3-20-2094/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2094

Haldusasi

Jõelähtme valla kaebused Vabariigi Valitsuse 24.09.2020

korralduse nr 332 õigusvastasuse tuvastamiseks või

tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata

uuesti läbi Keskkonnaameti taotlus nõusoleku saamiseks

maavara

geoloogilise

uuringu

loa

andmiseks

ning

Keskkonnaameti 08.01.2021 korralduse nr DM-110994-12

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl Haavasalu

Vastustaja

I:

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindaja Ivar Siska

Vastustaja II: Keskkonnaamet, esindaja Kristjan Kers

Kolmas isik: Paekivitoodete tehase OÜ, esindajad v.adv

Martin Triipan ja v.adv Rauno Klemm

Asja läbivaatamise vorm

14.06.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Mõista Jõelähtme vallalt välja Paekivitoodete tehase osaühing kasuks menetluskulud

summas 12 000 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.08.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

2(31)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paekivitoodete tehase OÜ esitas Keskkonnaametile (KeA) 09.04.2018 taotluse geoloogilise

uuringu loa saamiseks Jõelähtme vallas Maardu III uuringuruumis, mis asub riigi omandis

olevatel Viimsi metskond 72 (katastritunnus 24504:003:0053), Viimsi metskond 73

(katastritunnus 24504:003:0054) ja Pruuli (katastritunnus 24504:003:0149) kinnistutel. Pindala

kokku 156,44 ha.

Taotluse kohaselt on eesmärk täpsustada uuringuruumis leiduva lubjakivi kasuliku kihi paksust,

selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et võimalusel võtta varu arvele aktiivse tarbevaruna ja

taotleda selle kaevandamiseks kaevandamisluba. Uuringu raames selgitatakse ka välja lubjakihi

lasumisse jääva turba levik, paksus ja kvaliteet. Uuringu käigus rajatakse kuni 40 puurauku

sügavusega kuni 35 m ning 75 uuringu kaeveõõnt (sh 15 kaevandit ja 60 turba

sondeerimispunkti). Hüdrogeoloogilistest katsetöödest teostatakse veetasemete mõõtmised,

katsepumpamine, voolukiiruse mõõtmine ja põhjavee keemilised analüüsid. Lisaks teostatakse

gammakarotaaž, kavernomeetria ja georadari uuring. Geoloogilise uuringu luba taotletakse

neljaks aastaks ja uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER.

2. KeA esitas maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel taotluse ja otsuse eelnõu 02.07.2018

arvamuse andmiseks Jõelähtme vallale. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 24.08.2018

kirjas nr 10-5/2393-3 uuringuloa andmisega, kuna geoloogilise uuringu järgselt on

lõppeesmärgiks kaevandamisloa väljastamine ning kuna kaevandamine ei oleks kooskõlas

Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega.

3. Vabariigi Valitsus andis 24.09.2020 korraldusega nr 332 MaaPS § 35 lg 3 alusel ning

põhjusel, et esinevad ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavarauurimiseks, KeA-

le nõusoleku anda uuringuluba maavara geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III

uuringuruumis.

4. Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2020 kaebuse Vabariigi Valitsuse

24.09.2020 korralduse nr 332 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja

Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi KeA taotlus nõusoleku saamiseks

maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks (haldusasi nr 3-20-2094).

5. KeA andis 08.01.2021 korraldusega nr DM-110994-12 Paekivitoodete tehase OÜ-le

geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509744 Maardu III uuringuruumis kehtivusajaga

08.01.2021–08.01.2025.

6. Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2021 kaebuse KeA 08.01.2021

korralduse nr DM-110994-12 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-274). Kaebaja esitas ka esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus peatada KeA 08.01.2021 korralduse kehtivus kuni

kohtumenetluse lõpuni.

7. Tallinna Halduskohus liitis 19.02.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-2094 ja nr 3-21-274

ühte menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 6).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.04.2021 määrusega Jõelähtme valla määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 6 muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub tuvastada Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse nr 332 õigusvastasus

või alternatiivselt see tühistada ja kohustada Vabariigi Valitsust uuesti läbi vaatama KeA

3(31)

taotlust nõusoleku saamiseks maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks. Samuti palub

kaebaja tühistada KeA 08.01.2021 korraldus nr DM-110994-12.

Kaebuste põhjendused (täiendavad põhjendused 17.05.2021) on kokkuvõtlikult alljärgnevad:

Nii Vabariigi Valitsuse korralduse kui ka KeA korraldusega seonduvalt:

1) Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 (p 34) on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse

(KOV) vastuseisu korral tuleb loa andmisest üldjuhul keelduda. Seega on MaaPS § 35 lg 1

p 10 üldiseks loogikaks, et kui KOV keeldub geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku

andmisest, siis üldjuhul tuleb loa taotlejal KOV-i keeldumine vaidlustada. Praegusel juhul

esitas kolmas isik kaebaja 24.08.2018 otsuse nr 10-5/2393-3 peale vaide, mille kaebaja jättis

11.10.2018 otsusega nr 135 rahuldamata ning viimati nimetatud otsust kolmas isik ei

vaidlustanud. Seetõttu oleks Vabariigi Valitsus pidanud keelduma nõusoleku andmisest

geoloogilise uuringu loa väljastamiseks ja KeA keelduma uuringuloa väljastamisest, kuivõrd

kaebaja ja Paekivitoodete tehase OÜ vaheline vaidlus lõppes viimase vaide rahuldamata

jätmisega ning ei esine ühtegi väga erandlikku ja mõjusat põhjust, miks tuleks anda nõusolek

geoloogilise uuringu loa väljastamiseks ja väljastada uuringuluba.

2) Spekulatiivsed ja oletuslikud on põhjendused selle kohta, nagu esineks ülekaalukas riigi huvi

geoloogilise uuringu loa väljastamiseks, kuivõrd ehituslubjakivi varustuskindlusega Harju

maakonnas olevat probleeme.

Riigikontrolli aruande „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ leheküljel 1

viidatakse ehitusmaavarade arvestuse ja järelevalve kitsaskohtadele, mis on jätkuvalt

aktuaalsed: a) dokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ osas 5 „Maapõue

kasutuse korraldus esile toodu“: „Maapõue valdkonnaga seotud riigi huvid peavad olema

selgelt defineeritud, et tagada kõigi asjassepuutuvate institutsioonide valdkondlik kompetents

piisaval tasemel ja juhtida valdkonda, tuginedes asjakohastele põhimõtetele.“; b) eelviidatud

dokumendi seletuskirja leheküljel 6 avaldatud seisukoht: „Selgepiiriliselt on määratlemata riigi

ülesanded maapõue, sh maavarade uurimisel ja kasutamisel ning analüüsimata, kas nende

täitmiseks on riigis olemas vajalikud struktuurid ja kas ülesannete täitmine toimub praegu

kõige asjakohasemates struktuurides.“ Asjaolule, et maavarade uurimine ja kaevandamine on

ettevõtja kasuks kaldu ning riigi huvid on jäänud määratlemata ja kohaliku tasandi huvid

kaitseta, viitab ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud töö „Ehitusmaavarade levik,

kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lk-l 181 sisalduv ekspert Jan Johansoni

ettepanek. Seega ilmneb Riigikontrolli aruandest „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik

korraldamine“, dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja selle seletuskirjast

ning Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud tööst „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja

kasutamine Harju maakonnas“, et riigi huvi maapõue valdkonnas on selgepiiriliselt

määratlemata ning maavarade uurimine ja kaevandamine lähtub jätkuvalt eelkõige ettevõtja

huvist.

3) Väidete, mis seonduvad ehituslubjakivi halva varustuskindlusega Harju maakonnas,

tõsiseltvõetavuse seavad kahtluse alla olulised probleemid maavarade varustuskindluse mõiste

määratlemisel ja sisustamisel. Selles kontekstis omab olulist tähtsust Eesti Geoloogiateenistuse

töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harjumaakonnas“, Skepast&Puhkim

OÜ poolt koostatud dokument „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ ja Tallinna Tehnikaülikooli töö „Eesti Energia

kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail

Baltic (RB) muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“.

Samuti on avaldatud arvamusi, mille kohaselt ehituslubjakivi varustuskindlusega Harju

4(31)

probleeme ei esine – Ramboll Eesti AS-i poolt 2014 teostatud uuringust „Ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ ilmneb, et Harju maakonnas ammenduvad

ehituslubjakivi varud olemasolevate kaevandamislubadega karjäärides umbes 20 aasta pärast

ning lubjakivi ja dolikivi maht põhimaanteede suurobjektidel ei ole suur (lk 19). Samuti on

Keskkonnaministeerium avaldanud, et Eestis on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud ning

ehitusmaavara jätkub ka eesseisvate suurte taristuobjektide tarbeks (vt ärileht.ee, 08.03.2016

artikkel „Ministeerium ei nõustu maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“).

4) Ehituslubjakivist valmistatavatele ehitusmaterjalidele on olemas alternatiive. Eesti

Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud uuringu „Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos

aastateks 2012-2020“ lk-delt 4 ja 42 nähtub, järjest enam kasutatakse teedeehituses

graniitkillustikku ning seda eelkõige kvaliteetsemate ja suurema koormusega teede ehitusmahu

suurenemise tõttu. Imporditava graniitkillustiku osakaalu kasvule on viidatud ka Maanteeameti

koduleheküljel. Samuti ilmneb „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ lk-lt 6, et Rail Baltic raudteetrassi raudteeballasti

ehitamiseks

kasutatakse

imporditavat

graniitkillustikku.

Lisaks

ilmneb

Tallinna

Tehnikaülikooli töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus

ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või

stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“ lk-t 17, et RB raudteetrassi muldkeha ehitamisel saab

kasutada põlevkivi rikastusprotsessi tulemusena saadud lubjakivikillustikku. Just RB

raudteetrassi muldkeha ehitamiseks kulub kõige rohkem ehitusmaterjale selle raudteetrassi

teiste osade ehitamisega võrreldes. Samuti on KeA 20.09.2019 kirja nr 12-1/19/13387-3 p-s 8

selgitanud: „Keskkonnaamet märgib, et saamaks terviklikku pilti ehituslubjakivi nõudlusest

Harju maakonnas tuleks vaadata ka teisi ehitusmaavarasid, mille abil on võimalik

ehituslubjakivi kasutamist tihti asendada (Eestis peamiselt ehitusdolokivi ja ehituskruus, millest

on võimalik toota kruuskillustikku).“ Seega kujutavad imporditav graniitkillustik, põlevkivi

rikastusprotsessi tulemusena saadud lubjakivikillustik ning ka ehitusdolokivi ja ehituskruus

endast alternatiive ehituslubjakivist toodetavale killustikule.

5) Vaidlustatud korraldustes on jäetud käsitlemata Harju maakonna maavarade

teemaplaneeringuga seonduv. Esmalt peaks saama see teemaplaneering kehtestatud ja alles

seejärel tekib võimalus hakata analüüsima ehituslubjakivi varustuskindlusega seonduvat Harju

maakonnas.

6) Väited ehituslubjakivi ebapiisava varustuskindlustuse kohta Harju maakonnas on

spekulatiivsed, kuna puuduvad statistika ehituslubjakivi kui ehitusmaterjali tegeliku kasutamise

koguste kohta ning ametlik prognoos ehituslubjakivi kui ehitusmaterjali kasutamise vajaduse

kohta tulevikus. Lubjakivist ehitusmaterjalide tootmisel kasutatakse samaaegselt sageli erineva

tugevusega ehituslubjakivi, mistõttu on arutlused teatud tugevusega ehituslubjakivi jätkuvuse

või mittejätkuvuse osas oletuslikud. Kriitiliselt tuleb suhtuda Maanteeameti väidetesse selle

kohta, millised on põhja regiooni ehitus- ja remonditööde materjalide keskmised mahud

aastateks 2019-2030 (vt Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine

ja kasutamine Harju maakonnas“ lisa nr 4). Maanteeameti põhja regioon hõlmab lisaks Harju

maakonnale Rapla maakonda ja osaliselt Järva maakonda. Seega kajastab Eesti

Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju

maakonnas“ lisa nr 4 materjalide mahtusid Harju maakonnast suurema territooriumi kohta.

Teisalt on teadmata metoodika, kuidas Maanteeamet on jõudnud Eesti Geoloogiateenistuse

kõnealuse töö lisas nr 4 kajastatud tulemusteni. Samas viitab tõik, et aastate 2019-2022 osas on

ehituslubjakivi killustiku koguvajadusena märgitud 231 000 m3 aasta kohta ning aastate 2023-

2030 osas on ehituslubjakivi killustiku koguvajadusena märgitud 277 000m3 aasta kohta sellele,

et

Maanteeameti

metoodika

on

olnud

umbkaudne.

Ehituslubjakivile

kehtestatud

5(31)

kvaliteedinäitajad erinevad tee-ehituses kasutatavatele ehitusmaterjalidele kehtestatud

kvaliteedinäitajatest, mistõttu ei saa ehituslubjakivi varustuskindluse osas seisukohtade

avaldamisel lähtuda tee-ehituses kasutatavate ehituslubjakivist valmistatud ehitusmaterjalide

mahtudest.

Eksitavad on viited Rail Balticu ehitamisest tingitavale ehituslubjakivi varustuskindlustuse

probleemile. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud dokumendis „Rail Balticu ehitamiseks

vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ on ehitusmaterjalide

mahtude välja arvutamisel lähtutud üksnes Rail Balticu eelprojektist ja isegi eelprojekti ei olnud

kõnealuse töö valmimise ajaks täies ulatuses olemas. Rail Balticu raudteetrassi ehitamisel on

kavas raudteeballast ehitada graniitkillustikust, mis tuleb Eestiss importida. Tallinna

Tehnikaülikooli tööst „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline

sobivus ja majanduslik põhjendatus RB muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või

stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“ ilmnevalt on RB raudteetrassi muldkeha, mille rajamiseks

kulub kõige rohkem ehitusmaterjali, ehitamisel võimalik kasutada põlevkivi rikastusprotsessi

tulemusena saadud lubjakivikillustikku.

Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju

maakonnas“ lk-lt 30 nähtub, et Harju maakonnas on lubjakivikarjääre, kus vaatamata

kaevandamisloa olemasolule ei ole näiteks 2017. a. lubjakivi kaevandamist toimunud. Seegi

viitab, et väited ehituslubjakivi varustuskindluse halvale olukorrale Harju maakonnas ei pruugi

olla õiged. Sarnase olukorraga on olnud kokkupuuteid ka Jõelähtme vallas, kus näiteks OÜ

Starhill on 2011. a ja 2014. a esitanud KeA-le taotlused kaevandamisloa tingimuste muutmiseks

seonduvalt paekillustiku nõudluse vähenemisega. Kui esineks olulisi probleeme ehituslubjakivi

varustuskindlusega, siis puuduks tarvidus ehituslubjakivi kaevandamise peatamiseks või

ehituslubjakivi kaevandamismahtude vähendamiseks.

Seega, kokkuvõtvalt pole väited, mis puudutavad ehituslubjakivi varustuskindlust,

kontrollitavad ega usaldusväärsed. Vabariigi Valitsus ja KeA on korralduste andmisel teinud

olulisi vigu mõiste „ülekaalukas riigi huvi“ sisustamisel.

7) Vaidlustatud korraldustes puudub igasugune analüüs selle kohta, milliseid alternatiivseid

võimalusi on olemas geoloogiliste uuringute teostamiseks lisaks Maardu III uuringuruumile

teistes piirkondades nii Jõelähtme valla territooriumil kui ka teiste KOV-ide territooriumitel.

Tegemist on olulise veaga kaalutlusõiguse teostamisel.

Olukorras, kus puutuvalt Jõelähtme valla territooriumiga on menetluses mitmeid

üldgeoloogilise uuringu ja geoloogilise uuringu loa taotlusi, eeldakski geoloogilise uuringu

alternatiivide analüüsimine seda, kas on tarvilik Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu

läbi viimiseks loa andmine või see tarvidus puudub, kuna teisi piirkondasid puudutavad

geoloogilised uuringud hõlmavad juba niigi suurt kogust ehituslubjakivi. Samasugune analüüs

tulnuks läbi viia ka teiste Harju maakonna kohalike omavalitsuste osas, kus on esitatud taotlusi

geoloogilise uuringulubade või üldgeoloogilise uuringu lubade väljastamiseks seonduvalt

ehituslubjakiviga. Säästva arengu ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtetega ei ole

kooskõlas olukord, kus geoloogilisi uuringuid viiakse läbi ja kaevandamislubasid väljastatakse

võimalikult suures ulatuses.

8) Geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis ning sellele tõenäoliselt järgneda

võivat ehituslubjakivi kaevandamist tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Kolmas isik on

geoloogilise uuringuloa väljastamise taotluse seletuskirjas sõnaselgelt märkinud, et soovib

geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis, et võimalusel asuda taotlema

kaevandamisluba. Ka KeA tegevus – algatada enne geoloogilise uuringu lõpule viimist ning

6(31)

enne kaevandamisloa taotluse esitamist (05.04.2021) keskkonnamõju hindamine – viitab

üheselt sellele, et KeA vaatleb geoloogilise uuringu läbi viimist koos kaevandamisega ühtse

tervikuna. Ka vastustajate poolt avaldatud seisukohad viitavad sellele, et Maardu III

uuringuruumis geoloogilise uuringu läbi viimine on tarvilik selleks, et tulevikus oleks võimalik

kaevandamisluba välja anda.

Vabariigi Valitsuse korraldusega seonduvalt:

9) Vabariigi Valitsuse korralduses puudub igasugune analüüs selle kohta, kui pikaks ajaks

peaks Eesti Vabariigis või Harju maakonnas ehituslubjakivi veel jätkuma. Korralduse punktis

3.3.1.3. on tõdetud, et pikka aega kasutuses olnud ehituslubjakivi maardlad Harju maakonnas

hakkavad ammenduma. Sellises olukorras oleks tarvilik analüüsida, kui palju võib Harju

maakonnas veel leiduda kaevandamiseks sobilikku ehituslubjakivi ja kui pikaks ajaks soovib

riik, et seda loodusvara jätkuks.

10) Vabariigi Valitsuse korralduses puudub analüüs selle kohta, millist tähendust omab

seonduvalt riigi huviga geoloogilise uuringu teostamiseks Maardu III uuringruumis tõik, et

kaevanduse rajamine Maardu III uuringuruumi territooriumile ei ole kooskõlas Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused.“ Vaidlus puudub, et Maardu III uuringuruumi edelaosa asub

tuumalas T9.

Korralduses puudub analüüs, kui suures ulatuses on looduslike alade osatähtsus tuumalas T9

juba langenud ehk kui kaugel ollakse 90% piirist ning kui palju väheneks tuumalas T9

looduslike alade osatähtsus siis, kui Maardu III uuringuruumis teostataks geoloogiline uuring

ning sellele järgneks vastaval territooriumil ehituslubjakivi kaevandamine. Riigikohtu

15.10.2013 otsuse nr 3-3-1-35-13 punktist 17 nähtub, et teemaplaneering ei välista täielikult

maardla rajamist, kuid maa sihtotstarbe muutmine nõuab kaalukaid põhjendusi, et õigustada

maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidest kõrvalekaldumist. Tuumalaga T9 seonduvat oleks

Vabariigi Valitsus pidanud analüüsima.

11) Ülekaaluka riigi huvi sisustamisel tulnuks ka analüüsida, millist tähendust omab, et

Jõelähtme valla kehtiv ÜP ega menetletav uus ÜP ei võimalda Maardu III uuringuruumis

kaevandamist. Vastavasisuline analüüs Vabariigi Valitsuse korralduses puudub.

12) Jääb arusaamatuks, kuidas saab Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korraldusega nr 127

kehtestatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ peatükis 4 sätestatud

riigi huvi, strateegiliste eesmärkide ja ülesannete regulatsioon olla käsitletav ülekaaluka riigi

huvi analüüsina MaaPS § 35 lg 3 teise lause mõttes, kui ehitusmaavarade kasutamise riikliku

arengukava elluviimine on Vabariigi Valitsuse 30.11.2017 korraldusega nr 353 lõpetatud.

Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas ei räägita ülekaalukast riigi huvist MaaPS

§ 35 lg 3 teise lause mõttes ehk sellest, et riigi huvi kaevandamise vastu on kaalukam

kaevandamisvastaste huvist jätta maavara kaevandamata, vaid lihtsalt riigi huvist.

Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas sätestatud mitmed eesmärgid, mis

seonduvad riigi huvidega, on saavutamata. Juhul, kui riik täielikult või olulises ulatuses telliks

ise maavara geoloogiliste uuringute teostamise ning müüks kõik kaevandamisõigused

enampakkumistel, siis tõenäoliselt langeks ära riigi kaevandamisettevõtja kesksus ja

kaevandamisettevõtja kasuks kaldu olek. Kui praegusel ajal toimub geoloogiliste uuringute

teostamine ning maavara kaevandamine ettevõtjate initsiatiivil ja huvidest lähtudes, siis riigi

poolt kaevandamisõiguste oksjoni teel müümisel tõenäoliselt kaevandamismahud väheneksid

ning maavarade, seahulgas ehituslubjakivi uurimine ja kaevandmine toimuks säästlikumalt.

7(31)

13) Vastustaja I on täielikult jätnud analüüsimata, millist kaalu omavad seonduvalt ülekaaluka

riigi huvi määratlemisega põhjendused, miks kaebaja on keeldunud nõusoleku andmisest

uuringuloa väljastamiseks. Kaebaja on keeldunud nõusoleku andmisest geoloogilise uuringu

loa väljastamiseks Maardu III uuringuruumi suhtes järgmistel põhjustel: a) geoloogilise uuringu

teostamine ja selle järgnev kaevandamine Maardu III uuringuruumi maa-alal on vastuolus

loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga; b)

geoloogilise uuringu teostamine ning sellele järgnev kaevandamine ei ole kooskõlas Jõelähtme

valla ega kohaliku kogukonna huvidega. Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad viljakad

põllumaad, mis uuringu ja sellele järgneva maavara kaevandamise tõttu saaksid hävitatud.

Samuti paikneb Viimsi metskond 73 maaüksusel drenaažkuivendus, mis geoloogilise uuringu

teostamisega seonduvalt võib saada kahjustada. Kompostiväljaku ja Läga maaüksustel toimub

Eggo (endise Tallegg’i) kanalate sõnniku ladustamine ja töötlemine ning puuraukude rajamise

tagajärjel võib vedel kanasõnnik jõuda põhjavette ja selle saastata. Samuti näitavad Jõelähtme

valla kogemused, et peale geoloogilise uuringu teostamist algab kaevandamisest huvitatud

ettevõtete surve kaevandamisloa väljastamiseks; c) geoloogilise uuringu läbiviimisele

tõenäoliselt järgnev ehituslubjakivi kaevandamine ei ole kooskõlas Jõelähtme valla kehtiva

üldplaneeringuga (ÜP), koostamisel oleva ÜP-ga ega Jõelähtme valla arengukavaga. KOV-i

poolt geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel on

asjakohasteks kaalutlusteks ka viited sellele, et KOV ei nõustu kaevandamisloa andmisega.

Riigikohus on 10.06.2010 otsuses nr 3-3-1-38-10 p-s 17 viidanud, et Vabariigi Valitsus ei ole

pädev revideerima KOV-i poolt esitatud põhjendusi, miks KOV on keeldunud geoloogilise

uuringu loa väljastamisele nõusoleku andmisest. Küll tuleb aga Vabariigi Valitsusel ülekaaluka

riikliku huvi määratlemisel põhjendada, miks Vabariigi Valitsuse seisukohad, mis räägivad

nõusoleku andmise kasuks geoloogilise uuringu loa väljastamiseks, on kaalukamad kui KOV-i

põhjendused. Asjakohane motivatsioon Vabariigi Valitsuse korralduses puudub.

14) Vastustaja I on jätnud analüüsimata KMH läbi viimise vajalikkusega seonduva, sh kas võiks

olla põhjendatud nõusoleku andmise otsustamine ajaliselt peale KMH läbi viimist või

nõusoleku kehtivuse sõltuvusse seadmine KMH tulemustest seonduvalt järgmiste teemadega:

a) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui Komposteerimisväljaku maaüksuse ning Läga

maaüksuse lähistele kavandatavate puuraukude kaudu jõuab vedel kanasõnnik põhjavette; b)

millist mõju keskkonnale avaldab puuraukude tegemine maaparandushoiualal; c) millist mõju

keskkonnale avaldab see, kui maaparandushoiualal puuraukusid puurides kahjustatakse maa-

alust drenaažisüsteemi; d) millist mõju tuumalale T9 ja selle toimimisele avaldab puuraukude

puurimine Maardu III uuringuruumi edelaosas; e) millist mõju avaldab tuumalale T9 ja selle

toimimisele puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi kuuluvatel Viimsi metskond 72

ja Pruuli maaüksustel, kui leiab aset tuumala T9 piiride täpsustamine vastavalt Jõelähtme valla

uuele menetletavale ÜP-le. On väga oluline, et KMH raames tuvastataks geoloogilistest

uuringutest johtuvad võimalikud riskid ja ohud keskkonnale ning töötatakse välja nende riskide

ja ohtude maandamise abinõud.

KeA korraldusega seonduvalt:

15) Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri, millest KeA on ehituslubjakivi

varustuskindluse hindamisel lähtunud, ei saa olla käsitletav kehtiva õigustloova aktina, millest

lähtudes saaks haldusväliste isikute jaoks siduvalt otsustada, kas mingi maavara

varustuskindlus on tagatud või mitte. Kõnealuse käskkirja alusel ei saa õiguspäraselt toimuda

ehituslubjakivi varustuskindluse olemasolu või puudumise tuvastamist.

16) Kaebaja on seonduvalt ehituslubjakivi varustuskindluse temaatikaga tellinud

emeriitprofessor Rein Einastolt arvamuse (17.05.2021 menetlusdokumendi lisa 2), millega

8(31)

soovib kaebaja tõendada, et viited ehituslubjakivi varustuskindluse probleemidele Harju

maakonnas on spekulatiivsed.

2019 maavarade koondbilansi andmetel on ehituslubjakivi kaevandamise maht Eesti alates

aastast 2017 langenud. Sellele, et viited ehituslubjakivi varustuskindluse probleemidele ei

pruugi olla õiged, viitavad ka Maanteeameti tellimusel valminud uuringu „Ehitusmaavarade

varustuskindlus Maanteeameti objektidele II etapp“ andmed, mille kohaselt killustiku

valmistamiseks sobilikku ehituslubjakivi jätkub veel 54 aastaks ning alates aastast 2021 langeb

nõudlus ehituslubjakivist valmistatud killustiku järele järjepidevalt.

KeA on meelevaldselt lähtunud 50 km veokauguse nõudest varustuskindluse analüüsimisel,

leides, et kaugemale kui 50 km ei tasuvat karjäärist ehituslubjakivi vedada. Jääb selgusetuks,

miks lähtub KeA 50 kilomeetri nõudest.

17) Geoloogilise uuringu teostamine ja tõenäoline hilisem lubjakivi kaevandamine Maardu III

uuringuruumi maa-ala või mõnel selle osal on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga.

Lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eestis rekonstrueeritavate ja/või

rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Viies Põhja-Eestis olulisemad maanteed sarnastesse

süvenditesse, nagu näiteks on Tallinna linnas Laagna tee Lasnamäe kanali osas ning saades

süvendite rajamise käigus lubjakivi, on võimlaik rahuldada aastakümneteks vajaliku

ehituslubjakivi vajadus. Näitena võib viidata ka 2017/2018 Tallinna-Narva maantee Kogujatee

lõigu ca 1,2 km pikkusele lõigule Jõelähtme vallas, mis on samuti viidud süvendisse, millest

tulenevalt saadi ca 100 000 m3 kõrgekvaliteedilist lubjakivi. Ainuüksi Peterburi tee ja Tallinn-

Narva mnt osas alates Väo karjäärist kuni Jõelähtme valla idapiirini jääb teede alla ca 130 ha

lubjakivi. Arvestades, et kvaliteetse lubjakivi paksus piirkonnas on ca 5 m, on Jõelähtme vallas

magistraalteede alt võimalik välja võtta ca 6,5 miljonit kuupmeetrit kvaliteetset lubjakivi. Teed

vajavad niikuinii teatud aja tagant rekonstrueerimist ning seetõttu saaks lubjakivi välja

kaevandada teede korralise rekonstrueerimise käigus. Näiteks kiiremas korras vajab

rekonstrueerimist Peterburi tee Tallinna linnas (ca 31 ha) ning lähitulevikus vajab

rekonstrueerimist Tallinn-Narva maantee Maardu lõunakarjäärist Jägala jõeni (ca 58 ha). Antud

lahendused rahuldaksid lubjakivi vajaduse aastakümneteks. Olukord, kus teede alla jääv

lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle asemel teostatakse geoloogilisi uuringuid ning

rajatakse karjääre mujale lubjakivi kaevandamiseks, on vastuolus loodusvarade säästliku

kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Hoonete ja rajatiste alt maavara

väljamine enne ehitiste rajamist või ehitiste rekonstrueerimise käigus oleks kõige otstarbekam

ja keskkonnasäästlikum.

18) Lähtudes MaaPS §-s 14 sätestatud maapõue ja maavara kaitse põhimõtetest ning

loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttest ja säästva arengu kontseptsioonist, tuleks

kõigepealt kaevandada Maardu III uuringuruumis Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel

paiknev aktiivseks tarbevaruks arvatud turvas. Alles seejärel, kui kogu aktiivseks tarbevaruks

arvatud turvas on maa seest välja võetud, võiks tõstatada küsimusi samadel maaüksustel

geoloogilise uuringu läbiviimise mõttekuse kohta, selgitamaks välja ehituslubjakivi

kaevandamise võimalikkust. Vastupidiselt toimides on reaalne oht, et Paekivitoodete tehase OÜ

survel

väljastatakse

peale

geoloogiliste

uuringute

teostamist

ehituslubjakivi

osas

kaevandamisluba ehituslubjakivi kaevandamiseks, aktiivse tarbevaruna arvele võetud turvas

jääbki kaevandamata ning tulenevalt lubjakivi kaevandamisest läheb see turvas lihtsalt raisku.

19) Maardu III uuringuruumi maa-alal geoloogilise uuringu teostamisega kaasnevad mitmed

olulised riskid, mille maandamiseks KeA korralduses asjakohaseid kõrvaltingimusi sätestatud

ei ole. Maardu III uuringuruumi alale jääval Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad

9(31)

viljakad põllumaad ning kaebaja huvides ei ole see, et need saavad ehituslubjakivi geoloogiliste

uuringute ja kaevandamise läbi hävitatud. Viimsi metskond 73 maaüksusel paikneb

drenaažkuivendus ning geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel esineb reaalne oht,

et kahjustatakse maa-alust drenaažkuivenduse süsteemi mõne drenaažitoru lõhkumise läbi.

Geoloogilise uuringu käigus kavatsetakse puurakusid rajada Komposteerimisväljaku ja Läga

maaüksuste vahetus lähedusse. Nimetatud maaüksustel toimus/toimub Eggo kanalate kanade

sõnniku ladustamine ja töötlemine. Seega tekib reaalne oht, et vedela koostisega kanasõnnik

võib läbi puuraugu või puuraukude tungida põhjavette.

20) Maardu III uuringuruumi maa-alal geoloogilise uuringu teostamine ja sellele järgnev

kaevandamine on vastuolus nii kaebaja huvidega kui ka mitmete planeeringutega. Kaebaja

huvideks on eelkõige puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimine ning see, et

inimesed sooviksid Jõelähtme vallas elada. Geoloogilise uuringu teostamine ja sellele järgnev

kaevandamine ei aita mitte kuidagi muuta valla elukeskkonda atraktiivsemaks, küll aga

tõenäoliselt võib peletada inimesi Jõelähtme vallast eemale. Kaebajat on tabanud geoloogise

uuringu lubade taotluste tulv ning vastustajal ei näi olevat midagi selle vastu, et Jõelähtme valla

territoorium suures ulatuses muudetakski kaevandusalaks. Kaebaja ei soovi sellise arengu teoks

saamist.

21) Taotlust geoloogilise uuringuloa väljastamiseks ning KeA korraldust tuleb vaadelda

koosmõjus ehituslubjakivi kaevandamisega Maardu III uuringualal.

Geoloogilise uuringu läbiviimine ning sellele järgnev kaevandamine uuringuruumi edelaosas

on otseses vastuolus riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu

2030+

lisaks

nr

oleva

Harju

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga

"Asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused".

Teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.1.3. ilmneb, et tuumala T9 on riigi tasandi tuumalaks.

Punktis 2.2.1. on sätestatud nõue, mille kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate

planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima.

Punktis 2.2.2.1. on selgitatud, et konfliktid võivad tekkida seonduvalt erinevate

infrastruktuuride konkureerimisega ühele ja samale territooriumile. Seletuskirjas on sätestatud

nõue, mille kohaselt „[k]onfliktsetes piirkondades on vajalik välistada riigimetsamaa

sihtotstarbe muutmine ning hoiduda muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast

maakasutuse sihtotstarbe muutmisest“. Seega on välistatud tuumalas paiknevale maaüksusele

mäetööstusmaa sihtotstarbe omistamine. Kuna kehtiv Harju maakonna teemaplaneering

lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi edelaosas välistab, siis ei ole otstarbekas teha

kulutusi seonduvalt geoloogilise uuringu läbiviimisega vähemalt selle uuringuruumi edelaosas.

Lubjakivi kaevandamine Maardu III uuringuala territooriumil ei ole kooskõlas kehtiva

Jõelähtme valla ÜP-ga, mille kohaselt ei ole ette nähtud, et Maardu III uuringuala territooriumi

maakasutuse sihtotstarbeks on mäetööstusmaa. Kaebaja ei ole nõus Jõelähtme valla kehtivat

ÜP-d selles osas muutma. Vastavalt ÜP seletuskirja lk-l 40 sätestatule on Jõelähtme valla

territooriumil detailplaneerimiskohustusega alaks muuhulgas hajaasustuses paiknev ala, kuhu

kavandatakse tootmisüksust. Kavandatav lubjakivikaevandus on vaadeldav tootmisüksusena

ning seega on uue lubjakivikaevanduse rajamise eeltingimuseks kaevandust ettenägeva

detailplaneeringu (DP) kehtestamine. Kaebaja ei ole nõus vastavasisulist DP-d kehtestama.

Käesoleval ajal toimub ka Jõelähtme valla uue ÜP menetlemine, mille koostamisel on lähtutud

Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Menetletava ÜP-ga täpsustatakse rohevõrgustiku ala

selliselt, et enamus Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustest arvatakse rohevõrgustiku

tuumala T9 koosseisu. Lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi territooriumil

välistab ka Jõelähtme valla kehtiv arengukava, mille p-s 4.3 (lk 32) on märgitud: „Uute

10(31)

kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia

olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada, et

neid oleks võimalik kasutada kui täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade

tekitamine on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond.“

22) KeA korralduse andmise eelselt oleks tulnud läbi viia KMH, mille käigus tulnuks

analüüsida: a) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui Komposteerimisväljaku maaüksuse

ning Läga maaüksuse lähistele kavandatavate puuraukude kaudu jõuab vedel kanasõnnik

põhjavette; b) millist mõju keskkonnale avaldab puuraukude tegemine maaparandushoiualal;

c) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui maaparandushoiualal puuraukusid puurides

kahjustatakse maa-alust drenaažisüsteemi; d) millist mõju tuumalale T9 ja selle toimimisele

avaldab puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi edelaosas; e) millist mõju avaldab

tuumalale T9 ja selle toimimisele puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi kuuluvatel

Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel, kui leiab aset tuumala T9 piiride täpsustamine

vastavalt Jõelähtme valla uuele menetletavale ÜP-le.

9. Vastustaja I (Vabariigi Valitsus) palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja

kanda.

1) Kaebaja jätab tähelepanuta Riigikohtu 10.06.2010 otsuses nr 3-3-1-38-10 märgitu, et

Vabariigi Valitsus ei teosta kontrolli KOV vastavate otsuste üle, vaid langetab oma otsuse,

kaaludes riikliku huvi olulisust. Kui KOV lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas

riigi huvi kaalub üles KOV poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks. Vabariigi Valitsus

ei hinnanudki korralduses ümber kaebaja seisukohti, vaid andis nõusoleku uuringuloale riigi

olulisest huvist lähtudes, nagu seda võimaldab MaaPS § 35 lg 3.

Kaebaja viitab Riigikohtu 26.05.2020 otsusele nr 5-20-2, mis käsitleb kaevandamisluba, mitte

uuringuluba. Uuringuluba ja kaevandamise luba on erinevad nii sisult kui menetluslikult. Seega

kaebaja viide eelnimetatud Riigikohtu otsusele ei ole asjakohane. Samamoodi on asjakohatud

selle kohtulahendi pinnalt tehtud kaebaja meelevaldsed järeldused. MaaPS § 35 lg 3 näeb

sõnaselgelt ette kaebajast möödamineku teatud tingimustel ning vaideotsuse vaidlustamata

jätmine ei mõjuta viidatud sätte rakendamist.

2) Kaebaja etteheide, et kaevandamisettevõtetel on huvi maavarasid uurida ja kaevandada, on

subjektiivne ja kallutatud. Ükski ettevõte ei kaevanda pelgalt huvi pärast, vaid sellepärast, et on

nõudlus ehitusmaavarade järele nii riigi kui ka erasektori poolt. Kaebaja on oma keeldumise

argumendid sidunud kaevandamisloa mitte andmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja

kaevandamine on erinevad tegevused ning KOV-i nõusolek on möödapääsmatu mõlemas

menetluses eraldi. Juhul, kui KOV annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole

KOV seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Samuti ei tekita

uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Kui uuringu

käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta.

Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja

otstarbekas Maardu III uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev

keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja andma

hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse

menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka keskkonnakaitselistele küsimustele.

Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid

tuleb/saab leevendada ning kas kaevandamisluba saab anda.

11(31)

3)

Maavarade

kaevandamise

tingib

nende

tarbimise

vajadus

kõigis

olulistes

majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel

toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi

kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Kui soovitakse säilitada või

parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-9-09 p-s 25 leidnud, et

„Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes

ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada

maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku

ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise

üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt

adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle

otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis, et

vaidlustatud sättes sisalduv KOV üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne

ning et riive on mõõdukas, kui Vabariigi Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need

üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse

kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta.

4) Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist

huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu

06.06.2017 otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani

2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside

teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning

inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Kaebaja on asunud valedele järeldustele, justkui

kinnitaks maapõuepoliitika põhialused Riigikontrolli 14.05.2009 Riigikogule esitatud aruandes

„Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ tehtud järeldusi. Kaebaja seisukohad ei

ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et Riigikontrolli aruanne pärineb aastast 2009 ja käib

kaevandamise kohta. Samuti seondub kaebaja esitatud tsitaat Eesti Geoloogiateenistuse tööst

„Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ kaevandamisega,

mitte uuringuga.

5) MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste „ülekaalukas riigi huvi“ sisu. MaaPS § 1

lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas

kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures

ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS

seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse

konkreetsest olukorrast, st riigi huvi on ajas muutuv. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade

koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara

omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi

huvi

võib

esineda

strateegiliselt

olulise

maavara

otsingus,

mõne

tööstussektori

toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. Riigi huvi on käsitletud ka

Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik

arengukava

2011-2020“.

Kuigi

Vabariigi

Valitsuse

30.11.2017

korraldusega

„Ehitusmaavarade

kasutamise

riikliku

arengukava

2011–2020“

elluviimise

lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste

eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus

jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava p 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt:

„Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri

ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

12(31)

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks

arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning

maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“.

Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui

riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse

välja, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu

vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel,

riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse,

veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Riigi

huvi elluviimiseks on seega vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest,

nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue

kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Maapõuealase

informatsiooni kogumine ja vajadusel olemasolevate andmete uuendamine peab olema

järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude

teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Seoses ehitusmaavarade kaevandamisega

on kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil vajalik

hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ning konkreetse maardla

kasutuselevõtu otstarbekust.

Uuringutulemusel on iseseisev väärtus, tähendus ja vajalikkus ka siis, kui uuringule

kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused

keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja

arengukavade koostamisel. Riigikohtu 11.11.2015 otsuse nr 3-3-1-37-15 (p 13) kohaselt on nii

uuringuloa taotlejal kui ka KOV-il pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa

menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. MaaPS

§ 35 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest, kui see on vastuolus riigi

huviga. Seega hindab ka KeA loa andjana uuringuloa menetluse käigus seda, kas loa andmine

vastab riigi huvile.

6) Seoses hoogustunud ehitustegevustega on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning

pikaajaliselt varustuskindlust taganud Harjumaa ehituslubjakivi maardlad hakkavad

ammenduma. KeA hinnangul on Maardu III uuringuruumi piirkonnas kõrgemargilise

ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 5,5 aastaks, mis näitab, et kõrgemargilise

ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus on uuringuruumi piirkonnas väga kriitilises seisus.

Keskmiselt kaevandatakse Harjumaal kõrgemargilist lubjakivi ligi 900 000 m³ aastas.

Kusjuures on märgatav varustuskindluse vähenemine, sest nt 18.11.2020 seisuga on

kõrgemargilise ehituslubjakivi jääkvaru 5570,91 tuh m³, varustuskindlusega 5,3 aastat, mis kõik

ka ära tarbitakse Maanteeameti, kohalike omavalitsuste, era- ja ehitussektori poolt. Siin pole

arvestatud veel RB ehitamiseks vajaminevaid koguseid, kuna RB on eelprojektide staadiumis.

Samuti pole arvestatud selliseid olulisi tulevasi mahtusid nagu Tallinnasse sissesõit,

trammiteede pikendused, võimalik ringraudtee, jm. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit toob

välja, et Harjumaal toodetakse aastas ligikaudu 800 000 – 900 000 kuupmeetrit betooni,

betoontooteid ja betoonelemente. Selleks saab kasutada peenemaid lubjakivikillustiku

fraktsioone, mille vajadus aastas on ligikaudu 600 000 – 700 000 tonni. Sellise koguse

lubjakivikillustiku (peenemad fraktsioonid) jaoks on vaja kuni 400 000 – 450 000 m³ lubjakivi.

Kusjuures

betoonis

kasutamiseks

vajatakse

karjääridest

pärinevat

kõrgemargilist

lubjakivikillustikku.

Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja

kasutamine Harju maakonnas“ (vt p 2.7) lk-l 165 leitakse, et ehitusmaavaradega

13(31)

varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa

taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust

nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050.

Kuigi Harjumaal kaevandatakse lubjakivi kokku erinevates maardlates, on maakonna

ehitusmaavarade varustuskindluse analüüsi seisukohast otstarbekas käsitleda vaid Väo kihistu

kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusperspektiivi, mille kaevandamine toimub Harku, Maardu

ja Väo maardlas. Teistes maardlates on kasulikku kihti moodustav lubjakivi väiksema

külmakindlusega ja savikam ning ei pruugi vastata kõrgemargilise ehituskillustiku jaoks

vajalikele kvaliteedinäitajatele. Valkla maardla asub küll kõrgemargilise Väo kihistu lubjakivi

avamusalal, kuid siin ei ole ettevõtjad taotlenud kaevandamisluba, kuna maa on eraomandis ja

killustatud väikeste katastriüksustena paljude maaomanike vahel. Määra, Rummu ja Valkla

maardlas on viimastel aastatel kaevandatud lubjakivi vaid väikestes mahtudes ning peamiselt

väikeehitiste ehituskiviks ja restaureerimistöödeks. Eespool nimetatud Harjumaa tähtsamates

lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning

varu jätkub vaid kolmeks kuni kuueks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid

Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige

kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike.

Kõrgemargilise Väo kihistu ehituslubjakivi varu, millest toodetava killustiku LA≤30 on

enamasti tagatud Harjumaa põhjaosas paiknevatel aladel (k.a maardlad), ja kus on

kaevandamiseks soodsad mäetehnilised tingimused (sh vajaliku paksusega kasulik kiht, katendi

paksus kuni 5 m). Praegu on kõige suurem nõudlus ehitusmaavarade järele Tallinnas ja selle

lähiümbruses. Kuna ehituskillustiku vedu läbi Tallinna ei oleks mõistlik lahendus, siis on

vajalik käsitleda eraldi paekivi varustuskindlust Tallinnast lääne ja ida pool. Kuna Tallinna

idaosa põhiliselt ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu

ammendumas, siis on oluline lähiajal avada Jägala maardla kaevandamiseks. Samuti on vajalik

maardlas teha täiendavalt geoloogilisi uuringuid aktiivse reservvaruga aladel, et võtta arvele

täiendavat kaevandamisväärset aktiivset tarbevaru. Pikemaajaline varustuskindluse perspektiiv

aastani 2050 eeldab Jägala maardla laiendamist lõuna ja edela poole, kus praegu on esitatud

taotlused üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubade saamiseks. Riigi huvist

lähtudes on praeguste andmete järgi Jägala maardlas ja taotletavatel aladel võimalik

kaevandada kõrge- ja madalamargilist ehituslubjakivi kokku ligi 15 mln m3.

Ka AS Teede Tehnokeskus töös „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring“ on lk-l 20 jõutud järeldusele, et kõrgema kvaliteediga

ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse kiireks parandamiseks Harjumaal tuleb

laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus arvestatava tootmismahuga (5 miljonit m3)

paekivikarjäär. Perspektiivsed karjäärialad kaevandamise laiendamiseks on Väo ja Harku

maardlates ning uue karjääri avamiseks on perspektiivne Jägala maardla.

7) Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise

karbonaatkivimi

varustuskindlus

Harju

maakonnas

on

rahuldav.

Samas

suurema

purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus on

kriitiline.

Maardu

III

uuringuruumi

piirkonnas

on

kõrgemargilise

ehituslubjakivi

varustuskindlus tagatud ainult 5,3 aastaks. Imporditud graniitkillustikku kasutatakse teatud

kohtades tee-ehituses (peamiselt asfaldisegudes ja teealustes ning ülakihtides, ca 1 mln tonni

aastas) ja ka tulevase RB trassi ballastis, kus ei ole kõrgemargilise lubjakivi kasutamine

võimalik oma omaduste tõttu. Imporditud graniit on u 2,5 x kallim kõrgemargilisest lubjakivist.

Põlevkivi rikastusjäägist valmistatav lubjakivikillustik ei asenda kõrgekvaliteedilist killustikku

ega võimalda vähendada nõudlust selle järgi ning valmistatava lubjakivikillustiku fr0/90 mm

kasutamisega on võimalik oluliselt vähendada liiva ja kruusa vajadust taristuehituses.

14(31)

8) Harju maakonna maavarade teemaplaneering ei ole mõeldud hetkeolukorra lahendamiseks,

vaid on mõeldud tuleviku perspektiividele. Maavarade teemaplaneering on pikem protsess ja ei

ole võimalik ära oodata selle valmimist. Kaebaja ei ole ka viidanud alusele, mille kohaselt tekib

alles vastava teemaplaneeringu kehtestamist vastustajal õigus anda nõusolek geoloogilisele

uuringule.

9) Kaebaja väidab, et vastustaja on jätnud analüüsimata alternatiivsed võimalused geoloogiliste

uuringute teostamiseks Maardu III uuringuruumiga võrreldes. Jõelähtme vallas on menetluses

2 üldgeoloogilise ja 6 geoloogilise uuringu luba, kehtivaid pole ühtegi. Kuna juba olemasolevas

olukorras on varustuskindlus alla 10 aasta ja kui Maardu III osas kaevandamise luba välja ei

anta, siis varustuskindlus ei saa ka suureneda ning kõikidel menetlustel tuleb lähtuda, et need

on riigi huvides. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirja nr 610 kohaselt on

riiklik huvi juba see, kui kaevandada antud varud jäävad alla 10 aasta (p 5.1.2 ja 7.1). Samas

on märgitud p-s 7.4, et geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri

maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade

otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei ole uuringute tegemine vastuolus

riiklike huvidega.

10) Geoloogilise uuringu käigus viiakse tööd läbi selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu läbiviimise käigus ei teki kaevandamise ja

transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid

on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja läbiviimisel ei

kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise

uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata

keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette

saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega

ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.

Lühiajalise mõjuna võib esineda vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste

tõttu, sarnaselt veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisele. Puurtööde tegemisel puudub

otsene vajadus raiete teostamiseks, sest kaevandid rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või

metsapiirile. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või ATV-ga ning geoloogilised välitööd

tehakse turba käsipuuriga, mille poolt põhjustatav keskkonnahäiring on praktiliselt olematu.

Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide

võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. Seetõttu ei ole alust väitel, et Viimsi metskond 73

maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu tõttu. Samuti ei kahjustata

geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maa-

alust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile jäävate Kostivere peakraavi,

maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektoreesvoolu Kurgla I

veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta. Põllumajandusamet on

19.04.2018 kirjaga kooskõlastanud uuringuloa andmise. Komposteerimisväljaku ja Läga

maaüksuste vahetus läheduses rajatavate puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha

negatiivset mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning

puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks

suletakse puuraugud kohe peale geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt nõuetele.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse kehtivusega kuni

neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu

välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid

ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise

ülevaatuse.

15(31)

11) Jõelähtme Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik

järeldada, et geoloogilise uuringu teostamine ohustaks teemaplaneeringu kohast rohevõrgustiku

toimimist. Teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist.

Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks

ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid

eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes

erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. Kuna

uuringuloaga ei kavandata kaevandamist, siis ei ole antud menetluses teada, kas ja kui suures

ulatuses kaevandamiseks vajalik ala rohevõrgustikule ulatub. Geoloogilise uuringu ala on

oluliselt suurem (156,44 ha), kui potentsiaalseks kaevandamiseks vajaminev ala saaks olema

(ligikaudu 50 ha). Ala on valitud suurem seetõttu, et oleks võimalik leida uuringuruumi piires

lubjakivi kaevandamiseks kõige sobivam koht.

Kaevandamisloa taotluse menetlust ja kaevandamisloa andmist ei saa vastandada KOV

strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohus 28.02.2007

lahendis nr 3-3-1-86-06 (p 27). (vt ka PlanS § 7 lg 3 p 9; kehtiv PlanS § 56 lg 1 p 5) Kolleegium

jõuab nimetatud lahendis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka

asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga ning et sellist

kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. KOV vastuseis kaevandamisloa

väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et KOV poolse

vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse

nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel.

12) Kostivere turbamaardla paiknemine osaliselt Maardu III uuringuruumis ei välista

uuringuloa andmist. Kuna taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga, siis

selgitatakse uuringu raames välja ka lubjakihi lasumisse jääva kaasneva maavara, turba, levik,

paksus ja kvaliteet. Samuti on geoloogilise uuringu üks eesmärkidest võimaliku

kaevandamisala kontuurimine uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse ka

turbamaardlaga seotud võimalikke piiranguid ning tehakse ettepanekud loodusvara säästlikuks

kasutamiseks. Geoloogiliste uuringute loa taotluste ja maavara kaevandamise keskkonnaloa

taotluste menetluste käigus hindab KMH läbiviimise vajalikkust KeA. Vastustaja I ei hinda

taotletavale tegevusele KMH läbiviimise vajalikkust, mistõttu korralduses seda teemat ei

käsitleta. KeA koostas 16.10.2020 eelhinnangu, milles asus seisukohale, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu KeA ei algata Maardu III uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa taotlusele keskkonnamõju hindamist ning et täiendavad

keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

10. Vastustaja II (KeA) palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

1) KeA on vaidlustatud korralduses on välja toodud kaebaja väited ning selgitused, miks

nimetatud vastuväited ei takista uuringuluba välja andmast. Peamine põhjus seisneb asjaolus,

et kaebaja argumendid puudutavad valdavalt kaevandamisega seotud riske, mis aga ei kaasne

uuringute tegemisega. Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele on küll asjakohased, kuid KeA

tegevus uuringuloa andmisel on neis sätestatud põhimõtetega kooskõlas.

2) Riigikohtu praktika kohaselt ei ole üksikul omavalitsusüksusel täielikku ülevaadet

maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis

võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse

lõppotsuse. Seetõttu on Riigikohus asunud seisukohale, et maavarade kasutamise üle

otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka (otsus nr 3-4-1-9-09, p 25).

Sellest tulenevalt ei ole kaebajal pädevust hinnata maavara varustuskindlust.

16(31)

KeA tugines varustuskindluse hindamisel Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013

käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile. Nimetatud juhendi p 7.1 sätestab: „Geoloogilise

uuringu loa taotlemisel ehitusmaavarade uuringuks analüüsitakse uuringuala piires tulevikus

kaevandamisloa andmise võimalikkust lähtudes punktides 3.-6. märgitust.“ Varustuskindluse

arvutamise juhendi p-i 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riiklike huve varustuskindluse

aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks.

Varustuskindluse arvutamise juhendi p 5 sätestab juhised, kuidas tuleb varustuskindlust seoses

riiklike huvidega hinnata. KeA on põhjalikult analüüsinud, kas Maardu III uuringuruumi ning

võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara

varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise

teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades

viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks

loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades

reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud

maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel

selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab

taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas

enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks.

Maardu

III

uuringuruumi

potentsiaalsesse

teeninduspiirkonda

kuuluvates

ehituslubjakivikarjäärides on kaevandatava jääkvaru suurus 7201,715 tuhat m3. Arvestades, et

karjääri avamiseks ning ettevalmistavateks töödeks kulub olenevalt karjäärist tavapäraselt 1

kuni 2 aastat, ei kirjelda karjääri esimesel tööaastal kaevandatud maht tegelikku olukorda

(reeglina on tunduvalt väiksem). Seda arvesse võttes on viimase viie aasta keskmiseks

kõrgemargilise lubjakivi kaevandatavaks koguseks 1260,3 tuhat m3. Seega on Maardu III

uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks ning

seega ei oleks tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huvidega.

Ka kaebaja väljatoodud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös „Ehitusmaavarade

levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on jõutud seisukohale, et

„Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu

ja kaevandamisloa taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara

tegelikku vajadust nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050.“ (lk 165).

Eelnevalt toodud arvutuskäiku pole kaebaja ümber lükanud, vaid esitanud üldsõnalised viited,

nagu vastavas piirkonnas poleks ehituslubjakivi varustuskindlusega probleeme. Samuti pole

kaebaja

oma

hinnangus

lähtunud

eeltoodut

kriteeriumitest.

Korralduses

toodud

varustuskindluse analüüs on korrektne.

3) Konkreetse uuringuloa taotluse menetluses on eesmärk välja selgitada, kas taotluses

märgitud alal on vajalik ja ka võimalik (arvestades mh keskkonnariske) geoloogilist uuringut

läbi viia. KeA-l ei ole kohustust ühe uuringuloa taotluse menetluses välja selgitada

alternatiivseid võimalusi uuringute teostamiseks. Taoline kohustus oleks ebavajalik ning

ebamõistlikult aeganõudev. Erinevate alternatiivide kaalumine saab kõne alla tulla alles

kaevandamise planeerimisel. Uuringuluba ei tähenda automaatselt kaevandamist. Vastupidi,

uuringute läbiviimine annab riigile täiendavat informatsiooni, mille põhjal hiljem otsustada, kas

üldse ja kus piirkonnas kaevandamist lubada.

4) Maavara geoloogiline uurimine ei ole maavara kasutamine, mistõttu ei saa uuringuloa

menetluses küsimuse all olla ka maavara säästliku kasutamise põhimõte. Vastupidi, maavara

geoloogiline uurimine annab riigile informatsiooni, mis aitab lahendada ka küsimust, kuidas

maavarasid kõige otstarbekamalt ja säästlikumalt kasutada Samuti jõudis Riigikohus lahendis

17(31)

3-4-19-09 (p 25) järeldusele, et maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa

põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires. Lähtuda tuleb riiklikest

huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Maavarade

kasutamise üle otsustamine (sh säästliku kasutamise põhimõtte tagamine) on riiklik ülesanne

ning sellest tulenevalt ei ole KOV-il pädevust otsustada antud põhimõtte üle.

Kaebaja väited alternatiivsetele kaevandamiskohtadele on asjakohatud, sest antud juhul on

küsimuse

all

uuringuluba,

mitte

kaevandamine.

Samuti

on

KeA

alternatiivsete

kaevandamiskohtadele andnud hinnangu vaidlustatud korralduses (lk 7).

5) KeA on võimalikke keskkonnamõjusid analüüsinud eelhinnangu kaudu ning jõudnud

järeldusele, et geoloogilise uuringu teostamisega Maardu III uuringuruumis kaasneva

keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, kestvus lühiajaline ning kavandatav tegevus ei

halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi. Eelnevale toetudes ei ole alust kaebaja

väitel, et Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu

tõttu. Puuraukude rajamisel ei kahjustata Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maa-alust

drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile jäävate Kostivere peakraavi,

maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektoreesvoolu Kurgla I

veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta. Alusetu on ka kaebaja

seisukoht, mille kohaselt, rajades puuraugud Komposteerimisvälja ja Läga maaüksuste

vahetusse lähedusse, võib saastuda põhjavesi. Geoloogilise uuringu käigus rajatakse ja seejärel

suletakse puuraugud vastavalt seadustest tulenvatele nõuetele. Samuti on puurtööd lühiajalised

ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Seega

on välistatud põhjavee reostumine.

10.03.2021 seisuga on Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu raames puuritud kõik

planeeritud puuraugud ehk kokku 19 geoloogilist uuringupuurauku ja 3 hüdrogeoloogilist

puurkaevu. Samuti tegeletakse juba aktiivselt puuraukude täitmisega ning 10.03.2021 seisuga

on likvideeritud (st taastatud puurimisele eelnenud olukord) 7 geoloogilist puurauku. Seega on

uuringuluba suures osas juba realiseeritud ning tegeletakse keskkonna taastamisega, mistõttu

uuringuloa tühistamine ei kannaks keskkonnariskide vältimise eesmärki. Eelnevale toetudes

on kaebaja väited võimalikele keskkonnariskidele asjakohatud.

6) Viited kaevandamisega kaasnevatele mõjudele ei ole asjakohased, sest vaidluse all on üksnes

uuringuluba. Samuti säilib geoloogilise uuringu järgselt puhas ja elamiskõlbulik

looduskeskkond, sest uuritud maa korrastatakse vastavalt MaaPS §-le 80 ehk taastatakse

uuringueelne olukord. Maardu III uuringualal kõik puuraugud puuritud ning juba tegeletaksegi

keskkonna taastamisega. Seega on taolise lühiajalise uuringu mõju kaebaja huvidele

minimaalne ning igal juhul on riiklikud huvid antud juhul suurema kaaluga.

PlanS § 56 lg 1 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks on maardlate ja

kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine. Riigikohtu lahendi 3-3-1-86-

06 p-st 27 tuleneb seisukoht, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks asjaolu, et uue

maardla avamine oleks vastuolus valla planeeringutega, sest sellist kaevandamisloa andmisest

keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Sellele tuginedes võib väita, et veelgi vähem on erinevad

planeeringud uuringuloa andmisel keeldumise aluseks. Seega ei ole kaebaja viited geoloogilise

uuringu läbiviimise vastuoludele erinevate planeeringutega kohased.

7) KeHJS § 3 lg 1 p 1 sätestab, et KMH algatamine on kohustuslik, kui sellega võib kaasneda

oluline keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu on toodud KeHJS § 6

lg-s 1, kus maavara geoloogilist uuringut mainitud ei ole. KeA on andnud eelhinnangu selle

kohta, kas geoloogilise uuringu teostamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaalunud

18(31)

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamise tulemusena järeldas KeA, et

kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna uuringuruum ei asu ning selle

mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ning kavandatav tegevus ei mõjuta

kaitstavaid looduse üksikobjekte ega piirkonna väljakujunenud pinna- ja põhjaveerežiimi ning

geoloogilise uuringu teostamisel Maardu III uuringuruumis ei ületata lubatud piirmäärasid

õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Sellest omakorda järeldas KeA, et geoloogilise uuringu

teostamisel Maardu III uuringuruumis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub ning KMH

läbi viimine pole vajalik. Seega KMH algatamata jätmine oli õigustatud.

11. Kolmas isik palub jätta kaebused rahuldamata ja mõista kolmanda isiku menetluskulud

kaebajalt välja.

Vabariigi Valitsuse korraldus:

1) Vabariigi Valitsus peab nõusoleku andmise üle otsustamisel lähtuma riiklikust huvist

geoloogilise uuringu läbiviimise suhtes. Vabariigi Valitsus ei hinda KOV üksuse seisukoha

õiguspärasust, vaid annab hinnangu sellele, kas konkreetsel alal geoloogilise uuringu

läbiviimiseks on ülekaalukas riigi huvi, mida KOV üksus ei saa hinnata. Seega on Vabariigi

Valitsuse MaaPS § 35 lg 3 kohane nõusolek ja KOV üksuse MaaPS § 27 lg 7 kohane seisukoht

sisult erinevad. Üks ei teosta teise üle järelevalvet, vaid KOV hindab loa andmise otstarbekust

kohaliku ja Vabariigi Valitsus riigi huvi aspektist.

Vabariigi Valitsus on korralduses detailselt selgitanud ja põhjendanud ülekaalukat riigi huvi

geoloogilise uuringu loa andmiseks. Kaebaja on seevastu peaasjalikult esitanud vaid

vastuväiteid kaevandamisele, mis ei ole geoloogilise uuringuloa menetluses asjakohased.

Kaebaja vastuväited võimaliku tulevase kaevandamise osas saavad asjakohased olla alles

kaevandamisloa menetluses, kui selline menetluse üldse algatatakse.

2) Vabariigi Valitsus on õigesti tuvastanud vajaduse ja ülekaaluka riikliku huvi olemasolu

geoloogilise uuringu läbiviimiseks Maardu III uuringuruumis. Uuringuloa taotlus on

esmajoones suunatud maavara uurimisele ning uuringu tulemusena ei teki kaevandamisõigust.

Seega kuigi uuringu lõppeesmärgiks on tingimuste sobivuse korral taotleda kaevandamisluba,

on uuringu näol tegemist alles eeltööga selleks, et hinnata, kas ja mis osas on üldse mõistlik

kaevandamisluba taotleda.

Vastustaja I on õigesti tuvastanud, et geoloogilise uuringu läbiviimise vastu Maardu III

uuringuruumis on ülekaalukas riigi huvi ainuüksi seetõttu, et see võimaldab kindlaks teha

uuringuruumis lubjakivi ja turba leviku, kihi paksuse ja kvaliteedi, et hinnata nende aktiivse

tarbevaruna arvele võtmise võimalusi. Kuigi ülekaalukas riiklik huvi tuleneb juba vajadusest

saada ülevaade maavara levikust ja kvaliteedist, on Vabariigi Valitsus korralduse p-s 2.6.8

rõhutanud, et geoloogilise uuringu läbiviimise muudab veel olulisemaks asjaolu, et: „Maardu

III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 5,5

aastaks, mis näitab, et kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus on

uuringuruumi piirkonnas väga kriitilises seisus.“ Sama nähtub korralduse p-st 3.3.2.2.

Olukorras, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus on piirkonnas kriitilises

seisus ja on vaja leida viise varustuskindluse parandamiseks, on oluline tagada, et riigil oleks

täpne ülevaade piirkonna maavarade levikust ning kvaliteedist, et otsustada, kas ja kus on

kaevandamine võimalik ja otstarbekas. Vastustaja I on seejuures õigesti viidanud MaaPS

eelnõu seletuskirjale. Eelnõu seletuskirjas on ka toodud, et riigi huvi defineerimisel lähtutakse

mh maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri

arvamusest. Vastustaja I on korralduses selgitanud, et geoloogilise uuringu läbiviimine Maardu

III uuringuruumis on vajalik nii riigile kuuluva olulise maavara leviku ja kvaliteedi

19(31)

tuvastamiseks ning lähtub vajadusest teha selgeks, kas Maardu III uuringuruumis asuva

maavara kaevandamine võimaldaks riigil ületada ehituslubjakivi varustuskindluse probleemi.

Nii MKM kui ka Keskkonnaministeerium on kinnitanud riiklikku vajadust geoloogiline uuring

teostada. Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimine on vajalik selleks, et

otsustada, kas uuringuruumis paikneva maavaravaru maht ja kvaliteet õigustavad selle

kaevandamist varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive.

Vastava otsuse saab vastu võtta alles siis, kui geoloogiline uuring on läbi viidud.

3) Kui jätta kõrvale üksikud kaebaja väited seoses geoloogilise uuringu tööde võimalike mõjude

kohta, siis suures plaanis on kõik kaebaja põhjendused seotud mitte geoloogilise uuringu loaga,

vaid kaevandamisega Maardu III uuringuruumis. Seisukoht kaevandamise osas saab ja tuleb

võtta alles pärast geoloogilise uuringu teostamist, kusjuures uuringuloa andmise üle

otsustamisel peab arvestama kogutava teabe positiivse väärtusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-37-15, p 13). Kaebaja võib küll väljendada oma seisukohta ka võimaliku kaevandamise osas,

kuid vastuseis kaevandamisele ei saa olla kaalukaks aluseks vastustajale geoloogilise uuringuga

mitte nõustuda.

4) Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV pädevuses. Igal juhul on põhjendatud ja

õige Vabariigi Valitsuse argumentatsioon seoses varustuskindluse tagamise vajadusega ja sellel

eesmärgil Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringuloa väljastamisega. Geoloogilise

uuringu loa andmine Maardu III uuringuruumis on oluline, kuna lisaks maavara kvaliteedile ja

kvantiteedile kirjeldatakse uuringu aruande koostamisel ka piirkonna keskkonnatingimusi,

mille alusel saab otsustada maavara varu kasutusele võtmise otstarbekuse üle. Ka

Keskkonnaministeerium on selgitanud (13.08.2020 seisukohad seoses Ruu kohaliku kaitseala

loomise menetlusega) varustuskindluse ja kaebuses väidetud alternatiividega seonduvat:

„Oleme seisukohal, et riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise, sealhulgas kõrgemargilise

ehituslubjakivi, osas on täpselt määratletud. /.../ Harju maakonna kõrgemargilise

ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsinud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Geoloogiateenistus. Kõik nimetatud

asutused on seisukohal, et Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatav varu

on kriitilises seisus. /.../ Ehituslubjakivist ehituskillustiku tootmisel peab arvestama, et kõik

ehituslubjakivi varud ei sobi kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Teostatud geoloogiliste

uuringute andmete ja laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal asub Jägala lubjakivimaardlas

valdavalt kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis on kõlblik kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks.

Oluline on selgitada, et põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja Jägala lubjakivimaardlas

levivat kõrgemargilist ehituslubjakivi ei saa pidada võrdväärseteks maavaradeks, kuna kivimite

kvaliteedinäitajad on erinevad. /.../ Põlevkivi kaevandamisel tekkivast aherainest ei ole

võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku, mis vastaks purunemiskindlusele LA30, kuid

Jägala lubjakivimaardlas levivast kõrgemargilisest ehituslubjakivist on võimalik toota

kvaliteetset ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30. /.../ Kõrgemargilise ehituslubjakiviga

võrdväärseks maavaraks saab pidada graniiti, kuid Eestis graniiti ei kaevandata ja arvestades

Eesti geoloogiat ning maavara kaevandamise tehnoloogilisi võimalusi ei ole graniidi

kaevandamine ehituskillustiku tootmiseks praegusel hetkel majanduslikult otstarbekas.“

Kaebaja on viidanud üksikutele lausetele enam kui 10 aastat vanas Riigikontrolli aruandes,

mille tegelikuks eesmärgiks on tol ajal olnud anda soovitusi kaevandamisvaldkonna paremaks

riiklikuks korraldamiseks, mitte väita, et riik on ehitusmaavarade varustuskindlust valesti

hinnanud. Seda ei väideta ka kaebaja viidatud dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused

aastani 2050“ ega Eesti Geoloogiateenistuse koostatud töös „Ehitusmaavarade levik,

kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Vastupidi, Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a

analüüsis (lk 8) on toodud välja: „Ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030

20(31)

ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on uurimistöö aruandes tehtud ettepanek laiendada

maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate

lähiümbruses.“ Kaebaja viidatud Ramboll Eesti AS-i 2014 uuring „Ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ ja artikkel „Ministeerium ei nõustu

maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“ ei käsitle kõrgemargilise ehituslubjakivi

varustuskindlust.

Kaebaja on rõhutanud, et vastustaja oleks pidanud arvestama Tallinna Tehnikaülikooli töö lk

17 tuleneva järeldusega. Ometi lõpeb kaebuses toodud vastava töö järelduste tsitaat

ühemõtteliselt seisukohaga: „Lubjakivikillustiku fr 0/90 mm baasil tehtava seguga on võimalik

asendada muldkeha ehitamiseks vajaminevat liiva või kruusa vähendades nende vajaminevat

hulka, kuid see ei asenda nõudlust kõrgekvaliteedilise killustiku järele.“ Teisisõnu, põlevkivi

rikastusprotsessil saadav lubjakivikillustik ei ole samaväärseks alternatiiviks kõrgemargilisele

ehituslubjakivile ega saa seetõttu arvestada viimase varustuskindluse tagatuse hindamisel. Et

ehituslubjakivi ja -dolokivi varustuskindluse tagatuse arvutamisel tuleb arvestada

kõrgemargilist ja madalamargilist kivimit eraldi, on selgitanud ka Keskkonnaministeerium

08.07.2020 kirjas nr 14-6/20/2443-3.

Ka kaebaja viidatud karjääri töökorraldusest tulenenud pea 10 aasta tagune kaevandamisloa

pikendamise taotlus ei võimalda teha järeldusi kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse

tagatusest, veel vähem pea 10 aastat hilisema olukorra kohta. Isegi kaebuse lisadena esitatud

kirjades pole väidetud, et kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus oleks pikaajaliselt

tagatud või et puuduks pikemaajaline nõudlus ehituslubjakivi järele. On vaid viidatud, et 2014.

a talvekuudeks on tootmistegevus peatatud kitsalt nõudluse vähenemise tõttu sel hetkel.

5) Kaalutlusveaks ei saa pidada analüüsi puudumist teiste võimalike uuringualade kohta.

Konkreetne korraldus anti otsustamaks vaid uuringuloa vajaduse kohta Maardu III

uuringuruumis. MaaPS § 35 lg 3 kohase nõusoleku andmise menetluse esemeks ei ole otsustada

kõigi võimalike uuringulubade üle KOV territooriumil või veel vähem KOV piiride üleselt,

vaid otsustada kitsalt selle üle, kas geoloogilise uuringuloa väljastamiseks Maardu III

uuringuruumis on vajadus. On ilmselge, et riik analüüsib ka teisi alternatiive ning lõppastmes

tehakse kaevandamise kohta konkreetses asukohas otsus alles kaevandamisõiguse andmisel.

Alles seejärel, kui riigil on vastav informatsioon olemas, on võimalik võtta vastu otsus, kas, kus

ja mis tingimustel kaevandada ja kas on põhjendatud eelistada kaevandamist mõnel konkreetsel

alal. Kaalutlusveaks saanuks olla see, kui vastustaja oleks täpsemat teavet Maardu III

uuringuruumi maavaravaru kohta omamata toetunud kaalutlusele, et uuringuruumis

geoloogilist uuringut läbi ei viida, kuivõrd võib olla ka alternatiivseid maavaravarusid mujal.

6) Vabariigi Valitsus on õigesti välja toonud, et geoloogilise uuringu loa taotluste menetluse

käigus hindab KMH vajalikkust KeA. Viimane on jõudnud seisukohale, et täiemahuline

keskkonnamõjude hindamine ei ole antud juhul tarvilik. Samuti on KeA eraldi hinnanud

kaebuses viidatud võimalike keskkonnamõjudega seotud küsimusi ja need seisukohad on

vastustaja I välja toonud ka korralduses Pärast Vabariigi Valitsuse korralduse andmist on KeA

oma 16.10.2020 otsuses nr DM-110994-5 veelkordselt geoloogilise uuringuga seotud

potentsiaalseid keskkonnamõjusid hinnanud ja otsustanud, et kavandatava tegevusega ei kaasne

olulist keskkonnamõju, mistõttu KeA ei algata Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu

loa taotlusele keskkonnamõju hindamist ning et täiendavad keskkonnauuringud ei ole

vajalikud.

7) Kolmanda isiku algatatud vaidemenetluse lõppemine ei piira vastustaja MaaPS § 35 lg-st 3

tulenevat õigust. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja on põhimõtteliselt vastu kaevandamisele

Maardu III uuringuruumis ning selle takistamiseks otsustanud vastu seista ka geoloogilise

21(31)

uuringu teostamisele. Kuivõrd kaebaja vaides esitatud seisukohtadega ei nõustunud ja

vaideotsusest nähtus kaebaja põhimõtteline vastuseis isegi maavarade geoloogilise uurimisele,

ei olnud kolmandal isikul mõistlik kulukat ja aeganõudvat vaidlust kaebajaga jätkata. Seetõttu

otsustas kolmas isik küsida vastustaja I seisukohta geoloogilise uuringu teostamise vajaduse

kohta. Kaebaja tõlgenduse kohaselt puuduks MaaPS § 35 lg 3 regulatsioonil igasugune sisu,

sest vastava nõusoleku küsimine ongi vajalik vaid juhtudel, kui KOV uuringuloa andmisega ei

nõustu.

KeA korraldus:

8) Kaebaja etteheited, mis seonduvad kaevandamisega, ei ole uuringuloa õiguspärasuse

hindamise menetluses asjakohased. Uuringuloa andmine lähtubki just loodusvarade säästliku

kasutamise põhimõttest ja säästva arengu kontseptsioonist. Geoloogilise uuringu etapis, kus ei

otsustata kaevandamise üle, tähendab nimetatud põhimõtete rakendamine ennekõike

maksimaalse informatsiooni kogumist maavaravarude leviku, kvaliteedi, keskkonnaseisundi,

kaevandatavuse jne osas.

Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et üheks geoloogilise uuringu eesmärgiks on ka muu hulgas

välja selgitada, milline on uuringualal turbavaru: selle levik, paksus ja kvaliteet. Juba

uuringuloa taotluses on rõhutatud, et kui geoloogilise uuringu käigus leiab kinnitust asjaolu, et

lubjakivi lasumis leviv turvas on varuna arvele võtmiseks piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb

lahendada ka turba kasutamise küsimus. Seega täidabki geoloogilise uuringu teostamine täpselt

seda eesmärki, mida kaebaja soovib, s.o aidata tagada, et turbavaru ei läheks raisku.

9) Kolmas isik mõistab, et osad kohalikud elanikud võivad olla kaevandamise vastu, kuid

uuringuloa kontekstis ei ole juttu kaevandamisest. Tegemist on informatsiooni kogumisega, mis

võib lõppastmes hoopis kaevandamise välistada või piirata ala, kus põhimõtteliselt oleks

kaevandamine mõeldav. Seega on oluline teha vahet uuringuloa ja kaevandamisloa vahel ja

selle vaheteo kohalikele inimestele selgitamisel on oluline roll just kaebajal. Kaebusest ei nähtu

valla ega kohalike elanike huvidest tulenevaid vastuväiteid just geoloogilise uuringu

teostamisele. Tegelikkuses ei ole valla, riigi, kohalike elanike ja kolmanda isiku huvid

geoloogilise uuringu loa kontekstis vastassuunalised, vaid kõigi osapoolte huvides on täiendava

informatsiooni saamine. See aitab hiljem teha informeeritud otsuse uuringuala edasiste

võimalike kasutusviiside osas.

Kaebaja väide, et vallas on kaevandamishuvi erinevate alade osas, on just kaalutluseks, miks

geoloogilisi uuringuid ühel perspektiivsel alal teha. Kui uuringud näitavad ühe konkreetse ala

osas kaevandamise sobivust ja vastav mäeeraldis tagab piisava maavaradega varustamise

pikemaks ajaks, võiks see olla nii turuosalistele kui ka avaliku võimu teostavatele asutustele

üheks kaalutlustest, et teistel aladel kaevandmisega mitte tegeleda.

10) Uuringuloa väljastamine mitte ainult ei ole kooskõlas planeerimistegevuse ja

planeeringutega, vaid on selleks ka vajalik. Eriti just pooleliolevates menetlustes, nagu

Jõelähtme valla uue ÜP menetlus. PlanS § 11 näeb ette teabe piisavuse põhimõtte

planeerimistegevuses, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel

arvesse võtma ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja kogu muud asjakohast teavet.

Geoloogiline uuring just sellist teavet pakubki. Ka Riigikohus on pidanud geoloogilisest

uuringust saadavat teavet väärtuseks iseenesest. Samuti aitab geoloogilise uuringu läbiviimine

ja selle tulemusena saadav informatsioon rakendada PlanS §-s 10 toodud huvide

tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet ning §-s 12 toodud otstarbeka, mõistliku ja säästliku

maakasutuse põhimõtet.

22(31)

Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjas toodule võib tugialadel

(tuumaladel) ja rohekoridoridel väljaspool Tallinna rohelise vööndi piiri arendada tavapärast,

rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Selles piirkonnas tuleb hoiduda riigimetsade

sihtotstarbe muutmisest. Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade

osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Geoloogilise uuringuga taotletava uuringuruumi piires ei

muudeta Viimsi metskond 72 kinnistu sihtotstarvet ega kasutusfunktsiooni. Taotletav

uuringuruum kattub tuumalaga ~20 ha ulatuses, mis moodustab tugiala pindalast ~2%. Seega

ei lange tugialas looduslike alade osatähtsus kavandatava uuringu käigus.

11) KeA on Maardu III uuringuruumi puudutavas geoloogilise uuringu loa menetluses lähtunud

asjakohastest kaalutlustest. Vastava nõusoleku andmisel ei ole asjakohane hinnata, kas

täiendavalt oleks vaja uurida ka teisi võimalikke maavaravaru asukohti, vaid kas konkreetses

uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimine on vajalik. Vastustaja II on mh Vabariigi

Valitsuse korralduses toodud seisukohtadele tuginedes selle vajaduse tuvastanud ja õigesti

märkinud, et just geoloogilise uuringu tulemus võimaldab informeeritult alternatiive kaaluda ja

otsustada, kas ja kus kaevandada.

12) Keskkonnamõjude hindamise pädevus on seaduse kohaselt KeA-l, kes on seda küsimust ka

detailselt analüüsinud. Kaebusest ei selgu, mis osas ja miks peab kaebaja vastustaja analüüsi

kaebaja väidetud mõjude kohta ebapiisavaks. Kuna uuringuloa andmisel ei otsustata

kaevandamise üle, siis ei saa seal põhimõtteliselt kaevandamise osas mingeid tingimusi

sätestada. Uuringuloa kõrvaltingimuste osas on vastustaja II kõiki viidatud riske hinnanud ja

tuvastanud uuringuloale spetsiifiliste kõrvaltingimuste seadmise vajaduse puudumise.

Nimetatud riskid on seejuures kõik seotud puurimistöödega, mis on tänaseks juba teostatud ja

ükski neist ei ole ka realiseerunud. Seega on kaebaja vastavad etteheited KeA korraldusele

asjakohatud. Lisaks, geoloogiliste töödega uuritud maa korrastamise nõuded on kehtestatud

õigusaktides (MaaPS §-d 80, 84 ja 86; vastav keskkonnaministri määrus) ning õigusaktide

sätteid ei ole vaja uuringuloas tingimusena kehtestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on vaidlustanud nii Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse, millega Vabariigi

Valitsus otsustas anda nõusoleku maavara geoloogilise uuringu loa väljastamiseks Maardu III

uuringuruumis kui ka KeA 08.01.2021 korralduse, millega anti Paekivitoodete tehase OÜ-le

geoloogilise uuringu luba Maardu III uuringuruumis (kehtivusajaga 08.01.2021-08.01.2025).

12. Vaidlust ei ole selles, et Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 24.08.2018 kirjas

nr 10-5/2393-3 uuringuloa andmisega ega rahuldanud ka kolmanda isiku poolt esitatud vaiet

nõusoleku andmisest keeldumisele. Kolmas isik on valla keelduva otsuse vaidlustamise asemel

taotlenud uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimist Vabariigi Valitsuselt, kes saab loa

andmiseks anda nõusoleku ülekaaluka riigi huvi esinemise korral (MaaPS § 35 lg 3).

Kaebaja on Riigikohtu lahendist asjas nr 5-20-2 ekslikult järeldanud, justkui Vabariigi Valitsus

oleks pidanud keelduma nõusoleku andmisest ja KeA uuringuloa andmisest juba ainuüksi

seetõttu, et KOV keeldus geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest ning

kolmas isik KOV-i keelduvat otsust kohtus ei vaidlustanud. Riigikohus on viidatud lahendis

kaevandamisloa osas selgelt märkinud, et kui KOV ei ole loa andmisega, võib KeA

kaevandamisloa taotleja ettepanekul küsida loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kes

annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi (vt p 34). Viidatud lahendist ega

kehtivast õigusest ei tulene, et juhul kui loa taotleja KOV-i nõusoleku andmisest keeldumist

kohtus ei vaidlusta, ei ole võimalik küsida loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt ega

lähtuda loa andmisel Vabariigi Valitsuse nõusolekust. MaaPS § 35 lg 3 näeb ette KOV-i

23(31)

arvamusest möödamineku teatud tingimustel ning KOV-i arvamuse vaidlustamata jätmine ei

mõjuta viidatud sätte rakendamist.

Eeltoodust lähtuvalt ei olnud praegusel juhul kolmandale isikule geoloogilise uuringu loa

andmine KOV-i nõusoleku andmisest keeldumise mittevaidlustamise tõttu välistatud.

13. Kohus käsitleb esmalt Vabariigi Valitsuse korraldust geoloogilise uuringu loa

väljastamiseks nõusoleku andmise kohta (I), seejärel KeA korraldust geoloogilise uuringu loa

väljastamiseks (II) ning viimasena jagab kohus menetluskulud (III).

I

14. Riigikohus on leidnud, et tuleb tunnustada KOV üksuse õigust esitada halduskohtusse

kaebusi selliste keskkonnaasjades tehtud otsuste tühistamiseks või toimingute õigusvastaseks

tunnistamiseks, mis võivad oluliselt mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist

ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada KOV olemuslike ülesannete

täitmise võimalusi (nt Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 16). Riigikohus on

26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 märkinud, et omavalitsusüksusel on õigus vaidlustada nii

Vabariigi Valitsuse nõusolek kui ka lõplik luba halduskohtus, kes kontrollib lisaks

menetlusnormide järgimisele ka nõusoleku ja/või loa sisulist õiguspärasust, sh kas

määratlemata õigusmõisted sisustati korrektselt ning järgiti kaalutlusreegleid riigi ja

omavalitsusüksuse huvide kaalumisel (p 34). Ka praegusel juhul on Jõelähtme vallal õigus

vaidlustada lisaks KeA korraldusele (lõplikule loale) ka Vabariigi Valitsuse korraldus

(nõusolek loa andmiseks).

15. Kohus leiab, et Vabariigi Valitsuse korralduses on asjakohaselt sisustatud määratlemata

õigusmõistet „ülekaalukas riigi huvi“ ning järeldust Maardu III uuringuruumis geoloogilise

uuringu läbiviimiseks ülekaaluka riigi huvi esinemise kohta ei ole alust pidada meelevaldseks.

15.1 Kolmanda isiku uuringuloa taotluse kohaselt on uuringu eesmärgiks täpsustada

uuringuruumis leiduva lubjakivi ja ka selle lasumisse jääva turba levikut, kasuliku kihi paksust,

kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et võimalusel võtta varu arvele aktiivse tarbevaruna ja

taotleda selle kaevandamiseks kaevandamisluba.

Vabariigi Valitsus pidi oma korralduses hindama, kas esineb ülekaalukas riigi huvi Maardu III

uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamiseks. Maavara geoloogiline uuring on MaaPS § 4

lg 2 kohaselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.

Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri

17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu

kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi,

järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste

kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise

uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg 1) ning kui geoloogilise uuringuga

tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele,

võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22 lg-d 1 ja 3). Uuringuloa andmine ja realiseerimine

ei tekita loa saajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel

on ka iseseisev väärtus (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Kaebaja

möönis kohtuistungil, et ka kohtupraktikas pole leitud õiguspärase ootuse tekkimist. Maavara

kaevandamine eeldab kaevandamisloa olemasolu (MaaPS § 42 lg 1) ning kui KOV ei ole nõus

kaevandamisloa andmisega, saab kaevandamisloa väljastada üksnes Vabariigi Valitsuse

nõusolekul, kui selleks esineb ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 55 lg 4). KOV-il on õigus

MaaPS § 55 lg 4 alusel võimalikult antavat kaevandamisluba vaidlustada.

24(31)

Kohus ei nõustu põhimõtteliselt kaebaja lähtekohaga, et kaevandamis- ja uuringuluba tuleks

vaadata ühtsena. Selle kontseptsiooniga nõustudes oleks muidugi võimalik edukalt väita, et

uuringuloa andmine on oluliste kaalutlusvigade ja põhjendamispuudustega. Kõnealuste lubade

andmise eeldused ja eesmärgid on kehtivas õiguses aga erinevad. Geoloogilise uuringu

teostamist Maardu III uuringuruumis ei saa tõrjuda võimaliku tulevase kaevandamise vastu

rääkivate argumentidega, v.a kui kaevandamine on mingitel asjaoludel üheselt välistatud.

Sellist olukorda praegusel juhul ei esine. Geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba

kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse

ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning

kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa andmine ei piira kuidagi

KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest ega võta õigust

vaidlustada võimalikku kaevandamisluba. Riigikohtu hinnangul on edaspidise kaevandamisloa

andmise vähene tõenäosus vaid üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma

seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks (vt

Riigikohtu 11.11.2015 otsus, p-d 12 ja 14). Seega ei ole KOV-il geoloogilise uuringu loa

vaidlustamisel asjakohane peamiselt tugineda hüpoteetilistele väidetele seonduvalt võimaliku

hilisema kaevandamisega.

15.2 Vabariigi Valitsus andis nõusoleku 24.09.2020 korraldusega MaaPS § 35 lg 3 alusel ning

põhjusel, et esinevad ülekaalukad riigi huvid maavara uurimiseks. Vabariigi Valitsuse

korralduse punktis 3.2 on välja toodud riigi huvi määratlemise alused ning ülekaalukat riigi

huvi geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringualal on põhjendatud punktis 3.3.

Vastustaja I on õigesti osundanud, et MaaPS ei sisalda mõiste „ülekaalukas riigi huvi“

definitsiooni ning määratlemata õigusmõiste sisustamisel on asjakohane lähtuda muu hulgas

seaduse eesmärgist. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses. MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirja kohaselt võib

ülekaalukas riigi huvi esineda nt strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori

toorainepuuduses või muus taolises laialdase mõjuga asjaolus. Vabariigi Valitsus ei hinda

seejuures KOV seisukoha õiguspärasust, vaid annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal on

uuringuteks riigi huvi, mida omakorda KOV ei saa hinnata. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse

muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja

taristuministri arvamusest (vt seletuskirja lk 26).

Korralduse põhjenduste kohaselt on maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks

oluline kvaliteetne info ressursside olemasolust ja paiknemisest. Geoloogilise uuringu tegemine

ja maavaravaru arvele võtmine ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab

riigile olulist informatsiooni. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus

ehitusmaavarade järele ja pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi

maardlad hakkavad ammenduma. Ilma uute geoloogiliste uuringuteta jääb orienteeruvalt 7–8

aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) ilma kohaliku kõrgemargilise

lubjakivikillustikuta ning ekspordile orienteeritud betoonitehased ilma sisendmaterjalidest.

Maardu III uuringuruum kattub suures osas Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös

määratud perspektiivse geoloogiliste uuringute tegemise alaga, kus levib Lasnamäe lademe Väo

kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla

ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III

klassi ehituskillustiku nõuetele. Sellise kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku

huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks (Rail Baltic, 2+2 maanteed). Suurema

purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus

Harju maakonnas on kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise

ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud veel vaid 5,5 aastaks.

25(31)

Vabariigi Valitsus on seega pidanud geoloogilise uuringu teostamist konkreetsel alal riigi huve

arvestades vajalikuks, et välja selgitada, kas Maardu III uuringuruumis leidub maavara, mis on

vajalik uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamiseks (vt

korralduse p 3.3.2.1). Uuringu positiivsete tulemuste korral on Vabariigi Valitsuse hinnangul

kõnealuse maardlaosa kasutuselevõtt riigi seisukohast hädavajalik (vt korralduse p 3.3.2.2).

Korraldusest nähtuvalt on oluline ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda just

asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset

maavara vajatakse (pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel,

keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel) ning uuringuruumi teenindusala

peaks paiknema piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja

muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. Maardu III uuringuruum

paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara

vajatakse ning KeA koostatud eelhinnangu kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju (p-d 3.3.2.5 ja 3.3.2.6).

Vabariigi Valitsus arvestas ülekaaluka riigi huvi hindamisel ka MKM ja keskkonnaministri

seisukohtadega, kes mõlemad leidsid, et uuringuloa andmine on riigi huvist lähtudes

põhjendatud (vt MKM 31.10.2018 kiri nr 17-1/18-0148/9216 ja keskkonnaministri 10.12.2018

kiri nr 14-5/18/7392-2).

Seega saab eelneva põhjal ka tõdeda, et konkreetse ala kohta info kogumiseks tuleb justnimelt

seda ala uurida, mitte uurida kõiki muid võimalikke kohti, et mingit ala uuringutest välistada,

mis paistab olevat KOV-i taotlus.

15.3 Kohtu hinnangul on vastustaja I asjakohastele andmetele tuginedes piisavalt põhjendanud,

milles seisneb ülekaalukas riigi huvi Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu

läbiviimiseks. Meelevaldseks ei ole alust pidada Vabariigi Valitsuse hinnangut, et konkreetse

geoloogilise uuringu tegemisel saadav informatsioon aitab riigil planeerida oluliste

infrastruktuuriobjektide ehitamist ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi

kohta. Kaebuses viidatud dokumentide väljavõtetest ei tulene, et puuduks riiklik huvi

taotletaval alal maavara kohta teabe kogumiseks ning et vastustaja I oleks kvaliteetse

ehituslubjakivi nõudluse ja varustuskindluse küsimuse hindamisel lähtunud asjakohatutest

kaalutlustest. Ka juhul, kui varustuskindlusega ei oleks lühiajalises perspektiivis probleeme, ei

tähenda see, et riik ei peaks saama uuringuid teostada, kuna riigi tegevus ei toimu üksnes

lühiajalises perspektiivis.

Kaebaja endagi poolt viidatud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös

„Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on asutud

seisukohale, et „Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline

geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi,

arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani

2050“ (uurimistöö aruanne, lk 165). Ühtlasi on samas töös selgitatud, et: „Lubjakivimaardlaid

on Harjumaal 16 (seisuga 31.12.2017), nendest riigi jaoks on eriti olulised Harku, Väo,

Maardu ja Jägala maardla, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu

kõrgemargiline

ehituslubjakivi…//…Eespool

nimetatud

Harjumaa

tähtsamates

lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning

varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada

kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis

meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike“.

Asjakohatu on kaebaja väide, justkui maavarade uurimine (ja kaevandamine) lähtub ettevõtja

huvist. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on koguda teavet maapõues asuvate võimalike

26(31)

maavarade kohta ning kvaliteetne geoloogiline informatsioon on eelkõige vajalik riigile

maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks ja samuti vastava territooriumi KOV

üksusele uute planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Kui uuringu käigus selgub, et

kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Kolmas isik on

põhjendatult selgitanud, et uuringu läbiviimine ongi vajalik selleks, et otsustada, kas

uuringuruumis paikneva maavaravaru maht ja kvaliteet õigustavad selle kaevandamist

varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive. KOV-il on omakorda

kogutud teabe alusel varasemast rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike

mõjude kohta, mis omakorda võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema

seisukoha kujundada (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 13).

Kaebaja tõrjub geoloogilise uuringuga teabe saamist ja heidab samal ajal ette riigi maavarade

arvestuse puudulikkust. Selline käitumine on vastuoluline.

15.4 Vabariigi Valitsus ei pidanud jätma nõusolekut andmata põhjusel, et Harju maakonna

maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud ning kaebaja sellekohased väited on

asjakohatud. Viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued

võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava

teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks uuringulubade väljastamine keelatud. Konkreetne

geoloogiline uuring võib hoopis anda maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade

hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta.

Asjakohatu on ka kaebaja seisukoht, et Vabariigi Valitsus ei arvestanud, et ehituslubjakivist

valmistatavatele ehitusmaterjalidele on olemas alternatiive. Vabariigi Valitsus pidas

geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis vajalikuks selleks, et välja selgitada,

kas seal leidub kõrgemargilist ehituslubjakivi (millest on võimalik toota kvaliteetset

ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30), mida saaks kasutada olulise avaliku huviga

infrastruktuuri objektide ehitamiseks. Riigi huvi sellise uuringu läbiviimiseks ei välista üksnes

asjaolu, et põhimõtteliselt saaks kasutada ka teistsuguseid ehitusmaterjale. Vastustaja I ja

kolmas isik on samas asjakohastele andmetele tuginedes põhjendanud, miks kaebaja viidatud

ehitusmaterjalid

ei

ole

võrreldavad

kõrgemargilisest

ehituslubjakivist

toodetava

ehituskillustikuga. Igal juhul kaebaja sellekohased argumendid ei viita ülekaaluka riigi huvi

puudumisele taotletud geoloogilise uuringu läbiviimiseks.

Ka ei ole kaalutlusviga see, et vastustaja I ei analüüsinud, milliseid alternatiivseid võimalusi

geoloogiliste uuringute teostamiseks on Maardu III uuringuruumiga võrreldes. Uurida tuleb

seal, kus eeldatavalt sobiv maavara asub. Riik ei saa uuringuid tegemata ka sisuliselt kaaluda

alternatiivseid asukohti võimalike kaevanduste rajamisel, mis on kaheldamatult üks eesmärk

uuringute tegemiseks. Riigil peab olema kaalutlusotsuse tegemiseks adekvaatne teave.

Konkreetse geoloogilise uuringu loa taotluse kontekstis tuli hinnata uuringu läbiviimise

põhjendatust taotletud Maardu III uuringuruumis. Kuna konkreetses asukohas peeti

geoloogilise uuringu läbiviimist ülekaaluka riigi huvi esinemise tõttu vajalikuks ja keskkonna

seisukohast võimalikuks, puudus vajadus analüüsida kõikvõimalike muude asukohtade

sobivust uuringu läbiviimiseks. Seda, et sama teabe saamiseks oleks geoloogilisele uuringule

kui meetodile mingi sobiv alternatiiv, kaebaja ei väida.

16. Alusetu on kaebaja etteheide, et Vabariigi Valitsus ei ole korralduse andmisel seonduvalt

ülekaaluka riigi huvi määratlemisega analüüsinud kaebaja põhjendusi, miks viimane keeldus

geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest.

Kolmas isik on põhjendatult selgitanud, et Vabariigi Valitsuse ülesandeks ei ole mitte hinnata

KOV-i huvidest lähtuvat uuringuloa kooskõlastamisest keeldumise põhjuseid, vaid tuvastada

27(31)

riigi huvi. Vabariigi Valitsuse ja KOV-i hinnangud on sisult erinevad, üks ei teosta teise üle

järelevalvet. KOV hindab loa andmise otstarbekust kohaliku ja Vabariigi Valitsus riigi huvi

aspektist (vt ka MaaPS eelnõu seletuskiri, lk 26; Riigikohtu 10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10,

p 17). Kohalike huvide olemasolu ei tähenda, et välistatud oleks riigi huvi uurida riigile

kuuluvat maavara ja uuringutest lähtuvalt planeerida selle võimalikku ja otstarbekat kasutamist,

sh pikemaajalises perspektiivis. Tuvastades ülekaaluka riigi huvi geoloogilise uuringu

teostamiseks taotletaval alal, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku uuringu loa

väljastamiseks KOV-i vastuseisust sõltumata. Vabariigi Valitsuse nõusolekul KOV-ist nö

möödamineku eesmärk on tagada, et riigil oleks adekvaatne teave otsuste tegemiseks, mis

puudutavad rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist. Kohus ei nõustu seejuures kaebaja

kohtuistungil väljendatud arusaamaga PS §-st 5, mis kaebaja arvates eeldab maavara säästmist

kaevandamata jätmise näol ning mis sellest lähtuvalt peaks välistama ka uuringud. PS § 5 tekst

kõneleb säästavast kasutamisest, mis peab olema ülekaaluka riikliku huvi korral ka

ökonoomselt ellu viidav (vt Riigikohtu otsus asjas 5-20-2, p 29). Seejuures on nõutav, et

arvestades intensiivset sekkumist KOV enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus

nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või

majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse

territooriumi kohta (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 29 ja 33). Sekkumise

intensiivsus on samas uuringuloa ja kaevandamisloa puhul märkimisväärselt erinev.

Käesoleval juhul on vastustaja I piisavalt põhjalikult selgitanud, milles seisneb ülekaalukas riigi

huvi just Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamiseks ning ta ei pidanud asuma

analüüsima kaebaja nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olnud argumente. Samuti ei

pidanud Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisega viivitama, kuni läbi on viidud KMH ega

seadma nõusoleku kehtivust sõltuvusse KMH tulemustest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku

andmisel ei otsusta seda, kas luba ka tegelikult väljastatakse või millised nõuded selles seatakse.

Kui Vabariigi Valitsus otsustab KOV-i keeldumisest hoolimata loa andmiseks nõusoleku anda,

ei tulene sellest loa andjale kohustust luba kindlasti väljastada (vt Riigikohtu 30.09.2009 otsus

nr 3-4-1-9-09, p 24). KOV-il on võimalik loa väljastajale (KeA) esitada keskkonnahoiu ja

sotsiaalseid kaalutlusi lubade andmiseks korraldatavas avatud haldusmenetluses või KMH

menetluses, kui see konkreetse loa andmisel tehakse. Loa andjal on kohustus neid kaalutlusi

arvestada ning tal on ka võimalik lisada loale nõudeid maapõue kaitse ja maavaravarude

ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kavandatavast

tegevusest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Vabariigi Valitsusel oli võimalik

nõusoleku andmisel arvestada KeA eelhinnanguga (kus on mh analüüsitud kaebuses viidatud

riske), mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

17. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldus nr 332 on

õiguspärane.

II

18. Kaebaja palub tühistada ka KeA 08.01.2021 korralduse nr DM-110994-12, millega anti luba

geoloogilise uuringu läbiviimiseks Maardu III uuringuruumis.

19. Lisaks Vabariigi Valitsusele on riiklikke huve loa andmisel kaalunud ka KeA, kes on muu

hulgas vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud

juhendile analüüsinud, kas Maardu III uuringuruumi ning võimaliku tulevase mäeeraldise

teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Õige on kaebaja väide,

et tegemist pole haldusvälistele isikutele kohustusi paneva siduva õigusaktiga, kuid

kaalutlusotsuste tegemiseks (sh määratlemata õigusmõistete sisustamist eeldavate) ühtse

halduspraktika kujundamiseks on haldusorgani juhised asjakohased ning seal toodu oleks

28(31)

otsustamisel asjakohane ka juhul, kui vastav juhend puuduks. KeA on selgitanud, et lubadega

kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks

ning ära näidanud, et Maardu III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas on

varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks (st tulevikus kaevandamisloa andmine ei oleks vastuolus

riigi huvidega). Kaebusest ja seal viidatud dokumentidest ei tulene, et Maardu III

uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine maavara kohta informatsiooni saamiseks ei oleks

riigi huvides (sh, et varustuskindlus konkreetses asukohas oleks tegelikult tagatud piisavalt

pikaks ajaks). Muu hulgas ei tõenda ülekaaluka riigi huvi puudumist konkreetse uuringu

läbiviimiseks ka kaebaja poolt emeriitprofessor Rein Einastolt tellitud arvamus, mis on selle

sisust nähtuvalt koostatud kaevandamist silmas pidades. Seejuures on kaebaja 17.05.2021

menetlusdokumendist nähtuvalt ka eelviidatud arvamuses selgitatud, et: „…//…ehituslubjakivi

varustuskindluse temaatika analüüsimisel ei tule mitte ainult silmas pidada seda, kus ja millises

koguses on ehituslubjakivi keskkonnaregistris arvele võetud, vaid arvestada tuleb ka seda, kus

objektiivselt kvaliteetset ehituslubjakivi leidub. Alati on võimalik teostada geoloogilisi

uuringuid ning võtta keskkonnaregistris täiendavalt arvele kvaliteetset ehituslubjakivi.“.

Teisisõnu kinnitab see seisukoht uuringute vajalikkust maavara kvaliteedi hindamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et varustuskindluse küsimuses ei saagi KOV anda lõplikku

hinnangut, kuna riiklike huvide (sh maavara varustuskindluse) hindamine ei ole KOV-i

ülesanne ning neid arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja ja käesoleval juhul on

seda teinud ka Vabariigi Valitsus. Pädevad organid ei ole riigi huvi määratlemisel lähtunud

ainuüksi varustuskindluse juhendist. Praegusel juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi juba

ainuüksi strateegiliselt olulise maavara ehk kõrgemargilise ehituslubjakivi otsingus

(maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline kvaliteetne info

ressursside olemasolust ja paiknemisest). Seega ei sõltu riigi huvi konkreetse geoloogilise

uuringu läbiviimise vastu ainuüksi sellest, kui mitmeks aastaks on praeguse seisuga tagatud

ehituslubjakivi varustuskindlus. Uuringute eesmärk pole pelgalt lähitulevikus kaevandamiseni

jõudmine.

KeA ei pidanud konkreetse uuringuloa taotluse menetluses välja selgitama alternatiivseid

võimalusi uuringute teostamiseks. KeA on põhjendatult selgitanud, et erinevate alternatiivide

kaalumine saab kõne alla tulla alles kaevandamise planeerimisel ning kaebaja väited

alternatiivsete kaevandamiskohtadega seoses on asjakohatud, kuna antud juhul on vaidluse all

uuringuluba. Samuti ei pidanud KeA jätma uuringu luba väljastamata põhjusel, et kaebaja

viidatud maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud (vt ka käesoleva otsuse punktid

15.3 ja 15.4).

20. Nagu kohus eelnevalt märkis on põhjendamatu ka kaebaja väide, et geoloogilise uuringu

läbiviimine Maardu III uuringuruumis ja tõenäoline hilisem kaevandamine on vastuolus

loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Maavarade

kasutamise üle otsustamine, sh kaebaja viidatud säästliku kasutamise põhimõtte tagamine, on

riiklik ülesanne ega ole KOV pädevuses. KeA ei otsustanud praegusel juhul kaevandamisloa

väljastamist, mistõttu ei saanud ka tekkida küsimust maavara säästlikust kasutamisest. Maavara

geoloogiline uurimine annab riigile vajalikku informatsiooni muu hulgas otsustamaks, kuidas

maavarasid kõige otstarbekamalt ja säästlikumalt kasutada. Seega geoloogiliste uuringute

tulemused hoopis aitavad kaasa sellele, et riik saaks teha loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõtet järgivaid otsuseid.

Asjakohatu on kaebaja väide, et esmalt tuleks teostada geoloogilised uuringud seonduvalt

Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaruga, et turbavaru raisku ei läheks. Kolmanda

isiku geoloogilise uuringu loa taotlusest nähtub, et uuringu üheks eesmärgiks ongi ka välja

selgitada uuringualal turbavaru levik, paksus ja kvaliteet. KeA on loa andmisel arvestanud

29(31)

sellega, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga ning leidnud, et see

ei välista uuringuloa andmist – geoloogilise uuringu üks eesmärkidest on kontuurida võimalik

kaevandamisala uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse ka turbamaardlaga seotud

võimalikke piiranguid ning uuringu raames selgitatakse välja ka lubjakivi lasumisse jääva

kaasneva maavara – turba levik, paksus ja kvaliteet (lk 7). Ka 16.10.2020 eelhinnangus on KeA

osundanud, et kui uuringu käigus leiab kinnitust asjaolu, et lubjakivi lasumis leviv turvas on

varuna arvele võtmiseks piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb lahendada ka turba kasutamise

küsimus (vt lk 2).

21. KeA on pädeva haldusorganina geoloogilise uuringu teostamisega kaasneda võivaid

keskkonnamõjusid hinnanud ning leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju. Kuigi kohus hindab uuringuloa õiguspärasust selle andmise aja seisuga, ei

kinnita loa realiseerimise järgne faktiline olukord kaebaja väiteid. Loa alusel keskkonda

mõjutada võiv tegevus on praktiliselt lõpetatud (v.a paar sulgemata puurauku, mida veel

seiratakse) ning ka see näitab, et KeA hinnang negatiivsete oluliste keskkonnamõjude

puudumisest on olnud adekvaatne.

KeA otsustas 16.10.2020 kirjaga nr DM-110994-5 jätta algatamata KMH geoloogilise uuringu

loa andmise menetluse käigus. Viidatud otsuses on KeA andnud hinnangu ka kaebaja poolt

kaebuses viidatud keskkonnariskidele. Sh on KeA välja toonud, et:

1) Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetus läheduses rajatavate puuraukude

rajamise tööde käigus ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele, kuna

puurtööd on lühiajalised ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse

ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks suletakse puuraugud kohe peale geoloogiliste tööde

lõppemist vastavalt seadusandluses toodud nõuetele; 2) Geoloogilise uuringu käigus

puuraukude rajamisel ei kahjustata Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maa-

alust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile jäävate Kostivere peakraavi,

maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektor-eesvoolu Kurgla I

veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta. Põllumajandusamet on

19.04.2018 kirjaga uuringuloa andmise kooskõlastanud; 3) Geoloogilise uuringu käigus viiakse

tööd läbi selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Kavandatava

geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus

ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita

põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Kõik puurtööd

toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist,

taastades uuringu eelse olukorra. Puuraukude rajamine ei mõjuta tuumala T9 toimimist (vt KeA

16.10.2020 eelhinnangu lk 6). Ühtlasi on KeA kaebuses osundatud keskkonnariske käsitlenud

vaidlustatud korralduses (vt lk 7-8).

Ka kohtupraktikas on leitud, et välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga

intensiivne keskkonna või kogukonna huvide häiring (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020

otsus nr 3-19-1041, p 14). Kaebaja ei ole oma seisukohti uuringuga kaasnevate

keskkonnariskide osas põhistanud ega tuginenud asjakohastele andmetele, mis annaks alust

pidada KeA hinnangut olulise keskkonnamõju puudumise kohta ebaõigeks. Kuna KeA leidis,

et geoloogilise uuringu teostamine ei mõjuta oluliselt keskkonda, muu hulgas ei kaasne

uuringutegevusega kaebaja viidatud riske, ei pidanud ta ka kaaluma loale kõrvaltingimuste

seadmist seoses viljakate põllumaade, drenaažikuivenduse ja põhjavee kaitsega. Küll on KeA

seadnud uuringuloas täiendavad tingimused seoses liikide kaitsega (lk 22). Kuna uuringuloa

andmisel ei otsustata kaevandamise üle, ei pidanud KeA asuma hindama kaevandamisega

kaasneda võivaid mõjusid ega kaaluma kaevandamise osas tingimuste seadmist.

30(31)

KeA vastuse kohaselt oli 10.03.2021 seisuga Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu

raames puuritud kõik planeeritud puuraugud ning tegeleti juba aktiivselt puurimisele eelnenud

olukorra taastamisega. Kolmanda isiku väitel ei realiseerunud ühtegi kaebaja viidatud

keskkonnariski. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Ühtlasi ei ole eeltoodu valguses alust

kaebaja seisukohal, et ainult KMH raames oleks võimalik tuvastada geoloogilistest uuringutest

johtuvad võimalikud riskid ning töötada välja nende riskide ja ohtude maandamise abinõud.

22. Planeeringute ja arengukavaga seotud väidetele on KeA kaevatavas korralduses

asjakohaselt vastanud (lk 8), sh teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku toimimise

tõrgete osas seoses geoloogiliste uuringutega. Kaevandamise võimalikke mõjusid hinnatakse

kaevandamisloa menetluses (sh KMH) ning nendele oletatavatele mõjudele ei saa tugineda

uuringuluba kohtus vaidlustades.

Kaebusest ei nähtu, kuidas kavandatav tegevus ehk geoloogilise uuringu teostamine

maakonnaplaneeringu ja ÜP-ga seatud eesmärkide saavutamist takistaks. Nimetatud

planeeringud iseenesest geoloogilise uuringu läbiviimist rohevõrgustiku alal ei välista.

Kaebusest

ei

nähtu,

et

geoloogilise

uuringu

tegemine

takistaks

rohevõrgustiku

funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet.

Selle kohta, millist mõju omab kaevandamine rohealale, on võimalik adekvaatne hinnang anda

alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu

tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Seejärel saab otsustada

võimaliku kaevandamise ala piiride ja üldse kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus nr 3-18-639, p 14). Kehtiva õiguse ega kohtupraktika

valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku

alal välistatud. Vajadusel on võimalik rakendada rohevõrgustiku toimimist toetavaid meetmeid,

et tagada konkreetse ala looduskoosluste säilimine ja nende funktsionaalsus.

Ka koostamisel olev valla ÜP ega arengukava ei välista geoloogilise uuringu läbiviimist.

Seejuures võib nõustuda kolmanda isikuga, et uuring võib hoopis anda KOV-ile olulist

informatsiooni, mida saab muu hulgas arvesse võtta uue ÜP koostamisel. Riigikohus on otsuses

nr 3-3-1-37-15 (p 13) rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule

kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused

keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja

arengukavade koostamisel.

23. Eeltoodut arvestades on KeA põhjendatult jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul kaaluvad

riiklikud huvid üle KOV-ile kaasnevad lühiajalised ja väheolulised mõjud.

Kohus leiab, et KeA 08.01.2021 korraldus on samuti õiguspärane ja puudub alus selle

tühistamiseks.

24. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Jõelähtme valla liidetud kaebused on põhjendamatud

ja tuleb jätta rahuldamata.

III

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustajad pole menetluskulude taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).

26. Kolmas isik on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja menetluskulu (HKMS § 103 lg 1 p

1 esindaja kulu) kokku 17 814 eurot (sisaldab käibemaksu). Esitatud on kulude nimekiri ja

arved (HKMS § 109 lg 1).

31(31)

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool. HKMS §

109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja esitas vastuväite kulude suurusele, leides, et kolmanda isiku menetluskulu ei peaks

olema oluliselt suurem kui kaebajal ning kahe esindaja kasutamine oli ebavajalik; vaidlus

polnud nii keerukas, et õigustada sellist tasu; esindajate tunnitasumäär on liialt kõrge.

Kolmandat isikud esindasid kaks vandeadvokaati tunnitasuga 190 ja 250 eurot. Kohus ei saa

menetlusosalisele ette heita mitme advokaadi palkamist ega ka turuhinnale vastava tasu

maksmist õigusabiteenuse eest. Küll arvestab kohus õigusabikulu väljamõistmisel, kas

menetluskulu on olnud kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud.

Kohtupraktika kohaselt, menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse

kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. (RKHK lahendid asjade 3-3-1-21-15; 3-3-1-67-14

jt)

Praeguses asjas oli tegemist kahe kaebusega erinevate haldusaktide peale, mis sisu osas siiski

suuresti kattusid. Kaebused esitati eraldi ja erineval ajal ning nende koos esitamine võimalik

polnud. Asjas on esitatud mitmeid uuringuid ja rohkelt menetlusdokumente ohtrate joonealuste

viidetega avalikest allikatest kättesaadavatele dokumentidele ning asja võib mahukaks pidada.

Õigusliku keerukuse osas kohus nõustub kaebajaga, et tegemist pole väga keerulise asjaga.

Analoogsetes asjades on piisavalt kohtupraktikat, millest sai järeldada kaebuse eduväljavaadete

vähesust. Kohus nõustub samas ka kolmanda isiku hinnanguga, et tegemist on omavalitsuse nn

põhimõttelise protestiga ja sooviga riigi huvide realiseerimist takistada olukorras, kus

soovitakse teostada alles maavara uuringuid, mis ei tähenda veel kaevandamise alustamist.

Menetluskulude väljamõistmise ebaõiglust kohus sellises olukorras ei näe. Asjas toimus ka

määruskaebuse menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses, kus tuli menetluse

varases staadiumis põhjalikult hinnata kaebuse sisulist perspektiivi. Kolmandale isikule ei saa

oma seisukoha esitamist mh määruskaebemenetluses ette heita. Kolmanda isiku seisukohad

menetlusdokumentides on olnud asjakohased ja põhjalikud ning ka töö kvaliteetset tegemist

pole esindajatele alust ette heita.

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud saab lugeda asja mahtu ja keerukust ning

menetluse kestust jm eeltoodut arvestades vajalikeks ja põhjendatuteks 12 000 euro ulatuses

(sisaldab käibemaksu). Menetluskulu tuleb välja mõista kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/