2-20-16573/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

2. juuli 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-16573

Tsiviilasi

Valentina Burkova hagi Eesticaps OÜ vastu

töölepingu

ülesütlemise

tuvastamise,

saamata

töötasu ja hüvitiste ning töötamise registrikannete

muutmise nõudes. Kaja lahendamine.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesticaps OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Valentina

Burkova

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar Haava

Kostja

(määruskaebuse

esitaja):

Eesticaps

OÜ

(registrikood:

12256242),

lepinguline

esindaja

Aleksandra Bolšakova

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata Eesticaps OÜ taotlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

täitemenetluse peatamiseks kuni esitatud kaja osas tehtava lahendi jõustumiseni.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesticaps OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesticaps OÜ (kostja) esitas 11. novembril 2020 Viru Maakohtule taotluse Valentina

Burkova (hageja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse

korras. Maakohus luges hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks

TvLS § 58 lg 4 alusel. Kostja täpsustatud taotlust ei esitanud.

2. Viru Maakohus võttis hagi 16. detsembri 2020. a määrusega menetlusse ja andis

kostjale

tähtaja

vastuse

esitamiseks

päeva

jooksul

menetlusdokumentide

kättetoimetamisest arvates. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

3. Maakohus tegi 10. veebruaril 2021 tagaseljaotsuse, milles luges poolte vahel sõlmitud

töölepingu lõpetatuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13. juulist 2020, kohustas kostjat tegema

töötamise registris kande muudatuse, mõistis kostjalt välja hageja saama jäänud töötasu

1296 eurot 37 senti (bruto), haigushüvitise 67 eurot 45 senti (bruto) ja hüvitise töölepingu

ülesütlemisel 1752 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis

kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 230 eurot koos kohustusega tasuda viivist alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus

tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

4. Kostja esitas 13. märtsil 2021 vastuse hagile, milles palus hagi rahuldamata jätta või

alternatiivselt vähendada väljamõistetavat hüvitist vastavalt kohtu äranägemisele. Samal

kuupäeval esitas kostja kaja, milles palus menetluse taastada ja asi uuesti läbi vaadata ning

peatada kohtulahendi täitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX.

Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja tähtaegselt hagiavaldusele kostja endise

lepingulise esindaja hooletuse tõttu, mis on mõjuv põhjus TsMS § 415 lg 1 mõistes.

Tagaseljaotsus tuli kostja jaoks üllatusena, kuna esindajale olid saadetud ka vastuse

ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid ja andmed. Suheldes endise lepingulise esindajaga

kinnitas viimane, et dokumendid jäid tõepoolest kohtule saatmata. Kostja eeldas ekslikult ja

oli kindel, et lepinguline esindaja esindab tema huve vajalikus ulatuses ja nõutava hoolsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus jättis 14. aprilli 2021. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX.

Määruse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks ja menetluse

taastamiseks. TsMS § 422 lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste loetelu hagile vastamata jätmiseks

ei ole küll ammendav, kuid kostja esindaja poolt kohtule õigeaegselt mitte vastamine ei ole

mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõttes. Menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab

lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus,

mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada.

Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks

menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb toimingu tegemisega

hiljaks ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt

ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline.

Kuna menetlus jäetakse taastamata, puudus kohtu hinnangul ka alus täitemenetluse

peatamiseks käesoleva menetluse ajal.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja palub 29. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada. Kostja palub ka rahuldada tema taotluse

täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX kuni esitatud kaja osas tehtava

lahendi jõustumiseni.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud,

kuna hagiavalduses polnud välja toodud kõiki nõuete eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ja

nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud. Maakohus otsuse tegemisel eeltoodut ei

kontrollinud. Seega ei olnud maakohtul TsMS § 407 lg 1 järgi võimalik tagaseljaotsust teha

ning TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 järgi ei ole kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks

kostjal vaja välja tuua mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja nõustus, et tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab maakohus hindama omal algatusel

ning neid uuesti hindama tagaseljaotsuse peale esitatud kaja menetlemisel, ent käesolevas

asjas maakohus seda ka tegi. Tagaseljaotsus tehti kirjeldava ja põhjendava osaga ning

kohtuotsusest nähtuvalt kontrollis maakohus hageja nõuete õiguslikku põhjendatust.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

10. Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mille tegemise tingis asjaolu, et kostja ei

vastanud hagile tähtaegselt. Maakohus leidis, et kostjal puudus kaja esitamiseks mõjuv põhjus

ning jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja leiab, et mõjuv põhjus polnud

kaja esitamisel vajalik (TsMS § 417 lg 2), kuna seaduse kohaselt ei oleks maakohus võinud

asjas tagaseljaotsust teha (TsMS § 415 lg 1 p 3), sest hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud

(TsMS § 407 lg 1).

10.1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse

hindamisel tuleb lähtuda kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud faktilistest

asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte nõuetekohaselt.

10.2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati hagi menetlusse võtmise määrus kostja

lepingulisele esindajale kätte 16. detsembril 2020 E-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna

maakohus luges hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, oli

hagiavaldus kostjale kätte toimetatud juba eelnevalt. Töövaidluskomisjonile 26. augustil 2020

esitatud digitaalallkirjastatud vastuses on kostja (tööandja) kinnitanud hageja avalduse

kättesaamist 11. augustil 2020. Kajas ega määruskaebuses ei ole väidetud vastupidist. Hagi

menetlusse võtmise määrusest nähtub ka, et maakohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt

vastamata jätmise korral võib maakohus asja lahendada tagaseljaotsusega. Seega on

hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus kostjale TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes

elektrooniliselt kätte toimetatud.

10.3. Lisaks tuleb kohtul nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja

lahendamisel omal algatusel kontrollida mh hagi õiguslikku põhjendatust (vt nt Riigikohtu

29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16; 25. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, lähtudes sellest, et hageja

väiteid faktiliste asjaolude kohta ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need

omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Tagaseljaotsus ei saa olla õiguslikult vähem

põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-21-17, p 17).

10.4. Ringkonnakohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldus on õiguslikult

põhjendatud ning maakohus on hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Eeltoodu nähtub

tagaseljaotsusest, mille maakohus tegi koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus ei ole

õiguse kohaldamisel (subsumeerimisel) eksinud. Maakohus on käsitlenud iga hageja nõuet

eraldi, märkinud ära õigusnormi, mille järgi hageja nõuet kvalifitseerida ning seejärel

kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi vastavalt kohtule esitatud asjaoludele. Eeltoodu

tulemusena rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuivõrd hagi oli õiguslikult põhjendatud vaid

osaliselt. Seega oli tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 407 lg 1 järgi lubatud.

10.5. Eeltoodut arvesse võttes on ebaõige kostja seisukoht, et kaja esitamisel ei olnud vaja

välja tuua mõjuvat põhjust, mis tingis hagile vastuse esitamise hilinemise. Asjas kohaldub

TsMS § 415 lg 1, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva

põhjuse näidisloetelu on toodud TsMS § 422 lg-s 1, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks

hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või

lähedase ootamatu raske haigus. Kaja kohaselt jättis kostja hagile tähtaegselt vastamata kostja

eelmise lepingulise esindaja hooletuse või saamatuse tõttu.

TsMS § 422 lg-s 1 ei näe ette ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning mõjuva põhjuse

hindamine sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja on seega kohtu diskretsiooni küsimus

(vt nt Riigikohtu 7. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06, p 13). Maakohus on

õigesti viidanud, et menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui

see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja

kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-07, p 9). Ringkonnakohus leiab, et hooletus ja unustamine on selgelt isiku

mõjualas ning ei ole sellised põhjused, mida saaks pidada mõjuvaks. Samuti ei nähtu asjas

muid erakorralisi asjaolusid, mida koostoimes arvestades saaks siiski mõjuvaks põhjuseks

lugeda.

10.6. Praegusel juhul ei ole lepingulise esindaja tegevust võimalik eraldi vaadata kostja

tegevusest. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on lepingulisel esindajal selle menetlusosalise õigused

ja kohustused, keda ta esindab ning TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja

teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega, kui kostja lepinguline

esindaja unustas hagile vastata, on olukord olemuselt sama, kui hagile oleks unustanud vastata

kostja ise ning kohalduvad samad seadusest tulenevad tagajärjed, mis kostja tegevusetuse

puhul.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

TsMS § 417 lg 6 järgi võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse

või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Maakohtu

hinnangul ei esinenud praegusel juhul alust täiteasjas menetluse peatamiseks ning

määruskaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust vaidlustatud. Kuna kaja jääb

rahuldamata ja menetlus asjas taastamata puudub ka ringkonnakohtu hinnangul alus

täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX.

12. Ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kaja lahendamise määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest