3-21-1353/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1353 Määruse kuupäev

2. juuli 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja nr 3-21-1353 menetlus kinniseks.

2. Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18. juunil 2021 XXX esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja soovib esmast õiguskaitset, et teda ei määrataks tööle vastavalt Tartu Vangla 31. mai 2021. a käskkirjale nr 6-3/163. Taotleja ei pea nimetatud käskkirja seaduslikuks, kuna ta ei ole töövõimeline (talle on määratud raske puue). Taotlusele juurde lisatud dokumentidest nähtub, et Tartu Vangla käskkirja kohaselt korraldatakse kinnipeetavate töötamine ajavahemikus

18. juuni kuni

31. detsember 2021. Eesti Töötukassa

17. juuli 2017. a otsusest nr TVH/17/030971 nähtuvalt on taotlejal puuduv töövõime, töövõime vähenemise kestus on

5 aastat. Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2017. a otsusega nr P26-2017-84047 on taotlejal tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

2. Tartu Vangla esitas 22. juunil 2021 XXX8. juuni 2021. a vaide nr 1-11/180-1 ning seisukoha XXX esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla selgitas, et taotleja on käinud arsti vastuvõtul ning alates 1. veebruarist 2021 võib arsti otsusel kinnipeetav osaleda kergel majandustegevusel. Vanglas ei ole majandustööd eraldi liigitatud raskusastmete järgi ning kõiki vanglas teostatavaid majandustöid loetakse kerge koormusega tööks (tolmu pühkimine harjaga põrandalt, tolmu võtmine lapiga pindadelt või mopiga põranda pesemine). Lisaks tegeleb kinnipeetav vanglas ka sporditegevusega, mistõttu ei saa pidada kinnipeetava liikumisvõimet piiratuks ning üldjuhul ei ole võimalik, et kinnipeetav ei saa kasvõi istudes tolmu pühkida. Seoses 12. juunil 2021 toimunud spordivigastusega on kinnipeetavale ka alates 14. juuni kuni

29. juuli 2021 väljastatud spordikeeld ning töölt vabastus meditsiinilistel näidustustel.

3. Vastusena 18. juuni 2021. a kohtumäärusele esitas XXX 24. juunil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas sisaldus menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Seejuures selgitas taotleja, et vaidlusalune käskkiri on ebaseaduslik ning kui taotleja, kes on raske puudega ja kellel puudub töövõime, keeldub tööle minekust, saab ta karistada ning seetõttu pole tal võimalik ka ennetähtaegselt vabaneda.

4. Tartu Halduskohus võttis 25. juuni 2021. a määrusega haldusasja materjalide juurde väljavõtte XXX vabakasutuskontost ajavahemiku 24. veebruar kuni 23. juuni 2021 kohta (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega kolm päeva alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3).

5. XXX esitas 30. juunil 2021 vastuse, milles teatas, et riigilõiv 15 eurot on tasutud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid taotluse esitaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

8. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu

12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

9. Võttes arvesse, et taotleja eesmärk on see, et teda ei määrataks tööle vastavalt Tartu Vangla

31. mai 2021. a käskkirjale nr 6-3/163 ning taotleja ei ole vastu vaielnud 25. juuni 2021. a määruses toodud kohtu tõlgendusele, mõistab kohus, et XXX taotleb kohtule esitatud taotluses esialgse õiguskaitse abinõuna Tartu Vangla 31. mai 2021. a käskkirja nr 6-3/163 täitmise peatamist.

10. Tartu Vangla 31. mai 2021. a käskkirjaga nr 6-3/163 määrati XXX perioodiks 18. juuni –

31. detsember 2021 osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale. Taotlusest ilmneb, et XXX ei pea nimetatud käskkirja seaduslikuks, kuna ta ei ole töövõimeline ja talle on määratud raske puue. Samuti tõi taotleja välja, et kui taotleja keeldub tööle minekust, saab ta karistada ning seetõttu pole tal võimalik ka ennetähtaegselt vabaneda.

11. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub XXXil esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotleja jaoks pöördumatuid tagajärgi ei kaasne. Kohus möönab, et kui tööle määramise käskkirjast tuleneks vahetu oht mõne õigushüve (näiteks isiku julgeolek või tervis) pöördumatule kahjustamisele, oleks kohtul tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole.

12. Kehtiv õigus ei võimalda kasutada kinnipeetava tööle sundimiseks vahetut sundi, mis tähendab, et kinnipeetav ei pea igakordselt tööle asumise korralduse saamisel tööle asuma. Nimelt kui kinnipeetava tervis tööle asumist ei võimalda, vabastab meditsiinitöötaja kinnipeetava tööle minemisest. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla sisuliselt nii ka toiminud, kuna seoses 12. juunil 2021 toimunud spordivigastusega on XXXile alates 14. juuni kuni 29. juuli 2021 väljastatud spordikeeld ning töölt vabastus meditsiinilistel näidustustel.

13. Küll aga on tõesti võimalik kinnipeetava töökohustuse rikkumisel tema distsiplinaarkorras karistamine. Samas eelneb distsiplinaarkaristuse määramisele distsiplinaarmenetluse läbiviimine, mille käigus saab kinnipeetav tugineda sellele, et tema tervislik seisund ei võimaldanud töökohustust täita. Vajadusel on XXXil võimalik ka nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks.

14. Eelnevat arvestades jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik