Legislator Case Law & Legislation
2-20-12980/30 AI generated

2-20-12980/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-12980/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata, Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh

Legislator headnote

AI generated

2-20-12980/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata, Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh

Keywords

AI generated
satisfaction of claim dispute settlement withdrawal following settlement debt repayment european ombudsman set-off in bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-12980

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasi

S M hagi S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja

kasutuseeliste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

16 264,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S M (isikukood xxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaadi abi

Maiki Virks

Kostja:

S B (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S M ja S B vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Lõpetada S M ja S B kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga

xxxx eluruum xxxx selliselt, et korteriomand müüakse täitemenetluses

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 102 alusel kohtutäituri kontrolli all.

Avalduse täitemenetluse alustamiseks esitab S M.

1.2. Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata,

on S Ml või S Bl õigus alates 01.01.2022 nõuda, et korteriomand müüakse

avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Enampakkumise alghind on

95 000 eurot ja enampakkumise hinna alandamine toimub täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1.3. Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh

avaliku enampakkumisega seotud kulud ja kohtutäituri tasu, ning seejärel

jagatakse korteriomandi müügitulem vastavalt kaasomandi osa suurusele, s.o S

Ble ½ enampakkumise tulemist ja S Mle ½ enampakkumise tulemist.

1.4. Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3

alusel peab kohtutäitur korteriomandi müügitulemist kinni laenulepingust nr

xxxx tuleneva S B ja S M solidaarkohustuse täitmata osa Swedbank AS ees.

Pooled annavad tagasivõtmatu nõusoleku korteriomandi müügitulemist kinni

pidada laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata võlg ja kanda võlg otse

Swedbank AS arvelduskontole.

1.5. Väljamakse tegemisel arvestatakse, millise osa solidaarkohustusest on

laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustuse katteks alates 06.04.2019 kuni

korteriomandi müügitulemi väljamaksmiseni tasunud S M ja millise osa on

tasunud S B. Solidaarkohustust rohkem täitnud poolele kompenseeritakse

enammakstud summa müügitulemist.

1.6. Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3

alusel S Ble peab kohtutäitur müügitulemi osast, mis kuuluks väljamaksmisele

S Ble, kinni ja kannab S Mle üle 15 000 eurot S B käesoleva kohtumääruse

resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise maksmise kohustuse täitmiseks.

1.7. Korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalkulude võla korteriühistule või

muudele võlausaldajatele tasub S B, kes annab käesolevaga tagasivõtmatu

nõusoleku, et kohtutäituril on õigus poolte esitatavate tõendite alusel võlad

kindlaks teha ja need korteriomandi müügitulemi osast, mis kuuluks

väljamaksmisele

S

Ble,

kinni

pidada ja

kanda

otse

korteriühistu

arvelduskontole.

1.8. Lõpetada S M ja S B kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx

selliselt, et kinnistu jääb S B ainuomandisse

1.9. S B tasub S Mle kinnistu ainuomandisse saamise eest hüvitist 15 000 eurot.

Hüvitise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse S B omandisse kuuluvale

kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx neljandasse jakku S M kasuks hüpoteek

esimesele järjekohale hüpoteegisummaga 20 000 eurot. Käesolevas punktis

sätestatud kokkulepe on tagatiskokkulepe asjaõigusseaduses sätestatud

tähenduses.

1.10. S M annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr xxxx kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute

kannete tegemiseks, millega S M kustutatakse kinnistu nr xxxx omanikuna

kinnistusraamatust ja kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatuse

ainuomanikuna S B.

1.11. S B annab nõusoleku ja S M taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx, kantud kinnistu

kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist

S M kasuks hüpoteegisummaga 20 000 eurot.

1.12. S M on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud hüpoteegikande kustutamiseks

pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise

maksmise kohustuse täitmist.

2. Võtta vastu S M järgmistest nõuetest loobumine ja lõpetada nende osas menetlus

otsust tegemata: kasutuseelise hüvitis perioodi 16.01.2020 kuni 31.08.2021 eest

1575,60 eurot, kasutuseelise hüvitis 210,08 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni

korteriomandi (registriosa nr xxxx) kaasomandi lõppemiseni, viivis kasutuseelise

hüvitiselt (1575,60 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Keelduda S B 03.02.2021 S M vastu esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest seoses

hagi tagasivõtmisega.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-12980 menetlus.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtumääruse ärakirja Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale edastamiseks.

7. Tagastada S Mle enamtasutud riigilõiv, s.o 225 eurot ja kanda see S M

arvelduskontole xxxx.

8. Tagastada S Mle pool tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot ja kanda see S M

arvelduskontole xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. S M esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud

05.10.2020) S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks.

2. Pooled esitasid 17.06.2021 (täiendatud 02.07.2021) Harju Maakohtule kompromissilepingu.

Kompromissi kohaselt lõpetavad pooled kaasomandi korteriomandile selliselt, et see

müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Kaasomand

xxxx kinnistule lõpetatakse selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja kohustub

tasuma selle eest hagejale hüvitist 15 000 eurot. Ühtlasi lepiti kokku kohtutäituri vahendusel

müüdava korteriomandi müügist saadva tulu jaotamises ja kostja kinnistule hüpoteegi

seadmises. Pooled palusid, et kohus kompromissilepingu määrusega kinnitaks ja lõpetaks

tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikult menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Hageja taotleb enamtasutud ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Koos kompromissilepinguga esitas hageja avalduse kostja vastu esitatud kasutuseeliste

hüvitamise nõudest loobumiseks ja kostja võtab tagasi hageja vastu esitatud vastuhagi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja p 4

kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata kui hageja loobub hagist, samuti

kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled jõudsid kokkuleppele

kaasomandite lõpetamise osas ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest hageja loobus.

4. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul

puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole

vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik

täita. Kohus kinnitab seega poolte kompromissi, võtab vastu hageja osalise hagist loobumise

ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

5. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud

hagist

loobumise

tõttu

või

kompromissiga,

on

lõpetamisel

samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega ja

nõude loobumisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.

6. Kohus leiab, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 373 lg 3

esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohus leiab, et kuna kostja ei soovi vastuhagi menetlemist kohtu poolt, siis

puudub tal õiguskaitsevajadus ja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodust

tulenevalt ei võta kohus vastuhagi menetlusse ka eraldi hagina. TsMS § 372 lg 6 kohaselt,

kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

7. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et käesoleva

tsiviilasjas menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte

endi kanda.

8. Arvestades hageja nõudeid on käesoleva tsiviilasja hind 16 264,53 eurot. Juhindudes

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 700 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 925 eurot, tagastab kohus TsMS § 150 lg 1

p 1 ja hageja taotluse alusel enamtasutud riigilõivu 225 eurot hageja arvelduskontole.

9. Lisaks tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi

saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, mis tuleb vastavalt

taotlusele kanda hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).

10. Pooled paluvad, et kohus saadaks kompromissi kinnitamise määruse täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette

kompromissi kinnitava määruse kohtu vahendusel registripidajale täitmiseks edastamist,

jätab kohus vastava taotluse rahuldamata.

11. Kohus lühendab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg 4 käesoleva

määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 1 päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik