2-21-100809/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-100809

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-100809

Tsiviilasi

Credit.ee

OÜ

hagi

K.

M. e

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7161,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Credit.ee OÜ (rk 11898079; aadress

F. Tuglase 19, Tartu), seaduslik esindaja: J. B. (e-

post XXX)

kostja: K. M. (ik XXX; elu- ja viibimiskoht teadmata;

e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. M. elt Credit.ee OÜ kasuks järgmine:

2.1. põhivõlg

3000

eurot,

intress

485,82

eurot,

viivis

893,18

eurot

ja

sissenõudmiskulu 45 eurot, kokku 4424 eurot;

2.2. viivis 10.04.–01.07.2021 eest 622,50 eurot;

2.3. viivis 0,25% päevas tasumata põhivõlalt alates 02.07.2021 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3103,50 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ palub mõista K. M. elt enda kasuks

välja viivise põhivõla jäägilt alates 10.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni määras

0,25% päevas kokku suuremas summas kui 3726 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud K. M. e kanda.

7. Välja mõista K. M. elt riigilõiv 475 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot,

kokku menetluskulu 495 eurot Credit.ee OÜ kasuks.

8. K. M. el tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Credit.ee OÜ-le käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. Credit.ee

OÜ

(hageja)

esitas

13.01.2021

Pärnu

Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse avalduse solidaarselt K. M. elt (kostja) ja A. S. OÜ-lt võla väljamõistmiseks.

A. S. OÜ suhtes koostas kohtunikuabi 05.04.2021 maksekäsu. Kuna kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi tema suhtes

05.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.

09.04.2021 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhiosa 3000 eurot, intressi 485,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot,

viivise 09.04.2021 seisuga 893,18 eurot ja edasiulatuva viivise 0,25% päevas alates

10.04.2021 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A. S. OÜ (laenusaaja) 19.08.2020 laenulepingu

nr 20200810/16, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 3000 eurot, laenuperiood

9 kuud, intressimäär 50,9% aastas. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks sõlmisid pooled 19.08.2020 käenduslepingu nr 20200810/16KL, kostja

vastutuse maksimumsumma 8150 eurot. Laenusaaja ei ole tasunud hagejale ühtegi

osamakset. Hageja on saatnud laenusaajale võlateatisi alates esimest makseviivitust.

Hageja ütles laenulepingu üles 05.01.2021. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli

viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

3. Kohus võttis hageja hagi kostja vastu menetlusse 15.04.2021 määrusega.

4. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega

13.05.2021 Ametlikes Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS

§ 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega

29.05.2021. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

PÕHJENDAV OSA

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

6. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja järgmine: põhivõlg 3000 eurot, intress

485,82 eurot, viivis 893,18 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot, kokku 4424 eurot; viivis

10.04.–01.07.2021 eest 622,50 eurot; viivis 0,25% päevas tasumata põhivõlalt alates

02.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3103,50 eurot.

7. Nõue mõista kostjalt välja viivis põhivõla jäägilt alates 10.04.2021 kuni põhivõla

tasumiseni määras 0,25% päevas kokku suuremas summas kui 3726 eurot ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Hagiavalduse kohaselt vastutab käendaja käenduslepingu p 7 III lause järgi

laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja

vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja

või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1

kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

VÕS § 143 lg 2 alusel on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja vastutuse

rahaliseks maksimumsummaks lepitud kokku 8150 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja palub kostjalt mh välja mõista viivise 0,25% päevas alates

10.04.2021 kuni põhivõla 3000 eurot lõpliku tasumiseni. Hageja ei ole nõuet käendaja

vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud.

Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla

suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige

viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu

esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus kohtuasjas

nr 3-2-1-136-12, p 15). Samas tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha

maksmise kohustusest viivisenõue tuleneb. Kui käenduslepingus on kokku lepitud

käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust

sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud

käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt

sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast

endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt nt Riigikohtu 12.03.2013 otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-8-13, p 12).

Kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva

kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda käendaja vastutuse piirmäära ületavat viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja ei ole tuginenud kostja kui käendaja

enda viivitusele, vaid laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele, mille eest kostja

vastutab käendajana solidaarselt põhivõlgnikuga.

Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt väljamõistetavat edasiulatuvat viivist piirata,

arvestades käendaja vastutuse maksimumsummat. Seetõttu ei tohi alates hagi

esitamisest väljamõistetav viivis ületada 3726 eurot (8150 - 3000 - 485,82 - 893,18 - 45)

ning alates otsuse tegemisest väljamõistetav viivis seega 3103,50 eurot (3726 - 622,50).

8. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldamise

ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et hagihind on nii esitatud kui

rahuldatud nõudeid arvestades sama ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud

kostja vastuväitega.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik