõendanud vastupidist ega oma lõplikes seisukohtades ka vastavale asjaolule vastu vaielnud.

Järelikult tuleb elamut ja väidetavat abihoonet käsitleda ühe hoonena ehk elamuna, mille pind

ületab 60m2 ja on ka üle 5 m kõrge, millisel juhul on ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine

ehitusseadustiku kohaselt nõutav. Sellest tulenevalt ei saa vaidlustatud ettekirjutust pidada

õigusvastaseks.

13. Vaidlust ei ole selles, et hooned on püsitatud õiguslikul alusel. Kohus selgitab kaebajale, et

vaidlustatud ettekirjutuses ega vaideotsuses ei ole väidetud vastupidist. Samas eeltoodu ning

asjaolu, et 1977 aastal koostatud asendiplaan käsitleb elamut ja selle külge ehitatud

kõrvalhoonet eraldi hoonetena, ei muuda vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks.

Ettekirjutuse andmise põhjuseks on ümberehitustööd, mis nõudsid ehitusteatise ja

ehitusprojekti esitamist ning mille tulemusena saab ka kanda registrisse tegelikkusele vastavad

andmed. Vastustaja toob õigesti välja, et ekslikud andmed ehitisregistris ei saa olla

ebaseadusliku ehitamise (ümberehitustööde) aluseks, arvestades mh sellega, et kuni 2016 aasta

31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on vaid informatiivne tähendus (ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 26 lg 7). Õige on ka vastustaja poolt välja

toodu, et 01.01.2020 alates peab ehitusregister kajastama ehitiste tegelikke ja tõeseid andmeid,

millel on õiguslik tähendus (EhSRS § 26 lg 1).

14. Oma täiendavates seisukohtades tõi kaebaja välja, et kaebajale antud õigused muutusid

rabavalt ebasoodsas suunas, mis ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud õiguskindluse

põhimõttega ning ettekirjutus tuleb sel põhjuse tühistada.

Kaebaja märgib siinkohal esmalt, et lähtus oma tegevuses Nõmme Linnaosa Valitsuse ehituse

vanemspetsialisti Mart Miidu kooskõlastusest ja ehitusseadustiku Lisa 1 nõutest, kuid vastutaja

muutis 11.04.2018 oma seisukohta asudes seisukohale, et toimub elamu ümberehitamine, mille

ehitisealunepind on üle 60m2, mitte külge ehitatud kõrvalhoone ümberehitus, mille ehitisealune

pind oli 13,9m2, seega 11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/0015 on tehtud elamule.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja väide, et ta on Nõmme linnaosa valitsusest

saanud juhiseid, nagu oleks elamu laiendamine abihoone arvelt seaduse alusel lubatud ilma

ehitusprojekti koostamata ebaõige ning tõendamata. Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 7 (vt

tl 17 ja selle pöördel) Nõmme linnaosa valitsuse ehituse vanemspetsialisti M. Miidu ja TLPA

spetsilisti A. Martini kirjavahetuse, milles öeldakse järgmist: „Jah, põhimõtteliselt on sul õigus,

kui eraldi koodiga ehitist soovitakse laiendada, siis kuni 20m2 suuruseks 5 m kõrguseks võib

inimene seda rekkida, ilma, et ta peaks ehitusprojekti LV-sse esitama. NB! Küll aga peab

omanik olema informeeritud, et seda tehes ta jälgib kõiki õigusaktidest ja üldplaneeringutest

(Tallinna ÜP; Nõmme ÜP) tulenevaid projekteerimisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid, sh

sobivust abihoone külge ehitatud maja arhitektuurse lahendusega, tuleohutuse nõudeid ning

naabrite õigusi. Oluline on, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt (Ehitusseadustiku § 12, lg

1, 2, 3). St seadus nõuab igasuguseks ehitustegevuseks projekti, aga kõiki projekte ei pea

omavalitsusele esitama.“

Eeltoodust ei saa kohtu arusaamise kohaselt järeldada, et kaebajale on antud kooskõlastus tema

poolsele ehitustegevusele, vaid kirjas on selgitatud, et isikul on õigus selles, et kohalikule

omavalitsusele ei pea esitama ehitusprojekti juhul, kui rekonstrueeritakse eraldi registreeritud

ehitist kuni 20 m2 ja kuni 5m kõrge. Käesoleval juhul on aga tegemist kokku ehitatud

majandushoone ja elamu rekonstrueerimisega, mitte lihtsalt eraldiseisva majandushoonega

maja küljes, mida kaebaja rekonstrueeris. Tegemist on ühtse hoone terviklahendusega vähemalt

peale rekonstrueerimist. Lisaks on asjas tõendamist leidnud, et tegemist ei ole ka kuni 5 m

hoonega, vaid kõrgema hoonega, millist tulenevalt ei ole vastav kohaliku omavalitsuse

seisukoht-selgitus antud juhul üldse asjakohane. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt ekslikul

seisukohal nagu oleks rikutud tema suhtes õiguskindluse põhimõtet ning sellest tulenevalt

tuleks kaebaja kaebus rahuldada ja ettekirjutus tühistada.

Kohus selgitab siinkohal täiendavalt kaebajale, et õige on ka vastustaja seisukoht selles, et

olenemata faktist, et kohalikule omavalitsusele ei pea teatud juhtudel esitama ehitusprojekti, ei

tähenda see, nagu võiks üldse ilma ehitusprojektida ehitada, nagu väidab kaebaja. Nagu

kaebajale on selgitatud, siis nõuab igasugune ehitustegevus projekti. Ehitusprojekt aitabki

vältida ka selliseid kaebaja poolt välja toodud „inimlikke eksitusi“, et hoonet ei ehitataks

suuremana kui projekt ette näeb.

Teiseks viitas kaebaja, et elamu seadustamisel kasutusteatise menetluses ehitusprojekti

esitamise nõue on vastuolus põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vastustaja on

asjakohaselt välja toonud, et Riigikohus on selgitanud 04.12.2004 kohtuasjas nr 3-4-1-20-04 p-

des 13 ja 14: „Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada

oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad

stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda,

et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase

ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. Õiguspärase ootuse põhimõte

välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise.“

Hetkel kehtiv ehitusseadustik võeti vastu 11.02.2015 ning jõustus 01.07.2015. Seega ka

ehitustööde teostamise ajal oli ehitusseadustik juba kehtiv ning ka kaebaja ise ei ole välja

toonud selliseid seaduse muudatusi, mida võiks käsitleda sellistena, mis rikuvad õiguskindluse

põhimõtet. Asjaolu, et kaebajale kuuluvad hooned (mis olid algselt registreeritud eraldi

elamuna ja majandushoonena) olid püstitatud õiguslikul alusel, ei tähenda seda, et juhul kui isik

teostab ümberehitustöid ei peaks ta järgima kehtivaid õigusakte ning täitma nendes sätestatud

kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus kaebaja seisukohta selles, et õiguskindluse

põhimõtet oleks rikutud.

Kohus rõhutab täiendavalt ning eelkõige seoses kompromissläbirääkimiste käigus avaldatud

seisukohtadega, et EhSRS §-d 28 ega § 29, mille alusel on võimalik vastavalt enne 2003. a 1.

jaanuari või pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ebaseaduslikku

ehitist seadustada auditi, mitte ehitusprojekti alusel, antud juhul rakendamisele ei kuulu. Nimelt

kinnitab kaebaja poolt esitatud audit, et ümberehitus on toimunud 2017. aastal. Seega peab

kaebaja esitama seaduse kohaselt vastustajale ka ehitusprojekti selleks, et legaliseerida

eluhoone ja majandushoone ümberehitus. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et auditi

juurde esitatud mõõdistusjoonised ehitusprojekti ei asenda.

Arvestades kõike eeltoodut on vastustaja nõue esitada ehitusprojekt koos ehitusteatisega

õiguspäraselt esitatud vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2 (vt tl 9-10p).

Täiendavalt on vastavad märkused kasutusteatise menetluses kaebajale vastustaja poolt esitatud

2019. aasta oktoobris (vt tl 96-97). Ettekirjutuse resolutsiooni p 3 ei ole kaebaja eraldiseisvaid

vastuväiteid esitanud.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ettekirjutuses on piisava põhjalikkusega käsitletud

ebaseadusliku ümberehitamise asjaolusid. Ettekirjutus on tehtud ka õigel õiguslikul alusel.

Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. KorS § 28 lg 1 alusel on vastustajal ohu või

korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda § 28 lg 2 nimetatud

haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja

jooksul. Kaebaja poolsed viited HMS §-de 3, lg 2, 5 lg 2 ja § 54 rikkumise suhtes ei ole

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik