2-20-1867/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1867

Tsiviilasi

Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu avaldus

OÜ Forestline tahteavalduse andmise kohustamiseks

ning OÜ Forestline avaldus Tallinn, F. R. Faehlmanni

tn 17 korteriühistu 6. juuli 2020. a üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Forestline määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu

(registrikood

80007051),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Puudutud isik OÜ Forestline (registrikood 11753866),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1867 osas,

millega

määrati

kindlaks

Tallinn,

F. R. Faehlmanni

tn 17

korteriühistu

menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti OÜ-lt Forestline Tallinn, F. R.

Faehlmanni tn 17 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1700 eurot ületavas osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17

korteriühistu

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

rahuldamata

ja

menetluskulud OÜ-lt Forestline Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu kasuks

välja mõistmata 1700 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Rahuldada OÜ Forestline määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Määrata Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu menetluskulude

suuruseks ja mõista OÜ-lt Forestline Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17

korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1700 eurot.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetleti Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu (avaldaja) avaldust

OÜ Forestline (puudutatud isik) tahteavalduse andmise kohustamiseks ning menetlusse liidetud

puudutatud isiku avaldust avaldaja vastu avaldaja 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks.

Harju Maakohus jättis 24. märtsi 2021. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku avalduse ja

rahuldas avaldaja avalduse ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nimetatud

määrus jõustus 1. mail 2021.

2. Avaldaja esitas 10. veebruaril 2021 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille

kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2025 eurot.

Avaldaja lepinguline esindaja tegi tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga) avaldajat

esindades kokku toiminguid 13,5 tunni ulatuses. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada.

Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu, märkides mh, et avaldaja esitatud

menetluskulude nimekirjas ei ole esile toodud, kui palju aega igale toimingule kulus.

3. Avaldaja esitas maakohtu nõudel 27. mail 2021 täpsustatud menetluskulude nimekirja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 28. mai 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2075 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on riigilõivu 50 eurot näol tegemist vajaliku kuluga.

Kuivõrd avaldaja on täpsustanud esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, siis

puudub takistus kulude kindlaksmääramiseks. Kuigi puudutatud isik on märkinud, et avaldaja

ei ole menetluskulude kohta tõendeid esitanud, siis ei pea kohus ka seda vajalikuks. Kohtul

puudub alus arvata, et esindaja on avaldajale õigusabi tasuta osutanud, sest esindaja on

aktiivselt menetluses osalenud. Kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud

ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud

aega põhjendamatult. Samuti on esindaja tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikas

aktsepteeritud tasumääradega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub avaldaja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakulu vähendada vähemalt 6,5 tunni võrra ning mitte mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulusid suuremas summas kui 1037,50 eurot.

Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, rahuldades avaldaja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks avaldaja menetluskulude nimekirja täpsustuse põhjal

ilma, et ta oleks andnud puudutatud isikule võimalust sellele vastuväiteid esitada. Lisaks on

avaldaja õigusabikulude maht ülemäärane. Avalduse koostamise põhjendatud ajakulu on 6

tunni asemel 1,5 tundi, sest avalduse esimesed kaks lehekülge on menetlusosaliste nimekiri, lk-

3 (5)

dele 6–7 on kopeeritud notariaalse lepingu tekst ning lk-d 8–10 on omakorda lk-de 6–7 kordus,

seega on sisuline osa ligikaudu 3 lk. Suhtlus notariga, tõendite kogumine ja analüüs on

menetlusväline kulu, mis ei ole hüvitatav. Avaldaja on küll 10. veebruaril 2021 koostanud 6 lk

pikkuse menetlusdokumendi, kuid sellest esimesed kaks lehekülge on menetlusosaliste

nimekiri ning viimased kaks lehekülge notariaalse lepingu kordus. Seega on põhjendatud

ajakulu selle toimingu eest 3 tunni asemel 1 tund.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja avaldaja menetluskulud 1700 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata

1700 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

10. Puudutatud

isik

leiab

määruskaebuses,

et

maakohus

on

menetluskulude

kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub sellega osaliselt.

Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on avaldaja lepingulise esindaja teostatud

õigusabitoimingute ajakulu osas osaliselt põhjendamatu.

11. Kolleegium nõustub määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti puudutatud

isikule andmata võimaluse esitada oma seisukoht avaldaja 27. mail 2021 esitatud

menetluskulude nimekirja täpsustusele.

11.1. Menetluskulude nimekiri, sh kohtu nõudmisel esitatud täpsustused menetluskulude

nimekirjale tuleb TsMS § 176 lg 7 kohaselt vastaspoolele kätte toimetada ning anda talle

mõistlik võimalus avaldada nende kohta oma seisukoht. Menetlusosalise õigus esitada kohtule

seisukoht ja põhjendused asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele tuleneb ka TsMS § 199 lg 1 p-dest 4 ja 6. Seejärel

saab kohus lahendada küsimuse, millises ulatuses peab kulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalisele menetluskulud hüvitama (vt

Riigikohtu 30. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11, p 15).

11.2. Eelnevat arvestades oleks maakohus pidanud pärast seda, kui avaldaja esitas 27. mail

2021 täpsustatud menetluskulude nimekirja, andma puudutatud isikule võimaluse esitada selle

kohta oma seisukoht. Kuivõrd maakohus tegi vaidlustatud määruse 28. mail 2021 ja kohtute

4 (5)

infosüsteemist nähtuvalt sai puudutatud isik avaldaja täpsustused kätte samuti 28. mail 2021,

siis ei andnud maakohus puudutatud isikule mõistlikku võimalust avaldada oma seisukoht

avaldaja menetluskulude nimekirja täpsustuse kohta. Puudutatud isik esitas oma seisukoha

pärast vaidlustatud määruse tegemist 31. mail 2021. Samasisulised väited on puudutatud isik

esitanud ka määruskaebuses. Kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada arvestades

määruskaebuses avaldaja kulude kohta esitatud vastuväidetega.

12. Määruskaebuse väite kohaselt on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu avalduse

koostamisele ning 10. veebruari 2021. a menetlusdokumendi koostamisele ja täiendavate

tõendite kogumisele ülepaisutatud.

12.1. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega, et tõendite

kogumise ja analüüsi kulu ei ole hüvitatav. Kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga

seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline

on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-7550/80, p 15). Menetlusosalisel on õigus ja kohustus esitada asjaolude kinnitamiseks

tõendeid. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul

viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja

kutse-eetika nõuetega. Kolleegium leiab, et tõendite kogumine ja analüüs on vajalikud

toimingud, millele kulunud aega tuleb arvestada. Seejuures esitas avaldaja kõnealused tõendid

maakohtu nõudel (vt maakohtu 27. jaanuari 2021. a ärakuulamise protokoll; kd I, tl 169

pöördel).

12.2. Puudutatud isik on määruskaebuses rõhutanud töö mahu hindamisel esitatud

menetlusdokumentide lehekülgede arvu. Kolleegiumi hinnangul seadus ega kohtupraktika

sellist lähenemist ei toeta ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja

põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu

põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Kolleegium märgib, et ajakulu tuleb hinnata

dokumentide sisu ja nendes väljendatud argumentide kvaliteedi, nende tutvumiseks või

koostamiseks tehtud eeldatava töömahu alusel. Siinjuures tuleb arvestada, et kohtule esitatava

menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist.

Siiski ei saa kolleegiumi hinnangul pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks

hüvitamisele kuuluvaks kuluks avalduse koostamise ajakulu 6 tundi ning 10. veebruari 2021. a

menetlusdokumendi koostamise ja täiendavate tõendite kogumise ajakulu 3 tundi, nagu on

taotlenud avaldaja ja pidanud põhjendatuks maakohus. Kolleegium leiab, arvestades käesoleva

tsiviilasja keerukust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid, et avalduse

koostamise põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi ning 10. veebruari 2021. a menetlusdokumendi

koostamise ja täiendavate tõendite kogumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi.

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma otsustuse tegemisel muus osas

kaalutlusõiguse piire ületanud. Puudutatud isik ei ole ka ringkonnakohtule esitanud väiteid selle

kohta, et teiste toimingute ajakulu või avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus oleks

põhjendamatu.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja menetluskulusid vähendada 2,5 tunni suuruse ajakulu

osas. Avaldaja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on kolleegiumi arvates 11

tundi (= 13,5 – 2,5). Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos

käibemaksuga on 1650 eurot (= 11 tundi x 150 eurot). Sellele lisandub riigilõiv 50 eurot.

Avaldaja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus 1700 eurot

(= 1650 + 50).

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

5 (5)

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)