2-20-12980/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata, Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh
Legislator headnote
AI generated2-20-12980/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata, Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-20-12980
Kohtunik
Kairi Piirisild
Kohtujurist
Eva-Liis Tuul
Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2021, Tallinn
Tsiviilasi
S M hagi S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja
kasutuseeliste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
16 264,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: S M (isikukood xxxx), lepingulised esindajad
vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaadi abi
Maiki Virks
Kostja:
S B (isikukood xxxx),
lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada S M ja S B vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Lõpetada S M ja S B kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga
xxxx eluruum xxxx selliselt, et korteriomand müüakse täitemenetluses
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 102 alusel kohtutäituri kontrolli all.
Avalduse täitemenetluse alustamiseks esitab S M.
1.2. Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata,
on S Ml või S Bl õigus alates 01.01.2022 nõuda, et korteriomand müüakse
avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Enampakkumise alghind on
95 000 eurot ja enampakkumise hinna alandamine toimub täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
1.3. Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh
avaliku enampakkumisega seotud kulud ja kohtutäituri tasu, ning seejärel
jagatakse korteriomandi müügitulem vastavalt kaasomandi osa suurusele, s.o S
Ble ½ enampakkumise tulemist ja S Mle ½ enampakkumise tulemist.
1.4. Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3
alusel peab kohtutäitur korteriomandi müügitulemist kinni laenulepingust nr
xxxx tuleneva S B ja S M solidaarkohustuse täitmata osa Swedbank AS ees.
Pooled annavad tagasivõtmatu nõusoleku korteriomandi müügitulemist kinni
pidada laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata võlg ja kanda võlg otse
Swedbank AS arvelduskontole.
1.5. Väljamakse tegemisel arvestatakse, millise osa solidaarkohustusest on
laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustuse katteks alates 06.04.2019 kuni
korteriomandi müügitulemi väljamaksmiseni tasunud S M ja millise osa on
tasunud S B. Solidaarkohustust rohkem täitnud poolele kompenseeritakse
enammakstud summa müügitulemist.
1.6. Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3
alusel S Ble peab kohtutäitur müügitulemi osast, mis kuuluks väljamaksmisele
S Ble, kinni ja kannab S Mle üle 15 000 eurot S B käesoleva kohtumääruse
resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise maksmise kohustuse täitmiseks.
1.7. Korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalkulude võla korteriühistule või
muudele võlausaldajatele tasub S B, kes annab käesolevaga tagasivõtmatu
nõusoleku, et kohtutäituril on õigus poolte esitatavate tõendite alusel võlad
kindlaks teha ja need korteriomandi müügitulemi osast, mis kuuluks
väljamaksmisele
S
Ble,
kinni
pidada ja
kanda
otse
korteriühistu
arvelduskontole.
1.8. Lõpetada S M ja S B kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx
selliselt, et kinnistu jääb S B ainuomandisse
1.9. S B tasub S Mle kinnistu ainuomandisse saamise eest hüvitist 15 000 eurot.
Hüvitise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse S B omandisse kuuluvale
kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx neljandasse jakku S M kasuks hüpoteek
esimesele järjekohale hüpoteegisummaga 20 000 eurot. Käesolevas punktis
sätestatud kokkulepe on tagatiskokkulepe asjaõigusseaduses sätestatud
tähenduses.
1.10. S M annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr xxxx kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute
kannete tegemiseks, millega S M kustutatakse kinnistu nr xxxx omanikuna
kinnistusraamatust ja kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatuse
ainuomanikuna S B.
1.11. S B annab nõusoleku ja S M taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx, kantud kinnistu
kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist
S M kasuks hüpoteegisummaga 20 000 eurot.
1.12. S M on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud hüpoteegikande kustutamiseks
pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise
maksmise kohustuse täitmist.
2. Võtta vastu S M järgmistest nõuetest loobumine ja lõpetada nende osas menetlus
otsust tegemata: kasutuseelise hüvitis perioodi 16.01.2020 kuni 31.08.2021 eest
1575,60 eurot, kasutuseelise hüvitis 210,08 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni
korteriomandi (registriosa nr xxxx) kaasomandi lõppemiseni, viivis kasutuseelise
hüvitiselt (1575,60 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Keelduda S B 03.02.2021 S M vastu esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest seoses
hagi tagasivõtmisega.
4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-12980 menetlus.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtumääruse ärakirja Tartu Maakohtu
kinnistusosakonnale edastamiseks.
7. Tagastada S Mle enamtasutud riigilõiv, s.o 225 eurot ja kanda see S M
arvelduskontole xxxx.
8. Tagastada S Mle pool tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot ja kanda see S M
arvelduskontole xxxx.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1. S M esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud
05.10.2020) S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks.
2. Pooled esitasid 17.06.2021 (täiendatud 02.07.2021) Harju Maakohtule kompromissilepingu.
Kompromissi kohaselt lõpetavad pooled kaasomandi korteriomandile selliselt, et see
müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Kaasomand
xxxx kinnistule lõpetatakse selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja kohustub
tasuma selle eest hagejale hüvitist 15 000 eurot. Ühtlasi lepiti kokku kohtutäituri vahendusel
müüdava korteriomandi müügist saadva tulu jaotamises ja kostja kinnistule hüpoteegi
seadmises. Pooled palusid, et kohus kompromissilepingu määrusega kinnitaks ja lõpetaks
tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikult menetluse lõpetamise
tagajärgedest. Hageja taotleb enamtasutud ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
Koos kompromissilepinguga esitas hageja avalduse kostja vastu esitatud kasutuseeliste
hüvitamise nõudest loobumiseks ja kostja võtab tagasi hageja vastu esitatud vastuhagi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja p 4
kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata kui hageja loobub hagist, samuti
kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled jõudsid kokkuleppele
kaasomandite lõpetamise osas ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest hageja loobus.
4. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul
puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole
vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik
täita. Kohus kinnitab seega poolte kompromissi, võtab vastu hageja osalise hagist loobumise
ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on
lõpetatud
hagist
loobumise
tõttu
või
kompromissiga,
on
lõpetamisel
samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega ja
nõude loobumisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
6. Kohus leiab, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 373 lg 3
esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.
TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes
nõudest. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui
hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele
riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
saavutada. Kohus leiab, et kuna kostja ei soovi vastuhagi menetlemist kohtu poolt, siis
puudub tal õiguskaitsevajadus ja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodust
tulenevalt ei võta kohus vastuhagi menetlusse ka eraldi hagina. TsMS § 372 lg 6 kohaselt,
kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et
avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
7. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et käesoleva
tsiviilasjas menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte
endi kanda.
8. Arvestades hageja nõudeid on käesoleva tsiviilasja hind 16 264,53 eurot. Juhindudes
riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel
riigilõivu 700 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 925 eurot, tagastab kohus TsMS § 150 lg 1
p 1 ja hageja taotluse alusel enamtasutud riigilõivu 225 eurot hageja arvelduskontole.
9. Lisaks tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi
saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, mis tuleb vastavalt
taotlusele kanda hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).
10. Pooled paluvad, et kohus saadaks kompromissi kinnitamise määruse täitmiseks Tartu
Maakohtu kinnistusosakonnale. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette
kompromissi kinnitava määruse kohtu vahendusel registripidajale täitmiseks edastamist,
jätab kohus vastava taotluse rahuldamata.
11. Kohus lühendab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg 4 käesoleva
määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 1 päevani.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Piirisild kohtunik